52013AP0257

EUR-Lex

Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

EUROPA
EUR-Lex home
EUR-Lex - 52013AP0257 - EN

Help

Search tips

Need more search options? Use the Advanced search

Document 52013AP0257

Euroopa Parlamendi 12. juunil 2013. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa abifondi enim puudustkannatavate isikute jaoks (COM(2012)0617 – C7-0358/2012 – 2012/0295(COD))

ELT C 65, 19.2.2016, p. 212–246 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

HTML

PDF

Official Journal

19.2.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 65/212

P7_TA(2013)0257

Euroopa abifond enim puudustkannatavate isikute jaoks ***I

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2016/C 065/42)

Muudatusettepanek 1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)	Euroopa Ülemkogu 17. juuni 2010. aasta järeldustes, millega võeti vastu liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia, seadsid liit ja liikmesriigid eesmärgiks vähendada 2020. aastaks vähemalt 20 miljoni võrra nende inimeste arvu, kes elavad vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus.

(1)

Euroopa Ülemkogu 17. juuni 2010. aasta järeldustes, millega võeti vastu liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia, seadsid liit ja liikmesriigid eesmärgiks vähendada 2020. aastaks vähemalt 20 miljoni võrra nende inimeste arvu, kes elavad vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus. Sellele vaatamata elas 2010. aastal vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus peaaegu neljandik eurooplastest (119,6 miljonit inimest), mis on umbes 4 miljonit rohkem kui eelnenud aastal. Vaesus ja sotsiaalne tõrjutus ei ole kogu liidu ulatuses ühetaoliselt jaotunud, vaid olukorra tõsidus on liikmesriigiti erinev.

Muudatusettepanek 2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)

Nende isikute arv, kes kannatavad Euroopa Liidus materiaalse puuduse või isegi ränga materiaalse puuduse all, suureneb ning sageli on nad liiga tõrjutud, et saada kasu määruse (EL) nr […vaesusevastast võitlust käsitlev määrus] ja eelkõige määruse (EL) nr […Euroopa Sotsiaalfondi käsitlev määrus] kohastest tööturule tagasitoomise meetmetest.

(2)

Nende isikute arv, kes kannatavad liidus materiaalse puuduse või isegi ränga materiaalse puuduse all, suureneb ja 2012. aastal elas peaaegu 8 % liidu kodanikest ränga materiaalse puuduse tingimustes. Sageli on need inimesed liiga tõrjutud, et saada kasu määruse (EL) nr […vaesusevastast võitlust käsitlev määrus] ja eelkõige määruse (EL) nr […Euroopa Sotsiaalfondi käsitlev määrus] kohastest tööturule tagasitoomise meetmetest.

Muudatusettepanek 3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2 a)

Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus elavate puudustkannatavate isikute hulgas on naised ja lapsed üleesindatud, samas on aga naised sageli vastutavad selle eest, et pered oleks toiduga kindlustatud ja tuleksid toime. Liikmesriigid ja komisjon peaksid võtma meetmeid, millega vältida igasugust diskrimineerimist, ja tagama meeste ja naiste vahelise võrdõiguslikkuse ning soolise mõõtme igakülgse arvessevõtmise abifondi ettevalmistuse, kavandamise, haldamise, rakendamise, järelevalve ja hindamise igas etapis ning teavituskampaaniates ja heade tavade vahetamisel.

Muudatusettepanek 4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2 b)

Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 on rõhutatud, et liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine.

Muudatusettepanek 5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2 c)

Euroopa Liidu lepingu artiklis 6 on rõhutatud, et liit tunnustab Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õigusi, vabadusi ja põhimõtteid.

Muudatusettepanek 6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2 d)

Et ennetada haavavamate ja väikese sissetulekuga inimeste marginaliseerumist ning vähendada vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohu suurenemist, tuleb vastu võtta strateegiad, mis toetavad aktiivset kaasamist.

Muudatusettepanek 7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)

Euroopa abifond enim puudustkannatavate isikute jaoks (edaspidi „abifond”) peaks tugevdama sotsiaalset ühtekuuluvust, aidates kaasa vaesuse vähendamisele liidus, toetades riiklikke kavasid, mis pakuvad enim puudustkannatavatele isikutele mitterahalist abi toidupuuduse , kodutuse ja laste materiaalse puuduse leevendamiseks.

(4)

Muudatusettepanek 8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4 a)

Abifondist ränka puudust kannatavate isikute eri rühmadele raha eraldamisel võib lähtuda ETHOSe (Euroopa kodutuse tüpoloogia) määratlusest.

Muudatusettepanek 9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4 b)

Fond ei tohiks asendada riiklikke meetmeid, mida liikmesriikide valitsused võtavad selleks, et vähendada erakorralise toiduabi vajadust ning töötada nälja, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse täielikuks kaotamiseks välja jätkusuutlikud eesmärgid ja meetmed.

Muudatusettepanek 10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4 c)

Arvestades vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus elavate isikute arvu suurenemist ning asjaolu, et see tõus järgnevatel aastatel jätkub, tuleb fondi rahastamiseks ettenähtud vahendeid mitmeaastases finantsraamistikus suurendada.

Muudatusettepanek 11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4 d)

Abifond peaks ka toetama liikmesriikide pingutusi, mille eesmärk on leevendada kodutute ränka materiaalset puudust.

Muudatusettepanek 12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)	Need sätted tagavad, et toetatav tegevus on kooskõlas kohaldatavate liidu ja riiklike õigusaktidega, eelkõige seoses nende kaupade ohutusega, mida jaotatakse enim puudustkannatavatele isikutele.

(6)	Need sätted tagavad, et toetatav tegevus on kooskõlas kohaldatavate liidu ja riiklike õigusaktidega, eelkõige seoses enim puudustkannatavatele isikutele jaotatava toiduabi ja esmase materiaalse abi ohutusega .

Muudatusettepanek 13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)

Iga liikmesriigi rakenduskavas peaks olema määratletud ja põhjendatud, milliste materiaalse puuduse vormidega tegeletakse, ning kirjeldatud enim puudustkannatavatele isikutele antava abi eesmärgid ja vormid, mida riiklike kavade kaudu toetatakse. Rakenduskava peaks hõlmama ka elemente, mis on vajalikud, et tagada kava tulemuslik ja tõhus rakendamine.

(8)

Iga liikmesriigi rakenduskavas peaks olema määratletud ja põhjendatud, milliste toidu- ja materiaalse puuduse vormidega tegeletakse, ning kirjeldatud enim puudustkannatavatele isikutele antava abi eesmärgid ja vormid, mida riiklike kavade kaudu toetatakse. Rakenduskava peaks hõlmama ka elemente, mis on vajalikud, et tagada kavade tulemuslik ja tõhus rakendamine.

Muudatusettepanek 14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8 a)

Ühest küljest valitseb liidus ränk toidupuudus, kuid teisest küljest esineb palju toiduainete raiskamist. Iga liikmesriigi rakenduskavas peaks olema teave selle kohta, kuidas kavatsetakse toiduainete raiskamise vähendamise ja toidupuudusega võitlemise meetmete vahelist koostoimet koordineeritud viisil ära kasutada. Iga liikmesriigi rakenduskavas peaks olema kirjas ka see, kuidas kavatsetakse vähendada asjaajamisest tulenevaid tõrkeid, mis takistavad äriettevõtetel ja mitteäriettevõtetel annetamast liigseid toiduvarusid mittetulunduslikele organisatsioonidele, kes võitlevad toidupuuduse vastu.

Muudatusettepanek 15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8 b)

Abifondist rahastatavate meetmete tõhusaks ja tulemuslikuks rakendamiseks tuleb soodustada koostööd piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ning kodanikuühiskonda esindavate asutuste vahel. Liikmesriikidel tuleks seetõttu edendada kõikide abifondist rahastatavate meetmete väljatöötamisse ja kohaldamisse kaasatud sidusrühmade kaasamist.

Muudatusettepanek 16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)	Abifondi tulemuslikkuse suurendamiseks, eelkõige siseriiklike olude arvesse võtmiseks, on asjakohane sätestada rakenduskava võimaliku muutmise menetlus.

(9)	Abifondi tulemuslikkuse suurendamiseks ja ESFi meetmetega maksimaalse koostoime tagamiseks , eelkõige riigisisestes oludes toimuvate võimalike muutuste arvesse võtmiseks, on asjakohane sätestada rakenduskava võimaliku muutmise menetlus.

Muudatusettepanek 17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9 a)

Enim puudustkannatavate isikute eri vajaduste rahuldamiseks kõige tõhusamal ja asjakohasemal viisil ning toetuste paremaks suunamiseks peaks partnerluspõhimõtet rakendama abifondi kõikidel etappidel.

Muudatusettepanek 18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)	Kogemuste ja parimate tavade vahetamine loob märkimisväärse lisaväärtuse ning komisjon peaks hõlbustama nende levitamist.

(10)	Kogemuste ja parimate tavade vahetamine loob märkimisväärse lisaväärtuse , sest need soodustavad vastastikust õppimist, ning komisjon peaks hõlbustama ja edendama nende levitamist ning püüdma saavutada koostoimet heade tavade vahetamisega seoses abifondiga seotud fondidega, eelkõige ESFiga .

Muudatusettepanek 19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)

Rakenduskavade elluviimisel tehtud edusammude jälgimiseks peaksid liikmesriigid koostama ja esitama komisjonile rakendamise aasta- ja lõpparuanded, tagades seega olulise ja ajakohastatud teabe kättesaadavuse. Samal eesmärgil peaks komisjon korraldama iga liikmesriigiga kord aastas rakenduskava kahepoolse läbivaatamise, kui nad ei ole leppinud kokku teisiti.

(11)

Rakenduskavade elluviimisel tehtud edusammude jälgimiseks peaksid liikmesriigid koostöös kaasatud valitsusväliste organisatsioonidega koostama ja esitama komisjonile rakendamise aasta- ja lõpparuanded, tagades seega olulise ja ajakohastatud teabe kättesaadavuse. Samal eesmärgil peaks komisjon korraldama iga liikmesriigiga kord aastas rakenduskava kahepoolse läbivaatamise, kui nad ei ole leppinud kokku teisiti.

Muudatusettepanek 20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)

Selleks et parandada iga rakenduskava kvaliteeti ja ülesehitust ning hinnata abifondi tulemuslikkust ja tõhusust, tuleks teha eel- ja järelhindamisi. Lisaks nimetatud hindamistele tuleks korraldada uuringuid, mis hõlmavad rakenduskava raames abi saanud enim puudustkannatavaid isikuid, ning vajaduse korral viia hindamisi läbi ka rakenduskava tööperioodi jooksul. Seoses sellega tuleks täpsustada liikmesriikide ja komisjoni ülesanded.

