52013DC0158

1. Sissejuhatus

Määrus börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (edaspidi „EMIR”) võeti vastu 4. juulil 2012 ja see jõustus 16. augustil 2012[1]. EMIRis nõutakse kõigi standarditud börsiväliste tuletislepingute keskset kliirimist (kliirimiskohustus), tagatisvara muul viisil kui keskselt kliiritavate lepingute puhul (tagatisvara nõuded) ja aruandlust kõigist tuletislepingutest kauplemisteabehoidlatele (aruandluskohustus).

Liidu keskpankade ja liidu ametiasutuste suhtes, mille ülesanne on riigivõla haldamine või mis on kaasatud riigivõla haldamisse, EMIR ei kehti ning seepärast ei ole neil kliirimiskohustust, riskimaandamismeetoditega seotud kohustusi ega aruandluskohustust.

EMIRi vastuvõtmise ajal ei olnud kindel, kuidas koheldaks välismaiseid keskpanku börsiväliste tuletisinstrumentide reformimisel muudes jurisdiktsioonides. Seepärast lükkasid Euroopa Parlament ja nõukogu edasi otsuse EMIRi kohaldamise kohta kolmandate riikide keskpankade suhtes seni, kuni saadakse suurem selgus selles küsimuses.

EMIRi artikli 1 lõikes 6 nõuti, et Euroopa Komisjon analüüsiks kolm kuud pärast EMIRi jõustumist keskpankade ja riigivõlga haldavate avaliku sektori asutuste kohtlemist muude jurisdiktsioonide õigusraamistikus ning esitaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande oma võrdleva analüüsi tulemuste kohta. Kui nimetatud aruandes jõutakse järeldusele, et nende kolmandate riikide keskpankade suhtes tehtav erand kliirimis- ja aruandluskohustusest on vajalik, annab EMIR komisjonile õiguse võtta vastu delegeeritud õigusakt, millega laiendatakse nimekirja üksustest, kellele on EMIRi alusel erand tehtud.

2. Aruande õiguslik alus: EMIRi artikli 1 nõuded

EMIRI artikli 1 lõikes 4 on sätestatud, et „Käesolevat määrust ei kohaldata: a) Euroopa Keskpankade Süsteemi liikmete suhtes ja teiste samu ülesandeid täitvate liikmesriikide asutuste suhtes, samuti teiste liidu ametiasutuste suhtes, mille ülesanne on riigivõla haldamine või mis on kaasatud riigivõla haldamisse; b) Bank for International Settlements suhtes”.

Välismaiste keskpankade ja välismaiste riigivõlga haldavate avaliku sektori asutuste suhtes antakse artikli 1 lõikes 6 komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendada artikli 1 lõike 4 kohaselt kohustustest vabastatud üksuste nimekirja, ja selleks nõutakse, et komisjon esitab kolm kuud pärast EMIRi jõustumist „Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hindab selliste avaliku sektori asutuste, mille ülesanne on riigivõla haldamine või mis on kaasatud riigivõla haldamisse, ning keskpankade rahvusvahelist käsitlust”.

Artikli 1 lõikes 6 täpsustatakse ka, et „Aruanne sisaldab võrdlevat analüüsi nende asutuste ja keskpankade käsitlemise kohta märkimisväärse hulga kolmandate riikide (sh lepingute kauplemismahult kolme kõige olulisema jurisdiktsiooni) õigusraamistikus, samuti riskijuhtimisstandardite kohta, mida kohaldatakse nendes jurisdiktsioonides nende asutuste ja keskpankade poolt tehtud tuletistehingute suhtes. Kui aruandes jõutakse – eelkõige võrdleva analüüsi põhjal – järeldusele, et kolmandate riikide keskpankade kui rahaasutuste suhtes tehtav erand kliirimis- ja aruandluskohustusest on vajalik, lisab komisjon nad lõikes 4 esitatud [EMIRi alusel kohustustest vabastatud üksuste] loetellu.”

3. Kaalutavad jurisdiktsioonid: Jaapan, Šveits ja Ameerika Ühendriigid

EMIRiga on nõutud, et komisjon analüüsiks võrdlevalt keskpankade ja riigivõlga haldavate asutuste kohtlemist „märkimisväärses hulgas kolmandates riikides, sh lepingute kauplemismahult kolmes kõige olulisemas jurisdiktsioonis”.

3.1. Lepingute kauplemismahult kolm kõige olulisemat jurisdiktsiooni: Ameerika Ühendriigid, Šveits ja Jaapan

Võttes arvesse börsiväliste tuletisinstrumentide turgude globaalset iseloomu ja nende ajaloolist vähest läbipaistvust, ei ole üksikasjalikud andmed börsiväliste tuletislepingute kohta kogu maailmas jurisdiktsioonide kaupa kättesaadavad. Sellegipoolest aitavad pankade bilansimahud käepäraselt ja lihtsalt hinnata pankade börsiväliste tuletisinstrumentide portfelli suurust ja müüdud lepingute mahtu jurisdiktsiooniti. See on ka kõnealuste turgudega seotud süsteemsete riskide hea näitaja. Rahvusvaheliste Arvelduste Pank pakub pankade bilansside üksikasjalikku statistikat jurisdiktsioonide kaupa, mida on kasutatud käesolevas aruandes, et välja valida analüüsitavad jurisdiktsioonid.

