6.3.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 67/116

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab komisjoni ettepanekut rajada Euroopa riiklike tööturuasutuste võrgustik, mis looks aluse riiklike tööturuasutuste tulemuste võrdlemiseks Euroopa tasandil, aitaks leida parimad tavad ja edendada vastastikust õppimist, et selle tulemusena parandada nende asutuste võimekust ja tulemuslikkust teenuseosutamisel. Võrgustiku roll oleks peamiselt nõuandev ja koordineeriv.

1.2

Komitee tõdeb, et piirkondlikul tasandil on juba olemas hästi toimivad struktuurid, sh tööturu vaatluskeskuste võrgustikud, mis annavad tõhusa panuse strateegias „Euroopa 2020” seatud ELi ühiste tööhõive-eesmärkide saavutamisse. Komitee soovitab komisjonil ja liikmesriikidel luua riiklike tööturuasutuste võrgustike ja piirkondlike vaatluskeskuste vahel sidusama suhte, võttes seejuures asjakohaselt arvesse subsidiaarsust ja mitmekesisust ELis.

1.3

Komitee tunnustab uute oskuste ja töökohtade tegevuskavas esitatud meetmete kohaselt riiklike tööturuasutuste tähtsat rolli turvalise paindlikkuse kõigi nelja koostisosa tugevdamisele suunatud prioriteetide rakendamisel.

1.4

Komitee soovitab komisjonil tekstis selgelt täpsustada värskelt loodud Euroopa riiklike tööturuasutuste võrgustiku ja tööhõivekomitee (EMCO) omavahelist seost ning selgelt sõnastada riiklike tööturuasutuste ajakohastamise põhimõtete olemus ja eesmärk, kusjuures need ei tohiks olla kohustusliku iseloomuga.

1.5

Riiklike tööturuasutuste võrdlemist asutuse efektiivsust mõõtvate kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete näitajate alusel peab komitee kasulikuks koostöövormiks. Komitee toetab eelkõige statistiliste näitajate kasutamist tööturuasutuse ja aktiivse tööhõivepoliitika tulemuste ja tulemuslikkuse hindamiseks. Samas rõhutab komitee, et soovitav tulemus on töötajate kohanemisvõime parandamine ja töötajate aktiveerimine, et tagada püsivalt tööturule naasmine ning sujuv liikumine tööturul.

1.6

Et tegemist on üldraamistiku ja delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisega, soovitab komitee komisjonil tekstis täpselt määratleda, mis on nende õigusaktide sisu. Komitee soovitab ettepaneku teksti täpsustada nii, et selles loetletaks üldraamistiku põhinäitajad. Delegeeritud õigusaktid peaksid aga täiendama põhinäitajaid vaid vähem olulistes aspektides ELi toimimise lepingu artikli 290 tähenduses.

1.7

Komitee palub komisjonil selgelt määratleda kõigi partnerite roll koostööd käsitleva artikli 4 tähenduses. Ettepanek ei tohiks vähendada sotsiaalpartnerite rolli assotsieerunud partnerite kasuks, vaid peaks hoopis suurendama sotsiaalpartnerite mõju riiklike tööturuasutuste ajakohastamisele. Ettepanekus tuleks samuti rõhutada kodanikuühiskonna rolli partnerluse põhimõtte alusel.

1.8

Komitee soovitab samuti, et Euroopa tööturuasutuste võrgustiku tulemuste ja soovituste elluviimisesse kaasataks kõik sidusrühmad.

1.9

Komitee soovitab komisjonil pöörduda liikmesriikide poole soovitusega, et kui nad soovivad edukalt kohandada oma organisatsioonimudelid, strateegilised eesmärgid ja riiklike tööturuasutuste protsessid kiiresti muutuvate tingimustega, peaksid nad looma tehnilised, personaliga seotud ja finantstingimused tööturuasutuste suutlikkuse parandamiseks ning uute, multifunktsionaalsete ülesannete täitmiseks.