(12)

Selleks et parandada iga rakenduskava kvaliteeti ja ülesehitust ning hinnata abifondi tulemuslikkust ja tõhusust, tuleks teha eel- ja järelhindamisi. Lisaks nimetatud hindamistele tuleks korraldada uuringuid, mis hõlmavad rakenduskava raames abi saanud enim puudustkannatavaid isikuid, ning vajaduse korral viia hindamisi läbi ka rakenduskava tööperioodi jooksul. Hindamisel tuleb ühtlasi tagada lõplike abisaajate eraelu puutumatus. Hindamisel ei tohi enim puudustkannatavaid isikuid häbimärgistada. Seoses sellega tuleks täpsustada liikmesriikide ja komisjoni ülesanded.

Muudatusettepanek 21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12 a)

Nagu rõhutatakse Eurostati uuringus „Materiaalse puuduse mõõtmine ELis – näitajad kogu elanikkonna kohta ning näitajad laste kohta”, on materiaalse puuduse valdkonnas läbi viidud olulisi uuringuid, tänu millele on võimalik lähemas tulevikus koguda puudustkannatavate leibkondade, täiskasvanute ja laste kohta täpsemaid andmeid.

Muudatusettepanek 22

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12 b)

Nende hindamiste läbiviimisel, mida täiendavad uuringud enim puudustkannatavate isikute kohta, tuleks silmas pidada, et puudus on kompleksne mõiste, mida on keeruline mõista, kui kasutada väikest näitajate arvu, kuna need võivad olla eksitavad ning seetõttu põhjustada ebaefektiivseid meetmeid.

Muudatusettepanek 23

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12 c)

Nagu rõhutatakse Eurofoundi (2012) kolmandas Euroopa elukvaliteedi uuringus, tuleks liidus materiaalse puuduse mõõtmisel lähtuda võimetusest lubada endale kaupu, mida peetakse oluliseks vaatamata sellele, mida omatakse ja kui palju teenitakse. Selleks, et töötada välja puuduse indeks, mis võimaldab anda täpsemat hinnangut leibkondade materiaalse puuduse kohta, tuleks arvesse võtta näitajaid, nagu sissetuleku tase, sissetulekute ebavõrdsus, võime end ära majandada, võlad ja rahulolu elustandardiga.

Muudatusettepanek 24

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)

Kodanikel on õigus teada, kuidas liidu rahalisi vahendeid investeeritakse ja millised on tulemused. Abifondi saavutusi käsitleva teabe ulatuslikuks levitamiseks ning selleks, et tagada juurdepääs rahastamisvõimalustele ja nende läbipaistvus, tuleks sätestada üksikasjalikud eeskirjad teabe- ja teabevahetusmeetmete kohta, eelkõige liikmesriikide ja toetusesaajate kohustuste kohta.

(13)

Muudatusettepanek 25

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)	Et tugevdada liidu vahendite mitmekordistavat mõju, on vaja kehtestada abifondist rahastatavate rakenduskavade maksimaalne kaasrahastamismäär , mis võtaks arvesse liikmesriikide olukorda, kes seisavad silmitsi ajutiste eelarveprobleemidega.

(15)	Et tugevdada liidu vahendite mitmekordistavat mõju, on vaja kehtestada abifondist rahastatavate rakenduskavade kaasrahastamismäär . Nende liikmesriikide olukorda, kes seisavad silmitsi ajutiste eelarveprobleemidega , tuleks samuti arvesse võtta .

Muudatusettepanek 26

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)

Abifondiga seotud abikõlblikkuse perioodi, toimingute ja kulude suhtes tuleks kogu Euroopa Liidus kohaldada ühtseid ja õiglaseid eeskirju. Abikõlblikkuse tingimustes -tuleks kajastada abifondi eesmärkide ja sihtrühmade eripära, eelkõige kehtestades asjakohased tingimused toimingute ja toetuseliikide abikõlblikkuse kohta ning eeskirjade ja tingimused tagasimaksmise kohta.

(16)

Abifondiga seotud abikõlblikkuse perioodi, toimingute ja kulude suhtes tuleks kogu Euroopa Liidus kohaldada ühtseid , lihtsaid ja õiglaseid eeskirju. Abikõlblikkuse tingimustes -tuleks kajastada abifondi eesmärkide ja sihtrühmade eripära, eelkõige kehtestades asjakohased ja lihtsustatud tingimused toimingute ja toetuseliikide abikõlblikkuse kohta ning eeskirjade ja tingimused tagasimaksmise kohta.

Muudatusettepanek 27

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega [määruse ettepanekuga], millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus (ühise turukorralduse ühtne määrus) on ette nähtud, et riikliku sekkumise raames ostetud tooteid võib kasutada, kui need tehakse liidus enim puudustkannatavatele isikutele kättesaadavaks toiduabiprogrammi raames ning see on asjakohase programmiga ette nähtud. Võttes arvesse, et olenevalt asjaoludest, võib toidu hankimine sellisel viisil tekkinud varude kasutamise, töötlemise või müügi teel olla majanduslikult kõige soodsam variant, on asjakohane selline võimalus käesolevas määruses sätestada. Taoliste varudega tehtud tehingutest saadud summasid kasutatakse enim puudustkannatavate isikute hüvanguks; neid ei kasutata liikmesriikide kaasrahastamiskohustuste vähendamiseks. Selleks, et tagada sekkumisvarude ja nendest saadava tulu võimalikult tõhus kasutamine, võtab komisjon vastavalt määruse (EL) nr [ühise turukorralduse ühtne määrus] artikli 19 lõikele e vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse menetlused, mille alusel võib enim puudustkannatavate isikute abiprogrammi rakendamise käigus sekkumisvarudest pärit tooteid kasutada, töödelda või müüa.

(17)

Muudatusettepanek 28

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18)	Tuleb kindlaks määrata, mis tüüpi meetmeid võib komisjoni ja liikmesriikide algatusel võtta abifondist rahastatava tehnilise abi raames.

(18)	Tuleb kindlaks määrata, mis tüüpi meetmeid võib komisjoni ja liikmesriikide algatusel võtta abifondist rahastatava tehnilise abi raames. Meetmete liik tuleks otsustada tihedas koostöös korraldusasutuste ja partnerorganisatsioonidega.

Muudatusettepanek 29

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 27

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(27)	Liidu eelarvelisi kulukohustusi tuleb täita igal aastal. Tõhusa programmijuhtimise tagamiseks on vajalik sätestada vahemaksete taotluste, aastabilansi- ja lõppmakse tasumise ühised eeskirjad.

(27)	Liidu eelarvelisi kulukohustusi tuleb täita igal aastal. Tõhusa programmijuhtimise tagamiseks on vajalik sätestada vahemaksete taotluste, aastabilansi- ja lõppmakse tasumise ühised lihtsad eeskirjad.

Muudatusettepanek 30

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 30

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(30)

Liidu finantshuvide kaitseks tuleks kehtestada ajaliselt piiratud meetmed, mis võimaldaksid volitatud eelarvevahendite käsutajal katkestada maksed, kui on tõendeid, mis võimaldavad väita, et juhtimis- ja kontrollisüsteemi toimimises on märkimisväärseid puudusi, tõendeid eeskirjade ränga rikkumise kohta seoses maksetaotlusega või kui on jäänud esitamata dokumendid raamatupidamisarvestuse kontrollimiseks ja heakskiitmiseks.

(30)

Liidu finantshuvide kaitseks tuleks kehtestada ajaliselt piiratud meetmed, mis võimaldaksid volitatud eelarvevahendite käsutajal katkestada maksed, kui on tõendeid, mis võimaldavad väita, et juhtimis- ja kontrollisüsteemi toimimises on märkimisväärseid puudusi, tõendeid eeskirjade ränga rikkumise kohta seoses maksetaotlusega, kui on jäänud esitamata dokumendid raamatupidamisarvestuse kontrollimiseks ja heakskiitmiseks või kui esineb olulisi viivitusi projektide rakendamises ja kui tõendatakse veenvalt, et projektide jaoks kehtestatud eesmärke ei saavutata .

Muudatusettepanek 31

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 32

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(32)

Tagamaks et liidu eelarvest rahastatavaid kulutusi kasutataks igal konkreetsel majandusaastal kooskõlas kohaldatavate eeskirjadega, tuleks luua sobiv raamistik raamatupidamisarvestuse iga-aastaseks kontrollimiseks ja heakskiitmiseks. Selle raamistiku alusel peaksid määratud asutused esitama komisjonile rakenduskava kohta juhtkonna kinnitava avalduse koos tõendatud raamatupidamise aastaaruandega, auditite lõpparuannete ja kontrollitoimingute iga-aastase kokkuvõtte ning sõltumatu audiitori järeldusotsuse ja kontrolliaruande.

(32)

Tagamaks et liidu eelarvest rahastatavaid kulutusi kasutataks igal konkreetsel majandusaastal kooskõlas kohaldatavate eeskirjadega, tuleks luua sobiv ja lihtne raamistik raamatupidamisarvestuse iga-aastaseks kontrollimiseks ja heakskiitmiseks. Selle raamistiku alusel peaksid määratud asutused esitama komisjonile rakenduskava kohta juhtkonna kinnitava avalduse koos tõendatud raamatupidamise aastaaruandega, auditite lõpparuannete ja kontrollitoimingute iga-aastase kokkuvõtte ning sõltumatu audiitori järeldusotsuse ja kontrolliaruande.

Muudatusettepanek 32

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 35

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(35)

Toimingute auditeerimise sagedus peaks olema proportsionaalne abifondist antava liidu toetuse ulatusega. Eelkõige tuleks vähendada auditite arvu, kui toimingu abikõlblike kulutuste kogusumma ei ületa 100 000 eurot. Auditeerimisi peab siiski olema võimalik teha igal ajal või auditivalimi raames, kui on märke rikkumisest või pettusest. Et komisjoni auditite hulk oleks proportsionaalne riskiga, peaks komisjonil olema võimalik vähendada oma auditeerimistegevust rakenduskavade puhul, kus ei ole märkimisväärseid vajakajäämisi või kui võib jääda lootma auditeerimisasutusele. Lisaks peaks auditite ulatus võtma igakülgselt arvesse abifondi eesmärki ja sihtrühmade eripära.

(35)

Muudatusettepanek 33

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 41

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(41)

Käesolev määrus austab põhiõigusi ja järgib iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, eelkõige inimväärikuse ning era- ja perekonnaelu austamist, õigust isikuandmete kaitsele, lapse õigusi, eakate õigusi, meeste ja naiste võrdõiguslikkust ning diskrimineerimise keeldu. Käesolevat määrust tuleb kohaldada kooskõlas nimetatud õiguste ja põhimõtetega.

