21.6.2012

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 181/28

---

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Kodanikuühiskonna osalemine Euroopa Liidu arengupoliitikas ja arengukoostöös” (ettevalmistav arvamus)

2012/C 181/06

Raportöör: José María ZUFIAUR NARVAIZA

Euroopa Komisjon taotles oma 20. oktoobri 2011. aasta kirjaga vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 304 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteelt ettevalmistavat arvamust järgmises küsimuses:

„Kodanikuühiskonna osalemine Euroopa Liidu arengupoliitikas ja arengukoostöös”.

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav välissuhete sektsioon võttis arvamuse vastu 6. märtsil 2012.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 479. istungjärgul 28.–29. märtsil 2012. aastal (28. märtsi istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 167, vastu hääletas 15, erapooletuks jäi 5 liiget.

1.   Järeldused ja soovitused

1.1   Olukorras, kus inimkonna tulevik sõltub majandus-, keskkonna- ja ühiskonnakriisist, peab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee esmatähtsaks leppida koostöö eri osaliste vahel kokku ja kujundada välja ühised arusaamad sellest, mis tüüpi arengut soovitakse edendada (1).

1.2   Selleks et koostöö oleks tõhus, on väga oluline, et kogu ELi poliitika oleks arengupoliitikaga sidus. Ka kodanikuühiskonna organisatsioone tuleb innustada tagama suuremat ja paremat sidusust.

1.3   Kodanikuühiskonna organisatsioonidel on arengus keskne osa ja nad peavad etendama samasugust osa ka koostööpoliitikas. Nad tuleb lülitada koostööpoliitika ja -programmide väljatöötamisse, rakendamisse ja järelevalvesse ning nad peavad kuuluma strateegiliste üksuste hulka poliitika ja programmide rahastamise kanaliseerimiseks.

1.4   Komitee seisab strateegilisema koostöö eest ELi institutsioonide ja kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel tõhustatud poliitilise dialoogi, raamkokkulepete ja rahaliste vahendite kanaliseerimise kaudu.

1.5   Euroopa Komisjon ja kõik valitsused peavad toetama Istanbuli põhimõtteid kodanikuühiskonna organisatsioonide tõhusaks arendamiseks.

1.6   Kodanikuühiskonna organisatsioone tuleks rohkem tunnustada uutes koostöövormides, nagu koostöö lõuna-lõuna suunal või kolmepoolne koostöö.

1.7   Koostöö- ja arengupoliitikas, eriti Euroopas, tuleb arvesse võtta kodanikuühiskonna organisatsioonide eripära ja mitmekesisust, samuti nende kogemust partnerriikidega.

1.8   Globaliseeruvas maailmas on vaja tunnistada mõne kodanikuühiskonna organisatsiooni ülemaailmset ulatust ja kasutada nende kui maailma tasemel osalejate potentsiaali.

1.9   Euroopa arengufondide vahendite kodanikuühiskonna organisatsioonide kaudu jaotamise süsteemis tuleb teha muudatusi. Vaja on kiiremas korras kehtestada muu hulgas sellised meetodid nagu „raamkokkulepped”, tegevustoetused, alltoetused, mitmeaastased lepingud, vahendid kiireloomulisteks juhtudeks või struktureeritud dialoogis väljatöötatud „tööriistakasti” rakendamine. Nende rahastamismeetodite põhiadressaatideks peaksid komitee arvates olema kodanikuühiskonna organisatsioonide võrgustikud, liidud või keskliidud.

1.10   Kodanikuühiskonna organisatsioonidele tuleb tagada soodne keskkond, et nad saaksid oma tööülesandeid täita kõigis riikides. See eeldab kinnipidamist põhinormidest, nagu ühinemisvabadus, sõna-, koosoleku- ja tegutsemisvabadus. See eesmärk peab olema integreeritud avalikku koostööpoliitikasse.

1.11   Kodanikuühiskonna osalemine peab olema valitsemise tegelik komponent ja seega peab EL tunnistama seda kui tegutsemiskriteeriumit oma suhetes partnerriikidega.

1.12   Samal ajal kui komitee tervitab kohalike omavalitsuste kaasamist ELi arengupoliitikasse, (2) leiab ta, et kodanikuühiskonna organisatsioonide ja kohalike omavalitsuste sidumine arengupoliitikas ja arengukoostöös tekitab, ilma et see piiraks nende vajalikku täiendavust ja koostööd, mõistelist segadust ja segab toimivust.

1.13   Erasektori kaasamine arengupoliitikasse on väga oluline selle mõju suurendamise jaoks. Tuleb siiski vältida selle kaasamise kasutamist ettekäändena avaliku sektori osa vähendamiseks või koostööprojektidele uute tingimuste seadmist erasektori või mis tahes muu sektori osalemise tõttu. Samuti tuleks kehtestada selgelt määratletud rahvusvahelistel standarditel põhinev raamistik selleks, et mis tahes sektori kaasamine oleks tõhus ja kooskõlas arengukoostöö eesmärkidega.

