7.7.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 199/112

—

võttes arvesse põhiõiguste hartat, eelkõige selle artikleid 1, 8, 19, 20, 21, 24, 25, 35 ja 45;

—

võttes arvesse inimõigusi käsitlevat rahvusvahelist õigust, eelkõige rahvusvahelist konventsiooni rassilise diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta, ÜRO 1992. aasta deklaratsiooni rahvus- või etniliste, usuliste või keeleliste vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste kohta, konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta ning ÜRO lapse õiguste konventsiooni;

—

võttes arvesse inimõigusi ja põhivabadusi kaitsvaid Euroopa konventsioone, eelkõige Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ning Euroopa Inimõiguste Kohtu asjaomast kohtupraktikat, Euroopa sotsiaalhartat ja Euroopa sotsiaalsete õiguste komitee asjaomaseid soovitusi ning Euroopa Nõukogu rahvusvähemuste kaitse raamkonventsiooni;

—

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 2 ja 3, milles sätestatakse Euroopa Liidu aluseks olevad põhiõigused ja põhimõtted, sealhulgas mittediskrimineerimine ja vaba liikumine;

—

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõiget 3, milles sätestatakse Euroopa Liidu õiguslik alus võtta meetmeid, kui liikmesriik ei suuda kavandatava meetme eesmärke piisavalt saavutada, kuid neid saab paremini saavutada liidu tasandil;

—

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 6, milles käsitletakse põhiõigusi liidus;

—

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 7, milles sätestatakse sanktsioonid ja õiguste peatamine liidu õiguse tõsiste rikkumiste korral;

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 9 ja 10, milles kohustatakse Euroopa Liitu võtma horisontaalse nõudena arvesse kõrge tööhõive taseme edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise, sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse ning hariduse, koolituse ja inimeste tervise kaitse kõrge tasemega seotud nõudeid ning võitlema diskrimineerimisega rassilise või etnilise päritolu alusel;

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 19, milles antakse nõukogule volitused astuda vajalikke samme, et võidelda diskrimineerimisega rassilise või etnilise päritolu alusel;

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 151, milles määratletakse Euroopa Liidu ja liikmesriikide eesmärkidena tööhõive edendamine ning parandatud elamis- ja töötingimused ja piisav sotsiaalkaitse;

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 153, milles määratletakse valdkonnad, kus liit toetab ja täiendab liikmesriikide meetmeid, ning eelkõige artikli 153 lõike 1 punkti h tööturult väljatõrjutud isikute integreerimise kohta ja artikli 153 lõike 1 punkti j sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise kohta;

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu XVIII jaotist, milles käsitletakse majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust;

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 352 (nn paindlikkuse klausel), milles sätestatakse asjaomaste sätete vastuvõtmine, et saavutada aluslepingutes määratletud eesmärgid;

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 3, 8, 16, 18, 20, 21 ja 157;

—

võttes arvesse Euroopa Nõukogu soovitust 1355 (1998) sotsiaalse tõrjutusega võitlemise ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamise kohta Euroopas;

—

võttes arvesse Euroopa Nõukogu Euroopa piirkondlike ja vähemuskeelte hartat, milles piirkondlikke ja vähemuskeeli tunnustatakse kui Euroopa kultuuripärandi lahutamatut osa, samuti rahvusvähemuste kaitse raamkonventsiooni;

—

võttes arvesse oma 28. aprilli 2005. aasta resolutsiooni romide olukorra kohta Euroopa Liidus (1);

—

võttes arvesse oma 1. juuni 2006. aasta resolutsiooni romi naiste olukorra kohta Euroopa Liidus (2);

—

võttes arvesse oma 15. novembri 2007. aasta resolutsiooni direktiivi 2004/38/EÜ (mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil) kohaldamise kohta (3);

—

võttes arvesse oma 31. jaanuari 2008. aasta resolutsiooni romisid käsitleva Euroopa strateegia kohta (4);

—

võttes arvesse oma 10. juuli 2008. aasta resolutsiooni etnilise päritolu alusel Itaalias romide loenduse kohta (5);

—

võttes arvesse oma 11. märtsi 2009. aasta resolutsiooni romide sotsiaalse olukorra ja nende tööturule juurdepääsu parandamise kohta ELis (6);

—

võttes arvesse oma 25. märtsi 2010. aasta resolutsiooni Euroopa teise romide teemalise tippkohtumise kohta (7);

—

võttes arvesse oma 9. septembri 2010. aasta resolutsiooni romide olukorra ja liikumisvabaduse kohta Euroopa Liidus (8);

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (9),

—

võttes arvesse nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust (10);

—

võttes arvesse nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (11);

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil (12);

—

võttes arvesse nõukogu 28. novembri 2008. aasta raamotsust 2008/913/JSK teatud rassismi ja ksenofoobia vormide ja ilmingute vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse vahenditega (13);

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta määrust (EL) nr 437/2010, millega muudetakse Euroopa Regionaalarengu Fondi käsitlevat määrust (EÜ) nr 1080/2006 seoses marginaliseerunud kogukondadele ette nähtud elamumajandusmeetmete abikõlblikkusega (14);

—

võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 2007. aasta detsembri ja 2008. aasta juuni järeldusi ning üldasjade nõukogu 2008. aasta detsembri järeldusi;

—

võttes arvesse tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu järeldusi romade kaasamise kohta, mis võeti vastu Luxembourgis 8. juunil 2009. aastal, pöörates erilist tähelepanu järeldustele lisatud romade kaasamise kümnele ühisele aluspõhimõttele;

—

võttes arvesse Euroopa Komisjoni teatist „Romide sotsiaalne ja majanduslik lõimumine Euroopas” (KOM(2010)0133), rakkerühma loomist (15) (7. septembril 2010), rakkerühma esimesi uurimistulemusi (16) ning Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti aruandeid;

—

võttes arvesse komisjoni talituste töödokumenti „Romad Euroopas: Euroopa Liidu vahendite ja poliitika rakendamine romade kaasamiseks. 2008.–2010. aasta eduaruanne” (SEK(2010)0400).

—

võttes arvesse Euroopa esimest romade teemalist tippkohtumist, mis toimus 16. septembril 2008. aastal Brüsselis, ning Euroopa teist romade teemalist tippkohtumist, mis toimus 8. aprillil 2010. aastal Córdobas;

—

võttes arvesse Põhiõiguste Ameti avaldatud aruandeid romade, rassismi ja ksenofoobia kohta ELi liikmesriikides 2009. aastal (17) ning Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku Thomas Hammarbergi aruandeid;

—

võttes arvesse Euroopa Nõukogu asjaomaseid soovitusi, arvamusi ja avaldusi, nagu Euroopa Nõukogu romasid käsitleva kõrgetasemelise kohtumise järeldused (Strasbourg, 20. oktoober 2010) (18);

—

võttes arvesse romade kaasamise aastakümne väljakuulutamist 2005. aastal ja romade haridusfondi loomist mitmete ELi liikmesriikide, kandidaatriikide ja muude riikide poolt, kus liidu institutsioonid on olulisel määral esindatud;

