7.7.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 199/182

—

võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Valgevene kohta, eriti 20. jaanuari 2011. aasta (1), 17. detsembri 2009. aasta (2) ja 22. mai 2008. aasta (3) resolutsioone;

—

võttes arvesse ELi kõrge esindaja Catherine Ashtoni 18. veebruaril 2011 Brüsselis tehtud avaldust Valgevene opositsiooni esindaja süüdimõistmise ja kohtuotsuse kohta;

—

võttes arvesse 31. jaanuaril 2011. aastal Brüsselis toimunud 3065. välisasjade nõukogu kohtumisel vastuvõetud järeldusi;

—

võttes arvesse nõukogu 31. jaanuari 2011. aasta otsust 2011/69/ÜVJP, millega muudetakse nõukogu otsust 2010/639/ÜVJP teatavate Valgevene ametnike vastu suunatud piiravate meetmete kohta;

—

võttes arvesse piinamise ning muude julmade, ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- ja karistamisviiside vastast Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni (piinamisvastane konventsioon), milles Valgevene on konventsiooniosaline;

—

võttes arvesse ÜRO kinnipeetavate kohtlemise standardseid miinimumnõuded;

—

võttes arvesse suuniseid kolmandatele riikidele suunatud ELi poliitika kohta, mis käsitleb piinamist ning muud julma, ebainimlikku ja inimväärikust alandavat kohtlemist või karistamist, mis võeti vastu 2001. aastal ning vaadati läbi 2008. aastal;

—

võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee 27. jaanuari 2011. aasta resolutsiooni 1790 (2011) olukorra kohta Valgevenes pärast presidendivalimisi;

—

võttes arvesse Amnesty Internationali 2. veebruari 2011. aasta aruannet „Turvalisus, rahu ja kord? Valgevene valimistele järgnenud rikkumised”;

—

võttes arvesse kodukorra artikli 122 lõiget 5,

A.

arvestades, et pärast 19. detsembril 2010 Minskis toimunud sündmusi peeti kinni paljud opositsioonitegelased, sealhulgas endised presidendikandidaadid, ajakirjanikud ja inimõiguslased, ja et neid peetakse siiani KGB kinnipidamiskeskuses vahi all; arvestades, et repressiooniaktid ja poliitiliselt motiveeritud kohtumenetlused opositsioonitegelaste ja inimõiguslaste vastu jätkuvad tänaseni, kusjuures enam kui 40-le isikule on esitatud süüdistused ning neid ootab kuni 15-aastane vanglakaristus;

B.

arvestades, et Minski linnaprokuröri büroo on pikendanud 19. detsembri 2010. aasta sündmustega seostatavat nn massimässu juhtumi uurimise ajavahemikku viie kuu peale; arvestades, et seoses kõnealuse juhtumiga presidendikandidaatide, opositsioonitegelaste, inimõiguslaste ja ajakirjanike vastu algatatud kohtumenetlused on ajendatud poliitikast;

C.

arvestades, et demokraatliku opositsiooni kandidaatide Uladzimir Njakljajevi ja Andrei Sannikavi valimiskampaania meeskondade aktivistid Aljaksandr Atroštšankav, Aljaksandr Maltšanav, Dzmitri Novik ja Vassil Parfjankav mõisteti seoses 19. detsembri 2010. aasta meeleavaldusega kolmeks kuni neljaks aastaks kinnipidamisele range režiimiga koloonias; arvestades, et nende juristide avalduse kohaselt ei tõendanud ametivõimud nende süüd;

D.

arvestades, et kinnipeetavate juristidel on korduvalt keelatud nendega kohtuda; arvestades, et KBG ähvarduste tõttu olid juristid sunnitud juhtumitest loobuma ning arvestades, et hiljem tühistas justiitsministeerium sel põhjusel nende litsentsid;

E.

arvestades, et pärast valimisjärgseid meeleavaldusi vangistatud endine presidendikandidaat Aless Mihhalevitš vabastati alles 26. veebruaril 2011, kui ta oli alla kirjutanud kohustusele teha Valgevene KGBga koostööd, millest ta hiljem avalikult lahti ütles;

F.

arvestades, et 28. veebruaril 2011 tegi Aless Mihhalevitš avalduse ning andis aru vaimsest ja füüsilisest piinamisest, mida kasutati poliitvangide peal, et sundida neid üles tunnistama ja aktsepteerima tõendeid oma süü kohta;

G.

arvestades, et opositsiooni Harta 97 veebisaidi toimetaja Natalja Radina vahistati samuti 2010. aasta detsembris ning talle esitati süüdistus presidendivalimistele järgnenud massimeeleavalduse korraldamises ja selles osalemises; arvestades, et pr Radina vabastati KGB kohtueelsest kinnipidamiskeskusest ning seejärel keelati tal kodulinnast kuni tema juhtumi uurimise lõpetamiseni lahkuda;

H.

arvestades, et pärast oma vabastamist teatas Natalja Radina, et KGB töötajad avaldasid kinnipidamise ajal talle psühholoogilist survet ja püüdsid teda värvata KGB informeerijaks; arvestades, et tema avaldus kinnitab aruandeid Minskis asuvas KGB kinnipidamiskeskuses peetavate poliitvangide piinamise kohta;