Rahvusvaheliste Arvelduste Panga andmete[2] kohaselt („Amounts outstanding for the International positions by nationality of ownership of reporting banks”, märts 2012), kui kasutada hindamiseks pankade bilansimahtusid on kolm lepingute kauplemismahult kõige olulisemat jurisdiktsiooni Ameerika Ühendriigid, Jaapan ja Šveits. Järgnevas tabelis on esitatud Rahvusvaheliste Arvelduste Panga värskeimad andmed kõige olulisemate jurisdiktsioonide kohta. ELivälised jurisdiktsioonid on paksus kirjas.

Panga emamaa || Positsioonid/kohustused kokku

Ameerika Ühendriigid || 5012.2

Ühendkuningriik || 4885.9

Prantsusmaa || 3484.4

Saksamaa || 3349.2

Šveits || 2751.9

Jaapan || 2361.1

Madalmaad || 1705.4

Rootsi || 1291.7

Austraalia || 948.5

Hispaania || 916.0

Kanada || 912.5

Itaalia || 825.1

Hongkongi erihalduspiirkond || 539.0

Tabel: Välispositsioonid aruandvate pankade omanike riigilise kuuluvuse järgi, tasumata summad miljardites Ameerika Ühendriikide dollarites, Allikas: Rahvusvaheliste Arvelduste Pank

3.2. Muud olulised jurisdiktsioonid: Austraalia, Kanada, Hongkong

Eesmärgiga kaasata võrdlusanalüüsi rohkem kolmandaid riike, analüüsitakse aruandes ka börsiväliste tuletisinstrumentide turgude kohtlemist Austraalia, Kanada ja Hongkongi õigusraamistikus. Need riigid on kaubeldavate lepingute mahult järgmised kolm jurisdiktsiooni.

3.3. Edusammud börsiväliste tuletisinstrumentide turgude reformimisel Ameerika Ühendriikides, Šveitsis, Jaapanis, Austraalias, Kanadas ja Hongkongis

Käesolevas aruandes esitatakse Ameerika Ühendriikide, Šveitsi, Jaapani, Austraalia, Kanada ja Hongkongi õigusraamistiku võrdlusanalüüs. Komisjoni talitused on võtnud ühendust nimetatud jurisdiktsioonidega, et koguda teavet nende asjaomaste õigusraamistike kohta, mis reguleerivad börsiväliseid tuletistehinguid, mida sooritavad keskpangad ja avaliku sektori asutused, mille ülesanne on riigivõla haldamine või mis on kaasatud riigivõla haldamisse. Oluline on märkida, et need jurisdiktsioonid on börsiväliste tuletisinstrumentide reformide vastuvõtmise ja rakendamise eri staadiumides. Ameerika Ühendriigid on jõudmas rakendusfaasi. Jaapan võttis hiljuti vastu uue õigusakti. Šveits valmistab parajasti ette õigusakti ettepanekut uue õigusraamistiku kasutuselevõtmiseks. Austraalia ja Hongkong on teinud õigusakti ettepaneku reformide läbiviimiseks seoses börsiväliste tuletisinstrumentidega , kuid seda ei ole veel vastu võetud. Kanada viimistleb ikka veel õigusraamistiku ettepanekut, mille alusel rakendada börsiväliste tuletisinstrumentide reformid.

· Ameerika Ühendriigid

Dodd-Franki Wall Streeti reform ja tarbijakaitseseadus võeti vastu 2010. aasta juulis. Selle järel on kaubafutuuridega kauplemise komisjon ning väärtpaberi- ja börsikomisjon saanud valmis enamiku Dodd-Franki alusel välja töötada tulnud rakenduseeskirju. Ameerika Ühendriigid hakkavad nüüd jõudma rakendusfaasi, kasutades allpoolkirjeldatud järkjärgulise kasutuselevõtmise lähenemisviisi.

Teatamiskohustus

Kohustuslikud aruandluse ja läbipaistvuse eeskirjad hakkasid kehtima 12. oktoobrist 2012. Aruandluskohustus võetakse kasutusele järk-järgult toodete ja turuosaliste liikide kaupa: i) alates 12. oktoobrist 2012 peavad suuremad turuosalised[3] hakkama esitama aruandeid intressivahetustehingute ja krediidiriski ülekandetehingute kohta; ii) alates 2013. aasta jaanuarist laiendatakse nimetatud turuosaliste aruandluskohustust lihtaktsia vahetustehingutele, valuuta vahetustehingutele ja muudele kauba vahetustehingutele; iii) alates 2013. aasta aprillist peavad kõik turuosalised (k.a need, kes ei kauple vahetustehingutega, ja vahetustehingu vähemolulised osalised) hakkama täitma aruandluskohustust kõigi varaliikide suhtes.

Kliirimiskohustus

Kliirimiskohustus võetakse kasutusele järk-järgult toodete ja turuosaliste liikide kaupa. Kaubafutuuridega kauplemise komisjon tegi 24. juulil 2012 ettepaneku esimeste vahetustehingute liikide kohta, mille suhtes kohaldataks kohustuslikku kliirimist. Nende hulka kuulub kaks krediidiriski ülekandetehingute klassi ja neli intressivahetustehingute klassi, mida peavad kliirima registreeritud kesksed vastaspooled. Eeskirjad valmivad lõplikult 2012. aasta neljandas kvartalis. Seejärel kohaldatakse järkjärgulist kasutuselevõtmist turuosalise liigi kaupa (90/180/270 päeva kliirimiskohustuse täitmiseks)[4]. Samalaadset lähenemisviisi hakatakse kasutama ka muude varaklasside puhul.