—

võttes arvesse 2.–27. augustil 2010. aastal ÜRO rassilise diskrimineerimise likvideerimise komitee 77. istungil vastu võetud soovitusi;

—

võttes arvesse Euroopa Nõukogu 15. juuni 2010. aasta aruannet, milles käsitletakse rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjoni (ECRI) neljandat raportit Prantsusmaa kohta;

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 48;

—

võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ja tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, regionaalarengukomisjoni ning kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamusi (A7-0043/2011),

A.

arvestades, et suur osa Euroopa 10–12 miljonist romast – kellest enamik on ELi kodanikud – on kogenud süstemaatilist diskrimineerimist ja seetõttu võitlevad talumatu sotsiaalse, kultuurilise ja majandusliku tõrjutuse ning inimõiguste rikkumise vastu, lisaks kogevad nad tõsist häbimärgistamist ja diskrimineerimist nii avalikus kui ka eraelus;

B.

arvestades, et Euroopa Liidu eri piirkondade vahel on ikka veel majanduslikud ja sotsiaalsed erinevused, ja arvestades, et suur osa roma kogukonnast elab piirkondades, mis kuuluvad liidus majanduslikult ja sotsiaalselt kõige mahajäänumate hulka;

C.

arvestades, et Euroopa Liit rajaneb Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja ELi aluslepingutes sätestatud põhimõtetel, mille hulka kuuluvad mittediskrimineerimine, ELi kodakondsusega kaasnevad eriõigused, vaba liikumine ja võrdsus;

D.

arvestades, et ELi eesistujariikide kolmik tegi 8.–9. aprillil 2010 Córdobas toimunud teisel romade teemalisel tippkohtumisel ühisavalduse, võttes kohustuse edendada romadega seotud küsimuste peavoolustamist Euroopa Liidu ja liikmesriikide poliitikavaldkondades, mis käsitlevad põhiõigusi ning kaitset rassismi, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse eest, parandada ühtse romade kaasamise programmi struktuuri, keskenduda põhieesmärkidele ja -tulemustele ning tagada, et Euroopa Liidu olemasolevad rahastamisvahendid, eelkõige struktuurifondid, tehakse romadele kättesaadavaks;

E.

arvestades, et roma laste kõrvalejätmine haridussüsteemist kahjustab roma kogukonna liikmete muid õigusi, eelkõige õigust töötada, ning arvestades, et see võimendab nende tõrjutust;

F.

arvestades, et kogukondades, kes soovivad Euroopas säilitada oma traditsioonilist rändeluviisi, on kirjaoskamatus kõige suurem, ning arvestades, et see asetab nende laste koolitamisele kultuurilised tõkked;

G.

arvestades, et roma laste koolitamiseks tuleb tagada vajalikud materiaalsed tingimused, ning arvestades, et see peab hõlmama vahendajate määramist koolis;

H.

arvestades, et EL on romade kaasamise edendamiseks töötanud välja rea kasulikke vahendeid, mehhanisme ja fonde, kuid need on poliitikavaldkondade vahel hajutatud ning nende kasutamist ei ole nõuetekohaselt jälgitud, mistõttu nende tõhusust ja kasu on raske hinnata; seega, kuigi eksisteerib mitu koostöömehhanismi ja -institutsiooni, ei ole romade kaasamisega seotud probleeme ja raskusi seni tõhusalt lahendatud ning seega ei ole muutusteta jätkamine kestlik;

I.

arvestades, et algatus „Romade kaasamise aastakümme” käivitati 2005. aastal ja selle eesmärk on võitlus diskrimineerimise vastu ning romade majandusliku ja sotsiaalse olukorra parandamine, ning arvestades, et aastakümne deklaratsioonile allakirjutanud – Bulgaaria, Horvaatia, Ungari, Montenegro, Tšehhi Vabariik, Rumeenia, Serbia, Slovakkia ja endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik – kohustusid tegema tööd diskrimineerimise kaotamiseks ning romade ja muu ühiskonna vahelise lubamatu lõhe kaotamiseks;

J.

arvestades, et romade tõeline integreerimine on võimalik ainult siis, kui tunnustatakse asjaomaste kogukondade õigusi ja kohustusi;

K.

arvestades, et mitmes liikmesriigis on toimunud romade repatrieerimine ja tagasisaatmine, millega sageli kaasneb romade häbimärgistamine ja üldine mustlastevastasus poliitilises diskursuses;

L.

arvestades, et kuigi diskrimineerimiskeeld on oluline, ei piisa sellest romade pikaajalise struktuurilise diskrimineerimise peatamiseks, ja arvestades, et seega on vaja täiendada ja tugevdada võrdsust käsitlevaid õigusakte ja poliitikat, keskendudes ELi tasandi strateegia abil romade erivajadustele seoses põhiõiguste täieliku austamise, kaitse ja edendamisega, võrdõiguslikkuse ja diskrimineerimiskeeluga, õigusaktide, poliitika ja mehhanismide täieliku ja diskrimineerimatu kohaldamisega romade õiguste rikkumise järelevalveks ja selle eest karistuste määramiseks ning sellele, kuidas romad saavad kasutada oma konkreetseid inimõigusi tööhõivele, eluasemele, kultuurile, tervishoiule, riigi asjades osalemisele, koolitusele, haridusele ja liikumisvabadusele;

M.

arvestades, et avatud koordinatsiooni meetodi paindlik poliitiline lähenemisviis, mis tugineb liikmesriikide vabatahtlikule osalusele ning millel puuduvad tõhusat toimimist soodustavad tugevad stiimulid, ei ole aidanud piisavalt romade kaasamist edendada, ning arvestades, et seda puudujääki on võimalik osaliselt ületada, sidudes ELi rahastamismehhanismid tugevamalt vastastikuse eksperdihinnangute andmisega;

N.

arvestades, et rahvusvähemustesse kuuluvad naised ja eelkõige roma naised kohtavad tõsisemat mitmekordset diskrimineerimist kui samasse rahvusrühma kuuluvad mehed või enamusrahvusest naised, ja arvestades, et roma naiste tööhõive on veelgi madalam kui roma meestel, kuigi samas, võttes arvesse naiste rolli perekonnas, võiksid naised olla tõrjutud kogukondade kaasamise tõukejõuks;

O.

arvestades, et romade integreerimise Euroopa strateegia väljatöötamisel tuleb erilist tähelepanu pöörata alaealistele ja lastele;

P.

arvestades, et romade kaasamist käsitlevas ELi strateegias käsitletakse kõiki romade põhiõiguste rikkumise vorme, kaasa arvatud diskrimineerimine, segregatsioon, vihkamist õhutavad avaldused, etniliste profiilide koostamine ja ebaseaduslik sõrmejälgede võtmine, samuti ebaseaduslik väljatõstmine ja väljasaatmine, tagades kõigi asjaomaste direktiivide ja ELi õigusaktide täieliku ülevõtmise ning rangema rakendamise;

Q.

arvestades, et kasvav romade häbimärgistamine ning mustlastevastasus poliitilises diskursuses ja üldsuse hulgas on murettekitav, ning arvestades, et romade küsitav repatrieerimine ja tagasisaatmine mitmes liikmesriigis on tekitanud romade hulgas hirmu ja ärevust ning murettekitavalt suurendanud rassismi ja diskrimineerimist;