1.14   Tuleb tugevdada koostöö läbipaistvuse ja aruandluse, sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioone mõjutavaid mehhanisme, samuti korruptsiooni vastu võitlemise mehhanisme.

1.15   Kodanikuühiskonna organisatsioonid peaksid kaasama arengupoliitikasse ka Lissaboni lepingus ette nähtud Euroopa vabatahtliku humanitaarabikorpuse.

1.16   Komitee pikaajaline rahvusvaheline tegevus on aidanud, näiteks Cotonou lepinguga komiteele antud volituste näol, tunnustada kodanikuühiskonna organisatsioonide institutsioonilist mõõdet. See oli Cotonou lepingu üks põhipunkte. Lepingus tunnistati esimest korda ELi allkirjastatud rahvusvahelises lepingus selgesõnaliselt valitsusväliste osalejate keskset rolli arengukoostöö partneritena (3). Väga olulisena tuleb nimetada ka lepingu sätet, mille kohaselt peaksid valitsusvälised osalejad saama rahalisi vahendeid oma suutlikkuse arendamiseks, et nad muutuksid tõhusateks partneriteks lepingu rakendamisel. Nimetatud volitused hõlbustasid AKV-ELi seirekomitee asutamist, mis oli esimene, ühelt poolt (käesoleval juhul AKV riikide) kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajatest ja teiselt poolt komitee liikmetest koosnev ühisorgan, mida rahastatakse Euroopa Arengufondist. Nagu nimigi ütleb, on seirekomitee ülesanne tagada järelevalve Cotonou lepingu ja majanduspartnerluslepingute täitmise üle. Samuti on seirekomiteel olnud otsustav roll säästva arengu klausli kehtestamisel. Asjaomane töömeetod on andnud eeskuju komitee tegevusele muudes geograafilistes piirkondades; seda on saatnud edu ja see on aidanud näiteks tugevdada kodanikuühiskonna organisatsioonide organisatoorseid võimeid, asutada platvorme ja luua ELi delegatsioonides kontaktpunkte kodanikuühiskonna organisatsioonidega ning hõlbustada nende juurdepääsu ELi rahastamisvahenditele ja osalemist kaubanduslepingute läbirääkimistes.

1.17   Komitee leiab, et selliseid kogemusi tuleks konsolideerida ja laiendada koostööpoliitika toetamisega. Ja eelkõige, arvestades paljude suurte kodanikuühiskonna organisatsioonide arvamust, palub Euroopa välisteenistuselt, et ELi delegatsioonid võtaksid tegeliku kohustuse toetada kodanikuühiskonna organisatsioone, pidada nendega sidet, tutvuda nende tegevusega ja edendada seda nii Euroopas kui partnerriikides. Seoses liidu välisteenistuse delegatsioonide suurendamisega on rohkem kui kunagi varem vaja, et nad võtaksid selle kohustuse kui oma eraldi ja siduva ülesande, mitte kui vastutuleku või vabatahtliku tegevuse.

1.18   Komitee on Euroopa arengukoostöö detsentraliseerimise tingimustes seisukohal, et ta saab Euroopa välisteenistusega väga tõhusalt koostööd teha Euroopa Liidu delegatsioonide lävimisel kohalike kodanikuühiskonna organisatsioonidega. Ühelt poolt sellepärast, et komitee on Euroopa partneriks paljudele nõuandeorganitele, mis luuakse majanduspartnerlus- (Cariforum), kaubanduspartnerlus- (Lõuna-Korea), assotsieerimis- (Kesk-Ameerika, Tšiili) ja muude lepingute raames. Teiselt poolt seetõttu, et komiteel on juba pikaajalised ja püsivad suhted kodanikuühiskonna organisatsioonidega ja nende esindusinstitutsioonidega kõigil kontinentidel ning konkreetselt AKV-, Ladina-Ameerika ja Vahemere riikides. (4)

1.19   Komitee kordab, kui tähtis on, et kodanikuühiskonna organisatsioonid soodustaksid ELi kodanike teadlikkuse tõstmist ja väljaõpet koostöö tegemiseks kriisioludes, mis võib panna arengupoliitikast tulenevaid kohustusi unustama. Selleks peaks olemas olema spetsiaalne eelarverida piisavate rahaliste vahenditega, eeldusel, et kohaldatakse piisavaid garantiisid läbipaistvuse ja vastutuse osas.

2.   Üldpõhimõtted ja -eesmärgid

2.1   Euroopa Liit on viimasel kümnendil pööranud kasvavat tähelepanu dialoogile kodanikuühiskonna organisatsioonidega. Euroopa arengukonsensus, arengukoostöö rahastamisvahend, Euroopa Kontrollikoja aruanne ja lõpuks struktureeritud dialoog on dialoogi valdkonda ja ulatust laiendanud selliselt, et praegu osalevad selles teiste hulgas Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament, Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, liikmesriigid ja kodanikuühiskonna organisatsioonid; nende hulgas ametiühingud, ühistud ning sotsiaalmajanduse organisatsioonid, põllumeeste ja tarbijate organisatsioonid ning ettevõtjate organisatsioonid, VVOde platvormid ja partnerriikide partnerorganisatsioonid.