· Šveits

Šveitsis börsiväliste tuletistehingute kohustuslik kliirimis- ja aruandluskord puudub. Siiski kavatseb Šveits rakendada G20 börsiväliste tuletisinstrumentide reformid. Šveitsi Liidunõukogu otsustas 27. augustil 2012, et Šveitsi olemasolev finantsturu infrastruktuuri määrus vajab muutmist, et viia see kooskõlla finantsstabiilsuse nõukogu (FSB) soovituste ja uute standarditega, mille on välja töötanud rahvusvahelised finantsturu infrastruktuuri standardite koostajad.

Föderaalsele rahandusministeeriumile on tehtud ülesandeks koostada 2013. aasta kevadeks aruteludokumendi projekt ja ministeerium püüab kooskõlastada oma lähenemisviisi ELiga, et võtta vastu EMIRiga samaväärne õigusakt. Rahvusvaheliste finantsküsimuste ministeerium teatas oma 29. augusti 2012. aasta pressiteates selgesõnaliselt, et „Tagamaks Šveitsi turuosaliste konkurentsivõimet ja juurdepääsu ELi turule, tuleb püüelda [kauplemise ja finantsturu infrastruktuuri reformide raames] ELi määrusega samaväärse õigusakti vastuvõtmise suunas”.

Seega on Šveits eelseisvate reformide ettevalmistamise faasis ja Šveitsi õigusraamistik ootab veel määratlemist.

· Jaapan

Jaapani finantsteenuste agentuur kuulutas 2012. aasta juulis välja riigikantselei määruse, mis jõustus 1. novembril 2012, ja milles käsitleti keskse vastaspoole kohustusliku kasutamise (kliirimiskohustus) ja kauplemisteabehoidlatega (aruandluskohustus) seotud reforme.

Teatamiskohustus

Finantsinstrumentide börsi seaduse alusel registreeritud finantseerimisasutustelt nõutakse aruannete esitamist kauplemisteabehoidlatele börsiväliste tuletistehingute kohta, mille jaoks on kättesaadavad kauplemisteabehoidlate teenused, nagu krediidituletistehingud ning tähtpäeva-, optsioon- ja vahetustehingud intressimäärade, valuuta ja lihtaktsiatega. Pärast 2012. aasta novembrist vaadatakse läbi asjaomaste tehingute loetelu laiendamise võimalus, võttes arvesse turu infrastruktuuri arengut.

Kliirimiskohustus

Jaapan kavatseb viia selle kohustuse sisse järk-järgult. Nagu kirjeldatakse finantsteenuste agentuuri neljandas börsiväliste tuletisinstrumentide reformide eduaruandes, kehtib alates 2012. aasta novembrist teatavate standarditud krediidiriski ülekandetehingute[5] ja intressivahetustehingute[6] kliirimiskohustus. Siis laiendatakse kliirimiskohustuse alla kuuluvat tootevalikut muudele börsivälistele tuletisinstrumentidele,[7] võttes arvesse selliseid elemente nagu tehingute suurus ja standardituse tase.

Samuti kohaldatakse kohustusliku kliirimise nõudeid esialgses faasis üksnes suuremate finantseerimisasutuste vahel sõlmitud börsiväliste tuletistehingute[8] suhtes. Kliirimisnõudeid saaks tulevikus laiendada tehingutele nende kodumaiste finantseerimisasutuste ja välismaiste finantseerimisasutuste (kes ei ole finantsinstrumentide börsi seaduse alusel registreeritud) vahel, võttes arvesse käimasolevat rahvusvahelist piiriülese reguleerimise arutelu.

Seepärast ei kohaldata Jaapani börsiväliste tuletisinstrumentide turgude reformidega kehtestatud aruandlus- ja kliirimiskohustust välismaiste keskpankade suhtes.

· Austraalia

12. septembril 2012 esitas Austraalia valitsus parlamendile seaduse eelnõu (2012. aasta Korporatsioonide seaduse muutmise (tuletistehingute) seaduse eelnõu), mis loob õigusraamistiku börsiväliste tuletisinstrumentide turgude reformimiseks Austraalias. Raamistik eeldab paindlikku lähenemisviisi, mis võimaldab ministril otsustada, kas teatavate börsiväliste tuletisinstrumentide klasside suhtes tuleks kohaldada kliirimiskohustust, aruandluskohustust või organiseeritud platvormi kaudu kauplemise kohustust.

Esindajatekoda on seaduse eelnõu kinnitanud ja ootab senati seisukohta. Seadus peaks hakkama kehtima 2012. aasta lõpuks.

Enne kohustuste kehtestamist on vaja rakendusmäärusi ja -eeskirju. Raamistiku alusel on rakenduseeskirjade esitamise õigus Austraalia Väärtpaberite ja Investeeringute Komisjonil. Austraalia keskpangal, Austraalia usaldatavusnõuete täitmise järelevalve asutusel ning Austraalia Väärtpaberite ja Investeeringute Komisjonil on õigus anda ministrile nõu, kas kohustused peaksid kehtima konkreetsete börsiväliste tuletisinstrumentide klasside suhtes.

Seega on Austraalias tehtud ettepanek börsiväliste tuletisinstrumentide reformide rakendamise õigusraamistiku loomiseks, kuid seda ei ole veel vastu võetud. Määratlemist vajavad ka rakenduseeskirjad.

· Kanada

Kanadas ei ole börsiväliste tuletisinstrumentide turgude reformide rakendamise õigusraamistik veel täielikult määratletud. Provintsid, kus kasutatakse enim börsiväliseid tuletisinstrumente, ja ka teised provintsid tegelevad praegu õigusaktide koostamisega[9]. Kanada väärtpaberiasutus (edaspidi „CSA”) koostab õigusaktidega seotud rakendusmäärust või -eeskirju.

