EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52013DC0158
REPORT FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT AND THE COUNCIL The International Treatment of Central Banks and Public Entities Managing Public Debt with regard to OTC Derivatives Transactions
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE Keskpankade ja riigivõlga haldavate avaliku sektori asutuste rahvusvaheline kohtlemine seoses börsiväliste tuletistehingutega
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE Keskpankade ja riigivõlga haldavate avaliku sektori asutuste rahvusvaheline kohtlemine seoses börsiväliste tuletistehingutega
/* COM/2013/0158 final */
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE Keskpankade ja riigivõlga haldavate avaliku sektori asutuste rahvusvaheline kohtlemine seoses börsiväliste tuletistehingutega /* COM/2013/0158 final */
1.
Sissejuhatus
Määrus börsiväliste tuletisinstrumentide,
kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (edaspidi „EMIR”) võeti
vastu 4. juulil 2012 ja see jõustus 16. augustil 2012[1]. EMIRis
nõutakse kõigi standarditud börsiväliste tuletislepingute keskset kliirimist
(kliirimiskohustus), tagatisvara muul viisil kui keskselt kliiritavate
lepingute puhul (tagatisvara nõuded) ja aruandlust kõigist tuletislepingutest
kauplemisteabehoidlatele (aruandluskohustus). Liidu keskpankade ja liidu ametiasutuste suhtes,
mille ülesanne on riigivõla haldamine või mis on kaasatud riigivõla haldamisse,
EMIR ei kehti ning seepärast ei ole neil kliirimiskohustust,
riskimaandamismeetoditega seotud kohustusi ega aruandluskohustust. EMIRi vastuvõtmise ajal ei olnud kindel,
kuidas koheldaks välismaiseid keskpanku börsiväliste tuletisinstrumentide
reformimisel muudes jurisdiktsioonides. Seepärast lükkasid Euroopa Parlament ja
nõukogu edasi otsuse EMIRi kohaldamise kohta kolmandate riikide keskpankade
suhtes seni, kuni saadakse suurem selgus selles küsimuses. EMIRi artikli 1 lõikes 6 nõuti, et Euroopa
Komisjon analüüsiks kolm kuud pärast EMIRi jõustumist keskpankade ja riigivõlga
haldavate avaliku sektori asutuste kohtlemist muude jurisdiktsioonide
õigusraamistikus ning esitaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande oma
võrdleva analüüsi tulemuste kohta. Kui nimetatud aruandes jõutakse järeldusele,
et nende kolmandate riikide keskpankade suhtes tehtav erand kliirimis- ja
aruandluskohustusest on vajalik, annab EMIR komisjonile õiguse võtta vastu
delegeeritud õigusakt, millega laiendatakse nimekirja üksustest, kellele on
EMIRi alusel erand tehtud.
2.
Aruande õiguslik alus: EMIRi artikli 1 nõuded
EMIRI artikli 1 lõikes 4 on sätestatud, et „Käesolevat
määrust ei kohaldata: a) Euroopa Keskpankade Süsteemi liikmete suhtes ja teiste
samu ülesandeid täitvate liikmesriikide asutuste suhtes, samuti teiste liidu
ametiasutuste suhtes, mille ülesanne on riigivõla haldamine või mis on kaasatud
riigivõla haldamisse; b) Bank for International Settlements suhtes”. Välismaiste keskpankade ja välismaiste
riigivõlga haldavate avaliku sektori asutuste suhtes antakse artikli 1 lõikes 6
komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendada artikli
1 lõike 4 kohaselt kohustustest vabastatud üksuste nimekirja, ja selleks
nõutakse, et komisjon esitab kolm kuud pärast EMIRi jõustumist „Euroopa
Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hindab selliste avaliku sektori
asutuste, mille ülesanne on riigivõla haldamine või mis on kaasatud riigivõla
haldamisse, ning keskpankade rahvusvahelist käsitlust”. Artikli 1 lõikes 6 täpsustatakse ka, et
„Aruanne sisaldab võrdlevat analüüsi nende asutuste ja keskpankade käsitlemise
kohta märkimisväärse hulga kolmandate riikide (sh lepingute kauplemismahult kolme
kõige olulisema jurisdiktsiooni) õigusraamistikus, samuti
riskijuhtimisstandardite kohta, mida kohaldatakse nendes jurisdiktsioonides
nende asutuste ja keskpankade poolt tehtud tuletistehingute suhtes. Kui aruandes jõutakse – eelkõige võrdleva analüüsi põhjal –
järeldusele, et kolmandate riikide keskpankade kui rahaasutuste suhtes tehtav
erand kliirimis- ja aruandluskohustusest on vajalik, lisab komisjon nad lõikes
4 esitatud [EMIRi alusel kohustustest vabastatud üksuste] loetellu.”
3.
Kaalutavad jurisdiktsioonid: Jaapan, Šveits ja Ameerika Ühendriigid
EMIRiga on nõutud, et komisjon analüüsiks
võrdlevalt keskpankade ja riigivõlga haldavate asutuste kohtlemist „märkimisväärses
hulgas kolmandates riikides, sh lepingute kauplemismahult kolmes kõige
olulisemas jurisdiktsioonis”.
3.1.