R.

arvestades, et romade võimalused saada juurdepääs samadele õigustele ja kohustustele nagu liikmesriikide kodanikel sõltuvad suuresti sellest, kas neile tagatakse seaduslikud kodakondsust tõendavad dokumendid;

S.

arvestades, et romade ühiskonda kaasamist ja selles osalemist käsitlevate riiklike ja Euroopa strateegiate rakendamise tervikliku käsitluse olulised aspektid on romade juurdepääs kvaliteetsele haridusele ja kutseõppele, roma kultuurist, väärtustest ja kultuuripärandist osasaamine ja selle mõistmine, romade kaasamine ühendustesse ja roma kogukonna parem esindatus;

T.

arvestades, et kvaliteetne haridus ja koolitus mõjutab iga inimese tulevast elu nii isiklikus kui ka ametialases plaanis ning tema kaasatust ühiskonda, seetõttu on oluline tagada, et kõigil oleks haridusele ja koolitusele võrdne juurdepääs ilma igasuguse diskrimineerimiseta, ning arvestades, et kultuurilise mitmekesisuse arvesse võtmine ning juba väga varajases eas alustatav stereotüüpide vastu võitlemine koolide õppekavades on oluline vahend romade integreerimiseks ja vastastikuse mõistmise edendamiseks;

U.

arvestades, et 19. oktoobril 2010. aastal teatas komisjon, et 2011. aasta aprillis esitatakse ELi raamistik romasid käsitlevate riiklike strateegiate jaoks (19),

1.

kutsub komisjoni üles esitama ning nõukogu vastu võtma romade kaasamist käsitlevat ELi strateegiat (edaspidi: „strateegia,” mis kujutab endast kogu liitu hõlmavat, suunavat, kaasavat ja mitmetasandilist tegevuskava, mida valmistatakse ette ja rakendatakse kõigil poliitilistel ja haldustasanditel ning mida võib vastavalt vajadusele edasi arendada, mille aluseks võetakse võrdõiguslikkuse, õigustele juurdepääsu, diskrimineerimiskeelu ja soolise võrdõiguslikkuse põhiväärtused ja mis rajaneb eespool nimetatud aluslepingutes ning põhiõiguste hartas määratletud ülesannetel, eesmärkidel, põhimõtetel ja vahenditel, samuti asjakohasel ELi õigusel ning jagatud pädevusel ja liidu toetaval, kooskõlastaval ning täiendaval tegevusel;

2.

tunnistab, et mitmetes liikmesriikides kogevad romad diskrimineerimist ja/või sagedast eelarvamuslikku suhtumist ning seda olukorda halvendab veelgi praegune majandus- ja finantskriis, mille tagajärjel väheneb tööhõive; rõhutab, et romade kaasamine on nii kõikide liikmesriikide kui ka ELi institutsioonide ülesanne; palub kõikidel liikmesriikidel teha täiemahulist koostööd ELi ja romade esindajatega, et välja töötada ühtne poliitika, milles kasutataks kõiki ELi fondide, eelkõige Euroopa Regionaalfondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi kaudu kättesaadavaid rahalisi vahendeid romade paremaks kaasamiseks riigi, piirkondlikul ja kohalikul tasandil; palub komisjonil pöörata erilist tähelepanu tehnilise abi taotlustele, mille eesmärk on suurendada kõikide olemasolevate instrumentide tõhusust romade kogukondade integreerimiseks;

3.

tuletab meelde, et romade sotsiaalseks ja majanduslikuks integreerimiseks on kättesaadavad ja kasutatavad Euroopa programmid ja rahalised vahendid, kuid kohalike asutuste, kodanikuühiskonna ja võimalike sihtrühmade kõikidel tasanditel on vaja parandada teabevahetust, et romad oleksid nendest võimalustest informeeritud; soovitab peale selle kasutada ELi olemasolevaid rahalisi vahendeid uute majade ehitamiseks või olemasolevate renoveerimiseks ning tehnorajatiste, kommunaalteenuste, kommunikatsioonisüsteemide, hariduse, tööturule juurdepääsu meetmete jm täiustamiseks;

4.

kutsub komisjoni üles tegema järgmist:

5.

rõhutab, kui olulised on komplekssed programmid ja sellised programmid, mis vastavad eri oludes elavate romade kogukondade erivajadustele, ning et seetõttu on vaja romadele tagada kohapeal juurdepääs individuaalsetele teenustele;

6.

tuletab meelde, et piisav sissetulekutoetus, kaasavad tööturud ja juurdepääs kvaliteetsetele teenustele on soovituses 2008/867/EÜ esitatud aktiivse kaasamisstrateegia tugisambad;

7.

rõhutab, et sotsiaalabi, korralik eluase ja korralikud riided, kättesaadavad varase etapi arenguprogrammid ning mitteeraldatud ja kaasavas õhkkonnas antav kvaliteetne haridus ning tahe vanemaid kaasata on võrdsete võimaluste, ühiskonnas täieliku osalemise võimaluse ning edasise diskrimineerimiseta kohtlemise tagamiseks olulised; rõhutab, et tuleb võidelda põhjuseta puudumise ja varases eas kooli poolelijätmise vastu ning tagada stipendiumid ja rahaline toetus; on endiselt seisukohal, et haridus, koolitusvõimalused ja täiskasvanutele pakutav abi töökoha leidmiseks on ülioluline romade töölevõtmise ja pideva tööhõive toetamiseks ning sotsiaalse tõrjutuse taastekke vältimiseks;

8.

nõuab tungivalt, et tõrjutuse ennetamine algaks varases lapseeas – kohe sündimise järel kantakse laps rahvastikuregistrisse selliselt, et tema kodakondsust tunnistatakse ja talle tagatakse kõik sotsiaalteenused; peab eriti oluliseks, et roma lastele oleks tagatud kvaliteetne alusharidus ja nende kooliskäimist tuleks toetada erimeetmetega;

9.

tuletab meelde romade, eriti naiste ja tütarlaste probleeme, mis on seotud äärmise vaesuse, diskrimineerimise ja tõrjutusega, sest neil puudub juurdepääs paremale haridusele, tööhõivele ja sotsiaalteenustele; palub komisjonil ja liikmesriikidel tegelda roma naiste ja tütarlaste erivajadustega, lisades soolise perspektiivi kõikidesse romade kaasamise meetmetesse, ja pakkuda kaitset eriti ohustatud alarühmadele;

10.

palub liikmesriikidel võtta konkreetseid meetmeid oma kodanike teavitamiseks romade ajaloolisest ja praegusest olukorrast, kasutades selleks allikmaterjalina muu hulgas Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti aruandeid;

11.

rõhutab, et romade kaasamise ELi strateegia peaks sisaldama ka meetmeid romade olukorra järelevalve tagamiseks seoses nende sotsiaalsete põhiõiguste austamise ja edendamise, võrdse kohtlemise, mittediskrimineerimise ja ELis vaba liikumisega;

12.