Aruandlus

CSA avaldas eeskirjade koostamisest teavitamiseks aruteludokumendi kauplemisteabehoidlate kohta. Ontario ja Quebec on juba täiendanud oma õigusakte, et lihtsustada aruandlust kauplemisteabehoidlatele ja järelevalveasutuste juurdepääsu andmetele ning enamik provintse kaalub õigusaktide muutmise vajalikkust. CSA viib läbi arutelu kauplemise aruandluse ja kauplemisteabehoidlate üle, mis peaks 2013. aasta alguses läbi saama. Nõuded on kavandatud rakendada 2013. aasta esimesel poolel.

Kliirimine

CSA viis läbi arutelu kliirimise teemal, mis lõppes 2012. aasta kolmandas kvartalis, ja annab teada eelseisvast eeskirjade koostamisest. Provintsides, kus registreeritakse enamik börsiväliseid tuletusinstrumente, hakkavad keskse kliirimise eeskirjad kehtima eeldatavasti 2013. aasta keskpaigaks. Täiendavat tööd on aga vaja teha eri provintside õigusaktide ühtlustamiseks. CSA tegeleb ka keskse kliirimise rakenduseeskirjade koostamisega, mis avalikustatakse aruteluks eeldatavasti 2013. aasta alguses.

· Hongkong

Hongkong tegi pärast arutelu lõppemist ettepaneku börsiväliste tuletisinstrumentide turgude reformi õiguskorra kohta. Seadusandlik protsess uue õiguskorra vastuvõtmiseks on alles pooleli.

Hongkongi rahandusamet ja Hongkongi väärtpaberi- ja futuurikomisjon viisid 2011. aasta oktoobris läbi avaliku arutelu nende poolt Hongkongi jaoks välja pakutud börsiväliste tuletisinstrumentide õiguskorra kohta, mis hõlmab kliirimist ja aruandlust. Pärast arutelu lõppu avaldasid nad 2012. aasta juulis oma järeldused. Seadusandlik ettepanek ei ole veel lõplikult valmis.

Aruandlus

Seadusandlik nõukogu vaatas regulatiivse ettepaneku kohustusliku aruandluse kohta läbi, ja nüüd koostatakse sellealast õigusakti. Eesmärk on viia õigusaktide vajalikud muudatused sisse enne õigusakti valmimist 2013. aasta alguses. Kasutatakse järkjärgulist kohaldamist, alustades intressivahetustehingutest ja alusvara ostmiseta tähtpäevatehingutest.

Hongkongis välja pakutud õigusraamistikus nähakse ette asukohanõuded kauplemisteabehoidlatele esitatavatele aruannetele: kõigist tuletistehingutest, millel on seos Hongkongi finantsturgudega, tuleks aru anda kohalikule kauplemisteabehoidlale, mille on välja arendanud Hongkongi rahandusameti kauplemisteabehoidla.

Kliirimine

Arutelu tulemuste kohaselt oleks kliirimiskohustus piiratud Hongkongis registreeritud tehingutega. Võttes arvesse arutelu käigus saadud vastuseid, on seadusandjad alustanud seadusandliku ettepaneku koostamist, mis esitatakse seadusandlikule nõukogule 2013. aasta alguses, et teha õigusaktides vajalikud muudatused. Seni on olemas ajutine seadusandlik ettepanek, mis toetab teatavate tuletistehingute vabatahtlikku kliirimist Hongkongi väärtpaberi- ja futuurikomisjoni poolt tunnustatud kohalike kesksete vastaspoolte kaudu.

4. Keskpankade ja riigivõlga haldavate asutuste rahvusvaheline kohtlemine neis jurisdiktsioonides

· Ameerika Ühendriigid

Dodd-Franki seadus välistab vahetustehingud selliste vastaspooltega nagu Föderaalreserv, föderaalvalitsus või föderaalne amet, kellel on Ameerika Ühendriikide selgesõnaliselt väljendatud täielik usaldus[10]. Nimetatud erand ei kehti muude keskpankade, näiteks välismaiste keskpankade suhtes.

Kaubafutuuridega kauplemise komisjon ning väärtpaberi- ja börsikomisjon on kaalunud kõigi Dodd-Franki seaduses sätestatud nõuete kohaldamist ja püüdnud piirata rakenduseeskirjade koostamisel, nagu allpool kirjeldatud, nende mõju välismaistele keskpankadele iga juhtumi puhul eraldi.

Välismaiste keskpankade ja välismaiste riigivõlga haldavate asutuste suhtes kohaldatakse sama korda eeldusel, et avaliku sektori asutused, mille ülesanne on riigivõla haldamine või mis on kaasatud riigivõla haldamisse, on valitsuse osad. Teisisõnu, nagu allpool kirjeldatud, on kliirimis- ja aruandluskohustusest vabastatud ka riigivõlga haldavad ametiasutused.

Registreerimisnõuded

Üldreeglina on kaubafutuuridega kauplemise komisjon vabastanud keskpanga registreerimisnõudest, mis vastasel juhul kehtiks, kui sellist institutsiooni loetaks vahetustehingutega kaupleja või vahetustehingu olulise osalise määratluse alla kuuluvaks.

Kaubafutuuridega kauplemise komisjon ning väärtpaberi- ja börsikomisjon määratlesid oma viimase ühise eeskirjadekoostamise[11] käigus Dodd-Franki seaduses sätestatud mõisted, sh „vahetustehingutega kauplejad”, „vahetustehingu olulised osalised” ja „sobiv lepinguosaline”.