(41)

Käesolev määrus austab põhiõigusi ja järgib iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, eelkõige inimväärikuse ning era- ja perekonnaelu austamist, õigust isikuandmete kaitsele, lapse õigusi, õigust sotsiaalabile ja eluasemele, eakate õigusi, meeste ja naiste võrdõiguslikkust ning diskrimineerimise keeldu. Käesolevat määrust tuleb kohaldada kooskõlas nimetatud õiguste ja põhimõtetega.

Muudatusettepanek 34

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 42 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(42 a)

Võttes arvesse pakkumiskutse esitamise tähtaega, käesoleva määruse vastuvõtmiseks kuluvat aega ja rakenduskavade ettevalmistamiseks kuluvat aega, tuleb kehtestada eeskirjad, mis võimaldaksid 2014. aastal sujuvat üleminekut, et vältida toiduainetega varustamise katkemist.

Muudatusettepanek 35

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 42 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(42 b)

Tuleks tagada, et abifond täiendaks ESFi rahastatavaid programme ja tegevusi ning et see oleks võimalikult suurel määral ESFiga kooskõlastatud. Vaesusega võitlemisel tuleks vältida paralleelstruktuuride loomist, mis suurendavad halduskoormust ja muudavad koordineerimise ja koostoime keeruliseks.

Muudatusettepanek 36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Käesoleva määrusega kehtestatakse Euroopa abifond enim puudustkannatavate isikute jaoks (edaspidi „abifond”) ajavahemikuks 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020 ning määratakse kindlaks abifondi eesmärgid, toetuste rakendusala, olemasolevad rahalised vahendid ja nende jaotamise kriteeriumid, ning sätestatakse vajalikud eeskirjad, et tagada abifondi tulemuslikkus.	1. Käesoleva määrusega kehtestatakse Euroopa abifond enim puudustkannatavate isikute jaoks (edaspidi „abifond”) ajavahemikuks 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020 ning määratakse kindlaks abifondi eesmärgid, toetuste rakendusala, olemasolevad rahalised vahendid ja nende jaotamise kriteeriumid, ning sätestatakse vajalikud eeskirjad, et tagada abifondi tulemuslikkus ja tõhusus .

Muudatusettepanek 37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kasutatakse järgmisi mõisteid:

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1)

„enim puudustkannatavad isikud” – füüsilised isikud, üksikisikud, perekonnad, leibkonnad või nendest isikutest moodustunud grupid, kelle vajadus abi järele on kindlaks tehtud objektiivsete kriteeriumide kohaselt, mis on vastu võetud riigi pädevate ametiasutuste poolt või mis on määratletud partnerorganisatsioonide poolt ja mille on heaks kiitnud pädevad ametiasutused;

(1)

„enim puudustkannatavad isikud” – füüsilised isikud, üksikisikud, perekonnad, leibkonnad või nendest isikutest moodustunud grupid, kelle vajadus abi järele on kindlaks tehtud objektiivsete kriteeriumide kohaselt, mis on koostöös asjaomaste sidusrühmadega kehtestatud riigi pädevate ametiasutuste poolt või mis on määratletud partnerorganisatsioonide poolt ja mille on heaks kiitnud riigi pädevad ametiasutused;

(2)	„partnerorganisatsioonid” – avalik-õiguslikud asutused või mittetulundusühendused, kes jaotavad enim puudustkannatavatele isikutele toitu või kaupu kas vahetult või muu partnerorganisatsiooni kaudu, ning kelle toimingud on välja valinud korraldusasutus vastavalt artikli 29 lõike 3 punktile b;

(2)

„partnerorganisatsioonid” – avalik-õiguslikud asutused või mittetulundusühendused, kes jaotavad artiklis 24 sätestatud abikõlblikkuskriteeriumidega kooskõlas enim puudustkannatavatele isikutele toidu- ja/või esmast materiaalset abi kas vahetult või muu partnerorganisatsiooni kaudu, ning kelle toimingud on välja valinud korraldusasutus vastavalt artikli 29 lõike 3 punktile b;

(3)	„riiklikud kavad” – mis tahes kava, millel on vähemalt osaliselt abifondiga samad eesmärgid, mida viiakse ellu riikliku, piirkondliku või kohaliku tasandi avalik-õiguslike asutuste või mittetulundusühenduste poolt;

(3)	„riiklikud kavad” – mis tahes kava, millel on vähemalt osaliselt abifondiga samad eesmärgid, mida viiakse ellu riikliku, piirkondliku või kohaliku tasandi avalik-õiguslike asutuste või mittetulundusühenduste poolt;

(4)	„toiming” – projekt, leping, või meede, mille on välja valinud rakenduskava korraldusasutus või mis on valitud tema vastutusel ja mis aitab kaasa toiminguga seotud rakenduskava eesmärkide saavutamisele;

(4)	„toiming” – projekt, leping, või meede, mille on välja valinud rakenduskava korraldusasutus või mis on valitud tema vastutusel ja mis aitab kaasa toiminguga seotud rakenduskava eesmärkide saavutamisele;

(5)	„lõpetatud toiming” – toiming, mis on füüsiliselt lõpetatud või täielikult rakendatud ning mille puhul on toetusesaajad teinud kõik nõutud maksed ja toetusesaajatele on välja makstud vastava rakenduskava kohane toetus;

(5)	„lõpetatud toiming” – toiming, mis on füüsiliselt lõpetatud või täielikult rakendatud ning mille puhul on toetusesaajad teinud kõik nõutud maksed ja toetusesaajatele on välja makstud vastava rakenduskava kohane toetus;

(6)	„toetusesaaja” – toimingute algatamise või algatamise ja rakendamise eest vastutav avalik-õiguslik või eraõiguslik asutus;

(6)	„toetusesaaja” – toimingute algatamise või algatamise ja rakendamise eest vastutav avalik-õiguslik või eraõiguslik asutus;

(7)	„lõplik abisaaja” – enim puudustkannatavad isikud, kes saavad toitu või kaupu ja/või saavad kasu kaasnevatest meetmetest;

(7)	lõplik abisaaja” – isikud, kes kannatavad toidu- ja/või materiaalse puuduse all ja kes saavad abifondist mitterahalist abi ja/või kes saavad kasu kaasnevatest meetmetest;

(7 a)

„kaasnevad meetmed” – meetmed, mis hõlmavad rohkemat kui toidu- ja esmase materiaalse abi andmist ja mille eesmärk on lõpetada sotsiaalne tõrjutus ja lahendada sotsiaalseid hädaolukordi mõjuvõimsamal ja jätkusuutlikumal viisil;

(8)

„riiklik toetus” – toimingu jaoks antud mis tahes rahaline toetus riiklikust eelarvest või piirkondlike või kohalike ametiasutuste eelarvest, abifondiga seotud ELi eelarvest, avalik-õiguslike asutuste või avalik-õiguslike asutuste ühenduste eelarvest või mis tahes avaliku sektori asutuse eelarvest Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/18/EÜ artikli 1 lõike 9 tähenduses;

(8)

(9)	„vahendusasutus” – mis tahes avalik-õiguslik või eraõiguslik asutus, mis tegutseb korraldus- või sertifitseerimisasutuse alluvuses või täidab nende nimel ülesandeid, mis on seotud toiminguid läbi viivate toetusesaajatega;

(9)	„vahendusasutus” – mis tahes avalik-õiguslik või eraõiguslik asutus, mis tegutseb korraldus- või sertifitseerimisasutuse alluvuses või täidab nende nimel ülesandeid, mis on seotud toiminguid läbi viivate toetusesaajatega;

(10)	„aruandeaasta” – ajavahemik 1. juulist 30. juunini, välja arvatud esimese aruandeaasta puhul, mil see tähendab ajavahemikku alates kulutuste abikõlblikkuse alguskuupäevast kuni 30. juunini 2015; lõpparuande aasta hõlmab ajavahemikku 1. juulist 2022 kuni 30. juunini 2023;

(10)	„aruandeaasta” – ajavahemik 1. juulist 30. juunini, välja arvatud esimese aruandeaasta puhul, mil see tähendab ajavahemikku alates kulutuste abikõlblikkuse alguskuupäevast kuni 30. juunini 2015; lõpparuande aasta hõlmab ajavahemikku 1. juulist 2022 kuni 30. juunini 2023;

(11)	„majandusaasta” – ajavahemik 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini.

(11)	„majandusaasta” – ajavahemik 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini.

Muudatusettepanek 73

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 2 a
	Kõigil liikmesriikidel on õigus kasutada abifondi vahendeid.

Muudatusettepanek 38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Abifond edendab sotsiaalset ühtekuuluvust Euroopa Liidus aidates kaasa vaesuse vähendamise eesmärgi saavutamisele kooskõlas strateegiaga „Euroopa 2020”, et vähendada vähemalt 20 miljoni võrra nende isikute arvu, kes elavad vaesuse ja sotsiaalses tõrjutuse ohus. Abifond aitab saavutada konkreetseid eesmärke vaesuse kõige raskemate vormide leevendamisel liidus , andes enim puudustkannatavatele isikutele mitterahalist toetust. Seda eesmärki mõõdetakse abifondist toetust saavate isikute arvuga.	1. Abifond edendab sotsiaalset ühtekuuluvust ja sotsiaalset kaasatust ning võitleb vaesusega Euroopa Liidus, aidates kaasa vaesuse vähendamise eesmärgi saavutamisele kooskõlas strateegiaga „Euroopa 2020”, et vähendada vähemalt 20 miljoni võrra nende isikute arvu, kes elavad vaesuse ja sotsiaalses tõrjutuse ohus , ja täiendab ESFi . Abifond aitab saavutada konkreetseid eesmärke vaesuse kõige raskemate vormide , eelkõige toidupuuduse leevendamisel ja kaotamisel , andes enim puudustkannatavatele isikutele mitterahalist toetust.
	2. Abifond aitab kaasa toidupuuduse lõplikule kaotamisele ning see annab enim puudustkannatavatele isikutele võimaluse elada inimväärset elu. Seda eesmärki ja fondi struktuurset mõju hinnatakse nii kvaliteedi kui ka kvantiteedi seisukohast.
	3. Abifond täiendab, mitte ei asenda ega vähenda riiklikke jätkusuutlikke vaesuse kaotamise ja sotsiaalse kaasatuse programme, mis jäävad liikmesriikide vastutusalasse.