1.10

Komitee on veendunud, et riiklike tööturuasutuste uued ülesanded, eelkõige aktiivse tööhõivepoliitika valdkonnas, peavad kajastuma ka nende asutuste ressurssides ja rahalises toetuses. Euroopa Liidu tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmist (1) eraldatavad vahendid peaksid jääma muutumatuks ja rahastamine peaks olema jätkusuutlikum.

1.11

Komitee kiidab heaks kõigi sidusrühmade järeldused ja kohustused, mis võeti vastu 3. juulil 2013 Berliinis toimunud noorte tööhõive konverentsil.

2.1

Strateegias „Euroopa 2020” (2) sätestati kõigi liikmesriikide jaoks ühine ambitsioonikas eesmärk saavutada 2020. aastaks 20–64-aastaste meeste ja naiste hulgas tööhõive tase 75 %. Riiklikud tööturuasutused mängivad selle eesmärgi saavutamisel keskset rolli.

2.2

2020. aasta tööhõivepoliitika suunistes (3) nimetatakse riiklikke tööturuasutusi kui keskseid organisatsioone, mis mängivad olulist rolli soovituste 7 (tööturul osalemise suurendamine) ja 8 (kvalifitseeritud tööjõu arendamine) täitmisel. Seda riiklike tööturuasutuste panust strateegia „Euroopa 2020” täitmisse kinnitati ka 23.–24. juunil 2011. aastal Budapestis toimunud riiklike tööturuasutuste juhtide kohtumise järeldustes pealkirja all „Making the employment guidelinces work” („Et tööhõivejuhised toimiksid”).

2.3

Tööhõive- ja tööturupoliitika jääb ka edaspidi liimesriikide pädevusse. Liikmesriigid vastutavad ka riiklike tööturuasutuste organisatsiooni, inimressursside ja haldamise eest. Samas on senine liikmesriikide vabatahtliku koostöö meetod, mis sai alguse 1997. aastal riiklike tööturuasutuste mitteametliku nõuanderüha loomisega (4), oma võimalused ammendanud ega vasta enam tänapäevastele nõuetele ja ülesannetele. Puudub mehhanism vähese tõhususe ja sellega seotud struktuuriliste probleemide varaseks tuvastamiseks, puudub info olemasolevate võrdlusuuringute ja vastastikuste kogemuste vahetamiste tulemuste kohta.

2.4

Seetõttu otsustati 7.–8. veebruaril 2013. aastal Dublinis toimunud tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu (EPSCO) ministrite mitteametlikul kohtumisel (5), et intensiivsem ja tihedam koostöö riiklike tööturuasutuste vahel aitaks kaasa parimate tavade efektiivsemale tutvustamisele, ja kutsuti komisjoni töötama välja võrdlusel põhineva õppimise algatus.

2.5

Euroopa Komisjon avaldas 17. juunil 2013 Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse ettepaneku, mis põhineb juhtalgatusel „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava” (6) ja 2012. aasta tööhõive paketil (7) ning milles soovitatakse riiklike tööturuasutuste koostöö ametlikuks muuta ja luua Euroopa riiklike tööturuasutuste võrgustik.

2.6

See võrgustik peaks toimima aastatel 2014–2020, järgides strateegiat „Euroopa 2020”. Nelja aasta järel toimuks võrgustiku toimimise analüüs ja hindamine. Rahastamine toimuks tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmist (EaSI), sekretariaadi funktsiooni tagaks Euroopa Komisjon olemasolevatest personalivahenditest.

2.7

Võrgustiku kaudu võetavad stimuleerivad meetmed peaksid soodustama järgmisi aspekte:

2.8

Ettepaneku esimestel lugemistel nõukogus 2013. aasta juunis kiitis enamik liikmesriike komisjoni ettepaneku heaks ja suhtus seatud eesmärkidesse positiivselt. Kahtlused puudutasid eelkõige vastastikust seost tööhõivekomitee tööga ja võimalikke kattuvusi, Euroopa Komisjoni liiga suuri pädevusi, delegeeritud õigusaktide sisu ja ebaselgusi rahastamisküsimustes.