Lepingute kauplemismahult kolm kõige olulisemat
jurisdiktsiooni: Ameerika Ühendriigid, Šveits ja Jaapan
Võttes arvesse börsiväliste
tuletisinstrumentide turgude globaalset iseloomu ja nende ajaloolist vähest
läbipaistvust, ei ole üksikasjalikud andmed börsiväliste tuletislepingute kohta
kogu maailmas jurisdiktsioonide kaupa kättesaadavad. Sellegipoolest aitavad
pankade bilansimahud käepäraselt ja lihtsalt hinnata pankade börsiväliste
tuletisinstrumentide portfelli suurust ja müüdud lepingute mahtu
jurisdiktsiooniti. See on ka kõnealuste turgudega seotud süsteemsete riskide
hea näitaja. Rahvusvaheliste Arvelduste Pank pakub pankade bilansside
üksikasjalikku statistikat jurisdiktsioonide kaupa, mida on kasutatud
käesolevas aruandes, et välja valida analüüsitavad jurisdiktsioonid. Rahvusvaheliste Arvelduste Panga andmete[2] kohaselt
(„Amounts outstanding for the International positions by nationality of
ownership of reporting banks”, märts 2012), kui kasutada hindamiseks
pankade bilansimahtusid on kolm lepingute kauplemismahult kõige olulisemat
jurisdiktsiooni Ameerika Ühendriigid, Jaapan ja Šveits. Järgnevas tabelis on
esitatud Rahvusvaheliste Arvelduste Panga värskeimad andmed kõige olulisemate
jurisdiktsioonide kohta. ELivälised jurisdiktsioonid on paksus kirjas. Panga emamaa || Positsioonid/kohustused kokku Ameerika Ühendriigid || 5012.2 Ühendkuningriik || 4885.9 Prantsusmaa || 3484.4 Saksamaa || 3349.2 Šveits || 2751.9 Jaapan || 2361.1 Madalmaad || 1705.4 Rootsi || 1291.7 Austraalia || 948.5 Hispaania || 916.0 Kanada || 912.5 Itaalia || 825.1 Hongkongi erihalduspiirkond || 539.0 Tabel: Välispositsioonid aruandvate pankade
omanike riigilise kuuluvuse järgi,
tasumata summad miljardites Ameerika Ühendriikide dollarites,
Allikas: Rahvusvaheliste Arvelduste Pank
3.2.
Muud olulised jurisdiktsioonid: Austraalia, Kanada,
Hongkong
Eesmärgiga kaasata
võrdlusanalüüsi rohkem kolmandaid riike, analüüsitakse aruandes ka börsiväliste
tuletisinstrumentide turgude kohtlemist Austraalia, Kanada ja Hongkongi
õigusraamistikus. Need riigid on kaubeldavate lepingute mahult järgmised kolm
jurisdiktsiooni.
3.3.
Edusammud börsiväliste tuletisinstrumentide turgude
reformimisel Ameerika Ühendriikides, Šveitsis, Jaapanis, Austraalias, Kanadas
ja Hongkongis
Käesolevas aruandes esitatakse Ameerika
Ühendriikide, Šveitsi, Jaapani, Austraalia, Kanada ja Hongkongi õigusraamistiku
võrdlusanalüüs. Komisjoni talitused on võtnud ühendust nimetatud
jurisdiktsioonidega, et koguda teavet nende asjaomaste õigusraamistike kohta,
mis reguleerivad börsiväliseid tuletistehinguid, mida sooritavad keskpangad ja
avaliku sektori asutused, mille ülesanne on riigivõla haldamine või mis on
kaasatud riigivõla haldamisse. Oluline on märkida, et need jurisdiktsioonid on
börsiväliste tuletisinstrumentide reformide vastuvõtmise ja rakendamise eri
staadiumides. Ameerika Ühendriigid on jõudmas rakendusfaasi. Jaapan võttis
hiljuti vastu uue õigusakti. Šveits valmistab parajasti ette õigusakti
ettepanekut uue õigusraamistiku kasutuselevõtmiseks. Austraalia ja Hongkong on
teinud õigusakti ettepaneku reformide läbiviimiseks seoses börsiväliste
tuletisinstrumentidega , kuid seda ei ole veel vastu võetud. Kanada viimistleb
ikka veel õigusraamistiku ettepanekut, mille alusel rakendada börsiväliste
tuletisinstrumentide reformid. ·
Ameerika Ühendriigid Dodd-Franki Wall Streeti reform ja
tarbijakaitseseadus võeti vastu 2010. aasta juulis. Selle järel on
kaubafutuuridega kauplemise komisjon ning väärtpaberi- ja börsikomisjon saanud
valmis enamiku Dodd-Franki alusel välja töötada tulnud rakenduseeskirju. Ameerika
Ühendriigid hakkavad nüüd jõudma rakendusfaasi, kasutades allpoolkirjeldatud
järkjärgulise kasutuselevõtmise lähenemisviisi. Teatamiskohustus Kohustuslikud aruandluse ja läbipaistvuse
eeskirjad hakkasid kehtima 12. oktoobrist 2012. Aruandluskohustus võetakse
kasutusele järk-järgult toodete ja turuosaliste liikide kaupa: i) alates 12.
oktoobrist 2012 peavad suuremad turuosalised[3] hakkama esitama aruandeid
intressivahetustehingute ja krediidiriski ülekandetehingute kohta; ii) alates
2013. aasta jaanuarist laiendatakse nimetatud turuosaliste aruandluskohustust
lihtaktsia vahetustehingutele, valuuta vahetustehingutele ja muudele kauba
vahetustehingutele; iii) alates 2013. aasta aprillist peavad kõik turuosalised
(k.a need, kes ei kauple vahetustehingutega, ja vahetustehingu vähemolulised
osalised) hakkama täitma aruandluskohustust kõigi varaliikide suhtes. Kliirimiskohustus Kliirimiskohustus võetakse kasutusele
järk-järgult toodete ja turuosaliste liikide kaupa. Kaubafutuuridega kauplemise
komisjon tegi 24. juulil 2012 ettepaneku esimeste vahetustehingute liikide
kohta, mille suhtes kohaldataks kohustuslikku kliirimist. Nende hulka kuulub
kaks krediidiriski ülekandetehingute klassi ja neli intressivahetustehingute
klassi, mida peavad kliirima registreeritud kesksed vastaspooled. Eeskirjad
valmivad lõplikult 2012. aasta neljandas kvartalis. Seejärel kohaldatakse
järkjärgulist kasutuselevõtmist turuosalise liigi kaupa (90/180/270 päeva
kliirimiskohustuse täitmiseks)[4].
