28.6.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 188/9

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 9 horisontaalset sotsiaalklauslit;

—

võttes arvesse komisjoni 7. juuli 2010. aasta teatist „Roheline raamat. Piisav, jätkusuutlik ja kindel Euroopa pensionisüsteem” (KOM(2010)0365);

—

võttes arvesse oma 11. novembri 2010. aasta resolutsiooni demograafiliste väljakutsete ja põlvkondadevahelise solidaarsuse kohta (1);

—

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee aruannet komisjoni 7. juuli 2010. aasta teatise „Roheline raamat. Piisav, jätkusuutlik ja kindel Euroopa pensionisüsteem” (2) kohta;

—

võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta: Euroopa 2020. aasta strateegia koondsuuniste II osa (KOM(2010)0193) ja oma 8. septembri 2010. aasta seisukohta sellel teemal (3);

—

võttes arvesse komisjoni 29. aprilli 2009. aasta teatist „Toimetulek rahvastiku vananemise mõjuga ELis (2009. aasta aruanne rahvastiku vananemise kohta)” (KOM(2009)0180) ja oma 7. septembri 2010. aasta resolutsiooni (4);

—

võttes arvesse oma 6. mai 2009. aasta resolutsiooni tööturult tõrjutud isikute aktiivse kaasamise kohta (5);

—

võttes arvesse oma 6. mai 2009. aasta resolutsiooni uue sotsiaalmeetmete kava kohta (6);

—

võttes arvesse oma 20. novembri 2008. aasta resolutsiooni sotsiaalkindlustussüsteemide ja pensionide tuleviku – nende rahastamise ja individualiseerimise suundumuse kohta (7);

—

võttes arvesse oma 9. oktoobri 2008. aasta resolutsiooni sotsiaalse kaasatuse edendamise ja vaesuse, sealhulgas laste vaesuse vastu võitlemise kohta ELis (8);

—

võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2005)0507) ja oma 20. juuni 2007. aasta seisukohta (9);

—

võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 2001. aasta Stockholmi kohtumisel vastu võetud strateegiat Euroopa pensionisüsteemide reformimise kohta;

—

võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 2001. aasta Laekeni kohtumisel vastu võetud otsust pensione puudutavate ühiste eesmärkide kohta, kus rõhutatakse, et pensionid peavad olema piisavad, jätkusuutlikud ja kohandatavad;

—

võttes arvesse põhiõiguste hartat, eriti selle artiklit 23;

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 48;

—

võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ning majandus- ja rahanduskomisjoni, siseturu- ja tarbijakitsekomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A7-0025/2011),

A.

arvestades, et inimesed sisenevad praegu tööturule vanemana töötuse tõttu, mis eriti puudutab noori ja madala kvalifikatsiooniga noori, ning samuti pikema hariduse ja teatavatel juhtudel kõrghariduse tõttu, et nad lahkuvad tööturult keskmiselt enne seadusliku pensioniea kättejõudmist, ning et nende tööelu terviklikkust lõhuvad sagedased mitteaktiivsuse perioodid ja eluiga kasvab;

B.

arvestades, et finants- ja majanduskriis on oluliselt suurendanud ELi ees seisvat demograafilist probleemi;

C.

arvestades, et praeguste andmete kohaselt tööturule sisenevate inimeste arv väheneb (ELi tööealine elanikkond hakkab 2012. aastast alates vähenema) ja pensionäride arv suureneb (2008. aastal oli ELis üle 65-aasta vanuse inimese kohta neli tööealist kodanikku); arvestades, et see areng on erinev vastavalt liikmesriikide vahelistele demograafilistele erinevustele;

D.

arvestades, et piisava, jätkusuutliku ja kindla pensioni tagamine on lahutamatult seotud suurema tööhõive, suurema tootlikkuse ja majanduskasvuga;

E.

arvestades, et Euroopa Liidu majanduse juhtimisel tuleks arvesse võtta rohelises raamatus esitatud terviklikku lähenemisviisi;

F.

arvestades, et finantskriisi tõttu on kasvanud tööpuudus, vaesus ja sotsiaalne tõrjutus ning paljudes liikmesriikides on suurenenud eelarvedefitsiit ja tekkinud probleemid (maksudest või muudest allikatest rahastatavate) pensionide rahastamisega ning avaldunud on mõnede pensionifondi süsteemide nõrkused;

G.

arvestades, et ELi 2020. aasta strateegias püstitatud eesmärk jõuda 75 % tööhõiveni peab aitama kaasa pensionisüsteemide säästvale arengule;

H.

arvestades, et ajutiste või ebapüsivate töökohtade üha suurem levik vähendab makseid pensionisüsteemidesse, kahjustab kõnealuste süsteemide stabiilsust ja tulevaste pensionide piisavust;

I.

arvestades, et pensionifondide struktuuri kujundamisel tuleb arvestada riskide leevendamist ja šokkide talumise võimet;

J.

