EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52012AE1715

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „E-hangete strateegia”  ” COM(2012) 179 final

ELT C 11, 15.1.2013, p. 44–48 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

15.1.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 11/44


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „E-hangete strateegia” ”

COM(2012) 179 final

2013/C 11/10

Raportöör: Edgardo Maria IOZIA

20. aprillil 2012 otsustas Euroopa Komisjon vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 304 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele – e-hangete strateegia

COM(2012) 179 final.

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon võttis arvamuse vastu 25. oktoobril 2012.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 484. istungjärgul 14.-15. novembril 2012 (14. novembri istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 120, erapooletuks jäi 3 liiget.

1.   Järeldused ja soovitused

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab komisjoni teatist ja rõhutab, kui tähtis on kiiresti üle minna üldisele e-hangete süsteemile, mille katsetamine mõnedes liikmesriikides on andnud positiivseid tulemusi. Riigihanketurul on suur majanduslik tähtsus, kuna see moodustab ligikaudu 20 % ELi SKP-st.

1.2

Praeguse negatiivse konjunktuuri tingimustes, mida iseloomustavad kodanike jaoks rängad eelarvekärped, valitseb väga pessimistlik suhtumine nii Euroopasse kui selle algatustesse. Euroopa Liidu institutsioonid peavad rohkem pingutama, et end rohkem avada ning selgitada, miks teatud otsused on vajalikud. Euroopa Komisjonil, ainsal seadusandlike ettepanekute tegemise õigust omaval ELi institutsioonil, on eriline vastutus kodanikke mitte üksnes teavitada vaid ka veenda asjaomaste ettepanekute kasulikkuses. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tegutseb selles suunas ning komisjon peaks tegema rohkem koostööd teiste ELi institutsioonidega, sealhulgas nõuandvate organitega.

1.3

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee rõhutab, et riigieelarvete lineaarsed kärped, mis viivad selleni, et riigihankesektoris tegutsevad eakamad ja kogenumad töötajad lahkuvad tööturult enneaegselt, kahandavad järk-järgult avaliku halduse inimkapitali. Komitee kutsub liikmesriike üles vältima valimatuid kärpeid, millel on eelarvele üksnes lühiajaline mõju, sundides pidevalt kasutama välisressursse, kuna allesjäänud töötajad ei ole omandanud veel vajalikke pädevusi.

1.4

Komitee rõhutab e-hangete tähtsust tänu eelistele, mida need võivad pakkuda, sealhulgas:

läbipaistvus; pettustevastane võitlus;

turu tõhusus;

riigihanketuru avamine VKEdele;

üldine kokkuhoid avaliku halduse jaoks;

siseturu integratsioon ja areng;

avaliku halduse ajakohastamine ja Euroopa digitaalse tegevuskava arendamine;

uued võimalused tehnoloogiateenuseid pakkuvatele ettevõtetele;

avaliku halduse ja ettevõtete töötajate professionaalne areng.

1.5

Komisjoni arvates on üleminek võimalik lõpule viia 2016. aasta keskel (eeldatavasti 2017. aastal, kuna direktiivi ülevõtmiseks läheb kaks aastat), seega väga kiiresti, võrreldes viimase kaheksa aasta jooksul tehtud edusammudega. Komitee arvates on tegemist asjakohase ja ambitsioonika eesmärgiga, mida on võimalik saavutada üksnes teatud tingimuste järgimisega standardiseerimise, koostalitusvõime ja juurdepääsetavuse valdkonnas, mida käesolevas arvamuses käsitletakse. Nende tingimuste täitmata jätmise korral võib turg veelgi rohkem killustuda.

1.6

Komitee toetab esitatud eesmärke, kuid soovib siiski rõhutada, et vaatamata kõigile senistele pingutustele, on e-hangete osakaal ikka veel väga väike. Komisjon koostab praegu uurimust, kus esitatakse andmed e-hangete osakaalu kohta igas liikmesriigis; uurimus on kavas avaldada enne käesoleva aasta lõppu. Näiteks Itaalias on e–hangete osakaal 4 %.

1.7

Komitee tunneb kahetsust koostöötahte puudumise üle mõnedes liikmesriikides, kes on vastu muutustele ja ei soovi avada riigihanketurgu konkurentsile, et kaitsta oma riigi ettevõtteid ning mitte kaotada arvestatavat majanduslikku ja poliitilist võimu.

