6.3.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 67/137

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on väljendanud mitmes arvamuses veendumust, et kõigi kodanike juurdepääs lairibaühendusele on Euroopa majandusarengu võtmetegur ning seega esmatähtis element uute töökohtade loomisel.

1.2

Lisaks sellele on komitee arvates ühtse e-turu rajamine üks ELi põhieesmärke, mis nõuab riiklike võrkude omavahelist sidumist ja koostalitlusvõimet. See on ka arvukate majanduslikult ja kultuuriliselt kahjustatud piirkondade integratsiooni põhielement.

1.3

Kuid 8. veebruaril 2013 piiras nõukogu uues mitmeaastases finantsraamistikus Euroopa ühendamise rahastu jaoks ette nähtud eelarvet digitaalteenuste osas ühele miljardile eurole. Muudetud ettepanekus võetakse arvesse viimaseid seisukohti, mida on väljendatud nõukogus ja Euroopa Parlamendi asjaomases komisjonis.

1.4

Komitee väljendab seega kahetsust, et komisjoni muudetud ettepanekus nähakse ette esialgse eelarve tugev kärpimine (9,2 miljardilt eurolt) ühele miljardile eurole ning et komisjon on sunnitud põhjalikult muutma üldhuvi pakkuvaid projekte lairibavõrgu ja digitaalteenuste taristute arendamise valdkonnas. Komitee arvates ähvardab kõnealusest otsusest tulenev arvukate projektide vältimatu külmutamine vähendada ELi tehnoloogilist arengut, mille EL on saavutanud paljudes strateegilistes sektorites.

1.5

Komitee rõhutab komisjoni erakordselt suuri raskusi määruses kavandatud vahendite tõhusal ja õiglasel jaotamisel, arvestades esialgse eelarve tohutut vähendamist.

1.6

Komitee tunneb heameelt selle üle, et veelkord on kinnitust leidnud tehnoloogilise neutraalsuse põhimõte, mis on tõeliselt avatud interneti jaoks esmatähtis. Komitee meenutab, et vahendeid tuleb kasutada selliste avatud ja kättesaadavate võrgulahenduste toetamiseks, mis põhinevad mittediskrimineerivatel alustel ning on kodanike ja ettevõtete jaoks taskukohase hinnaga.

1.7

Komitee kordab soovi kaardistada Euroopa, riiklikul ja piirkondlikul tasandil esinevad digitaalteenustega seonduvad lüngad ja lihtsustada uute avaliku või erasektori algatuste esilekerkimist. Komisjon tunnistab, et ükski liikmesriik ega investeerija ei ole valmis rahastama piiriüleseid teenuseid.

1.8

Samuti on oluline olla avatud koostööle kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, et parandada asjaomaste telekommunikatsioonivõrkude koostalitlusvõimet.

1.9

Komitee arvates on selliste alternatiivsete käitajate arvu kasv, mis küll innustab uuendustegevust ja alandab hindu tarbijate jaoks, oluliselt vähendanud turgu valitsevate avaliku ja erasektori ettevõtjate marginaale ning seeläbi piiranud isegi mõnede ettevõtjate investeerimisvõimet või selle täielikult kaotanud. Komitee leiab, et võrkude reguleerimise valdkonnas, mida iseloomustab suur konkurents, on vaja uut Euroopa poliitikat, mis peab tugevalt ja konkreetselt mõjutama Euroopa suuri ettevõtjaid, et kriisist väljumisel tasa teha mahajäämus lairiba- ja kiire lairibaühenduse arendamisel ning kaotada digitaalteenustega seonduvad lüngad.

1.10

Komitee kahetseb, et nõukogul, parlamendil ja komisjonil puudub ühine seisukoht niivõrd olulises küsimuses. Arvestades uue eelarve ulatust, leiab komitee, et kõigi kodanike juurdepääs internetile, lairibaühenduse arendamine ja üleeuroopaliste teenuste platvormid jäävad esmatähtsateks valdkondadeks.

1.11

Komitee märgib nördimusega, et komisjon jättis, komisjoni esindaja sõnul nõukogu taotlusel, läbivaadatud dokumendi artiklist 8 välja viite Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. Komitee väljendab kindlat soovi, et talle edastataks kõnealune aruanne.

1.12

Komitee kinnitab, et internetiühenduse kaasamine universaalteenuste hulka on vältimatu.

2.1

Digitaalarengu tegevuskava eesmärk on muu hulgas kasutada piiriüleseid avalikke võrguteenuseid, et hõlbustada ettevõtjate ja üksikisikute liikuvust. Ühtse turu rajamine nõuab seega esilekerkivate digitaalteenuste koostalitlusvõimet.

2.2

EL on seadnud endale ambitsioonikad eesmärgid võtta lairibaühendus kasutusele ja teha see kõigile kättesaadavaks 2020. aastaks. 29. juunil 2011 tehti teatises „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve” seoses järgmise mitmeaastase finantsraamistikuga (2014-2020) ettepanek luua Euroopa ühendamise rahastu ning eraldada 9,2 miljardit eurot digitaalvõrkudele ja -teenustele.