Samalaadset lähenemisviisi hakatakse kasutama ka muude varaklasside puhul. ·
Šveits Šveitsis börsiväliste tuletistehingute
kohustuslik kliirimis- ja aruandluskord puudub. Siiski kavatseb Šveits
rakendada G20 börsiväliste tuletisinstrumentide reformid. Šveitsi Liidunõukogu
otsustas 27. augustil 2012, et Šveitsi olemasolev finantsturu infrastruktuuri
määrus vajab muutmist, et viia see kooskõlla finantsstabiilsuse nõukogu (FSB)
soovituste ja uute standarditega, mille on välja töötanud rahvusvahelised
finantsturu infrastruktuuri standardite koostajad. Föderaalsele rahandusministeeriumile on tehtud
ülesandeks koostada 2013. aasta kevadeks aruteludokumendi projekt ja
ministeerium püüab kooskõlastada oma lähenemisviisi ELiga, et võtta vastu
EMIRiga samaväärne õigusakt. Rahvusvaheliste finantsküsimuste ministeerium
teatas oma 29. augusti 2012. aasta pressiteates selgesõnaliselt, et „Tagamaks
Šveitsi turuosaliste konkurentsivõimet ja juurdepääsu ELi turule, tuleb püüelda
[kauplemise ja finantsturu infrastruktuuri reformide raames] ELi määrusega
samaväärse õigusakti vastuvõtmise suunas”. Seega on Šveits eelseisvate reformide
ettevalmistamise faasis ja Šveitsi õigusraamistik ootab veel määratlemist. ·
Jaapan Jaapani finantsteenuste agentuur kuulutas
2012. aasta juulis välja riigikantselei määruse, mis jõustus 1. novembril 2012,
ja milles käsitleti keskse vastaspoole kohustusliku kasutamise
(kliirimiskohustus) ja kauplemisteabehoidlatega (aruandluskohustus) seotud
reforme. Teatamiskohustus Finantsinstrumentide börsi seaduse alusel
registreeritud finantseerimisasutustelt nõutakse aruannete esitamist
kauplemisteabehoidlatele börsiväliste tuletistehingute kohta, mille jaoks on
kättesaadavad kauplemisteabehoidlate teenused, nagu krediidituletistehingud
ning tähtpäeva-, optsioon- ja vahetustehingud intressimäärade, valuuta ja lihtaktsiatega.
Pärast 2012. aasta novembrist vaadatakse läbi asjaomaste tehingute loetelu
laiendamise võimalus, võttes arvesse turu infrastruktuuri arengut. Kliirimiskohustus Jaapan kavatseb viia selle kohustuse sisse
järk-järgult. Nagu kirjeldatakse finantsteenuste agentuuri neljandas
börsiväliste tuletisinstrumentide reformide eduaruandes, kehtib alates 2012.
aasta novembrist teatavate standarditud krediidiriski ülekandetehingute[5] ja
intressivahetustehingute[6]
kliirimiskohustus. Siis laiendatakse kliirimiskohustuse alla kuuluvat
tootevalikut muudele börsivälistele tuletisinstrumentidele,[7] võttes
arvesse selliseid elemente nagu tehingute suurus ja standardituse tase. Samuti kohaldatakse kohustusliku kliirimise
nõudeid esialgses faasis üksnes suuremate finantseerimisasutuste vahel sõlmitud
börsiväliste tuletistehingute[8]
suhtes. Kliirimisnõudeid saaks tulevikus laiendada tehingutele nende kodumaiste
finantseerimisasutuste ja välismaiste finantseerimisasutuste (kes ei ole
finantsinstrumentide börsi seaduse alusel registreeritud) vahel, võttes arvesse
käimasolevat rahvusvahelist piiriülese reguleerimise arutelu. Seepärast ei kohaldata Jaapani börsiväliste
tuletisinstrumentide turgude reformidega kehtestatud aruandlus- ja
kliirimiskohustust välismaiste keskpankade suhtes. ·
Austraalia 12. septembril 2012 esitas Austraalia valitsus
parlamendile seaduse eelnõu (2012. aasta Korporatsioonide seaduse muutmise
(tuletistehingute) seaduse eelnõu), mis loob õigusraamistiku börsiväliste
tuletisinstrumentide turgude reformimiseks Austraalias. Raamistik eeldab
paindlikku lähenemisviisi, mis võimaldab ministril otsustada, kas teatavate
börsiväliste tuletisinstrumentide klasside suhtes tuleks kohaldada
kliirimiskohustust, aruandluskohustust või organiseeritud platvormi kaudu kauplemise
kohustust. Esindajatekoda on seaduse eelnõu kinnitanud ja
ootab senati seisukohta. Seadus peaks hakkama kehtima 2012. aasta lõpuks. Enne kohustuste kehtestamist on vaja
rakendusmäärusi ja -eeskirju. Raamistiku alusel on rakenduseeskirjade esitamise
õigus Austraalia Väärtpaberite ja Investeeringute Komisjonil. Austraalia
keskpangal, Austraalia usaldatavusnõuete täitmise järelevalve asutusel ning
Austraalia Väärtpaberite ja Investeeringute Komisjonil on õigus anda ministrile
nõu, kas kohustused peaksid kehtima konkreetsete börsiväliste
tuletisinstrumentide klasside suhtes. Seega on Austraalias tehtud ettepanek
börsiväliste tuletisinstrumentide reformide rakendamise õigusraamistiku
loomiseks, kuid seda ei ole veel vastu võetud. Määratlemist vajavad ka rakenduseeskirjad. ·
Kanada Kanadas ei ole börsiväliste
tuletisinstrumentide turgude reformide rakendamise õigusraamistik veel
täielikult määratletud. Provintsid, kus kasutatakse enim börsiväliseid
tuletisinstrumente, ja ka teised provintsid tegelevad praegu õigusaktide
koostamisega[9].