Kaubafutuuridega kauplemise komisjon märkis oma föderaalregistri väljaandes, et samal ajal, kui välismaised üksused ei ole Ameerika turgudel tegutsedes ilmtingimata immuunsed Ameerika Ühendriikide jurisdiktsiooni suhtes, ei ole ei Dodd-Franki seaduse asjaomastes sätetes ega kujunemisloos midagi, mis viitaks, et kongress, kuulutades välja Dodd-Franki seaduse, kavatsenuks hälbida rahvusvahelise süsteemi tavadest, kaasates „vahetustehingutega kaupleja” või „vahetustehingu olulise osalise” mõistesse välisriikide valitsused, välisriikide keskpangad ja rahvusvahelised finantseerimisasutused.

Seega tõlgendas kaubafutuuridega kauplemise komisjon, et sellistelt välisriikide valitsustelt, välisriikide keskpankadelt ja rahvusvahelistelt finantseerimisasutustelt ei peaks nõudma registreerumist „vahetustehingutega kaupleja” või „vahetustehingu olulise osalisena” kaubafutuuridega kauplemise komisjoni juures[12].

Teatamiskohustus

Kuna välismaised keskpangad on vabastatud registreerimisnõudest, siis on nad vabastatud ka aruandluskohustusest. Siiski oleks välismaise keskpangaga tehingusse astuv Ameerika vastaspool Dodd-Franki seaduse alusel aruandluskohuslane. Näiteks juhul, kui Euroopa keskpank astub tehingusse kaubafutuuridega kauplemise komisjonis registreeritud vahetustehingutega kauplejaga, kehtiks viimase suhtes ikkagi vahetustehingute puhul kohaldatav arvepidamis- ja aruandluskohustus, ehkki tehingu suhtes ei kehtiks kohustuslik kliirimisnõue.

See olukord (kui keskpanga vastaspoolel on ikkagi aruandluskohustus) on kooskõlas EMIRiga, kuid see tekitab Dodd-Franki seaduse alusel diferentseeritud lähenemise Ameerika Ühendriikide ja välismaistele keskpankadele. Tõepoolest, tehingud Ameerika Ühendriikide keskpankadega on täiesti Dodd-Franki seaduse reguleerimisalast väljas ega kuulu seega aruandluskohustuse alla, samal ajal, kui Ameerika vastaspool peab andma aru tehingutest välismaiste keskpankadega.

Kliirimiskohustus

Kaubafutuuridega kauplemise komisjon käsitles eraldi eeskirjadekoostamise[13] käigus mitmesuguseid erandeid kehtivast nõudest, et kõigist vahetustehingutest tuleb teatada kliirimiseks kaubafutuuridega kauplemise komisjonis registreeritud kauplemisteabehoidlale, ja tõlgendas, et välismaine keskpank on vabastatud muidu kehtivast kohustuslikust kliirimisnõudest.

Ametlikule otsusele jõudmise käigus, et välisriikide valitsused, välisriikide keskpangad ja rahvusvahelised finantseerimisasutused peaksid olema vabastatud kongressi väljakuulutatud Dodd-Franki seaduse kliirimisnõudest, tsiteeris kaubafutuuridega kauplemise komisjon samalaadseid seisukohti, mida ta oli varem väljendanud eespool kirjeldatud registreerimisnõudest vabastust andes. Eelkõige märkis kaubafutuuridega kauplemise komisjon,[14] et ta eeldab, et „seadusandjad võtavad Ameerika seadusi kirjutades arvesse teiste riikide õigustatud huve”. Seoses sellega märkis kaubafutuuridega kauplemise komisjon, et Dodd-Franki seaduses ei ole midagi, mis osutaks kongressi kavatsuslikule hälbimisele neist tavadest, kui ta kuulutas seaduses välja kliirimiskohustuse, ning võttes arvesse viisakust, väitis komisjon,[15] et välismaiste valitsuste, keskpankade ja rahvusvaheliste finantseerimisasutuste suhtes ei peaks kehtima Dodd-Franki seaduses sätestatud kliirimiskohustus.

· Šveits

Šveitsis börsiväliste tuletistehingute kohustuslik kliirimis- ja aruandluskord puudub. Seega puudub Šveitsi õiguse kohaselt Šveitsi Keskpanga või mistahes muu keskpanga või kohaliku või mittekohaliku avaliku sektori asutusega, mille ülesanne on riigivõla haldamine või mis on kaasatud riigivõla haldamisse, sooritatud börsiväliste tuletistehingute keskse kliirimise kohustus. Samuti ei kaasne keskpangaga seotud tehingute puhul kahepoolsete riskimaandamismeetoditega seotud kohustusi.

Šveits on avalikult kuulutanud, et ta kavatseb järgida täpselt EMIRi lähenemisviisi ja võtta vastu samaväärse määruse. Seega koheldakse välismaiseid keskpanku Šveitsi õiguse alusel tõenäoliselt samuti, kui neid koheldakse EMIRi alusel.

· Jaapan

Jaapanis vabastatakse riigikantselei 1. novembril 2012. aastal jõustunud määrusega välismaiste keskpankade ja riigivõla haldamise asutustega tehtavad tehingud kliirimis- ja aruandluskohustusest.

· Hongkong

Keskpankade kohtlemist käsitletakse Hongkongi rahandusameti ja Hongkongi väärtpaberi- ja futuurikomisjoni 2012. aasta juulis, pärast arutelu (vt eespool) avaldatud ühisjäreldustes. Neis järeldustes tehakse ettepanek vabastada erandina kliirimis- ja aruandluskohustusest nende jurisdiktsioonide keskpangad ja riigivõlga haldavad avaliku sektori asutused, kes pakuvad Hongkongi keskpankadele ja riigivõla haldamise asutustele samu tingimusi.