3.1

Komitee kiidab heaks kõik Euroopa Komisjoni algatused, mis on suunatud strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide täitmisele tööhõive ja tööturu valdkonnas, liikmesriikide koostöö tihendamisele, ametioskuste arendamisele ja nende kohandamisele ettevõtjate ja töötajate vajadustele ning geograafilise ja tööalase liikuvuse toetamisele.

3.2

Arvestades olukorra kiireloomulisust, eriti mõnes liikmesriigis, kasvavat töötuse taset, eriti pikaajalise ja noorte töötuse taset, toetab komitee komisjoni ettepanekut luua Euroopa riiklike tööturuasutuste võrgustik, mis annaks platvormi riiklike tööturuasutuste tulemuste võrdlemiseks Euroopa tasandil, toetaks parimate tavade leidmist ja vastastikust õppimist nende asutuste võimekuse ja efektiivsuse suurendamiseks teenuseosutamisel.

3.3

Paljud liikmesriigid, mõjutatuna pikaajaliselt globaalsetest ja tehnoloogilistest muutustest ning tööjõu vananemise probleemist ja lühiajaliselt meetmetest, mida on tulnud võtta majanduskasvu aeglustumise tõttu, ajakohastavad juba suurema või väiksema eduga oma riiklikke tööturuasutusi, tsentraliseerivad või hoopis detsentraliseerivad nende struktuuri, laiendavad nende haldusala ja püüavad täielikult ära kasutada nende asutuste potentsiaali.

3.4

Komitee peab vältimatuks riiklike tööturuasutuste kohandumist tööturu uuenenud nõuetega: tööjõu vananemine, nn hõbedase ja rohelise majanduse arenemine, uued oskused ja noorema põlvkonna uued nõuded, IKT areng ja tehniline innovatsioon, kasvav vastuolu ametioskuste pakkumise ja nõudluse vahel.

3.5

Riiklikud tööturuasutused peavad korraga hakkama saama nii lühiajaliste kui ka pikaajaliste ülesannetega. Nad peavad kiiresti, paindlikult ja loominguliselt reageerima muutustele ümbritsevas keskkonnas, kombineerima lühiajalist sekkumist jätkusuutlike lahendustega ja nägema ette sotsiaalseid riske.

3.6

Komitee on veendunud, et riiklike tööturuasutuste uued ülesanded, eelkõige aktiivse tööhõivepoliitika valdkonnas, peavad kajastuma ka nende asutuste ressurssides ja rahalises toetuses. Paljudes liikmesriikides aga ei toeta olukord seda seisukohta, eriti eelarvekärbete ja kokkuhoiumeetmete ajal. Praegu peaks aga riiklikele tööturuasutustele eraldatavaid vahendeid hoopis suurendama, eriti inimressursside valdkonnas, et tagada kvaliteetsed järelmeetmed, mis viivad tööpakkumisteni. Kvaliteetselt toimivad riiklikud tööturuasutused võiksid tulevikus muutuda ametioskuste keskusteks.

3.7

Aastal 2010 töötas EUROFOUND (Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond) komitee tellimusel välja taustamaterjali aktiivsete tööturuprogrammide finantseerimise ja rakendamise kohta kriisi ajal (8). Selles kirjeldatakse 10 valitud riigi põhjal aktiivse ja passiivse tööturupoliitika suhete varieerumist, tööturukulude vähenemist (võrreldes SKPga) aktiveerimismeetmete kahjuks, eriti kiiresti kasvava töötuse tasemega riikides.

3.8

Komisjoni ettepaneku eesmärk on stimuleerivate meetmete (ELi toimimise lepingu artikkel 149) abil ergutada koostööd liikmesriikide vahel, tagada tööturu parem integreeritus ja toimimine ELis, soodustada geograafilist ja tööalast liikuvust ning võidelda sotsiaalse tõrjutuse vastu.