Kanada väärtpaberiasutus (edaspidi „CSA”) koostab õigusaktidega seotud
rakendusmäärust või -eeskirju. Aruandlus CSA avaldas eeskirjade koostamisest
teavitamiseks aruteludokumendi kauplemisteabehoidlate kohta. Ontario ja Quebec
on juba täiendanud oma õigusakte, et lihtsustada aruandlust
kauplemisteabehoidlatele ja järelevalveasutuste juurdepääsu andmetele ning
enamik provintse kaalub õigusaktide muutmise vajalikkust. CSA viib läbi arutelu
kauplemise aruandluse ja kauplemisteabehoidlate üle, mis peaks 2013. aasta
alguses läbi saama. Nõuded on kavandatud rakendada 2013. aasta esimesel poolel. Kliirimine CSA viis läbi arutelu kliirimise teemal, mis
lõppes 2012. aasta kolmandas kvartalis, ja annab teada eelseisvast eeskirjade
koostamisest. Provintsides, kus registreeritakse enamik börsiväliseid
tuletusinstrumente, hakkavad keskse kliirimise eeskirjad kehtima eeldatavasti
2013. aasta keskpaigaks. Täiendavat tööd on aga vaja teha eri provintside
õigusaktide ühtlustamiseks. CSA tegeleb ka keskse kliirimise rakenduseeskirjade
koostamisega, mis avalikustatakse aruteluks eeldatavasti 2013. aasta alguses. ·
Hongkong Hongkong tegi pärast arutelu lõppemist
ettepaneku börsiväliste tuletisinstrumentide turgude reformi õiguskorra kohta.
Seadusandlik protsess uue õiguskorra vastuvõtmiseks on alles pooleli. Hongkongi rahandusamet ja Hongkongi
väärtpaberi- ja futuurikomisjon viisid 2011. aasta oktoobris läbi avaliku
arutelu nende poolt Hongkongi jaoks välja pakutud börsiväliste
tuletisinstrumentide õiguskorra kohta, mis hõlmab kliirimist ja aruandlust.
Pärast arutelu lõppu avaldasid nad 2012. aasta juulis oma järeldused.
Seadusandlik ettepanek ei ole veel lõplikult valmis. Aruandlus Seadusandlik nõukogu vaatas regulatiivse
ettepaneku kohustusliku aruandluse kohta läbi, ja nüüd koostatakse sellealast
õigusakti. Eesmärk on viia õigusaktide vajalikud muudatused sisse enne
õigusakti valmimist 2013. aasta alguses. Kasutatakse järkjärgulist kohaldamist,
alustades intressivahetustehingutest ja alusvara ostmiseta tähtpäevatehingutest. Hongkongis välja pakutud õigusraamistikus
nähakse ette asukohanõuded kauplemisteabehoidlatele esitatavatele aruannetele:
kõigist tuletistehingutest, millel on seos Hongkongi finantsturgudega, tuleks
aru anda kohalikule kauplemisteabehoidlale, mille on välja arendanud Hongkongi
rahandusameti kauplemisteabehoidla. Kliirimine Arutelu tulemuste kohaselt oleks
kliirimiskohustus piiratud Hongkongis registreeritud tehingutega. Võttes
arvesse arutelu käigus saadud vastuseid, on seadusandjad alustanud
seadusandliku ettepaneku koostamist, mis esitatakse seadusandlikule nõukogule
2013. aasta alguses, et teha õigusaktides vajalikud muudatused. Seni on olemas ajutine seadusandlik ettepanek, mis
toetab teatavate tuletistehingute vabatahtlikku kliirimist Hongkongi
väärtpaberi- ja futuurikomisjoni poolt tunnustatud kohalike kesksete
vastaspoolte kaudu.
4.
Keskpankade ja riigivõlga haldavate asutuste rahvusvaheline
kohtlemine neis jurisdiktsioonides
·
Ameerika Ühendriigid Dodd-Franki seadus välistab vahetustehingud
selliste vastaspooltega nagu Föderaalreserv, föderaalvalitsus või föderaalne
amet, kellel on Ameerika Ühendriikide selgesõnaliselt väljendatud täielik
usaldus[10].