2.2   Nendele edusammudele ja rahvusvahelistele kohustustele vaatamata (5) on üldine arusaam siiski see, et need on ikka veel väga retoorilised ja et praktilisi edusamme on palju vähem. Paljudes nii abi andvates kui ka arenguriikides on kodanikuühiskonna organisatsioonidel jätkuvalt suuri raskusi ja nende töö on halvenenud. Nii on see näiteks ametiühingutega, kellel on raskusi saada ametlikku arenguabi abi andvates riikides, samas kui nende võimalused partnerriikides on piiratud või olematud, seda nii rahastamisele juurdepääsu kui poliitilises dialoogis osalemise osas. Üldiselt on märgata ohtu (selle näiteks on hiljutised Zimbabwe valitsuse võetud meetmed) kodanikuühiskonna organisatsioonide toetusele ja nende rollile arenguosalistena.

2.3   Komitee on seisukohal, et kodanikuühiskonna organisatsioonide rolli suurem ja parem tunnustamine eeldab arengu- ja koostööpoliitikas kriteeriumide, põhimõtete ja väärtuste kogumi vastuvõtmist.

2.4   Neist esimene ja põhitähtis seisneb vajaduses arutleda kodanikuühiskonna organisatsioonide seas ning nende ja Euroopa institutsioonide vahel selle üle, mida arengu all mõistetakse. Selline eesmärk on äärmiselt vajalik ja kiireloomuline oludes, kus valitseb korraga kolm kriisi: keskkonna- (kliimamuutused, elurikkuse kadumine jne), sotsiaal- (nt ebavõrdsuse suurenemine) ja majanduskriis (tööpuudus, töösuhete ebakindlus, finantssektori domineerimine reaalmajanduse üle jne). Kolme eelnimetatu tagajärjel on kuju võtmas neljas – toidukriis. Nende kriiside – mis üksteist vastastikku süvendavad – sügavust näitavad andmed osutavad, et kõigi tulevik on ohus. Ja et ainus viis kahjusid minimeerida on teha suur samm edasi võrdsuse, koostöö ja hoolivuse suunas. Arengut ei saa seega mõista majanduskasvu sünonüümina ja jõukust või edusamme ei saa võrdsustada näitajatega, mida tähistab SKP.

2.5   Komitee on jätkuvalt seisukohal, ilma et see piiraks vajadust tegevuskriteeriumeid muuta, et arengukoostöö on üks edasiarenemise põhivahendeid, eriti kõige vaesemate riikide jaoks.

2.5.1   Selles suhtes kordab komitee vajadust täita rahvusvahelisel tasandil võetud arengu rahastamise lubadused, mis peavad jääma abi andvate riikide ja eelkõige ELi jaoks vältimatuks. Arengukoostöö on abi andvates riikides headel tavadel põhinev avalik poliitika, mille elluviimiseks peavad olema vajalikud vahendid.

2.5.2   Komitee kordab, nagu on sätestatud Lissaboni lepingus, et tuleb jälgida ülejäänud poliitikavaldkondade – kaubanduse, investeerimise, finantspoliitika – sidusust arengupoliitikaga. Ka kodanikuühiskonna organisatsioone tuleb innustada tagama suuremat ja paremat sidusust.

2.6   Viimasel kümnendil on koostöö alal toimunud olulisi muutusi. Nende hulgas on olulised asjaolud, nagu koostöö lõuna-lõuna suunal või kolmepoolne koostöö. Kodanikuühiskonna organisatsioone ja nende võrgustikke tuleks nendes uutes koostöövormides rohkem tunnustada.

2.7   Samuti on mõne omavastutuse parandamiseks kasutusele võetud rahaliste vahendite kanaliseerimise meetodi, nagu eelarvetoetus, tagajärjel kodanikuühiskond partnerriikides kõrvale tõrjutud. Komitee juhib tähelepanu vajadusele jätta omamaistele kodanikuühiskonna organisatsioonidele asjakohane juhtiv roll demokraatlikus omavastutuses ja temaatilistes programmides, milles on rahaline komponent.

2.8   Komitee esindatus ELi eri strateegilistes partnerlustes (Brasiilia ja Hiinaga), tema rolli tunnustamine rahvusvahelistes lepingutes, nagu Cotonou, ja tema osalemine ülemaailmsetes programmides, nagu Rio+20, räägib selle kasuks, et ta tuleks kaasata ELi koostöö- ja arengupoliitika temaatilistesse programmidesse.

2.9   Rahvusvahelisel tasandil saavutatud ning Pariisi deklaratsioonis, Accra tegevuskavas ja Busani kõrgetasemelisel foorumil väljendatud konsensus eeldab olulisi samme abi tõhususe mõiste väljatöötamisel. Kodanikuühiskonna organisatsioonid leiavad siiski, et nende dokumentide teatud kriteeriumeid ja mõisteid tuleb laiendada. Näiteks, kuidas tuleb mõista omavastutust, harmoneerimist, võõrandamist, tulemuste juhtimist, vastastikust vastutust, abi tõhusust. Nende kriteeriumide kooskõlalisem määratlus tuleb välja selgitada kodanikuühiskonna organisatsioonide ja Euroopa institutsioonide dialoogis.