Muudatusettepanek 39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Abifond toetab riiklikke kavasid, mille raames jaotavad liikmesriikide valitud partnerorganisatsioonid enim puudustkannatavatele isikutele toiduaineid ja kodututele või lastele isiklikuks kasutamiseks mõeldud tarbekaupu .	1. Abifond toetab riiklikke kavasid, mille raames jaotavad liikmesriikide valitud partnerorganisatsioonid enim puudustkannatavatele isikutele toiduaineid ja/või lõplikele abisaajatele isiklikuks kasutamiseks mõeldud esmast materiaalset abi, sh stardipakette .
2. Abifond võib toetada kaasnevaid meetmeid, mis täiendavad toidu ja kaupade jaotamist ning aitavad kaasa enim puudustkannatavate isikute sotsiaalsele kaasamisele.	2. Abifond võib toetada kaasnevaid meetmeid, mis täiendavad toidu- ja esmast materiaalset abi, aitavad kaasa enim puudustkannatavate isikute sotsiaalsele kaasamisele ja tervislikule toitumisele ning vähendavad sõltumist abist . Sellised meetmed peaksid olema tihedalt seotud ESFi kohaliku tegevusega ja selliste organisatsioonide tegevusega, kelle põhieesmärk on vaesuse kaotamine.
	2 a. Abifondist võib anda toetusesaajatele abi, et kasutada tõhusamalt kohalikke toiduainete tarneahelaid, suurendades ja mitmekesistades nii enim puudustkannatavatele isikutele antavate toiduainete koguseid ning vähendades ja ennetades toiduainete raiskamist.
3. Abifond edendab vastastikust õppimist, võrgustike loomist ja heade tavade levitamist seoses enim puudustkannatavatele isikutele mitterahalise abi andmisega.	3. Abifond edendab Euroopa tasandil vastastikust õppimist, võrgustike loomist ja heade tavade levitamist seoses enim puudustkannatavatele isikutele mitterahalise abi andmisega. Kaasata võib ka asjaomaseid organisatsioone ja projekte, mille puhul ei kasutata abifondi vahendeid.

Muudatusettepanekud 40 ja 76

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5

Muudatusettepanek 75

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Abifondi eelarveliste kulukohustuste täitmiseks ette nähtud koguvahendid ajavahemikuks 2014–2020 on 2 500 000 000 eurot 2011. aasta hindades vastavalt II lisas toodud jaotusele aastate kaupa .	1. Abifondi eelarveliste kulukohustuste täitmiseks ajavahemikul 2014–2020 ette nähtud koguvahendite summa ( 2011. aasta hindades ) ei ole reaalväärtuses väiksem kui seitsmekordne eelarvevahendite summa, mis 2011 . aastal vastu võetud eelarves eraldati puudustkannatavatele isikutele suunatud abiprogrammile.

Muudatusettepanek 42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Komisjon võtab otsuse vastu rakendusaktidega, milles sätestatakse koguvahendite iga-aastane jaotus liikmesriikide kaupa, kooskõlas määruse (EL) nr … (vaesusevastast võitlust käsitlev määrus) artikli 84 lõikega 5, ilma et see piiraks kõnealuse artikli lõike 4 kohaldamist, võttes arvesse järgmisi Eurostati kehtestatud kriteeriume :

3. Komisjon võtab otsuse vastu rakendusaktidega, milles sätestatakse koguvahendite iga-aastane jaotus liikmesriikide kaupa, kooskõlas määruse (EL) nr … (vaesusevastast võitlust käsitlev määrus) artikli 84 lõikega 5, ilma et see piiraks kõnealuse artikli lõike 4 kohaldamist, lähtudes kõige viimastest Eurostati kehtestatud kriteeriumidest, mis puudutavad :

(a)	elanikkond , kes kannatab ränka materiaalset puudust;

(a)	kogu elanikkonna protsentuaalse osana elanikkonda , kes kannatab ränka materiaalset puudust;

(b)	elanikkond , kes elab väga madala tööhõivega leibkondades.

(b)	hiljutist muutust elanikkonna seas , kes elab väga madala tööhõivega leibkondades.

Muudatusettepanek 43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Iga liikmesriik esitab komisjonile kolme kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist ühe rakenduskava, mis hõlmab ajavahemikku 1. jaanuarist 2014. kuni 31. detsembrini 2020. ning sisaldab järgmisi andmeid:

(-a)	sellele eraldatud osa summa, mida kavatsetakse kasutada;

(a)

rakenduskava raames käsitletava materiaalse puuduse liigi (liikide) kindlaksmääramine ja valimise põhjendus , iga käsitletava materiaalse puuduse liigi peamised näitajad ning toidu või kaupade jaotamise eesmärgid ja võetavad kaasnevad meetmed , võttes arvesse artikli 14 kohaselt tehtud eelhindamise tulemusi;

(a)	käsitletava materiaalse puuduse liigi (liikide) valimise põhjendus ning rakenduskava kirjeldus ja peamised näitajad, võttes arvesse artikli 14 kohaselt tehtud eelhindamise tulemusi;

(b)	asjakohase riikliku kava kirjeldus iga käsitletava materiaalse puuduse liigi kohta;

(b)	asjakohase riikliku kava kirjeldus iga käsitletava materiaalse puuduse liigi kohta;

(c)	enim puudustkannatavate isikute abikõlblikkuse kriteeriumide sätestamise mehhanismi kirjeldus, vajaduse korral liigendatakse kriteeriumid käsitletava materiaalse puuduse liigi järgi;

(c)	enim puudustkannatavate isikute abikõlblikkuse kriteeriumide sätestamise mehhanismi kirjeldus, vajaduse korral liigendatakse kriteeriumid käsitletava materiaalse puuduse liigi järgi;

(d)	toimingute valiku kriteeriumid ja valikumehhanismi kirjeldus, vajaduse korral liigendatakse kriteeriumid käsitletava materiaalse puuduse liigi järgi;

(d)	toimingute valiku kriteeriumid ja valikumehhanismi kirjeldus, vajaduse korral liigendatakse kriteeriumid käsitletava materiaalse puuduse liigi järgi;

(e)	partnerorganisatsioonide valiku kriteeriumid, vajaduse korral liigendatakse kriteeriumid käsitletava materiaalse puuduse liigi järgi;

(e)	partnerorganisatsioonide valiku kriteeriumid, vajaduse korral liigendatakse kriteeriumid käsitletava materiaalse puuduse liigi järgi;

(f)	mehhanismi kirjeldus, millega tagatakse vastastikune täiendavus Euroopa Sotsiaalfondiga;

(f)	mehhanismi kirjeldus, millega tagatakse vastastikune täiendavus Euroopa Sotsiaalfondiga , näidates selget erisust kahe fondi kaetavate meetmete vahel ;

(f a)

artiklis 5 kehtestatud põhimõtete täitmiseks mõeldud konkreetsete meetmete kirjeldus ja eraldatud rahasumma;

(g)	rakenduskava nende rakendussätete kirjeldus, millega määratakse kindlaks korraldusasutus, sertifitseerimisasutus (vajaduse korral), auditeerimisasutus ja asutus, kellele komisjon makseid teeb, ning järelevalvemenetluse kirjeldus;

(g)	rakenduskava nende rakendussätete kirjeldus, millega määratakse kindlaks korraldusasutus, sertifitseerimisasutus (vajaduse korral), auditeerimisasutus ja asutus, kellele komisjon makseid teeb, ning järelevalvemenetluse kirjeldus;

(h)	nende meetmete kirjeldus, mis võetakse, et kaasata rakenduskava ettevalmistamisse pädevaid piirkondlikke, kohalikke ja muid avalik-õiguslikke asutusi, samuti kodanikuühiskonda esindavaid asutusi ning võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise edendamise eest vastutavaid asutusi;

(h)	nende meetmete kirjeldus, mis võetakse, et kaasata rakenduskava ettevalmistamisse pädevaid piirkondlikke, kohalikke ja muid avalik-õiguslikke asutusi, samuti kodanikuühiskonda esindavaid asutusi ning võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise edendamise eest vastutavaid asutusi;

(i)	artikli 25 lõike 2 kohase kavandatava tehnilise abi kasutamise kirjeldus, mis hõlmab meetmeid, mille eesmärk on parandada toetusesaajate haldussuutlikkust täita rakenduskavaga ettenähtud ülesandeid;

(i)	artikli 25 lõike 2 kohase kavandatava tehnilise abi kasutamise kirjeldus, mis hõlmab meetmeid, mille eesmärk on parandada toetusesaajate haldussuutlikkust täita rakenduskavaga ettenähtud ülesandeid;

(j)	rahastamiskava koos järgmise kahe tabeliga:

(j)	rahastamiskava koos järgmise kahe tabeliga:

i)	tabel, milles on iga aasta kohta esitatud artikliga 18 kooskõlas olev rahaliste assigneeringute summa, mida on kavas toetuse jaoks abifondist eraldada ja artikliga 18 kooskõlas olev kaasrahastamise määr;

i)	tabel, milles on iga aasta kohta esitatud artikliga 18 kooskõlas olev rahaliste assigneeringute summa, mida on kavas toetuse jaoks abifondist eraldada ja artikliga 18 kooskõlas olev kaasrahastamise määr;

ii)	tabel, milles on esitatud kogu rakenduskava tööperioodi jooksul rakenduskava raames toetuseks eraldatavate rahaliste assigneeringute kogusumma iga käsitletava materiaalse puuduse liigi ning kaasnevate meetmete kohta.

ii)	tabel, milles on esitatud kogu rakenduskava tööperioodi jooksul rakenduskava raames toetuseks eraldatavate rahaliste assigneeringute kogusumma iga käsitletava materiaalse puuduse liigi ning kaasnevate meetmete kohta.

Punktis e osutatud partnerorganisatsioonid, kelle vahetu tegevus hõlmab toidu või kaupade jaotamist, võtavad ise materiaalse abi osutamist täiendavaid meetmeid, mille eesmärk on enim puudustkannatavate isikute sotsiaalne kaasatus, olenemata sellest, kas abifond seda tegevust toetab või mitte.

Punktis e osutatud partnerorganisatsioonid, kelle vahetu tegevus hõlmab toidu- ja/või esmase materiaalse abi jaotamist, võtavad ise või koostöös muude organisatsioonidega materiaalse abi osutamist täiendavaid meetmeid, mille eesmärk on enim puudustkannatavate isikute sotsiaalne kaasatus, olenemata sellest, kas abifond seda tegevust toetab või mitte.

2. Rakenduskavad koostavad liikmesriigid või nende määratud asutused koostöös pädevate piirkondlike, kohalike ja muude avalik-õiguslike asutustega, kodanikuühiskonda esindavate organitega ning võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise edendamise eest vastutavate organitega .

2. Rakenduskavad koostavad liikmesriigid või nende määratud asutused koostöös pädevate piirkondlike, kohalike ja muude avalik-õiguslike asutustega ning asjaomaste sidusrühmadega. Liikmesriigid tagavad , et rakenduskavad oleksid tihedalt seotud riigi sotsiaalse kaasamise poliitikaga .