Nimetatud erand ei kehti muude keskpankade, näiteks välismaiste keskpankade
suhtes. Kaubafutuuridega kauplemise komisjon ning
väärtpaberi- ja börsikomisjon on kaalunud kõigi Dodd-Franki seaduses sätestatud
nõuete kohaldamist ja püüdnud piirata rakenduseeskirjade koostamisel, nagu
allpool kirjeldatud, nende mõju välismaistele keskpankadele iga juhtumi puhul
eraldi. Välismaiste keskpankade ja välismaiste
riigivõlga haldavate asutuste suhtes kohaldatakse sama korda eeldusel, et
avaliku sektori asutused, mille ülesanne on riigivõla haldamine või mis on
kaasatud riigivõla haldamisse, on valitsuse osad. Teisisõnu, nagu
allpool kirjeldatud, on kliirimis- ja aruandluskohustusest vabastatud ka
riigivõlga haldavad ametiasutused. Registreerimisnõuded Üldreeglina on kaubafutuuridega kauplemise
komisjon vabastanud keskpanga registreerimisnõudest, mis vastasel juhul
kehtiks, kui sellist institutsiooni loetaks vahetustehingutega kaupleja või
vahetustehingu olulise osalise määratluse alla kuuluvaks. Kaubafutuuridega kauplemise komisjon ning
väärtpaberi- ja börsikomisjon määratlesid oma viimase ühise eeskirjadekoostamise[11] käigus
Dodd-Franki seaduses sätestatud mõisted, sh „vahetustehingutega kauplejad”,
„vahetustehingu olulised osalised” ja „sobiv lepinguosaline”. Kaubafutuuridega kauplemise komisjon märkis
oma föderaalregistri väljaandes, et samal ajal, kui välismaised üksused ei ole
Ameerika turgudel tegutsedes ilmtingimata immuunsed Ameerika Ühendriikide
jurisdiktsiooni suhtes, ei ole ei Dodd-Franki seaduse asjaomastes sätetes ega
kujunemisloos midagi, mis viitaks, et kongress, kuulutades välja Dodd-Franki
seaduse, kavatsenuks hälbida rahvusvahelise süsteemi tavadest, kaasates
„vahetustehingutega kaupleja” või „vahetustehingu olulise osalise” mõistesse
välisriikide valitsused, välisriikide keskpangad ja rahvusvahelised
finantseerimisasutused. Seega tõlgendas kaubafutuuridega kauplemise
komisjon, et sellistelt välisriikide valitsustelt, välisriikide keskpankadelt
ja rahvusvahelistelt finantseerimisasutustelt ei peaks nõudma registreerumist
„vahetustehingutega kaupleja” või „vahetustehingu olulise osalisena” kaubafutuuridega
kauplemise komisjoni juures[12]. Teatamiskohustus Kuna välismaised keskpangad on vabastatud
registreerimisnõudest, siis on nad vabastatud ka aruandluskohustusest. Siiski oleks välismaise keskpangaga tehingusse
astuv Ameerika vastaspool Dodd-Franki seaduse alusel aruandluskohuslane. Näiteks juhul, kui Euroopa keskpank astub
tehingusse kaubafutuuridega kauplemise komisjonis registreeritud
vahetustehingutega kauplejaga, kehtiks viimase suhtes ikkagi vahetustehingute
puhul kohaldatav arvepidamis- ja aruandluskohustus, ehkki tehingu suhtes ei
kehtiks kohustuslik kliirimisnõue. See olukord (kui keskpanga vastaspoolel on
ikkagi aruandluskohustus) on kooskõlas EMIRiga, kuid see tekitab Dodd-Franki
seaduse alusel diferentseeritud lähenemise Ameerika Ühendriikide ja
välismaistele keskpankadele. Tõepoolest,
tehingud Ameerika Ühendriikide keskpankadega on täiesti Dodd-Franki seaduse
reguleerimisalast väljas ega kuulu seega aruandluskohustuse alla, samal ajal,
kui Ameerika vastaspool peab andma aru tehingutest välismaiste keskpankadega. Kliirimiskohustus Kaubafutuuridega kauplemise komisjon käsitles
eraldi eeskirjadekoostamise[13]
käigus mitmesuguseid erandeid kehtivast nõudest, et kõigist vahetustehingutest
tuleb teatada kliirimiseks kaubafutuuridega kauplemise komisjonis
registreeritud kauplemisteabehoidlale, ja tõlgendas, et välismaine keskpank on
vabastatud muidu kehtivast kohustuslikust kliirimisnõudest. Ametlikule otsusele jõudmise käigus, et
välisriikide valitsused, välisriikide keskpangad ja rahvusvahelised finantseerimisasutused
peaksid olema vabastatud kongressi väljakuulutatud Dodd-Franki seaduse
kliirimisnõudest, tsiteeris kaubafutuuridega kauplemise komisjon samalaadseid
seisukohti, mida ta oli varem väljendanud eespool kirjeldatud
registreerimisnõudest vabastust andes. Eelkõige
märkis kaubafutuuridega kauplemise komisjon,[14] et ta eeldab, et „seadusandjad võtavad
Ameerika seadusi kirjutades arvesse teiste riikide õigustatud huve”. Seoses sellega märkis kaubafutuuridega kauplemise
komisjon, et Dodd-Franki seaduses ei ole midagi, mis osutaks kongressi
kavatsuslikule hälbimisele neist tavadest, kui ta kuulutas seaduses välja
kliirimiskohustuse, ning võttes arvesse viisakust, väitis komisjon,[15] et
välismaiste valitsuste, keskpankade ja rahvusvaheliste finantseerimisasutuste
suhtes ei peaks kehtima Dodd-Franki seaduses sätestatud kliirimiskohustus. ·
Šveits Šveitsis börsiväliste tuletistehingute
kohustuslik kliirimis- ja aruandluskord puudub. Seega puudub Šveitsi õiguse
kohaselt Šveitsi Keskpanga või mistahes muu keskpanga või kohaliku või
mittekohaliku avaliku sektori asutusega, mille ülesanne on riigivõla haldamine
või mis on kaasatud riigivõla haldamisse, sooritatud börsiväliste
tuletistehingute keskse kliirimise kohustus. Samuti ei kaasne keskpangaga
seotud tehingute puhul kahepoolsete riskimaandamismeetoditega seotud kohustusi. Šveits on avalikult kuulutanud, et ta kavatseb
järgida täpselt EMIRi lähenemisviisi ja võtta vastu samaväärse määruse. Seega
koheldakse välismaiseid keskpanku Šveitsi õiguse alusel tõenäoliselt samuti,
kui neid koheldakse EMIRi alusel. ·
Jaapan Jaapanis vabastatakse riigikantselei 1.