2.10   See tähendab abi tõhususe käsitlemist inimõiguste mõiste eri komponentidel põhinevas lähenemisviisis ja abi hindamist selle järgi, kuidas see aitab vähendada vaesust ja ebavõrdsust, sealhulgas abist sõltuvuse lõpetamist.

2.11   Eri organisatsioonide käsitusviisid ja rahvusvahelised deklaratsioonid tõendavad, et kodanikuühiskonna organisatsioonid on iseenesest arenguosalised  (6). Komitee palub komisjonil ja kõigil valitsustel toetada Istanbuli põhimõtteid kodanikuühiskonna organisatsioonide tõhusalt arendamiseks.

2.12   Arengu- ja koostööpoliitikas tuleb arvesse võtta kodanikuühiskonna organisatsioonide eripära ja mitmekesisust. Lisandväärtus, mille võib arengusse anda keskkonna- või inimõiguste kaitsega tegelev VVO; ametiühinguorganisatsioon, kes kaitseb tööõigusi, rikkuse esmast jaotamist palgaläbirääkimiste ja töötajate sotsiaalkaitse kaudu; põllumajandusühistu, kes mõjutab otseselt toidu piisavust ja toiduga isevarustamist; sisserändajateühendus oma panusega kaasarengusse; või tööandjate või füüsilisest isikust ettevõtjate organisatsioon oma otsustava panusega tootmissektori ja tööhõivevõimaluste loomisse on mõned näited paljudest vormidest, kuidas kodanikuühiskonna organisatsioonid võivad arengule kaasa aidata, kui neid toetatakse asjakohase koostööpoliitikaga. Komitee peab väga oluliseks, et avalik-õiguslike institutsioonide sidus arengupoliitika ühendataks, kasutades ära sellisest mitmekesisusest tulenevat kogu potentsiaali.

2.13   Komitee nõuab kõigis riikides kodanikuühiskonna organisatsioonide jaoks normatiivset, institutsioonilist, mõjuvõimu suurendavat ja eksisteerimiseks, arenemiseks ning sekkumiseks soodsat tegutsemisraamistikku. Kodanikuühiskonna osalemine peab muutuma demokraatliku valitsemise põhikomponendiks (7).

2.14    Arengukoostöö poliitika ulatuslikuma mõju saavutamiseks on väga oluline koostöö riikide erasektoriga . Tuleb rõhutada erasektori suurt mitmekesisust (sh sotsiaalmajanduse organisatsioonid ja mittetulundusühendused) ja peamist kasu, mis tuleneb sotsiaalselt vastutustundlikest algatustest (ettevõtjate sotsiaalne vastutus). Küsimus on, kuidas maksimeerida nende panust majandus- ja sotsiaalarengusse ning inimeste julgeolekusse globaliseeruvas maailmas. Avaliku ja erasektori partnerlus või ainult erasektori toetus suurtelt korporatsioonidelt arengukoostöös tekitab siiski teatud vaidlust selle üle, mil moel võivad kõnealused partnerlused mõjutada arengueesmärke. Avaliku ja erasektori partnerlus võib aidata koondada eri partnerite arengukavasid ja osutuda tõhusaks vahendiks eri partnerite teadmiste ja ressursside jagamisel. Selleks oleks vaja kehtestada raamistik erasektori tegelikuks ja vastutustundlikuks osalemiseks kooskõlas kokkulepitud rahvusvaheliste normide, näiteks ILO tööstandardite, OECD rahvusvaheliste ettevõtete suuniste ning ÜRO ettevõtete ja inimõiguste juhtpõhimõtetega. Samuti tuleb aluseks võtta rahvusvahelised läbipaistvusalgatused, nagu EITI põhimõtted (mäetööstuse läbipaistvuse algatus) või Kimberley protsess rahvusvahelise äritegevuse ja investeeringute kohta.

2.14.1   Samuti ei peaks erasektori osalemine tähendama väiksemat riikidepoolset rahalist kohustumist arengukoostöös ega seadma abi andmise tingimuseks näiteks strateegiliste sektorite või kogukonnale esmatähtsate teenuste privatiseerimist.

2.14.2   Teiselt poolt, nagu sätestatud punktis 1.13, on kodanikuühiskonna organisatsioonide avaliku ja erasektori ühendustes osalemise toetamine põhitähtis komponent, samamoodi nagu sotsiaalpartnerite ja sotsiaalse dialoogi roll.

2.15   Kõigi koostöös osalejate läbipaistvuse ja aruandluse mehhanisme tuleb veel rohkem stimuleerida. Nagu ka rakendada Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni korruptsioonivastast konventsiooni, sest korruptsioon õõnestab kodanike toetust koostööpoliitikale. Kodanikuühiskonna organisatsioonid on selleks kahekordselt heas olukorras, pidades aruandlust nii omaenda tegevuse kohta kui toimides ühiskondliku kontrolli teostamise mehhanismina koostöö suhtes üldiselt. Seatud arengueesmärke on võimalik saavutada vaid juhul, kui säilib materiaalne side ja vastastikune toime kodanikega.