rõhutab, et romade juurdepääs kvaliteetsele haridusele ja kutseõppele, roma kultuurist, väärtustest ja kultuuripärandist osasaamine ja nende mõistmine, romade kaasamine ühendustesse ja roma kogukonna parem esindatus on olulised aspektid terviklikus käsituses selle kohta, kuidas rakendada riiklikke ja Euroopa strateegiaid, mis käsitlevad romade ühiskonda kaasamist ja selles osalemist;

13.

rõhutab, et üksikisiku kvaliteetne haridus ja väljaõpe mõjutavad tulevikus nii tema isiklikku kui ka kutsealast elu, ning seetõttu on oluline tagada, et kõigil oleks võrdne juurdepääs haridusele ja väljaõppele ilma igasuguse diskrimineerimiseta või eraldamiseta;

14.

rõhutab, kui oluline on toetada strateegiat ja jälgida selle rakendamist läbipaistval viisil, nii et põhivastutus lasuks demokraatlikult aruandvatel ministritel Euroopa Liidu Nõukogu raames, ning rõhutab, et strateegia ei tohiks mingil viisil tekitada killustumist ELis ega lahknevusi liikmesriikide vahel, vaid vastupidi, strateegia peaks aitama tugevdada kogukonna integratsiooni;

15.

rõhutab, kui oluline on igale konkreetsele liikmesriigile eraldatud rahaliste vahendite nõuetekohane kasutamine strateegias sätestatud prioriteetsetes valdkondades;

16.

rõhutab, et strateegia eesmärkide saavutamist tuleb kontrollida ja hinnata nende saavutamise taset ning kasutusele tuleb võtta premeerimise kriteeriumid eesmärke täitvatele liikmesriikidele ning näha ette karistused riikide jaoks, kes neid ei täida;

17.

palub komisjonile teha järgmist:

18.

tuletab meelde, et eriline vastutus romade kaasamist käsitleva ELi strateegia edendamise eest on komisjonil, kuid see strateegia tuleb ellu viia kohalikul tasandil;

19.

palub komisjonil ja liikmesriikidel romade sotsiaalseks ja majanduslikuks kaasamiseks kasutusele võtta praegused ELi strateegiad ja vahendid ning töötada välja ja rakendada kõik asjakohased meetmed ning võtta vajaduse korral arvesse romade kaasamise ühiseid aluspõhimõtteid;

20.

on seisukohal, et roma juhtide, kohalike asutuste ja ELi organite tihedam koostöö on nii ELi kui ka liikmesriikide ees seisvate roma elanikkonna sotsiaalse ja majandusliku kaasamisega seotud põhiprobleemide ja lahenduste määratlemisel otsustava tähtsusega;

21.

kutsub liikmesriike üles andma otsustamisõigusega asutustele volitused, mille abil tagada terviklik ja arengule suunatud ELi rahastamine romasid abistavate heade kohalike algatuste toetamiseks ja romade eri kohalike vajaduste rahuldamiseks; rõhutab romade integreerimisega seotud heade tavade väljaselgitamist ja vahetamist ning edulugude nähtavuse suurendamist; nõuab kohalikul tasandil (halduse ja projektijuhtimisega seotud) vajaliku abi andmiseks institutsioonilise suutlikkuse suurendamist;

22.

on seisukohal, et romade ja mitteromade ühingud ning kohalikud, piirkondlikud, riiklikud ja ELi asutused peaksid võtma kooskõlastatud meetmeid ja vastutuse kogu protsessi vältel, tuginedes parimatele tavadele ja liikmesriikide loodud olemasolevatele rikkalikele teabebaasidele ning romade kaasamise aastakümne esimese perioodi kogemustele; rõhutab teavituskampaaniate korraldamise tähtsust eelkõige sellistes piirkondades, kus on suured roma kogukonnad;

23.

on seisukohal, et romade sotsiaalne kaasamine ei ole võimalik, kui VVOde kaudu ei alustata ega suurendata nende huvide esindamist, sealhulgas poliitiliste otsuste tegemisel, ja nende kodanikutegevust riigi ja Euroopa tasandil;

24.

soovitab tungivalt ELi organitel kaasata konsultatsioonidesse ja otsuste tegemise mehhanismidesse rohkem kohalikku tasandit, et saavutada tulevane strateegia, mis võib olla kasulik kõigile osapooltele; samuti juhib komisjoni ja liikmesriikide tähelepanu asjaolule, et romade kaasamist käsitlevat poliitikat tuleb kujundada, edendada, rakendada ja hinnata koostöös piirkondlike ja kohalike asutuste ning romadest ja mitteromadest elanike rühmadega, kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajatega, Regioonide Komitee ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, et see poliitika oleks vastuvõetavam ja tulemuslikum;

25.

kutsub komisjoni üles koguma ja levitama teavet eri liikmesriikide kogemuste ja meetmete kohta, eelkõige haridus- ja kultuurivallas;

26.

nõuab ELi vahenditest rahastatavate romade integreerimise projektide korraldajate paremat toetamist teabe-, analüüsi- ja heade tavade vahetamise platvormide loomise kaudu;

27.

on seisukohal, et lahenduse üks osa seisneb liikmesriikide täielikus kohustumises tagada projektide korraldajatele tõhus toetus ning et liikmesriikidel tuleb koos komisjoniga omalt poolt julgustada kohalikke asutusi valima projekte romade integreerimiseks;

28.

kutsub liikmesriike üles välja töötama eri valdkondi hõlmavaid vaesuse vähendamise strateegiaid, milles võetaks arvesse tööpuudusest, vaesusest ja tõrjutusest ühtemoodi mõjutatud romade kogukonna ja n-ö enamuskogukonna kooseksisteerimise küsimust, mis sageli on delikaatne teema; toonitab, et väga tähtsad on stimuleerivad meetmed, millest on nähtavat kasu, et ergutada vaeseid sotsiaaltoetustest elamise ja võimaliku mustal turul töötamise asemel tööturule sisenema; rõhutab, et ülimalt tähtsad on vastastikust mõistmist ja sallivust edendavad programmid;

29.

kutsub komisjoni üles lisama strateegiasse laienemismõõtme, töötades kandidaatriikides ja potentsiaalsetes kandidaatriikides välja katseprojekte, millega tagatakse riiklike tegevuskavade väljatöötamine kooskõlas ELi strateegiaga;

30.

kutsub liikmesriike üles nimetama ametisse kõrgema valitsusametniku või haldusorgani, kes täidesaatvat võimu omades tegutseks riikliku kontaktpunktina, mis vastutab strateegia läbipaistva ja tõhusa rakendamise, koordineerimise, järelevalve, peavoolustamise ja jõustamise eest riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil ning tagab minimaalse bürokraatia ja vahendite tõhusa haldamise ja kontrollimise;

31.

kutsub liikmesriikide haridusministeeriume ja komisjoni üles looma uuenduslikke ja paindlikke stipendiume andekate õpilaste toetamiseks ning suurendama toetust olemasolevatele stipendiumidele ja programmidele;

32.

kutsub komisjoni ja nõukogu üles kasutama Laekeni näitajate parandatud ja täpsustatud komponente sotsiaalse ja territoriaalse tõrjutuse mõõtmisel ning edusammude hindamisel; rõhutab, et Laekeni näitajate horisontaalset jagunemist peab laiendama ka kõige väiksematele statistikaga tegelevatele haldusüksustele (LAU 1 ja LAU 2); peale selle juhib tähelepanu asjaolule, et Laekeni näitajad võiks lisada ühtekuuluvuspoliitika edaspidistele näitajatele, eriti mis puudutab sotsiaalset mõõdet;