3.9

Vastloodud võrgustiku ülesanne on luua üleeuroopaline riiklike tööturuasutuste võrdlemise süsteem ja seda süsteemi hallata, pakkuda vastastikku abi, kiita heaks ja viia ellu riiklike tööturuasutuste ajakohastamise ja tugevdamise kontseptsioone olulistes valdkondades ning koostada tööhõivealaseid ettekandeid.

3.10

Komisjoni ettepanek põhineb mitmetel eelnevatel tegevustel ja riiklike tööturuasutuste ettevõttemudelile suunatud uuringutel, riiklike tööturuasutuste tõhususe mõõtmise süsteemidel ja riiklike tööturuasutuste rolli seotusel paindliku turvalisuse, kvalifikatsioonide prognoosimise ja kodanike võimega kohanduda uute töökohtade nõuetele.

3.11

Komitee on veendunud, et tulevikus ei saa riiklike tööturuasutuste tegevus kunagi olla vaid rutiinne töö (9). Riiklikud tööturuasutused peavad järk-järgult muutuma multifunktsionaalseteks agentuurideks, mis lihtsustavad mitmesuguseid üleminekuid: üleminekuid tööturul, üleminekuid õpingutelt töökohale, üleminekuid eri karjäärisuundade vahel, üleminekuid ELi raames. Riiklik tööturuasutus peab tagama suhtluse tööturul osalejate vahel ja stimuleerima nende koostööd ja innovatsiooni, peab tegema ise tihedamat koostööd avaliku ja erasektori partneritega (10) ning tagama kooskõla tööturu osaliste ja tööhõivepoliitika vahel.

3.12

Komitee leiab, et riiklikud tööturuasutused peaksid pöörama rohkem tähelepanu tööturu nõudlusele, ilma et häiritud oleks hüvitiste väljamaksmine, sest tööandjad seisavad silmitsi aina suuremate probleemidega vajalike töötajate leidmisel ja värbamisel. Sageli vajavad riikliku tööturuasutuse tugevamat toetust just väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad ning seetõttu on vaja tugevdada koostööd ettevõtjate ja riikliku tööturuasutuse vahel.

3.13

Vaatamata kõrgele töötuse tasemele on ametioskuste pakkumine ja tööturu nõudmised ikka veel vastuolus. Võrgustiku HoPES (11) kaudu on riiklikud tööturuasutused nüüd haaratud aruteludesse ja konsultatsioonidesse, kus arutatakse ametioskuste rolli üle sotsiaal-majanduslikus kontekstis. Töö- ja haridusvaldkond tuleb omavahel ühendada ja leida ühine ametioskuste ja kvalifikatsioonide keel. Selleks peavad riiklikud tööturuasutused looma partnerlussuhted mitmesuguste sidusrühmadega ja tagama tasakaalu oskuste pakkumise ja nõudmise vahel aina keerukamate kohalike tööturgude kontekstis (12).

3.14

Komitee tunnustab ainulaadset rolli, mida riiklikud tööturuasutused mängivad turvalise paindlikkuse kõigi aspektide rakendamisel. Uuring riiklike tööturuasutuste rolli kohta turvalise paindlikkuse tagamisel Euroopa tööturgudel (13) näitas heade praktiliste näidete najal, et riiklikud tööturuasutused on teadlikud vajadusest järgida uut lähenemisviisi oma teenustes ning on kasutusele võtnud mitmesuguseid strateegiaid ja meetmeid turvalise paindlikkuse toetamiseks. Riiklikud tööturuasutused peaksid ka edaspidi keskenduma oma suutlikkuse arendamisele, et suuta täita turvalise paindlikkuse toetaja ja hindaja rolli.

3.15

Komitee usub, et riiklikud tööturuasutused peaksid peamiselt keskenduma neile töötajatele või töötajate rühmadele, kes on tööturul kõige raskemas olukorras ja kellel on erivajadused – pikaajalised töötud, vanemad töötajad, naised, noored, invaliidid, sisserändajad – ja peaksid võtma nende kaitseks diskrimineerimisvastaseid meetmeid ning neid töötajaid rohkem juhendama.