2.16   Globaliseeruvas maailmas on vaja tunnistada kodanikuühiskonna organisatsioonide rahvusvahelist ulatust ja kasutada nende kui vastutustundlike maailma tasemel osalejate potentsiaali. Teiselt poolt on mitmepoolses maailmas üha vähem oluline eristada põhja ja lõuna kodanikuühiskonna organisatsioone. Toetus muu hulgas kodanikuühiskonna organisatsioonide võrgustikele, nende koordineerimisplatvormidele, nende föderatiivsetele mehhanismidele ja nendega liitumise tasemele peab seega kuuluma abi andjate ja konkreetsemalt ELi koostöö poolt rahastatavatesse arengumeetmetesse.

3.   Kodanikuühiskonna organisatsioonide osa tugevdamine

3.1   Budapesti konverentsi lõppdokumendis (8) esitatud struktureeritud dialoogi tulemused on väga olulised kaalutlused ja ettepanekud kõigile sidusrühmadele. Komitee on seisukohal, et see dialoog peab stabiliseeruma ja kehtestama teatud koordineerimismehhanismi või kontaktrühma, kes koguneb regulaarselt ja esindab EAFi komponente nii, et valvatakse selle soovituste täitmise ja rakendamise järele (9). Selline foorum peaks olema alaline poliitiline (koostööpoliitika arutelu, Euroopa Komisjoni volitatud töö- ja rahaliste vahenditega) ja representatiivne (kodanikuühiskonna organisatsioonid, komisjon, EP, liikmesriigid jne). Komitee on seisukohal, et tal peaks oma institutsioonilise mandaadi ja kogemuse tõttu olema selles dialoogifoorumis eriline roll.

3.2   Tuleb valvata selle järele, et kodanikuühiskonna organisatsioonid osaleksid arengupoliitikas ja saaksid anda oma panuse selle väljatöötamisse, rakendamisse ja järelmeetmetesse. Selleks et tugevdada ülemaailmselt aktiivseid kodanikuühiskonna organisatsioone ja innustada Euroopa organisatsioonide koostööd, oleks kohane et EL analüüsiks, kas on asjakohane kehtestada Euroopa kodanikuühiskonna organisatsioonidele juriidiline staatus täpsete ja strateegilise dialoogi osapooltele ühiste kriteeriumide põhjal.

3.3   Alates Cotonou lepingu jõustumisest on komiteel olnud määrav roll valitsusväliste osalejate kaasamise tugevdamisel, suurel määral tänu talle antud volitusele (10). Praktiliselt on see toimunud AKV-ELi alalise järelevalvekomitee, korrapäraste piirkondlike seminaride, kõigi AKV konverentside jt vormis, mis on aastate jooksul otseselt aidanud ellu viia vastutuse, läbipaistvuse, hea valitsemistava ja partnerluse põhimõtteid, mis on Cotonou lepingu lahutamatu osa (11).

3.4   Peale selle on oluline, et abisaaja riigi tasandil alalise poliitilise dialoogi kehtestamisel võetaks arvesse iga osalise või kodanikuühiskonna organisatsiooni eripära.

3.5   Strateegilisest dialoogist peab välja kasvama ühenduse institutsioonide ja kodanikuühiskonna organisatsioonide strateegilisem koostöö. Selleks peab komisjon vajalikuks määrata kindlaks projektide rahastamisest kaugemale ulatuva seose ja osalemise raamistik. Nagu näiteks strateegiliste dialoogide kindlaksmääratud „tööriistakasti” (tool box) rakendamine selle kohaldamiseks mitte ainult kohalikul – ELi delegatsiooni –, vaid ka kesksel tasandil. See tuleks kasuks paindlikumale ja tõhusamale üleilmsele partnerlusele ELi ja kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel.

3.6   Kodanikuühiskonna organisatsiooni roll omakorda on määrav selleks, et tema reageerimise ja nõudmistega viidaks arengupoliitika sidususe tegevuskava edasi ja sõlmitaks uus ülemaailmne pakt pärast 2015. aastat, et võtta arengu tegevuskavasse ebavõrdsuse vähendamine, universaalne sotsiaalkaitse, rikkuse õiglane jagamine ja loodusvarade hoidmine.

3.7   Kodanikuühiskonna organisatsioonid on väga mitmekesised ja ebaühtlased, mistõttu võib olla vaja täpsemalt määratleda, mida tuleb kodanikuühiskonna organisatsiooni all mõista. Lisaks sellele tuleb seda mitmekesisust, kogemust ja seost partnerriikidega tunnistada Euroopa koostöös, kus tuleb seda ära kasutada, kasutades iga osalise võimalikku potentsiaali ja eripära.