I.

arvestades, et Valgevene riiklik julgeolekukomitee on eitanud kinnipeetavate piinamist KGB kinnipidamiskeskuses,

1.

mõistab hukka asjaolu, et Valgevene ametivõimud ei austa põhiõigusi, kogunemis- ja sõnavabadust, ning nõuab kõikide kinnipeetud meeleavaldajate viivitamatut ja tingimusteta vabastamist ning kõikidest nende vastu esitatud poliitiliselt motiveeritud süüdistustest loobumist;

2.

mõistab sügavalt hukka asjaolu, et kinnipeetavate puhul kasutatakse piinamist, mis on rahvusvahelises õiguses ühemõtteliselt keelatud ebainimlik kohtlemine ning ühes Euroopa riigis ja ELi lähinaaberriigis absoluutselt vastuvõtmatu;

3.

mõistab hukka ranged kohtuotsused, mis langetati hiljuti noortele opositsiooniliikmetele ainuüksi 19. detsembri 2010. aasta meeleavaldustes osalemise eest ning mis on nende poliitiliste ja kodanikuõiguste jäme ja tõsine rikkumine ning rahvusvaheliste konventsioonide, milles Valgevene on osaline, jultunud rikkumine;

4.

mõistab hukka Valgevenes poliitilise opositsiooni suhtes valitseva hirmu ja hirmutamise õhkkonna; mõistab hukka kodanikuühiskonna aktivistide ja vaba meedia esindajate represseerimise ja tagakiusamise, mis järgnes valimispäevale ja mille käigus korraldati massilisi läbiotsimisi erakorterites, meediakanalite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide kontorites, ning heideti üliõpilasi välja kõrgkoolidest ja vallandati inimesi töölt; kutsub ametivõime üles austama Valgevenes sõnavabadust ja meedia pluralismi;

5.

nõuab tungivalt, et Valgevene austaks õigusriigi põhimõtet, rahvusvahelisi konventsioone ja siseriiklikke seadusi, mis tagavad kinnipeetavate nõuetekohase kohtlemise ja nende takistamatu juurdepääsu sugulastele, õigusnõustamisele ja meditsiinilisele abile, ning lõpetaks poliitilise opositsiooni, inimõiguslaste ja sõltumatu meedia esindajate jätkuva tagakiusamise;

6.

mõistab hukka Minski linna advokaatide kolleegiumi otsuse võtta ära litsentsid mõnedelt juristidelt, kes kaitsesid massimeeleavalduse kriminaalasjas süüdistatavaid, sealhulgas Alehh Ahhiejev, Pavel Sapelko, Tatjana Ahhijeva, Uladzimir Toustsik ja Tamata Harajeva, ning kutsub Minski linna advokaatide kolleegiumit üles kõnealust otsust tühistama;

7.

mõistab hukka asjaolu, et justiitsminister vabastas töölt Minski linna advokatuuri esimehe Aljaksandr Piltšanka, sest viimane tundis muret ministri otsuse üle tühistada nn mässu juhtumites osaleva nelja juristi litsentsid, pidades seda põhjendamatuks ning tõendiks selle kohta, et justiitstöötajate ja kõigi juristide sõltumatus on ohus;

8.

nõuab tungivalt, et Valgevene ametivõimud viiksid läbi poliitvangide piinamise väidete põhjaliku ja erapooletu uurimise ning teeksid kindlaks sellises tegevuses osalevad isikud ja annaksid nad kohtu alla;

9.

kutsub Valgevene ametivõime üles vaatama läbi avalike ürituste seaduse ning viima selle vastavusse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti nõuetega;

10.

kutsub nõukogu, komisjoni, ELi kõrget esindajat ja ELi teisi partnerriike üles kaaluma piiravate meetmete laiendamist Valgevenes toimuvate inimõiguste rikkumistega seotud prokuröridele, kohtunikele ja KGB esindajatele, kui represseerimist selles riigis kohe ei lõpetata ning inimõiguste ja põhivabaduste vallas ei tehta märkimisväärseid edusamme; on arvamusel, et nõukogu peaks uurima võimalust võtta Valgevene riigile kuuluvate äriühingute vastu kasutusele arukaid ja sihipäraseid majandussanktsioone;

11.

väljendab rahulolu üheksa riigi poolt – nimelt Horvaatia, endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi, Montenegro, Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia, Islandi, Liechtensteini ja Norra võetud kohustusega kohaldada teatavate Valgevene ametnike suhtes piiravaid meetmeid;

12.

kordab uuesti, et kui Valgevene valitsus ei astu viivitamata samme demokratiseerumise ja inimõiguste austamise suunas, peatatakse Euroopa Liidu ja Valgevene vaheline suhtlus, sealhulgas Valgevene osalemine idapartnerluses;

13.

toonitab, et olenemata poliitilistest tagajärgedest, mida ELi ja Valgevene suhetele avaldab valimistejärgse opositsiooni mahasurumine, peab EL süvendama oma toetust Valgevene kodanikuühiskonnale, sealhulgas viisalihtsustuse abil;

14.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, OSCE ja Euroopa Nõukogu parlamentaarsetele assambleedele ning Valgevene valitsusele ja parlamendile.