15.1.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 11/1

—

edendama ideed „rohkem Euroopat”, mille osad üksteist toetavad, ning mis oleks tugevam üksikute osade kogumist. Sünge pilt, mille kohaselt Euroopale on omased ranged kokkuhoiumeetmed, sotsiaalne taandareng ja vaesus, tuleb kustutada. Rahaliidule peab nüüd järgnema poliitiline liit, mis hõlmab sidusat majandus-, finants-, tööhõive- ja sotsiaalpoliitikat, mis teenib kodanike huve. ELi eelarvet tuleb kujundada selliselt, et pakutaks õigeid stiimuleid konkurentsivõime, majanduskasvu ja tööhõive suurendamiseks. ELi eelarvet tuleb tugevdada ja toetada omavahendite mehhanismidega, ühise ühtekuuluvuspoliitikaga, milles kaasatakse aktiivselt kodanikuühiskonna, antakse Euroopa Investeerimispangale rohkem õigust sekkuda. Seega kutsub Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee riigipäid ja valitsusjuhte üles, tagama panuse, mis vastab Euroopa 22. ja 23. novembril toimuva tippkohtumise ülesannetele.

—

kaasama kodanikuühiskonda ELi poliitika ja otsuste kujundamise protsessi. See on esmatähtis vahend mitte ainult ELi institutsioonide ja tegevuse demokraatliku õiguspärasuse tugevdamisel, vaid ka ühise arusaama kujundamisel Euroopa eksistentsi eesmärgi ja arengusuuna kohta. Samuti selleks, et taastada usaldus ELi projekti vastu, tagades kodanikele võimaluse osaleda täielikult ELi ülesehitamisel. Sel eesmärgil tuleks viivitamata rakendada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 11 sätteid osalusdemokraatia samba kohta;

—

lisama riikide reformikavadesse jätkusuutlikud investeeringud oskuste arendamisse, infrastruktuuri, sotsiaalmajandusse, teenustesse ja kaupadesse, mida rakendada sotsiaalse investeerimispakti vormis ning millega kaasneks Euroopa majanduse elavdamise meetmepakett, milles keskendutakse tõeliste töökohtade loomisele ja mis on kooskõlas riikide arengukavadega. Ainult sel moel on võimalik tagada strateegia „Euroopa 2020” õnnestumine. Investeeringud kliimasõbralikku energiatootmisse ja tööstusesse aitaksid koos rohelise majanduse loomisega lahendada pikaajalisi kliimamuutuste probleeme ja tagada säästev areng;

—

innustama võlgade stabiliseerimise meetmeid eurotsoonis ja majanduse elavdamise meetmeid kogu Euroopa Liidus. Tuleks innustada Euroopa Keskpanka rakendama oma programmi sel kujul, nagu keskpanga president selle välja kuulutas, ning nende eurovõlakirjade ostmist, mille eesmärk on stabiliseerida eurotsooni laenutingimusi. Seejuures tuleb programmi ellu viia muidugi keskpanga volitustest kinni pidades. Keskpanka tuleks samuti innustada väljastama projektivõlakirju majanduskasvu toetamiseks. Komitee tervitab 11 liikmesriigi otsust kehtestada finantstehingute maks. Sellega seoses kutsub EL üles kahekordistama ponnistusi läbipaistvuse suurendamiseks ning varimajandusega, maksupettustega, maksudest kõrvalehoidumisega ja korruptsiooniga võitlemiseks nii Euroopa Liidus kui väljaspool seda. Eurotsooni tegevus peaks jääma avatuks sellega ühineda soovivatele liikmesriikidele;

—

looma fiskaal-, pangandus- ja finantsliidu, mis on majandus- ja rahaliidu loogilised toetussambad. Nende meetmete ettevalmistamine nõuab sotsiaalset dialoogi ja dialoogi organiseeritud kodanikuühiskonnaga;

—

toetama VKEsid majanduskasvu taastamisel, juhindudes väikeettevõtlusalgatusest „Small Business Act”. Kogu ühtse turu potentsiaal tuleb vabastada, kasutades muuhulgas teenusteturu avamist ja sotsiaalmajanduse osatähtsust. Põhjendamatu halduskoormus tuleks kõrvaldada ning lihtsustada VKEde juurdepääsu teabele, uuele digitaalsele tehnoloogiale, rahastamisvahenditele, laenuvõimalustele, kapitali-, töö- ja tehnoloogiaturgudele, ELi finantsinstrumentidele ja VKEdele ja ettevõtjatele mõeldud laenutagatistele;

—

pidama kinni tarbijate kaitsest ja õigustest, eelkõige ebasoodsaimas olukorras olevate isikute puhul, kes satuvad ülemäärase võlgnevuse, ebakindluse, äärmusliku vaesuse ja tõrjutuse olukorda;

—

looma lõpuks ometi tõelise tööturu, mis võimaldab liikuvust ja kus eksperte kasutatakse seal, kus nende pädevusi vaja läheb. Ühtse tööturu lõpuleviimine peab moodustama ühe osa strateegia „Euroopa 2020” elluviimisest;”

—

tagama võimalused meie noortele. Komitee jätkab Euroopa Liidu innustamist Euroopa teadus- ja uuendustegevuse edendamisel, Euroopa haridussüsteemidesse rohkem investeerimisel ja vajalike ressursside säilitamisel, et rahastada ja tugevdada selliseid noorte liikuvust edendavaid programme nagu Erasmus. Komitee kutsub komisjoni üles võtma tagasi ELi eelarve ettepaneku, kui liikmesriigid, kes räägivad pidevalt investeeringutest ja majanduskasvust ei toeta ELi eelarvet ja mitmeaastast finantsraamistikku, mis soodustaks investeeringuid tulevikku. Vaja on meetmeid VKEde toetamiseks, et nad saaksid palgata noori töötajaid, kes on töötud ja kellel ei pruugi olla kogemusi;

—

tugevdama Euroopa majanduse konkurentsivõimet uuendustegevuse ning teadus- ja arendustegevuse stabiilse rahastamise, VKEde ning mikroettevõtete spetsiaalse toetamise ja nende töötajate erikoolituse, investeeringuid toetava poliitika, turgudele juurdepääsu ja halduskoormuse vähendamise abil. See võimaldaks ka lihtsamini taaskäivitada Euroopa tööstust, mis on oluline majanduskasvu ja tööhõive allikas;

—

looma asjakohast õiguskeskkonda, mille juhtimine ja austamine ei too endaga kaasa asjatuid kulusid. Majanduse valdkonna õigusaktid peaksid olema selged, õiglased ja proportsionaalsed. Siinkohal on tegemist ühe aspektiga, mis mõjutab igat ettevõtet ja eelkõige igat VKEd;

—

tegema erilisi ponnistusi selleks, et ELi käsitletaks aktiivse globaalse partnerina. Siinkohal on sama oluline ka rahvusvaheline kaubanduspoliitika, mis peaks edendama ELi väärtusi säästva arengu ja kodanikuühiskonna kaasamise toetuseks, luues sh kodanikuühiskonna organeid, kelle ülesanne on jälgida kaubanduslepingute rakendamist;

—

tagama soolise tasakaalu, kohaldades naiste ja meeste võrdõiguslikkuse õigusakte ning võrdsete võimaluste põhimõtet. Meeste ja naiste vaheline palgalõhe sama töö eest on 17 %, lisaks on kriis kõige enam mõjutanud naisi ja lapsi.