1.8

Komisjon nimetab seda teatises tegevusetuseks. Komitee leiab, et see on pigem passiivne vastupanu muutustele ning kalduvus protektsionistlikku laadi siseriiklikule survele. Kõigi hangete elektrooniliselt avaldamine muudaks Euroopa hankemenetluste piirmäära määratlemise tarbetuks ja kahjulikuks ning seda just VKEd soovivadki.

1.9

Komitee on seisukohal, et piirmäärade säilitamine takistab siseturu arengut ja kahjustab võrdsetel tingimustel toimuvat konkurentsi.

1.10

Teatis. Kodanikud, ettevõtted ning kohalikud omavalitsused ja riiklikud ametiasutused peavad olema veendunud nende vahendite kasulikkuses. Selleks tuleb investeerida integreeritud info-, kommunikatsiooni- ja koolitusmeetmetesse ning vältida isoleeritud algatusi.

1.11

Läbipaistvus. Üks riigihangete elektrooniliselt avaldamise otsene mõju avaldub suuremas läbipaistvuses. Komitee teeb ettepaneku mainida hanketeate avaldamisel ka tööde hetkeseisu võrreldes ajakavaga ning tööde lõpetamise või kaupade tarnimise tähtaega. Läbipaistvus raskendaks veelgi pettuste läbiviimist, mis aitaks suurendada haldusasutuste sääste ja turu tõhusust

1.12

Koostalitlusvõime ja standardiseerimine. Komitee asetab erilist rõhku küsimustele, mis seonduvad eri platvormide (sageli portaalide) koostalitusvõime ning protsesside ja nende e-dokumentide standardiseerimisega, mida vahetatakse hankemenetluse eri etappidel. Isoleeritud platvormide, eri formaatide ja menetluste levimine takistab riigihangete automatiseerimist ning ei innusta tarnijaid, eelkõige VKEsid, seda vahendit kasutama. Komisjon peaks viivitamatult soovitama kasutada riigihankemenetlustes ühtset Euroopa (või rahvusvahelist) standardit. See kehtib eelkõige töö kohta, mida Euroopa Standardikomitee (CEN) on teinud seminari „Business Interoperability Interfaces (BII) for Electronic Procurement in Europe (1) raames ja BII-profiilide rakendamise kohta üleeuroopaliste veebipõhiste riigihangete (PEPPOL) spetsifikatsioonides.

1.13

Killustatus. Euroopa strateegia puudumise tulemusel on nii riigi kui piirkonna tasandil (Saksamaal, Itaalias ja mujal) loodud platvorme ja identifitseerimisvahendeid, millel puudub omavaheline teabevahetus. VKEde ühingute arvates on see peaaegu alati takistanud ettevõtetel pakkumist esitada või tekitanud põhjendamatult suuri halduskulusid, eelkõige VKEdele. Komitee leiab, et EL peaks tõhusalt turu killustumise vastu võitlema.

1.14

Juurdepääsetavus ja lihtsus. Komitee rõhutab, et eelised turu, haldusasutuste ja kodanike jaoks võivad realiseeruda üksnes siis, kui süsteemid on juurdepääsetavad, tagades kulutõhususe, lihtsa käsitletavuse ja juhitavuse, standardiseeritud elemendid, menetlused ja lahendused, ühise sõnavara, mis on järeleproovitud vahend keeleprobleemide lahendamiseks (ka see peab olema lihtsalt juurdepääsetav ja kasutajasõbralik), vastavalt samadele põhimõtetele, mille järgimise komisjon võttis endale kohustuseks algatuses „”.

1.15

Sotsiaalettevõtted. Komitee soovitab elektroonilistele vahenditele üleminekul pöörata erilist tähelepanu sellele, et neid vahendeid saaksid kasutada ka sotsiaalettevõtted. Need ettevõtted, millel on väga suur osakaal hooldus- ja raviteenuseid pakkuvate ettevõtete hulgas, pakuvad praegu paljusid sotsiaalteenuseid.

1.16

Euroopa õigusaktid peaksid piirmäärasid ületavate riigihangete puhul aitama VKEdel täita kapitali- ja kogemuste nõudeid. Selleks võib moodustada ka konsortsiume või ajutisi ühisettevõtteid. Portugal on selle kohta hea näide. VKEdega sõlmiti hankelepingutest 87 %, mis vastab üksnes 19 %-le koguväärtusest.