2.3

Kuid 8. veebruaril 2013 vähendas nõukogu uues mitmeaastases finantsraamistikus Euroopa ühendamise rahastu jaoks ette nähtud eelarvet digitaalteenuste osas ühele miljardile eurole. Sellel uuel alusel võetakse muudetud ettepanekus võimalikult suures ulatuses arvesse nõukogus ja Euroopa Parlamendi asjaomases komisjonis väljendatud viimaseid seisukohti. Ettepaneku eesmärk on suunata Euroopa ühendamise rahastu vahendid väiksemale arvule digitaalteenuste taristutele, lähtudes rangetest prioriseerimiskriteeriumidest, ja tagada rahastamisvahenditega piiratud panus lairibaühenduse arendamisse, et võimendada erainvesteeringuid ning muudest allikatest kui Euroopa ühendamise rahastust pärit avaliku sektori investeeringud.

2.4

Vaatamata lairibaühenduse jaoks ette nähtud piiratud rahalisele toetusele luuakse ettepanekuga raamistik, mis võimaldab ettevõtjate ja institutsiooniliste osalejate (nt Euroopa Investeerimispank) suuremat panust.

2.5

Määruse peaeesmärk on muuta digiülekanded sujuvamaks ja kõrvaldada kitsaskohad. Lisas kaasneb suunistega loetelu ühishuviprojektidest digitaalteenuste taristute ja lairibavõrkude kasutuselevõtuks. Nimetatud projektidega aidatakse kaasa Euroopa majanduse, sh ka väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) konkurentsivõime suurendamisele, edendatakse nii riiklike, piirkondlike ja kohalike võrkude omavahelist ühendust ja koostalitlusvõimet kui ka juurdepääsu kõnealustele võrkudele ning toetatakse ühtse e-turu arengut.

2.6

Keerulist turuolukorda silmas pidades näib majanduslik huvi investeerida lairibaühendustesse ja peamistesse üldhuviteenustesse olevat piiratud, isegi kui ühtne e-turg pakub arvestatavat kasvupotentsiaali.

2.7

Digitaalteenuste taristute jaoks on ette nähtud otsetoetused, et lahendada kitsaskohtadega seonduvad probleemid teenuste arendamisel koostalitlusvõimelises raamistikus. Enamikul juhtudel rahastatakse neid platvorme täies ulatuses ELi poolt, kuna Euroopa koostalitlusvõimelistel teenuste taristutel puuduvad tegelikud omanikud.

2.8

Komisjon tunnistab, et ükski liikmesriik ega investeerija ei ole valmis rahastama piiriüleseid teenuseid. ELi pakutav lisaväärtus on seega suur.

2.9

Sellegipoolest võetakse digitaalteenuste taristuid kasutusele igal aastal vastavalt olemasolevatele vahenditele ja määratletud prioriteetidele. ELi eelarvelist olukorda arvestades saadakse avaliku sektori toetust muudest allikatest kui Euroopa ühendamise rahastu, eelkõige riiklikest allikatest ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest. Seega on Euroopa ühendamise rahastust võimalik rahastada üksnes väheseid lairibaühenduse projekte, kuid ta hõlbustab Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide (ESIF) vahendite tõhusat jaotamist, kasutades eelkõige rakenduskavade jaoks ette nähtud vahendeid. Siiski ei ole neid panuseid võimalik kasutada mujal kui asjaomastes liikmesriikides. Lairibaühenduse valdkonnas nähakse kõnealuse ettepanekuga ette vaid struktuurifondidest saadavate vahendite eraldamise mehhanismid.

2.10

Tehnoloogilise neutraalsuse põhimõte jäi kehtima.

3.1

Projektid „Üleeuroopalised ülikiired magistraalühendused liikmesriikide haldusasutuste jaoks” ning „IKT-lahendused arukate energiavõrkude ja energiateenuste jaoks” jäeti kõrvale.

3.2

Selliste uute digitaalteenuste taristute arendamine, mis lihtsustavad ühest Euroopa riigist teise kolimist, „Euroopa platvorm tööhõive- ja sotsiaalkindlustusteenuste omavaheliseks sidumiseks” ning „Elektroonilise halduskoostöö platvormid” jäeti kõrvale.

3.3

Euroopa Parlamendi tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon lisas järgmised täiendavad digitaalteenuste taristud: „Turvaliste ja koostalitlusvõimeliste mobiilsete lähiteenuste kasutamist võimaldavate taristute kasutuselevõtt ühistranspordi valdkonnas”, „Veebipõhine vaidluste lahendamise platvorm”, „Haridusvõimalustele juurdepääsu Euroopa platvorm” ja „Piiriülesed koostalitlusvõimelised elektroonilised arvete esitamise teenused”.

3.4

Siiski seadis Euroopa Parlament väga ambitsioonika eesmärgi edastamiskiiruse valdkonnas, võimaluse korral 1 gigabit sekundis ja rohkem.