3.16

Arvestades üleeuroopalist võitlust noorte töötuse vastu, rõhutab komitee ka riiklike tööturuasutuste olulist rolli algatuse „Noortegarantii” rakendamisel ning kiidab heaks riiklike tööturuasutuste juhtide (HoPES) võetud kohustuse (võeti vastu 3. juulil 2013 noorte tööhõive konverentsil Berliinis) mängida olulist rolli noorte tööhõive toetamisel Euroopas, parandada oma töö tulemuslikkust ja tugevdada koostööd muude sidusrühmadega (14).

4.1

Käsitluse all oleva ettepaneku kohaselt peaks Euroopa riiklike tööturuasutuste võrgustik tegema tihedat koostööd tööhõivekomiteega (EMCO) ja aitama kaasa selle tööle, pakkudes infot ja andmeid tööhõivepoliitika rakendamise kohta. Komitee leiab, et võrgustiku nõuandev funktsioon ja võrgustiku seos tööhõivekomiteega peaks olema otsuse tekstis selgelt määratletud. Võrgustikul on nõuandev ja koordineeriv funktsioon ja selle loomist ei saa käsitleda sammuna riiklike tööturuasutuste või sotsiaalsete süsteemide ühtlustamise suunas.

4.2

Komitee ei saa sugugi eirata asjaolu, et piirkondlikul tasandil on juba olemas hästi toimivad struktuurid, sh piirkondlike tööturu vaatluskeskuste võrgustikud, mis annavad tõhusa panuse strateegias „Euroopa 2020” seatud ELi ühiste tööhõive-eesmärkide saavutamisse.

Et paremini korraldada Euroopa riiklike tööturuasutuste ja nende vaatluskeskuste suhteid, juhib komitee tähelepanu vajadusele:

4.3

Riiklike tööturuasutuste laiendatud koostööd rahastatakse ajavahemikul 2014–2020 ELi tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmist (EaSI) PROGRESSi osa vahendusel. Õigusakti ettepanek on eelarve seisukohalt neutraalne ega nõua täiendavaid inimressursse. Võrgustiku rakendatavate projektide või vastastikuseks õppimiseks mõeldud projektide puhul ning hiljem eri riiklikes tööturusutustes läbiviidavate projektide puhul on liikmesriikidel ligipääs rahastamisele Euroopa Sotsiaalfondist (ESF), Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERDF) ja programmist „Horisont 2020”. Komitee peab kõige tähtsamaks, et struktuurifondidest eraldatavad vahendid säiliksid ja et rahastamine oleks jätkusuutlik. Riiklike tööturuasutuste uued ülesanded, eelkõige aktiivse tööhõivepoliitika valdkonnas, peavad kajastuma ka nende asutuste ressurssides ja rahalises toetuses.

4.4

Ettepaneku artiklis 3 määratletakse võrgustiku algatused.

Komitee soovitab täpsustada teksti nii, et oleks selge, et riiklike tööturuasutuste võrgustikul on tegelikult vaid nõuandev roll. Komitee peab vajalikuks, et selles punktis selgitataks, milline peab olema koostatavate riiklike tööturuasutuste ajakohastamise põhimõtete olemus ja eesmärk. Komitee hinnangul ei tohiks need mingil juhul olla kohustusliku iseloomuga.

4.5

Artiklis 4 (koostöö) käsitletakse koostööd ja infovahetust tööturu sidusrühmadega, sh muude tööturuteenuste osutajatega. Komitee leiab, et tekstis tuleks täpsemalt määratleda eri osalejate ülesanded.