2.   Dokumendi kokkuvõte

2.1

Teatises käsitletakse elektrooniliste hangete (e-hangete) strateegilist tähtsust ning kirjeldatakse peamisi meetmeid, millega komisjon kavatseb toetada üldist üleminekut elektroonilistele hangetele ELis.

2.2

E-hangetele üle läinud haldusasutuste säästud ulatuvad 5 %-st 20 %-ni. Isegi kui me rakendaksime kõigil ELi riigihangete puhul madalamat protsendimäära, ulatuksid säästud siiski 100 miljardi euroni, tänu riigihangete üldmahule.

2.3

Riigihangete (2) valdkonnas, nagu on ette nähtud 2011. aasta ühtse turu aktiga (3), esitas komisjon mõned ettepanekud, mille eesmärk on viia Euroopa Liidus e-riigihangetele üleminek täielikult lõpule hiljemalt 2016. aasta keskel (4). Lõppeesmärk on „täiselektroonilised hanked”, mille puhul kõik menetluse etapid alates teatamisest (e-teatamine) kuni maksetoiminguteni (e-maksed) toimuvad elektrooniliselt (5).

2.4

E-hangetega saab suurendada hangete läbipaistvust ning parandada eelkõige VKEde võimalusi hangetes osaleda, ning seeläbi toetada piiriülest konkurentsi, innovatsiooni ja majanduskasvu ühtsel turul.

2.5

Komisjon juhib tähelepanu kahele põhitegurile, mis takistavad e-hangete laiemat kasutuselevõttu:

teatavate sidusrühmade tegevusetus. Kõhklevaid hankijaid ja tarnijaid on raske veenda muutma sissejuurdunud tavasid;

turu killustatus, mis tuleneb sellest, et ELis on kasutusel erinevad ja vahel tehniliselt keerukad süsteemid.

2.6

Seatud eesmärkide saavutamiseks, töötas komisjon välja 15 punkti hõlmava tegevuskava.

3.   Üldised märkused

3.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tunnistab, et riigihangete õigusraamistik tuleb läbi vaadata ning järkjärguliselt üle minna riigihangete täielikule automatiseerimisele, mis tähendaks elektrooniliste teabevahendite kohustuslikku kasutamist hankemenetluse teatud etappidel.

3.2

Komisjoni esitatud tegevuskava e-riigihangetele järkjärgulise ülemineku kohta on väga ambitsioonikas, ning asjakohaselt rakendatuna on sellest suur kasu kõigile hanketurul osalejatele. Arvestades asjaolu, et e-riigihanked on väga erinevad riigiti, kus juba on võimalik tõdeda lahenduste ja platvormide killustatust, võib strateegiliste ja tegevussuuniste puudumine põhjustada suuremat turu killustatust, juhul kui teatud esmatähtsaid miinimumnõudeid ei täideta.

3.3

E-riigihangete areng ei tohi siiski toimuda „parima pakkumise” põhimõtte arvelt, vastavalt riigihangete direktiivi ettepanekus sätestatule (6).

3.4

Komitee asetab erilist rõhku küsimustele, mis seonduvad eri platvormide (sageli portaalide) koostalitusvõime ning juurdepääsuga menetlustele ja nendele e-dokumentidele, mida vahetatakse hankemenetluse eri etappidel. Tuleks kehtestada Euroopa (või rahvusvaheline) avatud standard nende (tarkvara) lahenduste jaoks, mida avalik sektor e-hangete puhul kasutab. Isoleeritud platvormide, eri formaatide ja menetluste mitmekesisus takistab riigihangete automatiseerimist ning näib vähendavat, eelkõige VKEde puhul, tarnijate innustust selle vahendi kasutamisel. Tänu tööle, mida Euroopa Standardikomitee (CEN) tegi seminaril „Business Interoperability Interfaces for Electronic Procurement in Europe” loodi standardsed koostalitusvõimelised profiilid standardiseeritud tarkvaralahenduste rakendamiseks.