4.   Kodanikuühiskonna organisatsioonide osalemine ELi välisabi eri rahastutes ja programmides

4.1   Komitee on juba avaldanud oma seisukoha kodanikuühiskonna organisatsioonide missiooni kohta seoses arengukoostöö rahastamisvahendiga (12). Peale selle on komitee seisukohal, et kodanikuühiskond peab sekkuma kõigis koostööinstrumentides kooskõlas strateegilise dialoogi kaalutlustega ja nagu on ette nähtud hiljuti heaks kiidetud muutuste kavas.

4.2   Komitee leiab kooskõlas strateegilises dialoogis tehtud ettepanekutega, et Euroopa arengufondide vahendite kodanikuühiskonna organisatsioonide kaudu andmise süsteemi tuleb teha muudatusi. 2014.–2020. aasta finantsperspektiivides ette nähtud vahendites tuleb ette näha uued meetodid lisaks klassikalistele projektide kaupa subsideerimise mehhanismidele. Muu hulgas tuleks kiiresti kasutusele võtta sellised meetodid nagu „raamkokkulepped”, tegevustoetused, alltoetused või mitmeaastased lepingud, keskmise pikkusega ja pikaajalised meetmed, mis tagaksid suurema arengualase mõju.

4.3   Samamoodi tuleks luua spetsiaalsed fondid kiireloomulisteks juhtudeks, nagu näiteks demokraatlikud protsessid Vahemere piirkonnas, mis ei saa oodata abitaotluste heakskiitmist ja mida saavad tõhusalt praktikas rakendada ainult eri kodanikuühiskonna organisatsioonide võrgustikud, nagu ametiühingute organisatsioonid, VVOd, ühistuorganisatsioonid, väikeettevõtjate organisatsioonid, naisorganisatsioonid jne.

4.3.1   Sellega seoses peaksid kodanikuühiskonna organisatsioonide võrgustikud, liidud või keskliidud olema nende rahastamismeetodite põhiadressaadid. Sobivad vahendid selleks oleksid sellised mehhanismid nagu tegevustoetused ja alltoetused, mis võimendaks kodanikuühiskonna organisatsioonide võrgustiku arenguga seotud lisandväärtust.

4.3.2   Muutuste kavas tuleb käsitleda ja ümber kujundada Euroopa koostöö projektitsüklite planeerimise ja juhtimise mehhanismid, keskenduda sellistele aspektidele nagu fondivahendite kõige asjakohasem väljamaksmine ja asjaoludele kohandatud paindlikkus. Samamoodi tuleks arengumeetmete parema edu tagamiseks pöörata rohkem tähelepanu abi andmisele meetmete diagnostika ja teostatavusuuringu etappides.

4.3.3   Finantseerimismudelid peavad sisaldama kolme tüüpi stiimuleid: 1) mis toetavad arengutulemustest aru andmist; 2) mis toetavad organisatsioonide integreerimist ja ühinemist ning ülemaailmsete kodanikuühiskonna organisatsioonide loomist; 3) mis edendavad uut tüüpi mitme osalise võrgustikke ja liitusid.

4.3.4   Lissaboni lepingus on ette nähtud Euroopa vabatahtliku humanitaarabi korpus (EVHAC), mis on praegu humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraadi ülesandeks oleva pilootprojekti faasis ning selle pilootfaasi tulemusi tuleks põhjalikult hinnata enne Euroopa vabatahtliku humanitaarabi korpuse käivitamist. Komitee on veendunud kodanikuühiskonna organisatsioonide suures potentsiaalis Euroopa vabatahtliku tegevuse jõudude kanaliseerimiseks kõigis sektorites ja eriti arengu valdkonnas. Komitee on seisukohal, et hinnatud kriteeriumide põhjal tuleks vabatahtlikku tegevust pidada mitterahaliseks toetuseks kaasrahastamisele kuuluvates projektides. (13)

5.   Kodanikuühiskonna ja kodanikuühiskonna organisatsioonide tugevdamine partnerriikides

5.1   Kodanikuühiskonna organisatsioonid on paljudel juhtudel ja eri riikides poliitiliselt, institutsiooniliselt või majanduslikult väga kaitsetus olukorras, mis raskendab nende tööd, või nad tegutsevad tingimustes, kus neid kiusatakse taga, ähvardatakse ja peetakse kuritegelikuks. Sageli on see tingitud valitsuste seatud piirangutest. Komitee kordab vajadust integreerida arengukoostöömeetmetesse ning arengu- ja koostöömeetmeid käsitlevatesse õigusnormidesse õiguslike raamistike, põhivabaduste ja kodanikuühiskonna organisatsioonide jaoks mõeldud tugimeetmete järele valvamise mõõde.

5.2   Komitee on teadlik, et kodanikuühiskonna organisatsioone reguleerivad õiguslikud raamistikud on nii ELis kui ka partnerriikides väga erinevad. See ei tohi takistada edasiminekut rahvusvaheliste õigusnormide järgimises (nagu ühinemisvabadus, sõnavabadus, koosolekuvabadus, et saaks tegutseda, suhelda ja koostööd teha täie vabadusega, otsida finantseeringuid ja saada riigi kaitset) kõigil juhtudel ja kõigil tasanditel. Kodanikuühiskonna ja kodanikuühiskonna organisatsioonide kohalolu ja osalemine mitte ainult ei muuda osalusdemokraatiat õiguspäraseks, vaid ka tugevdab seda, kui on kanaleid selle rakendamiseks (14). Kodanikuühiskonna osalemine peab olema valitsemise tegelik komponent ja EL peab seega tunnistama seda kui kriteeriumit oma suhetes partnerriikidega.