Teatamiskohustus

Praeguse väljapakutud lähenemisviisi kohaselt vabastataks välismaised keskpangad ja riigivõlga haldavad avaliku sektori asutused aruandluskohustusest. Hongkongi rahandusameti ja Hongkongi väärtpaberi- ja futuurikomisjoni 2012. aasta juulis avaldatud ühisjäreldustes on öeldud, et: „keskpankadele jt tehtavate erandite puhul oleme me võtnud arvesse muudes finantskeskustes pakutavaid eeskirju. Neid arvesse võttes oleme me valmis kaaluma piiratud erandite inkorporeerimist riigivõla haldamisega tegelevate avaliku sektori üksuste vabastamiseks aruandluskohustusest, et vältida seda, et kahjustatakse nende volitusi turgu vajaduse korral stabiliseerida. Nende hulka kuuluvad keskpangad, rahandusametid või avaliku sektori asutused, kelle kohustuste hulka kuulub riigivõla ja reservide haldamine ja turu stabiilsuse säilitamine , samuti ülemaailmsed institutsioonid nagu Rahvusvaheline Valuutafond, Rahvusvaheliste Arvelduste Pank jne. Eelkõige oleme me praegu seisukohal, et – 1) kõik sellised ülemaailmsed institutsioonid tuleks aruandluskohustusest vabastada, 2) keskpankade, ametite ja asutuste puhul võetakse aruandluskohustusest vabastamise üle otsustades arvesse selliseid kriteeriume nagu vastastikkus”[16].

Siiski oleks välismaise keskpangaga tehingusse astuv Hongkongi õiguskorrale alluv vastaspool aruandluskohuslane. See lähenemisviis on EMIRiga kooskõlas.

Kliirimiskohustus

Samuti vabastataks Hongkongi praeguse väljapakutud lähenemisviisi kohaselt välismaised keskpangad ja riigivõlga haldavad avaliku sektori asutused kliirimiskohustusest. Hongkongi rahandusameti ja Hongkongi väärtpaberi- ja futuurikomisjoni 2012. aasta juulis avaldatud ühisjäreldustes on märgitud, et: „Oleme hoolikalt kaalunud tagasisidet grupierandi kohta kliirimisest ja jõudnud seisukohale, et mõnede taotletavate erandite tegemine oleks kasulik. Me märgime ka, et mida enam jurisdiktsioone avaldab oma börsiväliste tuletisinstrumentide väljapakutud eeskirjade üksikasju, seda selgem suundumus ilmneb seoses grupierandite liikidega, mille võivad kasutusele võtta suured jurisdiktsioonid nagu Ameerika Ühendriigid ja EL. Seda arvestades kaalume me, kas anda kliirimisvabastus, ja kui, siis mil määral. Eelkõige – 1) me oleme valmis kaaluma kliirimisvabastuse andmist tehingutele teatavate keskpankade, rahandusametite või avaliku sektori asutustega, kelle kohustuste hulka kuulub riigivõla ja reservide ning turu stabiilsuse säilitamine, samuti ülemaailmsete institutsioonidega nagu Rahvusvaheline Valuutafond, Rahvusvaheliste Arvelduste Pank jne. Otsustamisel, kas anda vabastus keskpankadele, rahandusametitele ja avaliku sektori asutustele, võetakse arvesse selliseid kriteeriume nagu vastastikkus.”[17]

Hongkong järgib selliste erandite üksikasjade määramisel jätkuvalt rahvusvahelisi standardeid ja tavasid. Sellealased konsultatsioonid jätkuvad 2013. aasta esimeses kvartalis.

· Austraalia

Austraalia tuletistehingute seaduse eelnõus ei panda ühelegi üksusele või isikule kauplemisaruandluse ega keskse kliirimise kohustust, samuti ei vabastata nendest kedagi.

Kui minister otsustab, et kohustus kehtib börsiväliste tuletistehingute kindlate klasside suhtes, on tal sel hetkel ka vabadus seada piiranguid, milliste üksuste suhtes kohustust võiks kohaldada[18]. Austraalia Väärtpaberite ja Investeeringute Komisjon peab määrustega sätestatud piirangute raames koostama eeskirjad, milles täpsustatakse, kuidas turuosalised saavad täita oma kohustusi. Eeskirjades võidakse näha ette ka erandeid. Seepärast kaalutaks igasuguste kohustuste kohaldamisala ministrite otsuste, määruste või Austraalia Väärtpaberite ja Investeeringute Komisjoni eeskirjade arutelude käigus.

Mõttevahetusest personaliga on selgunud, et personali esialgne seisukoht on, et keskpangad/avaliku sektori asutused vabastatakse tõenäoliselt kliirimis- ja aruandluskohustusest. Siiski ei ole ametlikku otsust veel tehtud.

Sellist mõttelaadi ja lähenemisviisi märgiti 2012. aasta aprilli arutelul, mille käigus otsustati[19], et: „Keskse kliirimise eeskirjadest saadavat kasu tuleb võrrelda nende kulukusega. Kohustusliku keskse kliirimise korra kulukuse (ja praktilise külje) kindlaksmääramise oluline tegur on nende turuosaliste olemus, kellele võidakse korra raames kohustusi kehtestada. Seepärast võib olla asjakohane kohaldada kliirimiskohustust üksnes mõnede üksuste suhtes.  (…) Üheks võimaluseks võib olla vabastada riiklikud üksused, nagu keskpangad, riigivõlga haldavad asutused, riikideülesed mitmepoolsed arengupangad ja sellised üksused nagu Rahvusvaheline Valuutafond (IMF).”