3.5

Praeguste takistuste ületamiseks toetab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee komisjoni rakendatavaid erimeetmeid, et teha avatud rahvusvaheliste või Euroopa standardite kasutamine koostalitusvõimeliste tehniliste lahenduste rakendamisel kohustuslikuks. Tuleks välja töötad avatud standardite korrektse kasutamise suunised, mis põhineksid Euroopa Standardikomitee BII seminaril tehtud tööl ja asjaomastel rakendustel projekti PEPPOL raames. Euroopa digitaaltegevuskavas (7) nähakse selgesõnaliselt ette meede e-hangete standardiseerimise toetamiseks nende tehniliste spetsifikatsioonide kasutamise abil, mida võivad kasutada kõik IKT lahenduste ja teenuste pakkujad.

3.6

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee rõhutab esmatähtsat panust, mida e-hanked võivad anda läbipaistvusele avaliku sektori hankemenetluste ja pettusevastase võitluse raames. Elektroonilised vahendid võimaldavad jälgida ja hinnata kogu menetlust ning seda, kuidas tarnija on oma tööd teinud. See teave on oluline, et tagada maksimaalne läbipaistvus (e-transparency) avalikus sektoris ning see võib osutuda elektrooniliste hankemenetluste kasutuselevõtul oluliseks stiimuliks, eelkõige VKEde puhul. Portugal on kõnealuses valdkonnas näide parimate tavade kohta (8), koos Leeduga, kus e-teadete, e-juurdepääsu ja pakkumuste elektrooniline esitamine on kohustuslikud, millel on vaieldamatud eelised seoses järgmiste aspektidega: kaupade ja teenuste hindade langemine (14-55 %); pakkumismenetlustes osalevate teenuseosutajate arvu suurenemine 20-90 %, hankemenetluseks vajaliku päevade arvu vähenemine 46-lt päevalt 11-le päevale.

3.7

Lisaks sellele on oluline, et e-hankealgatustes nähtaks VKEdele tehnoloogia kasutamiseks ja selle eeliste mõistmiseks ette koolitusealase toetuse. Otsustavat tähtsust omavad investeeringud riigi- ja erasektori töötajate koolitusse. Komitee peab sellist toetust väga kasulikuks. VKEd võiksid toetuda oma kutseorganisatsioonidele.

3.8

Esineb keelebarjääre, ning teatises ei võeta neid asjakohasel viisil arvesse. E-hankeplatvormidel olemasolev teave peaks olema lisaks riigikeelele esitatud veel vähemalt ühes Euroopa keeles. See võib siiski kaasa tuua liiga suuri lisakulusid. Üks lahendus võiks olla see, et komisjon töötaks e-hangete jaoks välja spetsiaalse online-tõlkevahendi.

3.9

Komisjon ei valgusta kogu siseturul valitsevat riigihanke piirmärast madalama maksumusega hangete (below thresholds) nähtavuse probleemi, asjaolu, millel on eriline tähtsus VKEdele ja mikroettevõtetele. Komitee peab vajalikuks kaaluda seda, kas piirmäärade säilitamine on asjakohane, kuna hanketeate elektrooniline avaldamine muudab need kõigile kättesaadavaks.

4.   Konkreetsed märkused kavandatud meetmete kohta

4.1

Komitee jagab seisukohta, mille kohaselt üleminek automatiseeritud e-riigihangetele on vajalik. Komisjon rõhutab hankemenetluse algetappide (teadete avaldamine, juurdepääs hankedokumentidele, pakkumuste esitamine, taotluste hindamine ja lepingu sõlmimine) tähtsust, kuid samuti on oluline võtta arvesse lepingu sõlmimise järgnevaid etappe (tellimused, arved, maksed) ning avaldada andmed hanke hetkeseisu, esinenud probleemide, täitmise tähtaegade ja maksumuse kohta.

4.2

Tehniliste nõuete ühtlustamine on otsustava tähtsusega nende IT-lahendust ja -teenuste arengu jaoks, mida on võimalik kasutusele võtta ja rakendada kohalikul, riiklikul ja piiriülesel tasandil. Komitee kutsub komisjoni üles jätkama kõnealuseks eesmärgiks ettenähtud meetme 2 rakendamist. See on eriti oluline mitte üksnes avalike haldusasutuste, vaid eelkõige tarnijate jaoks, kes võiksid ELi tasandil kasutada standardiseeritud ja koostalitusvõimelisi lahendusi.