novembril 2012. aastal jõustunud määrusega välismaiste keskpankade ja riigivõla
haldamise asutustega tehtavad tehingud kliirimis- ja aruandluskohustusest. ·
Hongkong Keskpankade kohtlemist käsitletakse Hongkongi
rahandusameti ja Hongkongi väärtpaberi- ja futuurikomisjoni 2012. aasta juulis,
pärast arutelu (vt eespool) avaldatud ühisjäreldustes. Neis järeldustes tehakse
ettepanek vabastada erandina kliirimis- ja aruandluskohustusest nende
jurisdiktsioonide keskpangad ja riigivõlga haldavad avaliku sektori asutused,
kes pakuvad Hongkongi keskpankadele ja riigivõla haldamise asutustele samu
tingimusi. Teatamiskohustus Praeguse väljapakutud lähenemisviisi kohaselt
vabastataks välismaised keskpangad ja riigivõlga haldavad avaliku sektori
asutused aruandluskohustusest. Hongkongi rahandusameti ja Hongkongi
väärtpaberi- ja futuurikomisjoni 2012. aasta juulis avaldatud ühisjäreldustes
on öeldud, et: „keskpankadele jt tehtavate erandite puhul oleme me võtnud
arvesse muudes finantskeskustes pakutavaid eeskirju. Neid arvesse võttes oleme
me valmis kaaluma piiratud erandite inkorporeerimist riigivõla haldamisega
tegelevate avaliku sektori üksuste vabastamiseks aruandluskohustusest, et vältida
seda, et kahjustatakse nende volitusi turgu vajaduse korral stabiliseerida.
Nende hulka kuuluvad keskpangad, rahandusametid või avaliku sektori asutused,
kelle kohustuste hulka kuulub riigivõla ja reservide haldamine ja turu
stabiilsuse säilitamine , samuti ülemaailmsed institutsioonid nagu
Rahvusvaheline Valuutafond, Rahvusvaheliste Arvelduste Pank jne. Eelkõige oleme
me praegu seisukohal, et – 1) kõik sellised ülemaailmsed institutsioonid tuleks
aruandluskohustusest vabastada, 2) keskpankade, ametite ja asutuste puhul
võetakse aruandluskohustusest vabastamise üle otsustades arvesse selliseid
kriteeriume nagu vastastikkus”[16]. Siiski oleks välismaise keskpangaga tehingusse
astuv Hongkongi õiguskorrale alluv vastaspool aruandluskohuslane. See
lähenemisviis on EMIRiga kooskõlas. Kliirimiskohustus Samuti vabastataks Hongkongi praeguse
väljapakutud lähenemisviisi kohaselt välismaised keskpangad ja riigivõlga
haldavad avaliku sektori asutused kliirimiskohustusest. Hongkongi rahandusameti
ja Hongkongi väärtpaberi- ja futuurikomisjoni 2012. aasta juulis avaldatud
ühisjäreldustes on märgitud, et: „Oleme hoolikalt kaalunud tagasisidet
grupierandi kohta kliirimisest ja jõudnud seisukohale, et mõnede taotletavate
erandite tegemine oleks kasulik. Me märgime ka, et mida enam jurisdiktsioone
avaldab oma börsiväliste tuletisinstrumentide väljapakutud eeskirjade
üksikasju, seda selgem suundumus ilmneb seoses grupierandite liikidega, mille
võivad kasutusele võtta suured jurisdiktsioonid nagu Ameerika Ühendriigid ja
EL. Seda arvestades kaalume me, kas anda kliirimisvabastus, ja kui, siis mil
määral. Eelkõige – 1) me oleme valmis kaaluma kliirimisvabastuse andmist
tehingutele teatavate keskpankade, rahandusametite või avaliku sektori
asutustega, kelle kohustuste hulka kuulub riigivõla ja reservide ning turu
stabiilsuse säilitamine, samuti ülemaailmsete institutsioonidega nagu
Rahvusvaheline Valuutafond, Rahvusvaheliste Arvelduste Pank jne. Otsustamisel,
kas anda vabastus keskpankadele, rahandusametitele ja avaliku sektori asutustele,
võetakse arvesse selliseid kriteeriume nagu vastastikkus.”[17] Hongkong järgib selliste erandite üksikasjade
määramisel jätkuvalt rahvusvahelisi standardeid ja tavasid. Sellealased
konsultatsioonid jätkuvad 2013. aasta esimeses kvartalis. ·
Austraalia Austraalia tuletistehingute seaduse eelnõus ei
panda ühelegi üksusele või isikule kauplemisaruandluse ega keskse kliirimise
kohustust, samuti ei vabastata nendest kedagi. Kui minister otsustab, et kohustus kehtib
börsiväliste tuletistehingute kindlate klasside suhtes, on tal sel hetkel ka
vabadus seada piiranguid, milliste üksuste suhtes kohustust võiks kohaldada[18].
Austraalia Väärtpaberite ja Investeeringute Komisjon peab määrustega sätestatud
piirangute raames koostama eeskirjad, milles täpsustatakse, kuidas turuosalised
saavad täita oma kohustusi. Eeskirjades võidakse näha ette ka erandeid.
Seepärast kaalutaks igasuguste kohustuste kohaldamisala ministrite otsuste,
määruste või Austraalia Väärtpaberite ja Investeeringute Komisjoni eeskirjade
arutelude käigus. Mõttevahetusest personaliga on selgunud, et
personali esialgne seisukoht on, et keskpangad/avaliku sektori asutused
vabastatakse tõenäoliselt kliirimis- ja aruandluskohustusest. Siiski ei ole
ametlikku otsust veel tehtud. Sellist mõttelaadi ja lähenemisviisi märgiti
2012. aasta aprilli arutelul, mille käigus otsustati[19], et:
„Keskse kliirimise eeskirjadest saadavat kasu tuleb võrrelda nende kulukusega. Kohustusliku keskse kliirimise korra kulukuse (ja
praktilise külje) kindlaksmääramise oluline tegur on nende turuosaliste olemus,
kellele võidakse korra raames kohustusi kehtestada. Seepärast
võib olla asjakohane kohaldada kliirimiskohustust üksnes mõnede üksuste suhtes. (…) Üheks võimaluseks võib olla vabastada
riiklikud üksused, nagu keskpangad, riigivõlga haldavad asutused,
riikideülesed mitmepoolsed arengupangad ja sellised üksused nagu Rahvusvaheline
Valuutafond (IMF).” ·
Kanada Eeskirjad ei ole veel lõplikult valmis.