5.3   Euroopa idaosa, lõunaosa ja üldiselt kolmandate riikide partnerorganisatsioonide institutsiooniline mõõde ja organisatoorsete võimete tugevdamine väärivad suuremat tunnustamist Euroopa koostöös. Lisaks projektide juhtimise võimele aitab kodanikuühiskonna organisatsioonide kui selliste tugevdamine kaasa vastavate ühiskondade arengule tervikuna. Seega tuleb toetada partnerriikide kodanikuühiskonna organisatsioonide moodustamist ja nende võimekuse tugevdamist nii üldiselt kui ka ühenduse rahastamisvahendite saamise menetluste, sealhulgas väikesemahuliste kohalike projektide, või näiteks kaubanduslepingute läbirääkimistes osalemise puhul.

5.4   Samal ajal pooldab komitee ELi arengukoostöö poliitikas nende organisatsioonide diskrimineerimist, mis nimetavad ennast kodanikuühiskonna organisatsioonideks, aga ei ole demokraatlikud või sõltuvad otse riigist.

5.5   Tuleb soodustada partnerriikide kodanikuühiskonna organisatsioonide rühmitamist ja nendevahelist koostööd ning koostööd institutsioonidega. Nagu tehti ettepanek Cotonou lepingu raames või näiteks Ladina-Ameerikas, tuleb jätkata eri tasanditel platvormide ja esindusvõrgustike korraldamist, et luua nende vahel koostoimet ja parandada nende kanaleid riigiasutuste suhtes.

5.6   Koondumispunktid või spetsiaalselt kodanikuühiskonna suhetega tegelevad inimesed ELi delegatsioonides partnerriikides on osutunud kasulikuks mitmes aspektis. Tuleb tugevdada nende osa ja võimet olukorda vastavates riikides põhjalikumalt analüüsida ja hoogustada kontakte kodanikuühiskonna organisatsioonidega. Tuleks võimendada suuremat koordineerimist nende koondumispunktide ja komitee vahel, et kogemustest õppida ja välja selgitada head tavad selles valdkonnas.

5.7   Demokraatliku omavastutuse mõiste rakendamisega peaksid omakorda kaasnema partnerriikide kodanikuühiskonna organisatsioonidele suuremad võimalused juurdepääsuks ühenduse koostööressurssidele, eriti rühmituste, võrgustike või kõige esinduslikemate organisatsioonide jaoks.

5.8   Samal ajal tuleks edasi arendada uusi kodanikuühiskonna organisatsioonide koostöö vorme, avades võimalusi kolmepoolseks koostööks, koostööks lõuna-lõuna suunal või koostööks näiteks oskusteadmiste, Euroopa kodanikuühiskonna organisatsioonide antava tehnilise abi ja juhtimistehnoloogia vahetamise kaudu. Need uued koostöövormid võivad olla väga olulised kodanikuühiskonna organisatsioonide jaoks keskmiste tuludega riikides, kellega tehtavat klassikalist koostööd EL vähendab, kus kodanikuühiskonna organisatsioonidel on võtmetähtsus demokraatia kindlustamisel ja kodanikuõiguste tunnustamise edendamisel, ebavõrdsuse vähendamisel, kodanikuosaluses, soolises võrdõiguslikkuses, maksutulude ümberjagamisel, läbipaistvuses või keskkonnaõiguste kaitses.

6.   Arengualane teadlikkuse tõstmine ja teavitustöö

6.1   EL on säilitanud oma arengu heaks abi andja rolli, ka majanduskriisi ajal. Selle kohustuse täitmise jätkamine on proovikiviks kõigile liidu riikidele ja institutsioonidele. See kohustus sõltub suurel määral elanikkonna toetusest ning elanike teavitatusest ja teadlikkusest arenguteema ja ülemaailmsete probleemide kohta, mis puudutavad kõiki riike.

6.2   Kodanikuühiskonna organisatsioonid on sobiv kandja avalikkuse teavitamiseks ja teadlikkuse tõstmiseks. Komitee kordab sellele teemale tähelepanu pööramise tähtsust, eriti kriisioludes. Arengualane teavitustöö nõuab uuenduslikke, olemuselt ümberkujundavaid käsitusviise, mille sõnum on suunatud laiematele hulkadele kui lapsed ja noored. Samuti eeldab innovatsioon selles valdkonnas liitude loomist paljude osalistega. See on oluline, eriti hiljuti ELiga ühinenud riikides, kus on väiksem arengukoostöö traditsioon ja kus kodanikuühiskonna organisatsioonid on vähem arenenud.