33.

palub komisjonil täiendada neid näitajaid eesmärkide ja võrdlusaluste süsteemiga, et saavutada edusammude suhtes tõeline poliitiline vastutus; rõhutab lisaks sellele, et on väga vaja edasiminekut liigitatud andmete kogumisel, et oleks võimalik mõõta edusamme eesmärkide/võrdlusaluste/näitajate saavutamisel ning töötada välja tõenduspõhised poliitikapõhimõtted ning suurendada tõhusust ja tagada parem hindamine;

34.

nõuab parimate tavade abil võrdlusaluste, näitajate ning sõltumatute seire- ja mõjuhinnangumehhanismide kiiret väljatöötamist, et suurendada ja hinnata programmide tõhusust ja konkreetseid tulemusi ning mitte ainult seda, kas toetuse saanud projektid on kooskõlas protseduuriliste nõuetega, ning nõuab rahaliste vahendite kasutamise tõhusat järelevalvet, et oleks tagatud nende tegelik kasutamine romade elutingimuste, tervishoiu, hariduse ja tööhõive parandamiseks;

35.

on seisukohal, et liikmesriikide struktureeritud koostöö praeguste avatud koordinatsioonimeetodite raames tööhõive ja sotsiaalse kaasatuse valdkonnas on väga suure tähtsusega romade täieliku kaasamise edendamisel, ning palub komisjonil korraldada heade tavade ja kogemuste vahetamine liikmesriikide ja kõikide roma küsimustega tegelevate poolte vahel;

36.

nõuab komisjonilt ja liikmesriikidelt - et täpselt määratud ja konkreetse otstarbega vahendid jõuaksid puudust kannatavate romadeni ja aitaksid nende elujärge pikaajaliselt parandada - tõsist tahet käivitada programmid, mis oleksid eesmärgipärasemad ja rohkem arengule suunatud, komplekssemad, paindlikumad ja jätkusuutlikumad, ajaliselt pikemad ja piirkondlikult asjakohasemad ja mille keskmes oleks kõige halvemas olukorras olevad mikropiirkonnad, arvestades nende geograafilist, sotsiaalmajanduslikku ja kultuurilist omapära, ning mis oleks suunatud eeslinnade, maapiirkondade ja romade asustatud eraldi linnaosade vaesuse probleemi lahendamisele ning milles pöörataks erilist tähelepanu elamiskõlbmatute eluasemete (kus puudub näiteks joogivesi, küte, elekter ja kanalisatsioon) parandamisele ning annaks perekondadele täiendavat abi paremate elamistingimuste säilitamiseks; kutsub komisjoni samuti üles jälgima nende projektide tulemusi pärast rahastamise lõppu;

37.

palub liikmesriikidel parandada romade majanduslikke võimalusi, sealhulgas ettevõtjatele mikrolaenude andmise edendamist; palub liikmesriikidel võtta eeskujuks tulemuslike projektide kogemused, näiteks deklareerimata äritegevuse muutmine ekspertide abiga seaduslikuks majandustegevuseks;

38.

palub liikmesriikidel ja komisjonil välja töötada selge poliitika romade kaasamiseks tööturule ning koostada ja vastu võtta meetmed võitluseks sotsiaalkindlustussüsteemist pikaajalise sõltuvuse negatiivsete mõjudega;

39.

tunnistab, et enamik romadest töötab deklareerimata töökohal, ja arvestades sotsiaalkindlustussüsteemide jätkusuutlikkuse tagamise vajadust, palub liikmesriikidel koostöös sotsiaalpartneritega tõhusalt võidelda selle nähtusega;

40.

kutsub liikmesriike üles võtma endale kohustuse kaasata roma elanikkonna tööhõivega seotud kaasamismeetmete rakendamisse sellised avalik-õiguslikud osapooled nagu VKEd ja mikroettevõtted;

41.

rõhutab, et VKEdel ja mikroettevõtetel võib romade integreerimisel olla tähtis osa ja toetab sellele eesmärgile kaasaaitajate premeerimist;

42.

usub, et romadele saab tagada paremaid väljavaateid, eriti nende juurdepääsu osas tööturule, sellega, kui liikmesriigid suurendavad oma investeeringuid haridusse ja koolitusse, pöörates erilist tähelepanu uutele tehnoloogiatele ja internetile ning kaasates meetmeid, mida on soovitanud rahvusvaheline teaduskogukond, fondid ja valitsusvälised organisatsioonid, kes töötavad hariduse ja sotsiaalse kaasatuse valdkonnas piirkondlikul ja kohalikul tasandil;

43.

kutsub komisjoni üles koostama Euroopa kriisikaarti, milles määratletakse, mõõdetakse ja uuritakse neid ELi mikropiirkondi, mille elanikke kõige enam mõjutab vaesus ja sotsiaalne tõrjutus vähemalt järgmiste tunnuste järgi:

44.

nõuab, et liikmesriigid esitaksid romade sotsiaalmajandusliku olukorda (peamiselt haridust, tervist, eluaset ja tööhõivet) puudutavad andmed, ja palub rahvusvahelistel organisatsioonidel (näiteks ILO ja OECD) tegelda nende küsimustega oma üldiste uuringute käigus ja aidata seada konkreetseid eesmärke, mis on seotud näiteks sellega, kui suur peaks roma kogukonnas olema kesk- ja kolmanda taseme hariduse omandanute, avalikus halduses töötavate või sotsiaalse ja poliitilise elu eri sektorite esindajate määr, ning kutsub komisjoni üles koostama nende andmete põhjal ELi jaoks selge ja rakendatava romade kaasamise strateegia;

45.

kutsub seepärast komisjoni üles osutama neile mikropiirkondadele konkreetset abi, sealhulgas rahalist abi, ja töötama otseselt välja katseprojekte, mis hõlmavad vahendajate osalemist vastavalt Euroopa Nõukogu programmile, ning jälgima strateegia rakendamise kulgu;

46.

palub komisjonil ergutada strateegia raames liikmesriike, asjaomaseid rahvusvahelisi ja Euroopa institutsioone, valitsusväliseid organisatsioone, roma kogukondi, muid sidusrühmi ja avalikkust kasutama selle vähemuse kohta alati nimetust roma või roma ja sinti;

47.

kutsub komisjoni ja nõukogu üles eraldama järgmise mitmeaastase finantsraamistiku raames ühtekuuluvuspoliitika vahendeid selgesõnaliselt selleks, et toetada strateegiat, luues romade kaasamist käsitleva ELi strateegia jaoks tulemusreservi;

48.

on seisukohal, et praegused ELi toetuste kasutusmäärad on liiga madalad; palub komisjonil seetõttu analüüsida selle ilmingu põhjuseid ja välja töötada tõhusam viis ELi vahendite, eelkõige konkreetselt tõrjutud rühmadele ette nähtud vahendite kasutamise jälgimiseks; nõuab eelkõige tungivalt ELi vahendite tõhususe alase teabe kogumist, võttes samas nõuetekohaselt arvesse andmekaitsedirektiive, et töötada välja tõenditepõhised meetmed;