4.3

Elektrooniliste allkirjade kasutamine on piiriüleste tehingute puhul keeruline. Seetõttu on teretulnud selliste lahenduste koostalitusvõimet lihtsustavad meetmed. Siiski on oluline märkida, et teatud riigid, näiteks Portugal, nimetavad e-hangetele üleminekuga seonduvate raskuste hulgas liiga karme e-allkirjadega seonduvaid nõudeid ja ajatempli teenuste maksumust ning e-hankeplatvormide koostalitusvõime probleemi (9).

4.4

Lihtsate lahenduste ja heade tavade edendamine tagab kahtlemata asjakohase toetuse riigihangete automatiseerimise projektidele. VKEde vajadusi, eelkõige pakkumuste elektroonilise esitamise etapil, tuleb arvesse võtta asjakohaste lahenduste arendamisel. Seetõttu on Euroopa Komisjoni eksperdirühma (e-Tendering Expert Group) töö tulemused esmatähtsad ning need võiks esitada sidusrühmadele hindamiseks.

4.5

Kõige olulisem meede, millele komisjon võiks keskenduda, seondub küsimusega, kuidas e-hangete eri lahendusi oleks võimalik siseturul rakendada. Komitee soovib eelkõige nimetada projekti PEPPOL (Pan-European Public Procurement Online), kus osaleb 11 riiki, kes on välja töötanud tehnilised spetsifikatsioonid standardiseeritud lahenduste arendamiseks hankemenetluse kõige kriitilisemate etappide jaoks ning avatud platvormi standardiseeritud dokumentide vahetamiseks, et saavutada Euroopa eri platvormide täielik koostalitusvõime.

4.5.1

Projekti PEPPOL elemendid hõlmavad e-allkirjade valideerimise vahendeid, mis põhinevad Euroopa ametiasutuste väljastatud e-sertifikaatidel; ettevõtte virtuaaltoimikut Virtual Company Dossier, ettevõttega seonduvate andmete standardiseeritud esitlusega (sertifikaadid ja kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid); e-kataloogi, milles tutvustatakse kaupade ja teenuste pakkumisi standardiseeritud formaadis; e-tellimusi ja e-arveid, mis võimaldavad ostjal ja tarnijal kasutada asjakohaselt määratletud menetlusi nende ühiseid tegevusi käsitleva teabe vahetamiseks. Samuti e-dokumentide edastamise infrastruktuur (võrgustik), mis põhineb ühistel ja riigi tasandil koostalitusvõimelistel standarditel, mis ühendab omavahel isoleeritud e-hankeühendused ja -süsteemid.

4.5.2

Üleeuroopaline ettevõtete virtuaaltoimikusüsteem European Virtual Company Dossier System tagab sarnaselt platvormile eCertis (andmebaas, mis võimaldab määratleda hankemenetlustel kõige sagedamini nõutavad sertifikaadid ja kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid 27 liikmesriigis, ühinevas riigis (Türgi) ja kandidaatriigis (Horvaatia) ning kolmes Euroopa Majanduspiirkonna riigis (Island, Liechtenstein ja Norra)), teave tingimuste, dokumentide ja atestatsioonide kohta, mis on vajalikud liikmesriikide hankemenetlustel osalemiseks. Platvorm e-Certis on praegu kujundatud välja andmebaasina, samal ajal kui üleeuroopaline ettevõtete virtuaaltoimikusüsteem pakub täiendavaid kasutajaliideseid, tagades koostalitusvõime teiste teenustega. E-Certis peaks pakkuma üleeuroopalise ettevõtete virtuaaltoimikusüsteemiga sarnaseid võimalusi. Komisjon peaks tagama nõuetele vastavuse ning ajakohastama asjakohase juriidilise teabe süsteemi, pakkudes sellist teenust ja toetades seda tehniliselt.

4.5.3

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee loodab komisjoni ja liikmesriikide tugevale toetusele, et suurendada ühenduse OpenPEPPOL osatähtsust, ning komitee rõhutab selle tähtsust väljatöötatavate tehniliste spetsifikatsioonide säilitamise, arendamise ja rakendamise jaoks Euroopa avaliku sektori raames sõlmitavate riigihangete puhul. See asjaolu tagab hankemenetluse eri etappide, mitte üksnes lepingu sõlmimisele eelneva etapi, vaid ka sellele järgnevate etappide standarditele vastavuse ja koostalitusvõimelisuse, et vältida turu killustatust.