3.5

Euroopa digitaalarengu tegevuskava eesmärk rakendada kõigi jaoks kiireid lairibataristuid, mis põhinevad püsi- ja traadita lairibaühendusel, nõuab selliste meetmete võtmist, mille eesmärk on kõrvaldada nn digitaalsed kitsaskohad. Võttes arvesse algse eelarve tugevat kärpimist (9,2 miljardilt eurolt) ühele miljardile eurole, on komisjon olnud sunnitud põhjalikult muutma üldhuvi pakkuvaid projekte lairibavõrgu ja digitaalteenuste taristute arendamise valdkonnas.

3.6

Nagu komitee on juba mitmes arvamuses kinnitanud, on ta veendunud, et laialdane juurdepääs lairibaühendusele ei ole üksnes tänapäeva majandusarengu oluline tingimus, vaid ka majanduslikult ja kultuuriliselt ebasoodsas olukorras olevate inimeste ja tervete piirkondade jaoks uute töökohtade loomise, suurema ühtekuuluvuse, heaolu ja e-kaasatuse peamine tegur.

3.7

Kõnealuse eesmärgi saavutamiseks arendatud üldhuvi pakkuvate projektide eesmärgid ja prioriteedid on määratletud vastusena esmatähtsale nõudmisele: kasutada finantsvahendeid optimaalsel viisil ja saavutada konkreetsed eesmärgid, vältides vahendite liigset hajutamist.

3.8

Komitee tunneb heameelt selle üle, et veelkord on kinnitust leidnud tehnoloogilise neutraalsuse põhimõte, mis on tõeliselt avatud interneti jaoks esmatähtis.

3.9

Komitee meenutab, et vahendeid tuleb kasutada selliste avatud ja kättesaadavate võrgulahenduste toetamiseks, mis põhinevad mittediskrimineerivatel alustel ning on kodanike ja ettevõtete jaoks taskukohase hinnaga. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee rõhutab komisjoni erakordselt suuri raskusi määruses kavandatud vahendite tõhusal ja õiglasel jaotamisel, arvestades esialgse eelarve tohutut vähendamist.

3.10

Komisjon tunnistab, et ükski liikmesriik ega investeerija ei ole valmis rahastama piiriüleseid teenuseid. ELi pakutav lisaväärtus on seega suur. Komitee kordab soovi kaardistada Euroopa, riiklikul ja piirkondlikul tasandil digitaalteenustega seonduvad lüngad ja lihtsustada uute avaliku või erasektori algatuste esilekerkimist. Samuti on oluline olla avatud koostööle kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, et parandada asjaomaste telekommunikatsioonivõrkude koostalitlusvõimet.

3.11

Komitee arvates on alternatiivsete ettevõtete arvu kasv, mis küll innustab uuendustegevust ja alandab hindu tarbijate jaoks, oluliselt vähendanud turgu valitsevate avaliku ja erasektori ettevõtjate marginaale ning seeläbi piiranud nende investeerimisvõimet. Seega on oluline analüüsida selliseid uusi Euroopa poliitikameetmeid võrkude reguleerimise valdkonnas, mis võimaldavad ELi kõigi kõnealuse sektori osalejate tugevat ja kooskõlastatud kaasamist, et kriisist väljudes tasa teha mahajäämus lairiba- ja kiire lairibaühenduse arendamise valdkonnas.

4.1

Komitee väljendab kahetsust, et niivõrd olulises küsimuses valitsevad suured vastuolud nõukogu, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni seisukohtades.

4.2

Panus oli märkimisväärne, kui IKT eelarve ulatus veel üheksa miljardi euroni lairibaühenduse ja teenuste platvormide jaoks. Uue eelarve ulatust arvesse võttes näib olevat õigustatud pühendada selle vahendid selliste tulevaste projektide aluse moodustavate projektide rahastamiseks, mis praegu on eelarvekaalutlustel edasi lükatud.

4.3

Ühtse e-turu rajamine nõuab riiklike võrkude omavahelist sidumist ja koostalitlusvõimet. Eelarvepiirangu tingimustes peab komisjon olema veelgi rangem rahastatavate projektide valikukriteeriumide, järelevalve ja järgneva hindamise osas.

4.4

Komitee rõhutab, et need projektid võivad aidata VKEsid e-majandusele juurdepääsul ja uute stabiilsete töökohtade loomisel. Komitee nõuab korrapärase aruande avaldamist kõnealuste vahendite kasutamise kohta.

4.5

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kinnitab, et internetiühenduse kaasamine universaalteenuste hulka on vältimatu.

4.6

Institutsioonidevaheliste suhetega seoses märgib komitee hämmelduse ja nördimusega, et komisjon jättis läbivaadatud dokumendi artiklist 8 välja viite Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. Arutelude käigus ja komitees selgitas komisjoni esindaja, et selle aluseks oli nõukogu esitatud taotlus.

Ehk oli probleemiks väljendi „esitatakse” kasutamine. Sellegipoolest toonitab komitee kindlat soovi, et talle edastataks kõnealune aruanne.