49.

rõhutab asjaolu, et romade sotsiaalne tõrjutus on väga tugevasti seotud vaesuse ja tõrjutuse territoriaalse aspektiga, kuna see koondub vähearenenud mikropiirkondadesse, kus on terav puudus finantsvahenditest, mida oleks vaja selleks, et anda oma osa lisaks ühenduse rahalistele vahenditele, mille jaoks need piirkonnad on kõlblikuks tunnistatud, ja kus väga sageli puuduvad haldussuutlikkus ja inimjõud vahendite õigeks kasutamiseks; rõhutab vajadust suunata konkreetsed jõupingutused nimelt sellistesse mikropiirkondadesse, mis on sageli piirkonnasisesed äärealad, ja lihtsustada oluliselt bürokraatiat, et ühtekuuluvuspoliitika raames saaks eraldada võimalikult suures ulatuses vahendeid;

50.

on seisukohal, et vaja on ka uusi struktuurifondidest raha eraldamist käsitlevaid eeskirju, mis sätestaksid, et vahendite eraldamise tingimuseks on eraldatuse kaotamine ja romadele avalikele teenustele võrdse ligipääsu tagamine; on seisukohal, et ka kohalikul tasandil tuleks koostada mõõdetavatel näitajatel ja konkreetsetel meetmetel põhinevad eraldamisvastased ja võrdsete võimaluste kavad;

51.

nõuab komisjonilt tungivalt asjakohaseid vahendeid, mis aitaksid liikmesriikidel tagada Euroopa Sotsiaalfondi, ERFi ja Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) vahelist täiendavust, ning kutsub liikmesriike üles kasutama romade kaasamiseks teisi programme, nagu PROGRESS, eluskestva õppe programm, kultuuriprogramm (2007–2013) ja terviseprogramm (2008–2013);

52.

nõuab, et ELi arengutoetusega tegelevad asutused saaksid romade töörühma järelevalve ja kontrolli all volitused, et:

53.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kasutama ühelt poolt osalevat järelevalve hindamist, kaasates roma kogukonnad ja aidates suurendada sidusrühmade suutlikkust, ning teiselt poolt välisekspertide teadmisi, et saada realistlik ja objektiivne hinnang erinevate meetmete ja vahendite üldise edukuse või ebaõnnestumise kohta; lisaks palub, et komisjon esitaks parlamendile nimekirja roma elanikkonda toetavatest projektidest, mida komisjon on alates 2000. aastast rahastanud, ning näitaks ära saavutatud tulemused;

54.

kutsub liikmesriike üles rakendama ELi struktuurifondide raames horisontaalset prioriteeti „marginaliseeritud kogukonnad” ja osalema ELi-roma võrgustiku töös struktuurifondide hea rakendamise nimel romade sotsiaalseks kaasamiseks; rõhutab, et olemasolevaid meetmeid, järelevalve- ja hindamismehhanisme tuleb oluliselt parandada; rõhutab lisaks, et ametid ja organisatsioonid, kes rakendavad struktuurifondidest kaasrahastatavaid projekte, mis on suunatud otseselt romadele või millest romad saavad kasu kaudselt, peavad oma tegevusest aru andma ning peavad rakendama meetmeid läbipaistvalt; lisaks nõuab pidevat analüüsi programmidele eraldatud ja kulutatud vahendite ning jooksvate kulude osakaalu kohta;

55.

kutsub komisjoni ja nõukogu üles laiendama ELi poolse rahastamise ulatust, et lisaks arengule oleks abikõlblik ka kvaliteetsete avalike teenuste pakkumine; rõhutab samuti, et kaasrahastamine tuleks läbi vaadata ja võimalik, et ka diferentseerida, et see peegeldaks paremini tegevuste ja kasusaajate mitmekesisust, ja nii võiks romadele suunatud projektidest riik rahastada väiksema osa ning EL suurema osa;

56.

rõhutab, et on vaja oluliselt parandada kooskõlastatust ELi asjaomaste poliitikate vahel, et tugevdada sünergiat ja vastastikust täiendavust; bürokraatlikke ja rakenduseeskirju tuleb märkimisväärselt lihtsustada ja kõik tõkked eri fondide vahel tuleb kaotada, et oleks võimalik saavutada kõikide vahendite maksimaalne kasutamine;

57.

rõhutab, et struktuurifondid peaksid ühendama riikliku ja kohaliku lähenemisviisi, tegutsedes programmide kaudu, mis lähtuvad riiklikust strateegiast ja pakuvad konkreetsetele vajadustele kohalikke vastuseid; rõhutab lisaks vajadust luua sünergia valitsuste roma strateegiate ja struktuurifondide rakendamise vahel, samuti Euroopa Sotsiaalfondi korraldusasutuste ja spetsiaalsete roma üksuste või koordineerimisstruktuuride vahel, kes tegelevad romade küsimustega;

58.

kutsub komisjoni ja nõukogu üles parandama romade kaasamisega tegelevate valitsusväliste organisatsioonide ja kohalike omavalitsuste ligipääsu ELi vahenditele, lihtsustades taotlemiskorda ja eeskirju;

59.

kutsub komisjoni üles lisama strateegiasse mehhanismi, mis edendaks romade töölevõtmist avalikus halduses nii ELi kui ka riikide tasandil, ning palub liikmesriikidel võtta romasid tööle avalikesse asutustesse, eeskätt neisse institutsioonidesse, mis tegelevad romade kaasamise ELi ja riiklikult rahastatavate programmide väljatöötamise ja rakendamisega;

60.

rõhutab, kui oluline, on, et liikmesriigid allkirjastaksid ja ratifitseeriksid kodakondsuse Euroopa konventsiooni, milles on selgelt sätestatud, et riikide kodakondsusseadustes ei ole lubatud mingisugune diskrimineerimine soo, usutunnistuse, riikliku või rahvusliku päritolu alusel;

61.

sellega seoses rõhutab vajadust jätkata selliseid ELi programme nagu diskrimineerimisvastase võitluse programm Progress ja programm Jasmine, mille kaudu tehakse investeeringuid suutlikkuse suurendamisse, ning nõuab, et selliste programmide arendamine jätkuks ka pärast 2013. aastat;

62.

hindab positiivselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta määruse (EL) nr 437/2010 sätetega loodud võimalust, millega eluasemete taastamiseks tõrjutud kogukondadele nähakse ette kuni 3 % Euroopa Regionaalarengu Fondi eriprogrammide vahenditest või 2 % kogu eraldatud eelarvest; märgib kahetsusega, et seni ei ole tegevuskavasid muudetud nii, et neis tähtsustataks romade eluasemete küsimust; palub liikmesriikidel see uus võimalus struktuurifondide raamistikus kiiresti ja täielikult ära kasutada, et tugevdada tulemusliku sotsiaalse kaasamise väljavaateid; kutsub komisjoni üles esitama nimetatud määrusega seoses konkreetse tegevuskava rahaliste vahendite kasutamise kiirendamiseks ning soovitab komisjonil koostada aruande nende vahendite kasutamise kohta; lisaks kutsub liikmesriike üles kasutama romade integreerimise programmide väljatöötamisel tõhusalt Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi koosmõju potentsiaali;