Mõttevahetused personali tasandil näitavad, et kaalutakse Kanada Keskpanga (või
üldisemalt keskpankade) vabastamist nii kliirimiskohustusest kui ka
aruandluskohustusest. Kaaluda võidakse võimalust vabastada ka Kanada valitsus
ja muud avaliku sektori asutused. Nimetatud erandite väljatöötamine ei ole
siiski veel lõppenud. Seepärast on veel vara otsustada keskpankade
ja riigivõlga haldavate avaliku sektori asutuste kohtlemise üle Kanada tulevase
õiguskorra raames. ·
Koondtabel || Kliirimiskohustus || Aruandluskohustus EL || Vabastatud || Vabastatud USA || Vabastatud || Vabastatud Jaapan || Vabastatud || Vabastatud Šveits || Vabastatakse || Vabastatakse Austraalia || Vabastamine on kavas || Vabastamine on kavas Kanada || Vabastamist tuleb kaaluda || Vabastamist tuleb kaaluda Hongkong || Vabastamine on kavas || Vabastamine on kavas Välismaiste keskpankade ja riigivõlga
haldavate avaliku sektori asutuste rahvusvaheline kohtlemine
5.
Kokkuvõte
Eeltoodut arvestades ei
kohaldata Ameerika Ühendriikide, Jaapani ja tulevases Šveitsi õigusraamistikus
kliirimis- ja aruandluskohustust keskpankade ning ametiasutuste suhtes, mille
ülesanne on riigivõla haldamine või mis on kaasatud riigivõla haldamisse.
Nimetatud üksused vabastatakse nimetatud kohustustest tõenäoliselt ka
Austraalia ja Hongkongi tulevastes raamistikes. Vabastamist võib eeldada ka
Kanada korra raames. Välismaiste keskpankade[20] lisamine
EMIRi alusel kesksest kliirimis- ja aruandluskohustusest vabastatud üksuste
loetellu ennetab sekkumist nende rahapoliitiliste ülesannete täitmisesse ja
edendab võrdseid tingimusi börsiväliste tuletisinstrumentide reformide
läbiviimisel tehingute suhtes keskpankadega nimetatud jurisdiktsioonides. See
aitab edendada ka suuremat rahvusvahelist järjepidevust ja ühtsust. Rahapoliitiliste ülesannete täitmine ja
riigivõla haldamine mõjutavad ühiselt intressituru toimimist, mida tuleb nende
kahe funktsiooni tulemusliku täitmise tagamiseks koordineerida. ELi keskpangad
ja muud riigivõlga haldavad ELi avaliku sektori asutused on jäetud välja EMIRi
kohaldamisalast, ,et mitte piirata nende suutlikkust täita ühist huvi pakkuvaid
ülesandeid. Kui nende kahe funktsiooni suhtes kohaldataks eri kordi, kui neid
täidavad kolmandate riikide üksused, siis pärsiks see nende tulemuslikkust.
Tagamaks, et kolmandate riikide keskpangad ja muud avaliku sektori asutused,
mille ülesanne on riigivõla haldamine või mis on kaasatud riigivõla haldamisse,
jätkaks oma ülesannete rahuldavat täitmist, tuleks artikli 1 lõike 6 alusel
vastu võetud delegeeritud õigusaktidesse kaasata ka kolmandate riikide avaliku
sektori asutused, mille ülesanne on riigivõla haldamine või mis on kaasatud
riigivõla haldamisse. Nende tehingute puhul,
mida ei kliirita kesksete vastaspoolte kaudu, ei ole pilt seoses kasutatavate
riskimaandamismeetoditega ikka veel selge. Rahvusvaheline töörühm[21] peaks
esitama 2012. aasta lõpus soovitused G20 jurisdiktsioonide kohta. Nende viimases
tekstiprojektis soovitatakse jätta keskpankadega tehtavad tehingud tagatisvara
nõude kohaldamisalast[22]
välja. See on ELi eeskirjadega (EMIR) kooskõlas. Komisjon pöörab suurt
tähelepanu WGMRi aruande koostamisele ja selle rakendamisele muudes jurisdiktsioonides. Käesoleva aruande võrdlev
analüüs ei ole kaugeltki ammendav. Samuti põhineb see mõne kolmanda riigi
õigusaktidel, mis ei ole lõplikud. Aruannet on vaja regulaarselt täiendada
sedamööda, kuidas reformiprotsess edeneb neis ja muudes G20 jurisdiktsioonides.
Praeguses etapis järeldab
komisjon, et EMIRi artikli 1 lõike 4 parandamiseks ning Jaapani ja Ameerika
Ühendriikide (mis on kaks jurisdiktsiooni, kus kehtivad lõplikud börsiväliseid
tuletisinstrumente käsitlevad eeskirjad) keskpankadele ja avaliku sektori
asutustele, mille ülesanne on riigivõla haldamine või mis on kaasatud riigivõla
haldamisse, erandi tegemiseks on vaja delegeeritud õigusakti. Komisjon seirab, kuidas
Austraalia, Kanada, Hongkong ja Šveits viimistlevad oma eeskirju, ja annab aru
viimaste sündmuste kohta, et vabastada nende keskpangad ja võlahaldusasutused
nende eeskirjade alusel, mille kohta neis jurisdiktsioonides on tehtud
ettepanekud. Tagamaks, et kolmandate riikide keskpangad ja muud avaliku sektori
asutused, mille ülesanne on riigivõla haldamine või mis on kaasatud riigivõla
haldamisse, jätkuvalt täidaks oma ülesandeid rahuldavalt , tuleks tulevikus
vajaduse korral kaaluda ka teisi riike. Seepärast võib oodata EMIRi artikli 1
lõike 4 edasisi muudatusi, et kaasata riike, keda käesolevas esimeses aruandes
ei käsitleta. Lähitulevikus ei ole
turuhäireid karta kolmandates riikides, keda esimene delegeeritud õigusakt ei
hõlma, sest keskse kliirimise ja mittekliiritavate tehingute
riskimaandamismeetoditega seotud kohustused ei ole liidus veel jõustunud.