3. Liikmesriigid koostavad oma rakenduskavad vastavalt I lisas esitatud vormile.

Muudatusettepanek 44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriik võib esitada taotluse rakenduskava muutmiseks. Taotlusele tuleb lisada läbivaadatud rakenduskava ning muudatuste põhjendused.	(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek 45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Platvorm	Heade tavade vahetamine
Komisjon loob liidu tasandil platvormi, et soodustada kogemuste vahetamist, suutlikkuse suurendamist, võrgustike loomist ja asjakohaste tulemuste levitamist enim puudustkannatavatele isikutele mitterahalise abi osutamise valdkonnas .	Komisjon soodustab liidu tasandil kogemuste vahetamist, suutlikkuse suurendamist, võrgustike loomist ja sotsiaalset innovatsiooni, ühendades kõigist liikmesriikidest pärit partnerorganisatsioone ja muid asjaomaseid sidusrühmi .
Lisaks konsulteerib komisjon abifondist saadud toetuse rakendamise küsimustes vähemalt kord aastas organisatsioonidega, kes esindavad partnerorganisatsioone liidu tasandil.	Lisaks konsulteerib komisjon abifondist saadud toetuse rakendamise küsimustes vähemalt kord aastas organisatsioonidega, kes esindavad partnerorganisatsioone liidu tasandil , ning annab seejärel Euroopa Parlamendile ja nõukogule õigeaegset tagasisidet .
	Komisjon toetab ka abifondiga seotud tulemuste, aruannete ja muu teabe levitamist internetis.

Muudatusettepanek 46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Alates 2015. aastast kuni 2022. aastani esitavad liikmesriigid komisjonile iga aasta 30. juuniks iga-aastase aruande rakenduskava elluviimise kohta eelmisel majandusaastal.

2. Liikmesriigid koostavad iga-aastase rakendusaruande vastavalt vormile, mille komisjon on vastu võtnud, lähtudes sealhulgas ühiste sisend- ja tulemusnäitajate loetelust.

Nende näitajate hulka kuuluvad:

(a)	hiljutised muutused tõsisele materiaalsele puudusele suunatud sotsiaalvaldkonna kulutustes nii absoluutarvudes, suhtes SKPga kui ka suhtes kogu avaliku sektori kulutustega;

(b)	hiljutised muutused sotsiaalvaldkonna õigusaktides, milles käsitletakse toetusesaajate ja muude ränga materiaalse puudusega tegelevate organisatsioonide juurdepääsu rahastusele.

3. Iga-aastased rakendusaruanded on vastuvõetavad, kui need sisaldavad kogu vajaliku teabe vastavalt lõikes 2 osutatud vormile, mis hõlmab ka ühiseid näitajaid. Kui iga-aastane rakendusaruanne ei ole vastuvõetav, teatab komisjon asjaomasele liikmesriigile sellest 15 tööpäeva jooksul alates rakendusaruande kättesaamisest. Kui komisjon ei ole kõnealust teavet tähtaja jooksul edastanud, loetakse aruanne vastuvõetavaks.

4. Komisjon vaatab iga-aastase rakendusaruande läbi ja teatab liikmesriigile oma tähelepanekutest kahe kuu jooksul alates iga-aastase rakendusaruande kättesaamisest.

Kui komisjon ei esita oma tähelepanekuid nimetatud tähtaja jooksul, loetakse aruanded vastuvõetuks.

5. Liikmesriik esitab rakenduskava elluviimise lõpparuande 30. septembriks 2023.

Liikmesriigid koostavad lõpliku rakendusaruande vastavalt vormile, mille komisjon on vastu võtnud.

Komisjon vaatab lõpliku rakendusaruande läbi ja teatab liikmesriigile oma tähelepanekutest viie kuu jooksul alates lõpliku aruande kättesaamisest.

Kui komisjon ei esita oma tähelepanekuid nimetatud tähtaja jooksul, loetakse aruanded vastuvõetuks.

6. Komisjon võtab iga-aastase rakendusaruande vormi, sh loetelu lõpliku rakendusaruande ühiste näitajate kohta, vastu rakendusakti abil. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu artikli 60 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt.

7. Komisjon võib esitada liikmesriigile tähelepanekuid, mis käsitlevad rakenduskava elluviimist. Korraldusasutus teavitab komisjoni võetud parandusmeetmetest kolme kuu jooksul.

8. Korraldusasutus avalikustab iga-aastase ja lõpliku rakendusaruande kokkuvõtte.

8 a. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule õigel ajal iga-aastaste rakendusaruannete kokkuvõtte ning lõpliku rakendusaruande.

8 b. Rakendamisaruandeid käsitlev menetlus ei tohi olla eraldatud vahendite ja toetuse olemusega võrreldes ülemäärane ning ei tohi põhjustada tarbetut halduskoormust.

Muudatusettepanek 47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kahepoolne läbivaatamiskoosolek	Kahepoolsed läbivaatamiskoosolekud
1. Alates 2014. aastast kuni 2022. aastani kohtuvad komisjon ja liikmesriigid igal aastal, kui ei ole lepitud kokku teisiti, et läbi vaadata rakenduskava elluviimisel tehtud edusammud, võttes arvesse iga-aastast rakendusaruannet ja vajaduse korral artikli 11 lõikes 7 osutatud komisjoni tähelepanekuid.	1. Alates 2014. aastast kuni 2022. aastani kohtuvad komisjon ja liikmesriigid igal aastal, kui ei ole lepitud kokku teisiti, et läbi vaadata rakenduskava elluviimisel tehtud edusammud, võttes arvesse iga-aastast rakendusaruannet ja vajaduse korral artikli 11 lõikes 7 osutatud komisjoni tähelepanekuid.
2. Kahepoolset läbivaatamiskoosolekut juhatab komisjon.	2. Kahepoolset läbivaatamiskoosolekut juhatab komisjon.
3. Liikmesriigid tagavad, et pärast koosolekut võetakse komisjoni arvamusest lähtuvad vajalikud järelmeetmed.	3. Liikmesriigid tagavad, et pärast koosolekut võetakse komisjoni arvamusest lähtuvad vajalikud järelmeetmed , ja viitavad sellele järgmise aasta või vajaduse korral järgmiste aastate rakendusaruandes .

Muudatusettepanek 48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid eraldavad vajalikud vahendid hindamiste läbiviimiseks ja tagavad menetlused hindamisteks vajalike andmete esitamiseks ning kogumiseks, sealhulgas artiklis 11 osutatud ühiste näitajatega seotud andmed.	1. Liikmesriigid eraldavad vajalikud vahendid hindamiste läbiviimiseks ja tagavad menetlused hindamisteks vajalike andmete esitamiseks ning kogumiseks, sealhulgas artiklis 11 osutatud ühiste näitajatega seotud andmed.
2. Hindamisi viivad läbi eksperdid, kes tegutsevad rakenduskava elluviimise eest vastutavatest asutustest sõltumatult. Kõik hinnangud avalikustatakse täies mahus.	2. Hindamisi viivad läbi eksperdid, kes tegutsevad rakenduskava elluviimise eest vastutavatest asutustest sõltumatult. Kõik hinnangud avalikustatakse täies mahus , kuid need ei või mingil juhul sisaldada lõplike abisaajate isikuandmeid .
	2 a. Hindamised ei tohi olla eraldatud vahendite ja toetuse olemusega võrreldes ülemäärased ning ei tohi põhjustada tarbetut halduskoormust.

Muudatusettepanek 49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid viivad läbi rakenduskava eelhindamise.

2. Eelhindamine viiakse läbi ameti vastutusel, kes vastutab rakenduskava ettevalmistamise eest. Eelhindamine esitatakse komisjonile rakenduskavaga ühel ajal koos kommenteeritud kokkuvõttega.

3. Eelhindamiste käigus hinnatakse järgmist:

(a)	panus liidu eesmärgi saavutamisse vähendada 2020. aastaks vähemalt 20 miljoni võrra inimeste arvu, kes elavad vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus, võttes arvesse käsitletava materiaalse puuduse liiki ja siseriiklikke olukorda vaesuse, sotsiaalse tõrjutuse ja materiaalse puuduse osas;

(a)	panus liidu eesmärgi saavutamisse vähendada 2020. aastaks vähemalt 20 miljoni võrra inimeste arvu, kes elavad vaesuses või vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus, võttes arvesse käsitletava materiaalse puuduse liiki ja siseriiklikke olukorda vaesuse, sotsiaalse tõrjutuse ja materiaalse puuduse osas;

(a a)

panus toidujäätmete tekke vähendamisse;

(b)	kavandatava rakenduskava sisemine sidusus ja seos muude asjakohaste rahastamisvahenditega;

(b)	kavandatava rakenduskava sisemine sidusus ja seos muude asjakohaste rahastamisvahenditega;

(c)	eelarveliste vahendite eraldamise kooskõla rakenduskava eesmärkidega;

(c)	eelarveliste vahendite eraldamise kooskõla rakenduskava eesmärkidega;

(d)	eeldatavate väljundite panus tulemuste saavutamisse;

(d)	eeldatavate väljundite panus abifondi eesmärkide saavutamisse;

(d a)

asjaomaste sidusrühmade tõhus kaasamine rakenduskava väljatöötamisse ja rakendamisse;

(e)	rakenduskava järelevalvemenetluste ja hindamiste tegemiseks vajalike andmete kogumise menetluste sobivus.

(e)	rakenduskava järelevalvemenetluste ja hindamiste tegemiseks vajalike andmete kogumise menetluste sobivus.

Muudatusettepanek 50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Rakenduskava tööperioodi jooksul võib korraldusasutus viia läbi hindamisi rakenduskava tulemuslikkuse ja tõhususe hindamiseks .	1. Rakenduskava tööperioodi jooksul hindab korraldusasutus rakenduskava tulemuslikkust ja tõhusust .
2. Korraldusasutus teostab 2017. ja 2021. aastal struktureeritud uuringu lõplike abisaajate kohta vastavalt komisjoni esitatud vormile. Komisjon kehtestab vormi rakendusaktiga . Kõnealune rakendusakt võetakse vastu artikli 60 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt.	2. Korraldusasutus teostab 2017. ja 2021. aastal struktureeritud uuringu lõplike abisaajate kohta vastavalt komisjoni esitatud vormile. Komisjon võtab pärast konsulteerimist asjaomaste sidusrühmadega vastu rakendusakti, millega määratakse kindlaks vorm . Kõnealune rakendusakt võetakse vastu artikli 60 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt.
3. Komisjon võib rakenduskava hindamisi teha oma algatusel.	3. Komisjon võib omal algatusel rakenduskavasid hinnata .
	3 a. Komisjon esitab abifondi vahehindamise tulemused Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 2018. aasta märtsis.