63.

möönab, et romade kogukonnad kujutavad endast väga heterogeenseid rühmi, millest tulenevalt nende puhul ei saa olla ühteainsat strateegiat; soovitab seetõttu liikmesriikide kohalikel ja piirkondlikel asutustel esitada tõhusad integratsioonipoliitilised meetmed vastavalt piirkonna eripärale (geograafiline, majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline taust); soovitab komisjonil kasutada romade kogukondade kaasamisele aktiivselt kaasa aidanud asutuste kogemusi ning soovitab heade tavade ja edukate tegevusmudelite vahetamist romade sotsiaalse kaasamise eesmärgil;

64.

tuletab meelde, et tulemusliku kaasamise peamiseks eeltingimuseks on kogu ühiskonna ja romade kogukonna ühised jõupingutused; palub liikmesriikidel seetõttu aidata parandada romade elutingimusi ja suurendada tööhõivet, ning soovitab, et liikmesriigid ning piirkondlikud ja kohalikud asutused – kooskõlas Euroopa Regionaalarengu Fondi käsitleva määrusega – integreeriksid tõrjutud kogukondadele uute eluasemete eraldamise laiemasse ja terviklikumasse poliitilisse raamistikku, mis hõlmaks vastastikuseid ja kahesuunalisi kohustusi, nagu näiteks nn üheskoos ehitamine, mis tähendab romade osalemist uute ehitiste ehitamisel ja mõlemapoolseid pingutusi laste koolikohustuse täitmise parandamiseks ning tööpuuduse tunduvaks vähendamiseks; liikmesriigid saavad sel moel oluliselt kaasa aidata halbades tingimustes elavate tõrjutud rühmade eluasemevajadusele konkreetse lahenduse leidmisele; nõuab, et liikmesriigid kasutaksid EU Roma võrgustikku, et soodustada heade tavade vahetamist;

65.

kutsub komisjoni ja nõukogu üles kasutama Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames maksimaalselt ära programme, nagu piiriülesed koostööprogrammid, riikidevahelised koostööprogrammid ja piirkondadevahelised koostööprogrammid, ning kasutama ära Euroopa piiriülese koostöö rühmituse pakutud võimalusi;

66.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles analüüsima ja kaotama takistusi, mis raskendavad roma naistel tööturule siseneda või naasta või tegutseda üksikisikust ettevõtjana, samuti panema vajalikku rõhku naiste rollile marginaliseerunud romade majanduslike võimaluste suurendamisel ja ettevõtluse käivitamisel; lisaks kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et roma naised oleksid kaasatud romade kaasamist käsitleva ELi strateegia väljatöötamisse, rakendamisse, järelevalvesse ja hindamisse;

67.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles seadma horisontaalseks eesmärgiks roma naiste võimaluste suurendamise kõikides romade kaasamist käsitleva ELi strateegia esmatähtsates valdkondades;

68.

kutsub komisjoni ja nõukogu üles lisama strateegia eesmärkide hulka soolise võrdõiguslikkuse edendamise, samuti võitluse mitmekordse ja valdkonnaülese diskrimineerimise vastu;

69.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles koguma, analüüsima ja avaldama usaldusväärseid sooliselt eristatud statistilisi andmeid, mis võimaldaksid strateegiat asjakohaselt hinnata ja uuendada ning mõõta strateegia projektide ja meetmete mõju roma naistele;

70.

nõuab, et strateegiasse lisataks mehhanism koostöö, teabevahetuse ja järelevalve jaoks mitte ainult ELi, vaid ka riiklikul tasandil ELi Põhiõiguste Ametiga, Euroopa Nõukoguga, teiste asjaomaste rahvusvaheliste ja Euroopa institutsioonidega, valitsusväliste organisatsioonidega, roma kogukondadega ja teiste sidusrühmadega, et tuvastada probleeme ja leida lahendusi ning tagada, et vastutavad isikud rakendaksid strateegiat õigesti ja täielikult nii ELi kui ka riikide tasandil, tagades sellega strateegia edu;

71.

palub komisjonil anda tehnilist abi, mida on vaja struktuurifondide haldamisega tegelevate asutuste haldussuutlikkuse parandamiseks, ning kutsub liikmesriike üles andma nõu ja haldusabi, näiteks korraldades koolitusi ning abistades abitaotluste ja selgituste koostamisel, et romadel oleks lihtsam ettevõtlust ja tööhõivet toetavate Euroopa ja riiklike rahastamisprogrammide kohta teavet hankida ning asjakohaseid taotlusi esitada;

72.

palub liikmesriikidel määrata romade sotsiaalseks kaasamiseks konkreetsed ja kindlad sihid ning üksikasjalikud ja mõõdetavad eesmärgid, kui riiklikesse programmidesse võetakse üle Euroopa 2020. aasta eesmärgid vaesuse ja sotsiaalse kaasatuse küsimustes, ning nõuab, et seatud eesmärkide saavutamiseks võetaks kiiresti meetmeid;

73.

on arvamusel, et romadele saab tagada parema tuleviku hariduse abil ning seega on väga oluline investeerida roma laste ja noorte haridusse; rõhutab, et hariduse saamine ei ole ainult õigus, vaid ka kohustus, ning avaldab toetust meetmetele, mille eesmärk on suurendada roma õpilaste kooliskäimist, muu hulgas nende perekondade aktiivse kaasamise kaudu;

74.

on veendunud, et teadlikkuse suurendamine roma kultuurist üle Euroopa aitab kaasa vastastikusele mõistmisele romade ja muude rahvuste vahel Euroopas ja parandab ühtlasi kultuuridevahelist dialoogi;

75.

on arvamusel, et tulevases strateegias roma vähemuse kohta tuleks eelkõige pöörata tähelepanu haridusele, mis on sotsiaalse kaasatuse suurendamisel kesksel kohal;

76.

usub, et noorte romade jaoks tuleks paika panna toetusmehhanismid, nt stipendiumid ja juhendamiskord, et julgustada neid kooli lõpetama, kõrgharidust omandama ja kvalifikatsiooni täiendama;

77.

on seisukohal, et tuleks koostada uut tüüpi stipendiumiprogramm eesmärgiga anda noortele romadele haridust kõige kõrgemal tasemel, et kasvatada romadele uue põlvkonna juhte;

78.

on seisukohal, et haridusasutused, mille ebasoodsamast olukorrast pärit olevad õpilased saavad sisse kõrgema taseme õppeasutustesse või mille lõpetamise määr on üle keskmise, peaksid saama hüvitust, ning palub komisjonil töötada välja sellealased projektid;

79.