Euroopa Komisjon pöörab suurt tähelepanu nimetatud kohustuste jõustumise
ajastamisele samaaegselt erandite tegemisega välismaistele keskpankadele. [1] Määrus (EL) nr 648/2012. [2] http://www.bis.org/statistics/bankstats.htm,
tabel 8A [3] Börsid ja platvormid, kliiringukojad, vahetustehingute
andmehoidlad, vahetustehingutega kauplejad ja suuremad vahetustehingute turu
osalised. [4] Esimesse üksusterühma, kellelt nõutakse kliirimiskohustuse
täitmahakkamist 90 päeva jooksul pärast seda, kui kaubafutuuridega kauplemise
komisjon annab välja lõpliku kliirimisotsuse, kuuluvad tuletistehingutega
kauplejad, suuremad vahetustehingute turu osalised ja erafondid, kes teevad
rohkem kui 200 vahetustehingut kuus. Teise rühma, kes peab hakkama
kliirimiskohustust täitma 180 päeva jooksul, kuuluvad kõik muud erafondid,
kaupade konsortsiumid ja muud finantstegevuses osalejad. Kolmandasse rühma,
kellele antakse kliirimisnõude täitmiseks 270 päeva, kuuluvad kõik isikud, kes
ei kuulu kahte esimesse rühma (näiteks kolmandate isikute allkontode ja
pensionikavade kliirimine). [5] Indeksipõhised krediidiriski ülekandetehingud (s.o Jaapani
iTraxx-indeksiseeria). [6] Tavalised jeenides nomineeritud intressivahetustehingud, mis on
seotud LIBORiga. [7] Jeenides nomineeritud intressivahetustehingud, mis on seotud
TIBORiga, välisvääringus (USA dollar ja euro) intressivahetustehingud ning
Jaapani äriühinguga seotud krediidiriski ülekandetehingud. [8] Tooted, mille suhtes kehtib kliirimiskohustus, ja mis on
sõlmitud finantsinstrumentide börsi seaduse alusel registreeritud suurte
kodumaiste finantseerimisasutuste vahel, kes on kliirimisorganisatsiooni (Japan
Securities Clearing Corporation – Jaapani Väärtpaberite Kliiringukorporatsioon)
liikmed või selle liikmeks oleva emaettevõtja tütarettevõtjad. [9] Väärtpaberieeskirjade kehtestamise pädevus kuulub Kanadas
provintsidele. [10] Dodd-Franki seadus, 721-47(B) vahetustehingute eranditest: „Termin
„vahetustehing” ei hõlma […]: (ix) ühtki kokkulepet, lepingut või tehingut,
mille vastaspool on Föderaalreserv, föderaalvalitsus või föderaalne amet,
kellel on Ameerika Ühendriikide selgesõnaliselt väljendatud täielik usaldus;
[…] [11] Vt 77 Fed. Reg. 30596 (23. mai 2012) [12] Vt 77 Fed. Reg. 30596, 30693. [13] Vt 77 Fed. Reg. 42560 (19. juuli 2012). [14] Vt 77 Fed. Reg. 42560, 42562. [15] Vt 77 Fed. Reg. 42560, 42562. [16] Lõige 127, http://www.hkma.gov.hk/media/eng/doc/key-information/press-release/2012/20120711e3a34.pdf [17] Lõige 167,
http://www.hkma.gov.hk/media/eng/doc/key-information/press-release/2012/20120711e3a34.pdf [18] Börsiväliste tuletistehingute seaduse eelnõu osa 901D (http://www.treasury.gov.au/ConsultationsandReviews/Submissions/2012/Derivative-Transactions) 901D – Määrustega võidakse piirata
isikuteringi, kelle suhtes saab nõudmisi kehtestada Määrustes võidakse sätestada, et
tuletistehingute eeskirjadega: a) ei saa kehtestada nõudeid (või teatavat liiki
nõudeid) teatavat liiki isikutele; või b) saab kehtestada nõudeid (või teatavat
liiki nõudeid) teatavat liiki isikutele üksnes teatavatel tingimustel. Märkus: Isikute liiki võib määratleda mitmest
seisukohast (näiteks): a) isiku poolt sisestatud tuletistehingute maht teatava
aja jooksul; või b) isikute või nende äritegevuse näitajad või olemus; või c)
isikute elu- või äritegevuse asukoht. [19] Vt aruteludokumendi (Austraalia G20 raames võetud börsiväliste
tuletisinstrumentidega seotud kohustuste rakendusraamistik, lk 17, aprill
2012) jagu „Üksused” http://www.treasury.gov.au/~/media/Treasury/Consultations%20and%20Reviews/2012/Over%20the%20counter%20derivatives%20commitments%20consultation%20paper/Key%20Documents/PDF/OTC%20Framework%20Implementation_pdf.ashx [20] Kõigi käesolevas aruandes analüüsitud jurisdiktsioonide keskpangad
täidavad oma ülesandeid rahaasutustena. [21] WGMR – tagatisvara nõuete töörühm. [22] http://www.bis.org/press/p120706.htm,
Tagatisvara nõuded muul viisil kui keskselt kliiritavate lepingute puhul,
Baseli pangajärelevalve komitee ja Rahvusvaheline Väärtpaberijärelevalve
Organisatsioon, 6. juuli 2012.