Muudatusettepanek 51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Omal algatusel ja tihedas koostöös liikmesriikidega teeb komisjon välisekspertide abiga järelhindamise, et hinnata saavutatud tulemuste tõhusust ja järjepidevust ning selleks, et mõõta abifondi lisaväärtust. Järelhindamine peab olema lõpetatud 31. detsembriks 2023.	Omal algatusel ja tihedas koostöös liikmesriikidega teeb komisjon välisekspertide abiga järelhindamise, et hinnata abifondi tõhusust ja tulemuslikkust ning saavutatud tulemuste järjepidevust ning selleks, et mõõta abifondi lisaväärtust. Järelhindamine peab olema lõpetatud 31. detsembriks 2023.

Muudatusettepanek 52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid annavad teavet abifondist toetust saavate meetmete kohta ja edendavad neid meetmeid. Selline teave on suunatud enim puudustkannatavatele isikutele, meediale ja laiemale üldsusele. Selles rõhutatakse liidu rolli ja tagatakse abifondi panuse nähtavus.	1. Komisjon ja liikmesriigid annavad teavet abifondist toetust saavate meetmete kohta ja edendavad neid meetmeid. Selline teave on suunatud eriti enim puudustkannatavatele isikutele, kuid ka laiemale üldsusele ja meediale . Selles rõhutatakse liidu rolli ja tagatakse abifondi , liikmesriikide ja partneriorganisatsioonide poolt liidu sotsiaalse ühtekuuluvuse eesmärkide saavutamisse antud panuse nähtavus ilma lõplikke abisaajaid häbimärgistamata .
2. Selleks et tagada abifondi toetuse läbipaistvus, säilitab korraldusasutus loendit abifondi poolt toetatavate toimingute kohta CSV- või XML-vormingus, mis on kättesaadav veebisaidi kaudu. Loend peab sisaldama vähemalt toetusesaaja nime, aadressi, eraldatud ELi rahaliste vahendite summat ja käsitletava materiaalse puuduse liiki.	2. Selleks et tagada abifondi toetuse läbipaistvus, säilitab korraldusasutus loendit abifondi poolt toetatavate toimingute kohta CSV- või XML-vormingus, mis on kättesaadav veebisaidi kaudu. Loend peab sisaldama vähemalt toetusesaaja nime, aadressi, eraldatud ELi rahaliste vahendite summat ja käsitletava materiaalse puuduse liiki.
Toimingute loendit uuendatakse vähemalt iga kaheteist kuu tagant.	Toimingute loendit uuendatakse vähemalt iga kaheteist kuu tagant.
3. Toimingu rakendamise ajal teavitavad toetusesaajad ja partnerorganisatsioonid üldsust abifondist saadud toetusest, paigutades vähemalt ühe toimingut, sealhulgas Euroopa Liidu rahalist toetust kajastava plakati (vähemalt suuruses A3) üldsusele hõlpsasti nähtavasse kohta igal pool, kus toitu ja kaupu jaotatakse või täiendavaid meetmeid võetakse, välja arvatud juhul, kui see ei ole jaotamise asjaolusid arvestades võimalik.	3. Toimingu rakendamise ajal teavitavad toetusesaajad ja partnerorganisatsioonid üldsust abifondist saadud toetusest, paigutades ilma lõplikke abisaajaid häbimärgistamata kas vähemalt ühe toimingut, sealhulgas Euroopa Liidu rahalist toetust kajastava plakati (vähemalt suuruses A3) või mõistliku suurusega liidu lipu üldsusele hõlpsasti nähtavasse kohta igal pool, kus toidu- ja/või esmast materiaalset abi jaotatakse või täiendavaid meetmeid võetakse, välja arvatud juhul, kui see ei ole jaotamise asjaolusid arvestades võimalik.
Kui toetusesaajatel ja partnerorganisatsioonidel on oma veebileht, esitatakse seal toimingu lühikirjeldus, sealhulgas teave selle eesmärkide ja tulemuste kohta, milles tõstetakse esile Euroopa Liidu rahalist toetust.	Kui toetusesaajatel ja partnerorganisatsioonidel on oma veebileht, esitatakse seal toimingu lühikirjeldus, sealhulgas teave selle eesmärkide ja tulemuste kohta, milles tõstetakse esile Euroopa Liidu rahalist toetust.
4. Toetusesaaja ja partnerorganisatsioonide kõigi teabe- ja teabevahetusmeetmete puhul osutatakse toimingu jaoks abifondist saadud toetusele, kasutades selleks Euroopa Liidu embleemi ning viidet liidule ja abifondile.	4. Toetusesaaja ja partnerorganisatsioonide kõigi teabe- ja teabevahetusmeetmete puhul osutatakse toimingu jaoks abifondist saadud toetusele, kasutades selleks Euroopa Liidu embleemi ning viidet liidule ja abifondile.
5. Korraldusasutus teavitab toetusesaajaid lõikes 2 osutatud toimingute loetelu avaldamisest. Korraldusasutus tagab teabe ja avalikustatavad materjalid, sealhulgas elektroonilised vormid, et aidata toetusesaajatel ja partnerorganisatsioonidel täita lõikes 3 sätestatud kohustusi.	5. Korraldusasutus teavitab toetusesaajaid lõikes 2 osutatud toimingute loetelu avaldamisest. Korraldusasutus tagab teabe ja avalikustatavad materjalid, sealhulgas elektroonilised vormid, et aidata toetusesaajatel ja partnerorganisatsioonidel täita lõikes 3 sätestatud kohustusi.
6. Isikuandmete töötlemisel vastavalt käesolevale artiklile, toimivad rakendusasutused, toetusesaajad ja partnerorganisatsioonid kooskõlas direktiiviga 95/46/EÜ.	6. Isikuandmete töötlemisel vastavalt artiklitele 13–17 toimivad rakendusasutused, toetusesaajad ja partnerorganisatsioonid kooskõlas direktiiviga 95/46/EÜ.

Muudatusettepanek 53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Rakenduskava kaasfinantseerimise määr ei tohi olla suurem kui 85 % avaliku sektori abikõlblikest kuludest.	1. Rakenduskava kaasrahastamise määr on 85 % avaliku sektori abikõlblikest kuludest. Seda võib artikli 19 lõikes 1 nimetatud juhtudel suurendada. Liikmesriigid võivad toetada abifondide tegevust täiendavatest riiklikest fondidest.
	1 a. Abifondi tegevust ei kaasrahasta mingil juhul toetusesaajad.
2. Komisjoni otsuses rakenduskava vastuvõtmise kohta määratakse kindlaks rakenduskava suhtes kohaldatav kaasfinantseerimise määr ja abifondist eraldatava toetuse maksimaalne summa.	2. Komisjoni otsuses rakenduskava vastuvõtmise kohta määratakse kindlaks rakenduskava suhtes kohaldatav kaasfinantseerimise määr ja abifondist eraldatava toetuse maksimaalne summa.
3. Komisjoni algatusel või komisjoni nimel rakendatavaid tehnilise abi meetmeid võib rahastada 100 % ulatuses.	3. Komisjoni algatusel või komisjoni nimel rakendatavaid tehnilise abi meetmeid võib rahastada 100 % ulatuses.

Muudatusettepanek 54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigi taotlusel võib vahemakseid ja lõppmakset suurendada 10 protsendipunkti võrra üle rakenduskava suhtes kehtestatud kaasfinantseerimise määra. Suurendatud kaasfinantseerimismäära, mis ei tohi ületada 100 %, kohaldatakse maksetaotluste suhtes, mis on seotud selle aruandeperioodiga, mil liikmesriik esitab taotluse, ning sellele järgnevate aruandeperioodidega, mil liikmesriigi puhul on täidetud mõni järgmistest tingimustest:

(a)	kui asjaomane liikmesriik on võtnud kasutusele euro, saab ta liidult makromajanduslikku finantsabi nõukogu määruse (EL) nr 407/2010 raames;

(a)	kui asjaomane liikmesriik on võtnud kasutusele euro, saab ta liidult makromajanduslikku finantsabi nõukogu määruse (EL) nr 407/2010 raames;

(b)	kui asjaomane liikmesriik ei ole võtnud kasutusele eurot, saab ta keskmise tähtajaga finantsabi nõukogu määruse (EÜ) nr 332/2002 raames;

(b)	kui asjaomane liikmesriik ei ole võtnud kasutusele eurot, saab ta keskmise tähtajaga finantsabi nõukogu määruse (EÜ) nr 332/2002 raames;

(c)	liikmesriik saab finantsabi vastavalt Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingule.

(c)	liikmesriik saab finantsabi vastavalt Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingule.

2. Olenemata lõikest 1 ei tohi liidu toetus vahe- ja lõppmaksete kaudu olla suurem kui avaliku sektori toetus ja abifondist eraldatava toetuse maksimaalne summa, nagu on sätestatud komisjoni otsuses, millega rakenduskava heaks kiidetakse.

2. Olenemata lõikest 1 ei tohi liidu toetus vahe- ja lõppmaksete kaudu olla suurem kui avaliku ja/või erasektori toetus ja abifondist eraldatava toetuse maksimaalne summa, nagu on sätestatud komisjoni otsuses, millega rakenduskava heaks kiidetakse.