· Kanada

Eeskirjad ei ole veel lõplikult valmis. Mõttevahetused personali tasandil näitavad, et kaalutakse Kanada Keskpanga (või üldisemalt keskpankade) vabastamist nii kliirimiskohustusest kui ka aruandluskohustusest. Kaaluda võidakse võimalust vabastada ka Kanada valitsus ja muud avaliku sektori asutused. Nimetatud erandite väljatöötamine ei ole siiski veel lõppenud.

Seepärast on veel vara otsustada keskpankade ja riigivõlga haldavate avaliku sektori asutuste kohtlemise üle Kanada tulevase õiguskorra raames.

· Koondtabel

|| Kliirimiskohustus || Aruandluskohustus

EL || Vabastatud || Vabastatud

USA || Vabastatud || Vabastatud

Jaapan || Vabastatud || Vabastatud

Šveits || Vabastatakse || Vabastatakse

Austraalia || Vabastamine on kavas || Vabastamine on kavas

Kanada || Vabastamist tuleb kaaluda || Vabastamist tuleb kaaluda

Hongkong || Vabastamine on kavas || Vabastamine on kavas

Välismaiste keskpankade ja riigivõlga haldavate avaliku sektori asutuste rahvusvaheline kohtlemine

5. Kokkuvõte

Eeltoodut arvestades ei kohaldata Ameerika Ühendriikide, Jaapani ja tulevases Šveitsi õigusraamistikus kliirimis- ja aruandluskohustust keskpankade ning ametiasutuste suhtes, mille ülesanne on riigivõla haldamine või mis on kaasatud riigivõla haldamisse. Nimetatud üksused vabastatakse nimetatud kohustustest tõenäoliselt ka Austraalia ja Hongkongi tulevastes raamistikes. Vabastamist võib eeldada ka Kanada korra raames.

Välismaiste keskpankade[20] lisamine EMIRi alusel kesksest kliirimis- ja aruandluskohustusest vabastatud üksuste loetellu ennetab sekkumist nende rahapoliitiliste ülesannete täitmisesse ja edendab võrdseid tingimusi börsiväliste tuletisinstrumentide reformide läbiviimisel tehingute suhtes keskpankadega nimetatud jurisdiktsioonides. See aitab edendada ka suuremat rahvusvahelist järjepidevust ja ühtsust.

Rahapoliitiliste ülesannete täitmine ja riigivõla haldamine mõjutavad ühiselt intressituru toimimist, mida tuleb nende kahe funktsiooni tulemusliku täitmise tagamiseks koordineerida. ELi keskpangad ja muud riigivõlga haldavad ELi avaliku sektori asutused on jäetud välja EMIRi kohaldamisalast, ,et mitte piirata nende suutlikkust täita ühist huvi pakkuvaid ülesandeid. Kui nende  kahe funktsiooni suhtes kohaldataks eri kordi, kui neid täidavad kolmandate riikide üksused, siis pärsiks see nende tulemuslikkust. Tagamaks, et kolmandate riikide keskpangad ja muud avaliku sektori asutused, mille ülesanne on riigivõla haldamine või mis on kaasatud riigivõla haldamisse, jätkaks oma ülesannete rahuldavat täitmist, tuleks artikli 1 lõike 6 alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidesse kaasata ka kolmandate riikide avaliku sektori asutused, mille ülesanne on riigivõla haldamine või mis on kaasatud riigivõla haldamisse.

Nende tehingute puhul, mida ei kliirita kesksete vastaspoolte kaudu, ei ole pilt seoses kasutatavate riskimaandamismeetoditega ikka veel selge. Rahvusvaheline töörühm[21] peaks esitama 2012. aasta lõpus soovitused G20 jurisdiktsioonide kohta. Nende viimases tekstiprojektis soovitatakse jätta keskpankadega tehtavad tehingud tagatisvara nõude kohaldamisalast[22] välja. See on ELi eeskirjadega (EMIR) kooskõlas. Komisjon pöörab suurt tähelepanu WGMRi aruande koostamisele ja selle rakendamisele muudes jurisdiktsioonides.

Käesoleva aruande võrdlev analüüs ei ole kaugeltki ammendav. Samuti põhineb see mõne kolmanda riigi õigusaktidel, mis ei ole lõplikud. Aruannet on vaja regulaarselt täiendada sedamööda, kuidas reformiprotsess edeneb neis ja muudes G20 jurisdiktsioonides.

Praeguses etapis järeldab komisjon, et EMIRi artikli 1 lõike 4 parandamiseks ning Jaapani ja Ameerika Ühendriikide (mis on kaks jurisdiktsiooni, kus kehtivad lõplikud börsiväliseid tuletisinstrumente käsitlevad eeskirjad) keskpankadele ja avaliku sektori asutustele, mille ülesanne on riigivõla haldamine või mis on kaasatud riigivõla haldamisse, erandi tegemiseks on vaja delegeeritud õigusakti.

Komisjon seirab, kuidas Austraalia, Kanada, Hongkong ja Šveits viimistlevad oma eeskirju, ja annab aru viimaste sündmuste kohta, et vabastada nende keskpangad ja võlahaldusasutused nende eeskirjade alusel, mille kohta neis jurisdiktsioonides on tehtud ettepanekud. Tagamaks, et kolmandate riikide keskpangad ja muud avaliku sektori asutused, mille ülesanne on riigivõla haldamine või mis on kaasatud riigivõla haldamisse, jätkuvalt täidaks oma ülesandeid rahuldavalt , tuleks tulevikus vajaduse korral kaaluda ka teisi riike. Seepärast võib oodata EMIRi artikli 1 lõike 4 edasisi muudatusi, et kaasata riike, keda käesolevas esimeses aruandes ei käsitleta.