6.3   Euroopa kodanikuühiskonna organisatsioonidel ja komiteel on tänu sidemele Euroopa kodanikuühiskonnaga head tingimused selle üldsuse teadvustamise ülesande täitmiseks. Ühtlasi saavad nad tuua usaldusväärsust, mille annab neile töötamine ELis kõige erinevamate ühiskonnasektoritega, sealhulgas kõige kaitsetumatega. Selles suhtes on põhitähtis võtta teadlikkuse tõstmise eesmärkide hulka kodanikuühiskonna organisatsioonide partnerriikides või teiste hulgas ELi naabruspoliitikasse kuuluvates riikides lõpuleviidud projektide nähtavus.

6.4   Arengualase teadlikkuse tõstmise ja teavitustöö ning Euroopa arengu- ja koostööalaste teavituskampaaniate rahastamiseks spetsiaalsete eelarveridade säilitamine on selles suhtes põhiline.

---

(1)  ELT C 376, 22.12.2011, lk 102–109. Vt punkti 1.5, raportöör: Hans-Joachim Wilms.

(2)  Muutuste kava ELi arengupoliitika mõju suurendamiseks. ELT C 113, 18.04.2012, lk 52–55.

(3)  Nii sätestatakse Cotonou lepingu 2. peatüki artiklis 4, et valitsusväliseid osalejaid tuleks teavitada ELi ja AKV ametiasutuste koostööpoliitikast ja -strateegiatest ja et nendega tuleks selles osas konsulteerida, samuti tuleks nad kaasata kõnealuste strateegiate rakendamisse.

(4)  http://www.eesc.europa.eu/?i=portal.en.external-relations-other-continents.

(5)  2005. aasta märtsi Pariisi deklaratsioon arenguabi tõhususe kohta; Accra 2008. aasta kõrgetasemeline foorum; Istanbuli arengupõhimõtted (http://www.aideffectiveness.org/busanhlf4/images/stories/hlf4/PrincipiosdeOSC-Estambul-Final.pdf); rahvusvaheline kodanikuühiskonna organisatsioonide arengu tõhususe raamistik (http://www.cso-effectiveness.org/IMG/pdf/spanish_framework_for_cso_dev_eff.pdf); Busani 2011. aasta kõrgetasemelise foorumi deklaratsioon.

(6)  Accra tegevuskava artikkel 20. Busani 1. detsembri 2011. a kohtumise järeldused. Istanbuli põhimõtted.

(7)  AKV–ELi majandus- ja sotsiaalorganisatsioonide 10. piirkondliku seminari lõppdeklaratsioon. http://www.eesc.europa.eu/?i=portal.fr.acp-eu-tenth-regional-seminar-reports.6271.

(8)  https://webgate.ec.europa.eu/fpfis/mwikis/aidco/images/c/ce/FINAL_ES_-_Final_Statement_May.pdf

(9)  Nagu need on olemas Euroopa Komisjoni eri direktoraatides teiste teemade suhtes.

(10)  „Konsultatsioonikohtumisi ning AKV-ELi majanduslike ja sotsiaalsete osalejate kohtumisi korraldab Euroopa Liidu organ Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee.” (Cotonou lepingu protokoll 1) Sellele volitusele lisandus ELi endise kaubandusvoliniku Pascal Lamy palve, et komitee teostaks järelevalvet majanduspartnerluslepingute läbirääkimiste üle. Selles kontekstis toetas komitee sotsiaal- ja keskkonnavaldkonna peatükkide lisamist CARIFORUMi-EÜ majanduspartnerluslepingusse ning kodanikuühiskonna nõuandekomitee loomist kõnealuse majanduspartnerluslepingu rakendamise järelevalve eesmärgil. See kõik integreeriti selle piirkonnaga sõlmitud lõplikusse kaubanduslepingusse. Seega võib näha, et nii Cotonou lepingu kui ka Kariibi piirkonnaga sõlmitud majanduspartnerluslepingu institutsioonilised sätted on lisaks komiteele antud volitustele tugevdanud kodanikuühiskonna organisatsioonide rolli arengukoostöös.

(11)  Täielikum hinnang valitsusväliste osalejate rollile Cotonou lepingu rakendamisel on esitatud AKV ja ELi majanduslike ja sotsiaalsete huvirühmade 11. piirkondliku seminari lõppdeklaratsioonis (Etioopia, 2010), http://www.eesc.europa.eu/resources/docs/f_ces6152-2010_decl_en.doc.

(12)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Euroopa Liidu arengukoostöö rahastamisvahend: organiseeritud kodanikuühiskonna ja sotsiaalpartnerite roll”ELT C 44, 11.02.2011, lk 123–128, ning „Muutuste kava ELi arengupoliitika mõju suurendamiseks” (COM(2011) 637 final), (ELTs seni avaldamata).

(13)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „ELi poliitikat ja vabatahtlikku tegevust käsitlev teatis: piiriülese vabatahtliku tegevuse tunnustamine ja edendamine ELis” (Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 150).

(14)  Accra tegevuskavas ja Busani foorumil väljendatu kohustab kõiki riike.

---