4.6

Komitee tunnistab vajadust rahastada ja toetada e-riigihangete infrastruktuuri arendamist Euroopa Ühendamise Rahastu (Connecting Europe Facility) kaudu, toetudes konsortsiumis PEPPOL osalevate riikide saavutustele, tänu praegusele transpordiinfrastruktuurile (võrgustik), mis ühendab eri süsteeme Euroopas. Komitee rõhutab vajadust säilitada avatud, juurdepääsetav ja turvaline infrastruktuur, mis põhineb ühistel standarditel. Struktuurifonde võiks kasutada riigihankelepingute sõlmimise lihtsustamiseks.

4.7

Komitee soovitab rakendada integreeritud kommunikatsioonistrateegiat, mis põhineb olemasolevatel ühendustel, eelkõige OpenPEPPOLil, ning teha seda koostöös Euroopa ettevõtlusvõrgustikuga (Enterprise Europe Network), ning kasutades piirkondade ja valdade koostöövõrkude programme. Kommunikatsioonistrateegiat võiks e-riigihangete osas rakendada koostöös komisjoni, OpenPEPPOLi ja uue katseprojektiga A (CIP ICT PSP) Basic Cross Sector Services (BCSS).

4.8

Komitee toetab komisjoni otsust automatiseerida kogu hankemenetlus komisjoni enda struktuurides ning tagada juurdepääs arendatavatele open source lahendustele.

4.9

Komitee jagab seisukohta, mille kohaselt tuleb jälgida e-riigihangete vahendite kasutamist ning hinnata selle tulemusel saadavat kasu. Pärast direktiivi vastuvõtmist peaks komisjon iga kolme kuu tagant avaldama aruande e-hangete valdkonnas toimunud kvalitatiivse ja kvantitatiivse arengu kohta liikmesriikides, et anda ülevaade arenguprotsessi edusammude hetkeseisust.

4.10

Läbipaistvuse ja konkurentsi suurendamiseks on samal ajal väga oluline algatada rahvusvaheline dialoog e-vahendite kasutamise kohta riigihankemenetlustes. Rahvusvaheliste standardite kasutamine on ka asjaomases kontekstis selle eesmärgi saavutamiseks vajalik vahend, ning seetõttu tuleks jälgida arengut kõnealuses valdkonnas. Eriti oluline on jälgida ja soovitada standardite (CEN BII ja PEPPOL spetsifikatsioonid) kasutamist Euroopa avaliku sektori e-hangete raames.

Brüssel, 14. november 2012

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Staffan NILSSON


(1)  http://www.cen.eu/cwa/bii/specs/Profiles/IndexWG1.html

(2)  20. detsembri 2011. aasta ettepanekud: COM(2011) 895 final; COM(2011) 896 final ja COM(2011) 897 final.

(3)  Ühtse turu aktiga määratakse kindlaks mitmesugused meetmed Euroopa majanduse elavdamiseks ja töökohtade loomiseks.

(4)  Ettepanekutega nähakse ette e-hangete kohustuslik kasutuselevõtt hiljemalt kaks aastat pärast ülevõtmise tähtaega, mis vastuvõtmise praeguse ajakava kohaselt peaks võimaldama rakendamist 2016. aasta keskpaigaks.

(5)  Hankemenetlused hõlmavad kaht põhietappi: lepingu sõlmimisele eelnev etapp ja lepingu sõlmimisele järgnev etapp. Esimene hõlmab kõiki hanke etappe kuni lepingu sõlmimiseni (teadete avaldamine, juurdepääs hankedokumentidele, pakkumuste esitamine, taotluste hindamine ja lepingu sõlmimine). Teine hõlmab kõiki lepingu sõlmimisele järgnevaid etappe (tellimine, arveldamine ja maksmine).

(6)  Arvamus CESE, ELT C 191, 29.6.2012, lk 84.

(7)  http://ec.europa.eu/information_society/newsroom/cf/fiche-dae.cfm?action_id=181

(8)  www.base.gov.pt/

(9)  http://www.eesc.europa.eu/?i=portal.en.events-and-activities-e-procurement-interventions.24416.


Top