Lähitulevikus ei ole turuhäireid karta kolmandates riikides, keda esimene delegeeritud õigusakt ei hõlma, sest keskse kliirimise ja mittekliiritavate tehingute riskimaandamismeetoditega seotud kohustused ei ole liidus veel jõustunud. Euroopa Komisjon pöörab suurt tähelepanu nimetatud kohustuste jõustumise ajastamisele samaaegselt erandite tegemisega välismaistele keskpankadele.

[1]       Määrus (EL) nr 648/2012.

[2]       http://www.bis.org/statistics/bankstats.htm, tabel 8A

[3]       Börsid ja platvormid, kliiringukojad, vahetustehingute andmehoidlad, vahetustehingutega kauplejad ja suuremad vahetustehingute turu osalised.

[4]       Esimesse üksusterühma, kellelt nõutakse kliirimiskohustuse täitmahakkamist 90 päeva jooksul pärast seda, kui kaubafutuuridega kauplemise komisjon annab välja lõpliku kliirimisotsuse, kuuluvad tuletistehingutega kauplejad, suuremad vahetustehingute turu osalised ja erafondid, kes teevad rohkem kui 200 vahetustehingut kuus. Teise rühma, kes peab hakkama kliirimiskohustust täitma 180 päeva jooksul, kuuluvad kõik muud erafondid, kaupade konsortsiumid ja muud finantstegevuses osalejad. Kolmandasse rühma, kellele antakse kliirimisnõude täitmiseks 270 päeva, kuuluvad kõik isikud, kes ei kuulu kahte esimesse rühma (näiteks kolmandate isikute allkontode ja pensionikavade kliirimine).

[5]       Indeksipõhised krediidiriski ülekandetehingud (s.o Jaapani iTraxx-indeksiseeria).

[6]       Tavalised jeenides nomineeritud intressivahetustehingud, mis on seotud LIBORiga.

[7]       Jeenides nomineeritud intressivahetustehingud, mis on seotud TIBORiga, välisvääringus (USA dollar ja euro) intressivahetustehingud ning Jaapani äriühinguga seotud krediidiriski ülekandetehingud.

[8]       Tooted, mille suhtes kehtib kliirimiskohustus, ja mis on sõlmitud finantsinstrumentide börsi seaduse alusel registreeritud suurte kodumaiste finantseerimisasutuste vahel, kes on kliirimisorganisatsiooni (Japan Securities Clearing Corporation – Jaapani Väärtpaberite Kliiringukorporatsioon) liikmed või selle liikmeks oleva emaettevõtja tütarettevõtjad.

[9]       Väärtpaberieeskirjade kehtestamise pädevus kuulub Kanadas provintsidele.

[10]     Dodd-Franki seadus, 721-47(B) vahetustehingute eranditest: „Termin „vahetustehing” ei hõlma […]: (ix) ühtki kokkulepet, lepingut või tehingut, mille vastaspool on Föderaalreserv, föderaalvalitsus või föderaalne amet, kellel on Ameerika Ühendriikide selgesõnaliselt väljendatud täielik usaldus; […]

[11]     Vt 77 Fed. Reg. 30596 (23. mai 2012)

[12]     Vt 77 Fed. Reg. 30596, 30693.

[13]     Vt 77 Fed. Reg. 42560 (19. juuli 2012).

[14]     Vt 77 Fed. Reg. 42560, 42562.

[15]     Vt 77 Fed. Reg. 42560, 42562.

[16]     Lõige 127,

http://www.hkma.gov.hk/media/eng/doc/key-information/press-release/2012/20120711e3a34.pdf

[17]     Lõige 167,  http://www.hkma.gov.hk/media/eng/doc/key-information/press-release/2012/20120711e3a34.pdf

[18]     Börsiväliste tuletistehingute seaduse eelnõu osa 901D

 (http://www.treasury.gov.au/ConsultationsandReviews/Submissions/2012/Derivative-Transactions)

901D – Määrustega võidakse piirata isikuteringi, kelle suhtes saab nõudmisi kehtestada

Määrustes võidakse sätestada, et tuletistehingute eeskirjadega: a) ei saa kehtestada nõudeid (või teatavat liiki nõudeid) teatavat liiki isikutele; või b) saab kehtestada nõudeid (või teatavat liiki nõudeid) teatavat liiki isikutele üksnes teatavatel tingimustel.

Märkus: Isikute liiki võib määratleda mitmest seisukohast (näiteks): a) isiku poolt sisestatud tuletistehingute maht teatava aja jooksul; või b) isikute või nende äritegevuse näitajad või olemus; või c) isikute elu- või äritegevuse asukoht.

[19]     Vt aruteludokumendi (Austraalia G20 raames võetud börsiväliste tuletisinstrumentidega seotud kohustuste rakendusraamistik, lk 17, aprill 2012) jagu „Üksused”

http://www.treasury.gov.au/~/media/Treasury/Consultations%20and%20Reviews/2012/Over%20the%20counter%20derivatives%20commitments%20consultation%20paper/Key%20Documents/PDF/OTC%20Framework%20Implementation_pdf.ashx

[20]     Kõigi käesolevas aruandes analüüsitud jurisdiktsioonide keskpangad täidavad oma ülesandeid rahaasutustena.

[21]     WGMR – tagatisvara nõuete töörühm.

[22]     http://www.bis.org/press/p120706.htm, Tagatisvara nõuded muul viisil kui keskselt kliiritavate lepingute puhul, Baseli pangajärelevalve komitee ja Rahvusvaheline Väärtpaberijärelevalve Organisatsioon, 6. juuli 2012.