peab väga oluliseks, et liikmesriigid soodustaksid romade integreerumist nende elukoha või riigi ühiskondlikku ja kultuuriellu, ning tagaksid nende pikaajalise osalemise ja esindatuse selles, muu hulgas ka kutsehariduse ja -koolituse edendamiseks kavandatud meetmete ning roma kogukonnale suunatud elukestva õppe programmide kaudu, võttes arvesse Euroopa erinevate roma rühmade kultuuripärandit ja eluviisi; rõhutab näiteks, et võiks pakkuda koolide personalile eriväljaõpet, soodustada roma õpetajate töölevõtmist, edendada tihedat koostööd roma perekondade ja organisatsioonidega ning pakkuda noortele pärast kooli lõpetamist tuge ja stipendiume; märgib, et see protsess peaks aktiivselt kaasama liikmesriikide kohalikud omavalitsused ning saatma mittetulundussektorile signaali, et nende tegevuse hulgas peaks olema programmid romade ühiskonda integreerimiseks;

80.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võitlema romade sotsiaalse ja haridusliku tõrjumise kõigi vormide vastu ning edendama kõiki programme, mille eesmärk on investeerida romade haridusse;

81.

on arvamusel, et kohalikud omavalitsused peaksid vastutama koolisüsteemist enne kohustusliku hariduse omandamist välja langenud õpilaste taasintegreerimise eest; märgib, et selleks peavad haridusasutused kohalikke omavalitsusi koolist lahkujatest teavitama;

82.

kutsub komisjoni üles toetama edasisi algatusi, mis on ette nähtud roma lastele ja noortele haridusvõimaluste ja hoolduse pakkumiseks;

83.

on veendunud, et lasteaiad ja/või alternatiivsed koolieelse lastehoiu- ja haridusvormid tuleks luua kogukondadesse, kus neid veel ei ole, ning need vajaksid laiendamist seal, kus kohti ei jätku;

84.

kutsub komisjoni üles toetama algatusi, mis on osutunud tõhusaks eraldatuse vältimisel ja milles seatakse esikohale kaasavad projektid, mis edendavad edusamme hariduses ja milles osalevad roma pered;

85.

väljendab muret kirjaoskamatuse kõrge taseme pärast romade hulgas ja peab vajalikuks, et koostatakse ja töötatakse välja programmid, mille abil tagatakse roma tütarlastele ja naistele kvaliteetne esimese, teise ja kolmanda astme haridus, sealhulgas strateegiad, mis hõlbustavad nende üleminekut esimeselt haridusastmelt teisele ning edendavad kogu protsessi vältel nii romade kui ka teiste rahvaste hulgas paremat arusaamist roma kultuuripärandist, ajaloost ja väärtustest;

86.

rõhutab, et vähene osalus, sage puudumine ja vähesed haridusalased saavutused koolides võivad viidata sellele, et õpilased ja vanemad ei ole kooli tähtsusest alati teadlikud; muude asjakohaste tegurite hulgas võivad olla ebapiisavad ressursid, terviseprobleemid, kvaliteetse hariduse puudumine elukohas, vastuvõetava koolitranspordi puudumine, elamine mitterahuldavates tingimustes või riietus, mis muudab kooliskäimise võimatuks, tõrjuv koolikliima või segregeeritud koolid, mis ei anna piisavat ettevalmistust konkureerimiseks tööturul; rõhutab seetõttu, kui tähtsad on meetmed roma õpilaste kooliskäimise edendamiseks ning õpilaste vanemate, roma kogukonna ja kõikide huvirühmadega peetav pidev dialoog hariduse teemal;

87.

rõhutab üliolulist rolli, mida võivad etendada rohujuuretasandi ja sooritusspordialad romade kaasamisel;

88.

toetab õpetajakoolituse programmide edendamist, millega suurendatakse õpetajate suutlikkust tegeleda roma päritolu laste ja noortega, samuti nende vanemate ja romade vahendajatena töötavate inimestega eelkõige algkoolis, et soodustada romade regulaarset kooliskäimist;

89.

soovitab, et haridusalases integreerimises kasutataks erinevat lähenemisviisi nende roma laste suhtes, kelle pere soovib jääda paikseks – näiteks jälgides laste regulaarset kooliskäimist – ning nende laste suhtes, kelle pere soovib jätkata rändeluviisi – näiteks võttes meetmeid kooliskäimise hõlbustamiseks roma laagrites;

90.

rõhutab liikuvus-, elukestva õppe, kutseõppe- ja täiendusõppeprogrammide tähtsust roma noorte ja täiskasvanute kaasamisel ja nende tööturule sisenemise võimaluste suurendamisel;

91.

on arvamusel, et tuleb laiendada töökohal toimuvate koolituste süsteemi, et võimaldada laiaulatuslikku vajalike oskuste ja suutlikkuse omandamist;

92.

on veendunud, et väljaõppe pakkumine tuleb viia kooskõlla tööturu nõudlusega, ning nõuab seetõttu tööjõu nõudluse keskpika perspektiivi riiklike ja piirkondlike prognooside tegemist;

93.

palub komisjonil töötada välja ja rakendada ELi institutsioonide, liikmesriikide ja roma kogukonnajuhtide ühised seiresüsteemid liikmesriikides elluviidud programmide ja projektide jälgimiseks;

94.

näeb roma kultuuri Euroopa kultuurimosaiigi lahutamatu osana; juhib tähelepanu sellele, et roma inimestest ja nende elulaadist arusaamiseks tuleb suurendada teiste eurooplaste teadlikkust roma pärandist, traditsioonidest ja keelest ning kaasaegsest roma kultuurist; toetab jõuliselt nende loomingulise tegevuse kui kultuuridevahelise dialoogi olulise osa edendamist ja alahoidmist;

95.

on seisukohal, et romad peaksid püüdma õppida tundma nende rahvaste tavasid ja kultuuri, kelle hulgas nad elavad, et nad saaksid oma elukohas paremini integreeruda.

96.

on veendunud, et romasid ja muid rahvaid kaasavad vabatahtlikud ja spordiüritused aitavad suurendada sotsiaalset kaasatust;

97.

kutsub komisjoni üles edendama rakendatavate programmide ja romade omaalgatuse raames parimaid tavasid ning positiivseid eeskujusid ja kogemusi, et parandada suhtumist romadesse ja nende kuvandit teiste rahvaste hulgas ning ergutada roma kogukondade aktiivset osalemist ja loovat koostööd ELi, liikmesriikide ja kohalikes programmides;

98.

nõuab romade tööhõive, hariduse ja kultuuri edendamiseks ette nähtud ELi vahendite paremat kindlakstegemist ja kasutamist valitsuse kõikidel tasanditel;

99.

soovitab, et romade vähemust käsitlevad ELi eri poliitikavaldkonnad töötataks edaspidi välja diferentseeritult vastavalt eri liikmesriikide ja asjakohaste roma kogukondade eripärale;

100.

juhib tähelepanu sellele, kui tähtis on kontrollida rangemalt romade kaasamiseks ette nähtud ELi vahendite kasutamist;

101.

on veendunud, et kasulik oleks vahetada kogemusi ja parimaid tavasid romade kaasamises edu saavutanud liikmesriikide ja nende liikmesriikide vahel, kellel see on ikka veel probleemiks;

102.

tunnistab, et paberimajanduse keerukus võib osutuda projektide korraldajatele takistuseks; rõhutab vajadust tõhustada tööd toetuste taotlemise menetluste lihtsustamiseks; rõhutab Euroopa vahendite alakasutamist selles valdkonnas;

103.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.