Muudatusettepanek 55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Rakenduskavast toetust saavad toimingud peavad toimuma rakenduskavaga hõlmatud liikmesriigis.	1. Rakenduskavast toetust saavad toimingud peavad toimuma rakenduskavaga hõlmatud liikmesriigis.
2. Toiminguteks võib rakenduskavast toetust saada juhul, kui need on valitud õiglase ja läbipaistva menetluse abil ning rakenduskavaga kehtestatud kriteeriumide alusel.	2. Toiminguteks võib rakenduskavast toetust saada juhul, kui need on valitud õiglase ja läbipaistva menetluse abil ning rakenduskavaga kehtestatud kriteeriumide alusel.
3. Toiduaineid ja muid kaupu kodutute ja laste jaoks võivad osta partnerorganisatsioonid ise.	3. Toiduaineid ja/või esmase materiaalse abi alla kuuluvaid lõplikele abisaajatele isiklikuks kasutamiseks mõeldud kaupu võivad osta partnerorganisatsioonid ise.
Selliseid kaupu võib osta ka avaliku sektori asutus ja anda need partnerorganisatsioonidele tasuta. Sellisel juhul võib toiduaineid hankida määruse (EL) nr [ühise turukorralduse ühtne määrus] artikli 15 kohaselt kättesaadavaks tehtud sekkumisvarudest pärit toodete kasutuse, töötlemise või müügi teel, kui see on majanduslikust seisukohast kõige soodsam toimimisviis ja ei too kaasa asjatuid viivitusi toiduainete kättetoimetamisel partnerorganisatsioonidele. Taoliste varudega tehtud tehingutest saadud summasid kasutatakse enim puudustkannatavate isikute hüvanguks; neid ei kasutata käesoleva määruse artiklis 18 sätestatud liikmesriikide kaasrahastamiskohustuste vähendamiseks.	Selliseid kaupu võib osta ka avaliku sektori asutus ja anda need partnerorganisatsioonidele tasuta. Peale selle võivad partnerorganisatsioonid jaotada toiduabi, mis on pärit muudest allikatest kui määruse (EL) nr … [ühise turukorralduse ühtne määrus] artikli 15 kohaselt kättesaadavaks tehtud sekkumisvarud.
Selleks, et tagada sekkumisvarude ja nendest saadava tulu võimalikult tõhus kasutamine, rakendab komisjon menetlusi, mis on vastu võetud vastavalt määruse (EL) nr [ühise turukorralduse ühtne määrus] artikli 19 lõikele e, mille alusel võib käesoleva määruse kohaldamisel sekkumisvarudest pärit tooteid kasutada, töödelda või müüa.	Selleks, et tagada sekkumisvarude ja nendest saadava tulu võimalikult tõhus kasutamine, rakendab komisjon menetlusi, mis on vastu võetud vastavalt määruse (EL) nr [ühise turukorralduse ühtne määrus] artikli 19 lõikele e, mille alusel võib käesoleva määruse kohaldamisel sekkumisvarudest pärit tooteid kasutada, töödelda või müüa.
4. Sellist materiaalset abi antakse enim puudustkannatavatele isikutele tasuta.	4. Toiduaineid ja esmase materiaalse abi alla kuuluvaid kaupu antakse enim puudustkannatavatele isikutele eranditult tasuta.
5. Toiminguid, milleks saadakse toetust abifondilt, ei toetata muudest liidu vahenditest.	5. Toiminguid, milleks saadakse toetust abifondilt, ei toetata kahekordse rahastamise vältimiseks muudest liidu vahenditest. Toetusesaajatel ei ole aga keelatud taotleda abi mõnest muust Euroopa fondist, nagu ESF, et võtta täiendavaid meetmeid, mille eesmärk on vähendada vaesust ja soodustada sotsiaalset kaasamist.

Muudatusettepanek 56

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Rakenduskavast toetuse saamiseks on abikõlblikud järgmised kulud:

(a)	kodutute või laste jaoks toiduainete ja isiklikuks kasutuseks mõeldud esmatarbekaupade ostukulud;

(a)	lõplike abisaajate jaoks toiduainete ja isiklikuks kasutuseks mõeldud esmase materiaalse abi alla kuuluvate kaupade ostukulud;

(b)

juhul kui toiduaineid või esmatarbekaupu kodututele ja lastele isiklikuks tarbimiseks ostab avaliku sektori asutus ja annab need partnerorganisatsioonidele, siis toiduainete ja tarbekaupade partnerorganisatsioonile kuuluvasse hoiukohta transportimise kulud, mida arvutatakse kindla määrana, mis on 1 % punktis a osutatud ostukuludest;

(b)

juhul kui toiduaineid või esmatarbekaupu lõplikele abisaajatele isiklikuks tarbimiseks ostab avaliku sektori asutus ja annab need partnerorganisatsioonidele, siis toiduainete ja esmase materiaalse abi alla kuuluvate kaupade partnerorganisatsioonile kuuluvasse hoiukohta transportimise kulud, mida arvutatakse kindla määrana, mis on 1 % punktis a osutatud ostukuludest;

(c)	partnerorganisatsioonile tekkinud haldus, transpordi ja hoiustamiskulud, mida arvutatakse kindla määrana, mis on 5 % punktis a osutatud ostukuludest;

(c)	partnerorganisatsioonile tekkinud haldus-, transpordi- ja hoiustamiskulud, mida arvutatakse kindla määrana, mis on 5 % punktis a osutatud ostukuludest või 5 % toiduainete määruse (EL) nr … [ühise turukorralduse ühtne määrus] artikli 15 kohaselt üle kantud sekkumisvarude väärtusest ;

(c a)

partnerorganisatsioonile toidujäätmete kogumisel tekkinud haldus-, transpordi- ja hoiustamiskulud;

(d)	partnerorganisatsiooni kantud ja deklareeritud kulud otsese materiaalse abi osutamisel enim puudustkannatavate isikutele sotsiaalse kaasamise alase tegevuse raames; kulusid arvutatakse kindla määrana, mis on 5 % punktis a osutatud ostukuludest;

(d)	partnerorganisatsiooni kantud ja deklareeritud kulud otsese või kaudse esmase materiaalse abi osutamisel abisaajatele sotsiaalse kaasamise alase tegevuse raames; kulusid arvutatakse kindla määrana, mis on 5 % punktis a osutatud ostukuludest;

(e)	vastavalt artiklile 25 kantud kulud.

(e)	vastavalt artiklile 25 kantud kulud.

2. Rakenduskavast toetuse saamise tingimustele ei vasta järgmised kulud:

(a)	laenuintress;

(a)	laenuintress;

(b)	kasutatud kaupadega seotud kulud;

(b)	kasutatud kaupadega seotud kulud;

(c)	käibemaks. Käibemaksusummad on siiski toetuskõlblikud, kui nad ei ole riigi käibemaksuõiguse alusel tagasi nõutavad ja kui neid maksab toetusesaaja, kes ei ole mittemaksukohustuslane nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ artikli 13 lõike 1 tähenduses.

(c)	käibemaks. Käibemaksusummad on siiski toetuskõlblikud, kui nad ei ole riigi käibemaksuõiguse alusel tagasi nõutavad ja kui neid maksab toetusesaaja, kes ei ole mittemaksukohustuslane nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ artikli 13 lõike 1 tähenduses.

Muudatusettepanek 57

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Liikmesriik määrab auditeerimisasutuseks korraldus- ja sertifitseerimisasutusest täielikult sõltumatu riikliku avaliku sektori asutuse.	4. Liikmesriik määrab auditeerimisasutuseks korraldus- ja sertifitseerimisasutusest täielikult sõltumatu riikliku avaliku sektori asutuse. Auditeerimisasutuseks võib määrata riigi auditeerimisasutuse või kontrollikoja.

Muudatusettepanek 58

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 4 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(o)	koostab juhtkonna kinnitava avalduse ja finantsmääruse artikli 56 lõike 5 punktides a ja b osutatud aastaaruande.

(e)	koostab juhtkonna kinnitava avalduse ja finantsmääruse artikli 59 lõike 5 punktides a ja b osutatud aastaaruande.

Muudatusettepanek 59

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30 – lõige 1 – punkt 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. koostab finantsmääruse artikli 56 lõike 5 punkti a osutatud aastaaruande.	2. koostab finantsmääruse artikli 59 lõike 5 punkti a osutatud aastaaruande.

Muudatusettepanek 60

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30 – lõige 1 – punkt 8

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
8. pidada arvestust sissenõutud summade ning toimingu või rakenduskava kogu toetuse või selle osa tühistamise järel tühistatud summade kohta. Sissenõutud summad makstakse liidu üldeelarvesse tagasi enne rakenduskava lõpetamist, arvates need maha kulude järgmisest eelarvestusest.	8. pidada arvestust sissenõutud summade ning toimingu või rakenduskava kogu toetuse või selle osa tühistamise järel tühistatud summade kohta. Sissenõutud summad makstakse abifondi tagasi enne rakenduskava lõpetamist, arvates need maha kulude järgmisest eelarvestusest.

Muudatusettepanek 61

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 31 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Auditeerimisasutus koostab kuue kuu jooksul rakenduskava vastuvõtmisest auditistrateegia auditite teostamiseks. Auditistrateegias kirjeldatakse auditeerimismetoodikat, toiminguauditite valimivõtumeetodit ja auditite kavandamist jooksvaks aruandeaastaks ning kaheks järgmiseks aruandeaastaks. Auditistrateegiat ajakohastatakse igal aastal alates 2016. aastast kuni 2022. aastani (kaasa arvatud). Auditeerimisasutus esitab auditistrateegia komisjonile . Komisjonil on õigus nõuda auditeerimisasutuselt auditistrateegia muutmist , mis on komisjoni arvates vajalik selleks, et tagada auditite nõuetekohane ja rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimisstandarditele vastav läbiviimine . Sel viisil tagab komisjon, et tulemusauditit on piisavalt arvesse võetud.

Muudatusettepanek 62

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 31 – lõige 5 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(r)	audiitori järeldusotsuse vastavalt finantsmääruse artikli 56 lõikele 5;

(a)	audiitori järeldusotsuse vastavalt finantsmääruse artikli 59 lõikele 5;

Muudatusettepanek 63

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 33 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Komisjon võib liikmesriigilt nõuda meetmete võtmist, mis on vajalikud juhtimis- ja kontrollisüsteemide tõhusa toimimise või kulutuste nõuetekohasuse tagamiseks kooskõlas käesoleva määrusega.	3. Komisjon nõuab liikmesriikidelt meetmete võtmist, mis on vajalikud juhtimis- ja kontrollisüsteemide tõhusa toimimise või kulutuste nõuetekohasuse tagamiseks kooskõlas käesoleva määrusega.

Muudatusettepanek 64

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 35 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liidu eelarvelised kulukohustused iga rakenduskava suhtes määratakse iga-aastaste osamaksetega ajavahemikuks 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020 Komisjoni otsus, millega rakenduskava vastu võetakse, kujutab endast rahastamisotsust finantsmääruse artikli 81 lõike 2 tähenduses, ning kui see on asjaomasele liikmesriigile teatavaks tehtud, siis ka juriidilist kulukohustust finantsmääruse tähenduses.

Liidu eelarvelised kulukohustused iga rakenduskava suhtes määratakse iga-aastaste osamaksetega ajavahemikuks 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020 Komisjoni otsus, millega rakenduskava vastu võetakse, kujutab endast rahastamisotsust finantsmääruse artikli 84 lõike 2 tähenduses, ning kui see on asjaomasele liikmesriigile teatavaks tehtud, siis ka juriidilist kulukohustust finantsmääruse tähenduses.