4.5.1

Komitee rõhutab, et sotsiaalpartnerid on tööturu peamised osalised ja nende roll riiklike tööturuasutuste ajakohastamisel on asendamatu, seega peaks neil olema uues struktuuris sobiv koht. ILO on oma töödokumendis sotsiaalpartnerite rolli kohta riiklike tööturuasutuste juhtimise protsessis, eelkõige kriisi ajal, ELi nelja liikmesriigi näitel selgelt näidanud, et riiklike tööturuasutuste struktuuri muutudes muutuvad ka sotsiaalpartnerite ülesanded, kaasatus ja mõju. Näiteks Austrias laienevad nende tegevusvahendid, eriti regionaaltasandil, Saksamaal ja Taanis sotsiaalpartnerite mõju aga väheneb ja nad on pigem nõuandjad kui kaasotsustajad. Suurbritannias ei ole sotsiaalpartnerid ajalooliselt olnud institutsionaalselt kaasatud (15). Seetõttu hindab komitee Euroopa sotsiaalpartnerite algatusi nende ühiste tööprogrammide raames (16).

4.5.2

Selles seoses osutab komitee ebasoodsale arengule komisjoni uue, EURESt käsitleva otsuse 2012/733/EL valguses. Aprillis toimunud töötajate vaba liikumise nõuandekomitee (17) istungil väljendasid sotsiaalparterite esindajad tugevat rahulolematust sellega, et tulevikus väheneb sotsiaalpartnerite roll assotsieerunud partnerite kasuks.

4.5.3

Komitee on mitmes oma seisukohas kutsunud komisjoni üles partnerlusele kõigi sidusrühmadega, et toetada uute töökohtade loomist, suurendada tööhõivet, arendada ametioskusi ja võidelda sotsiaalse tõrjutuse vastu. Eriti võitluses Euroopa noorte kõrge töötuse taseme vastu on komitee rõhutanud haridusasutuste, nõuandeametite, kodanikuühiskonna organisatsioonide (noorteorganisatsioonid, naisliikumised, puuetega inimesi toetavad organisatsioonid jne), perekondade ja üksikisikute rolli, sest see on ainus viis leida Euroopa tööturu olukorrale ühine terviklik lahendus.

4.5.4

Komitee kiidab heaks ka riiklike tööturuasutuste partnerluse (PARES) (18), et toetada ELi tasandi dialoogi tööturul tehtavate üleminekute lihtsustamise eesmärgil. Tööturud muutuvad aina keerukamaks ja tööturuasutuste kõik osalised peavad tegema koostööd. Komitee hindab kõrgelt ka Euroopa Komisjoni vastastikuse õppimise programmi, millega edendatakse riiklike tööturuasutuste omavahelist dialoogi.

4.6

Artikli 7 (üldise raamistiku vastuvõtmine) kohaselt antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas ettepaneku artikliga 8, et käsitleda tulemuste võrdlemise ja vastastikuse õppimisega seotud algatuste üldist raamistikku, nagu on kirjeldatud artikli 3 lõikes 1. Komitee on üldiselt nõus delegeeritud õigusaktide kasutamisega mõnede tulemuste võrdlemise ja vastastikuse õppimisega seotud algatuste üldise raamistikuga seotud küsimuste reguleerimiseks. Oleks aga vaja lisainfot selle kohta, milliseid küsimusi delegeeritud õigusaktidega konkreetselt reguleeritaks. Komitee soovitab ettepaneku teksti täpsustada nii, et selles määratletaks üldraamistiku põhinäitajad. Delegeeritud õigusaktid peaksid aga täiendama põhinäitajaid vaid vähem olulistes aspektides ELi toimimise lepingu artikli 290 tähenduses.

4.7

Komisjoni uued algatused on ettepanekus mõeldud täiendama riiklike tööturuasutuste koostöömeetmeid EURESe raames kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklitega 45 ja 46. Komitee leiab, et tekstis peaks selgelt väljenduma riiklike tööturuasutuste vastloodud võrgustiku ja EURESe sünergia (19). Vastloodud tööturuasutuste võrgustik peaks toetama EURESe volituste laiendamist ja tema rolli peamise meetmena ametioskuste ja Euroopa tööturu nõudmiste kooskõlla viimisel ning ELi-sisese liikuvuse parandamisel. Võrgustik võib teha koostööd ka muude organisatsioonidega, näiteks karjäärinõustamisametitega.