Muudatusettepanek 65

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 45 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Alates aastast 2015 kuni aastani 2022 (k.a) esitavad määratud asutused majandusaasta lõpule järgnenud aasta 15. veebruariks komisjonile järgmised dokumendid ja teabe kooskõlas finantsmääruse artikliga 56 :

(dd)	vastavalt artiklile 32 akrediteeritud asjaomaste asutuste tõendatud raamatupidamise aastaaruanded, nagu on osutatud finantsmääruse artikli 56 lõikes 5;

(a)	vastavalt artiklile 32 akrediteeritud asjaomaste asutuste tõendatud raamatupidamise aastaaruanded, nagu on osutatud finantsmääruse artikli 59 lõikes 5;

(ee)	juhtkonna kinnitav avaldus, nagu on osutatud finantsmääruse artikli 56 lõikes 5;

(b)	juhtkonna kinnitav avaldus, nagu on osutatud finantsmääruse artikli 59 lõikes 5;

(ff)	iga-aastane kokkuvõte lõplikest audititest ja tehtud kontrollimistest, sealhulgas tuvastatud vigade ja nõrkuste olemuse ja ulatuse analüüs ning võetud või kavandatud parandusmeetmed;

(c)	iga-aastane kokkuvõte lõplikest audititest ja tehtud kontrollimistest, sealhulgas tuvastatud vigade ja nõrkuste olemuse ja ulatuse analüüs ning võetud või kavandatud parandusmeetmed;

(gg)	määratud sõltumatu auditeerimisorgani koostatud audiitori järeldusotsus, nagu on osutatud finantsmääruse artikli 56 lõikes 5, ning kontrolliaruanne, milles kirjeldatakse järeldusotsuses käsitletud aruandeaasta suhtes tehtud auditite tähelepanekuid.

(d)	määratud sõltumatu auditeerimisorgani koostatud audiitori järeldusotsus, nagu on osutatud finantsmääruse artikli 59 lõikes 5, ning kontrolliaruanne, milles kirjeldatakse järeldusotsuses käsitletud aruandeaasta suhtes tehtud auditite tähelepanekuid.

Muudatusettepanek 66

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 48 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Korraldusasutus tagab, et toiminguid puudutavad tõendavad dokumendid tehakse komisjonile ja Euroopa Kontrollikojale taotluse korral kättesaadavaks kolme aasta vältel. Kolmeaastane periood algab selle aasta 31. detsembril, mil komisjon teeb raamatupidamisarvestuse heakskiitmise otsuse vastavalt artiklile 47, või hiljemalt lõppmaksete tasumise kuupäevast.	1. Korraldusasutus tagab, et toiminguid puudutavad tõendavad dokumendid tehakse komisjonile ja Euroopa Kontrollikojale taotluse korral kättesaadavaks viie aasta vältel. Viieaastane periood algab lõppmaksete tasumise kuupäevast.
Kolmeaastane periood katkestatakse kas haldus- ja kohtumenetluste korral või komisjoni nõuetekohaselt põhjendatud taotluse alusel.	Viieaastane periood katkestatakse kas haldus- ja kohtumenetluste korral või komisjoni nõuetekohaselt põhjendatud taotluse alusel.

Muudatusettepanek 67

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 60 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 60 a
	Üleminekusätted
	Komisjon ja liikmesriigid tagavad üleminekusätete abil, et toetuskõlblik tegevus võib alata 1. jaanuaril 2014, isegi kui rakenduskavasid ei ole veel esitatud.

Muudatusettepanek 68

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 61

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.	Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneval päeval .

(1) Seejärel saadeti asi vastavalt kodukorra artikli 57 lõike 2 teisele lõigule vastutavale komisjonile uueks läbivaatamiseks (A7-0183/2013).

Top

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. ELi eelarvest abifondile eraldatud osa rakendatakse liikmesriikide ja komisjoni ühise juhtimise raames kooskõlas finantsmääruse artikli 55 lõike 1 punktiga b, välja arvatud komisjoni algatusel antav tehniline abi, mida rakendatakse eelarve otsese täitmise raames vastavalt finantsmääruse artikli 55 lõike 1 punktile a.	1. ELi eelarvest abifondile eraldatud osa rakendatakse liikmesriikide ja komisjoni ühise juhtimise raames kooskõlas finantsmääruse artikli 55 lõike 1 punktiga b, välja arvatud komisjoni algatusel antav tehniline abi, mida rakendatakse eelarve otsese täitmise raames vastavalt finantsmääruse artikli 55 lõike 1 punktile a.
2. Komisjon ja liikmesriigid tagavad, et abifondilt saadav toetus on kooskõlas liidu poliitika ja prioriteetidega ning täiendab muid liidu rahastamisvahendeid.	2. Komisjon ja liikmesriigid tagavad, et abifondilt saadav toetus on kooskõlas liidu poliitika ja prioriteetidega ning täiendab muid liidu rahastamisvahendeid.
3. Abifondilt saadavat toetust rakendatakse komisjoni ja liikmesriikide tihedas koostöös .	3. Abifondilt saadavat toetust antakse tihedas koostöös komisjoni ja liikmesriikidega, kes teevad omakorda toostööd pädevate piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ja partnerorganisatsioonidega .
4. Liikmesriigid ja nende selleks määratud asutused vastutavad rakenduskavade elluviimise ja käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmise eest kooskõlas liikmesriigi institutsioonilise, õigus- ja finantsraamistikuga ning vastavuses käesoleva määrusega.	4. Liikmesriigid ja nende selleks määratud asutused või vajaduse korral pädevad piirkondlikud omavalitsused vastutavad rakenduskavade elluviimise ja käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmise eest kooskõlas liikmesriigi institutsioonilise, õigus- ja finantsraamistikuga ning vastavuses käesoleva määrusega.
5. Abifondi rakendamise ja kasutamise kord, eeskätt aruandluse, hindamise, juhtimise ja kontrolliga seotud vajalike finants- ja haldusressursside osas, võtab arvesse proportsionaalsuse põhimõtet ja lähtub eraldatud toetuse suurusest .	5. Abifondi rakendamise ja kasutamise kord, eeskätt aruandluse, hindamise, juhtimise ja kontrolliga seotud vajalike finants- ja haldusressursside osas, võtab arvesse vabatahtlike toetusel tegutsevate organisatsioonide piiratud haldussuutlikkust ning tagab, et neile ei tekitataks eelmisest programmist suuremat halduskoormust .
6. Komisjon ja liikmesriigid tagavad kooskõlas oma kohustustega koordineerimise Euroopa Sotsiaalfondiga ning liidu muude poliitikavaldkondade ja vahenditega.	6. Komisjon ja liikmesriigid tagavad kooskõlas oma kohustustega ja selleks, et vältida kahekordset rahastamist, koordineerimise Euroopa Sotsiaalfondiga ning liidu muude poliitikavaldkondade ja vahenditega , eelkõige tervishoiu valdkonnas võetud liidu meetmetega .
7. Komisjon, liikmesriigid ja toetusesaajad rakendavad usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet kooskõlas finantsmääruse artikliga 26.	7. Komisjon, liikmesriigid ja toetusesaajad rakendavad usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet kooskõlas finantsmääruse artikliga 26.
8. Komisjon ja liikmesriigid tagavad abifondi tulemuslikkuse, eeskätt järelevalve, aruandluse ja hindamise abil.	8. Komisjon ja liikmesriigid tagavad abifondi tulemuslikkuse, eeskätt järelevalve, aruandluse ja hindamise abil ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning partnerorganisatsioonide tiheda ja korrapärase konsulteerimise abil, rakendades fondi meetmeid mõju hindamisel .
9. Komisjon ja liikmesriigid täidavad abifondiga seonduvaid ülesandeid eesmärgiga vähendada toetusesaajate halduskoormust.	9. Komisjon ja liikmesriigid võtavad meetmeid abifondi tulemuslikkuse tagamiseks ja täidavad abifondiga seonduvaid ülesandeid eesmärgiga vähendada toetusesaajate halduskoormust.
10. Komisjon ja liikmesriigid tagavad meeste ja naiste võrdõiguslikkuse põhimõtte ning soolise aspekti kaasamise abifondi rakendamise eri etappide jooksul. Liikmesriigid ja komisjon võtavad vajalikud meetmed, et hoida abifondi ettevalmistamise ja rakendamise ajal ära igasugune diskrimineerimine soo, rassi või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuse, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse põhjal.	10. Komisjon ja liikmesriigid tagavad meeste ja naiste võrdõiguslikkuse põhimõtte ning soolise aspekti kaasamise abifondi ettevalmistuse, kavandamise, haldamise, rakendamise , järelevalve ja hindamise eri etappide jooksul , samuti teavituskampaaniates ja heade tavade vahetamisel, kasutades võimaluse korral andmeid, mis on kummagi soo kohta eraldi välja toodud . Liikmesriigid ja komisjon võtavad vajalikud meetmed, et hoida abifondi ja sellega seotud programmide ja operatsioonide ettevalmistamise ja rakendamise ajal ära igasugune diskrimineerimine soo, rassi või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuse, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse põhjal.
11. Toimingud, mida finantseeritakse abifondist, peavad olema kooskõlas kohaldatavate liidu ja riiklike seadustega. Eelkõige võib abifondi kasutada üksnes selleks, et toetada sellise toidu või kaupade jaotamist, mis vastavad tarbijaohutust käsitlevatele liidu õigusaktidele.	11. Toimingud, mida finantseeritakse abifondist, peavad olema kooskõlas kohaldatavate liidu ja riiklike seadustega. Eelkõige võib abifondi kasutada üksnes selleks, et toetada sellise toidu- ja esmase materiaalse abi jaotamist, mis vastab tarbijaohutust käsitlevatele liidu õigusaktidele.
	11 a. Võimaluse korral põhineb toiduainete valik tasakaalustatud ja kvaliteetse, sh värske toidu põhimõttel ja see peaks toetama lõplike abisaajate tervislikku toitumist.
12. Liikmesriigid ja toetusesaajad valivad toiduained ja kaubad objektiivsete kriteeriumide alusel. Toiduainete ja kaupade (kui neid jaotatakse) valikukriteeriumid võtavad arvesse ka kliima- ja keskkonnaalaseid aspekte, eelkõige eesmärgiga vähendada toidujäätmete teket.	12. Liikmesriigid ja toetusesaajad valivad toiduained ja esmase materiaalse abi objektiivsete kriteeriumide alusel , mis on seotud enim puudustkannatavate isikute vajadustega .
	12 a. Võimaluse korral tuleks kliima ja keskkonna säästmiseks seada esmatähtsale kohale kohalikud ja piirkondlikud tooted ja pöörata jaotusahela igas etapis eritähelepanu toidujäätmete tekke vähendamisele. See võib hõlmata ka partnerlussuhteid, mis on ettevõtetega sotsiaalse ettevõtluse raames sõlmitud kogu toiduahela ulatuses.
	12 b. Komisjon ja liikmesriigid tagavad, et abifondist abi jaotamisel austataks enim puudustkannatavate inimeste väärikust.

Choose the experimental features you want to try