arvestades, et ühiskond peaks tunnustama neid, kes pühendavad oma aega ja võimeid laste kasvatamisele või eakate hooldamisele, ning seda oleks võimalik teha sellistele inimestele individuaalsete õiguste andmisega, eelkõige seoses pensioniga;

K.

arvestades, et Euroopa Liidus on meeste ja naiste võrdõiguslikkus väärtus, eesmärk ja põhiõigus ning ELi institutsioonidel on kohustus järgida soolist võrdõiguslikkust kõigi oma meetmete puhul;

L.

arvestades, et pensioniga seotud erinevates aspektides kogevad naised Euroopa Liidus otsest ja kaudset diskrimineerimist;

M.

arvestades, et pensionireformide tulevase mõju hindamisel võetakse tavaliselt aluseks täistööajaga, täieliku teenistuskäiguga ja keskmise sissetulekuga mees ning arvestades, et kindlustusmatemaatilised soopõhised tabelid avaldavad negatiivset mõju naiste pensioniarvestusele ning näevad naistele ette madalama asendusmäära;

N.

arvestades, et vanemad naised on eriti ebakindlas olukorras, kui nende pension tuleneb perekonnaseisust (lese- või toitjakaotuspension) ning kui neil endal pole töökatkestuste tõttu piisavaid pensioniõigusi,

1.

peab tervitatavaks rohelises raamatus vastu võetud terviklikku lähenemisviisi, mille eesmärk on riiklikul ja ELi tasandil anda uut hoogu tugevate, pikaajaliste, piisavate, jätkusuutlike ja kindlate pensionisüsteemide rajamisele ning kaitsta subsidiaarsuse põhimõtet; tuletab meelde, et tavad, majanduslik ja demograafiline olukord ning tööturu iseloom on liikmesriigiti erinevad ning et tuleb järgida lähimuse ja solidaarsuse põhimõtet, mille alusel liikmesriigid vastutavad täielikult oma pensionisüsteemi korraldamise eest;

2.

rõhutab, et ajal, mil sotsiaalsed ja majandustingimused on üldiselt rasked ning eri liikmesriikides ja õigussüsteemides isegi erinevad, peavad liikmesriigid lahendama keerulise probleemi, et tagada oma kodanike ootuste täitmise piisava ja jätkusuutliku pensioni saamiseks;

3.

rõhutab, et väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad on ELis peamised tööandjad ja majanduskasvu allikad ning annavad jätkuvalt olulise panuse pensionisüsteemide jätkusuutlikkuse ja piisavuse tagamisse liikmesriikides; soovib seetõttu näha sektoripõhiste, sektoritevaheliste ja territoriaalsete fondide arengut, et suurendada VKEde töötajate liitumist pensionisüsteemidega, mis võiks olla ka parima tava näiteks;

4.

märgib, et tugeva majandus- ja sotsiaalpoliitika väljakujundamine siseturu jaoks, mis võtab arvesse põlvkondadevahelise solidaarsuse väljakutseid, annab olulise panuse jätkusuutliku tööhõivepoliitika ning kasvu ja stabiilsuse edendamisse, eelkõige sotsiaalse ühtekuuluvuse säilitamise kaudu; tuletab meelde, et sotsiaalpartneritel on sealjuures tähtis roll;

5.

on seisukohal, et pensionisüsteemide tulevase jätkusuutlikkuse huvides on ülioluline teha pikaajalisi investeeringuid ja sääste ning makromajandusliku järelevalve raamistikus tuleks sellega arvestada;

6.

märgib, et nii majanduspoliitika üldsuunistes kui ka stabiilsuse ja kasvu paktis viidatakse avaliku sektori kuludele seoses vananemisega; on arvamusel, et otseste riiklike pensionikohustuste nõuetekohane arvessevõtmine riigi eelarvepuudujäägi puhul on üks paljudest jätkusuutlikkuse tingimustest; nõuab, et majanduse juhtimise reformimisel seda nõuetekohaselt arvestataks ja tagataks nii pensionisüsteemide eri sammaste asjakohane käsitlus ja keskendutaks fondide jätkusuutlikkusele;

7.

kutsub komisjoni ja nõukogu üles tagama – pidades silmas jätkusuutliku ja hästi toimiva pensionisüsteemi ülimat tähtsust kodanikele ja riigi rahanduse stabiilsusele – et pensionireformide kulusid võetakse jätkuvalt arvesse selle hindamisel, kas teatud liikmesriigi suhtes tuleb rakendada ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust, ning soovitab soodustada mitte ainult teatud tüüpi pensionireformi, vaid ka rahastamissüsteemi jätkusuutlikkust; märgib, et süstemaatilise pensionireformiga kaasnevad märkimisväärsed ümberkujundamise kulud, mida on vaja riigivõla ja eelarvepuudujäägi arvutamisel arvesse võtta;

8.

rõhutab, et riikliku rahanduse jätkusuutlikkus eeldab kogu riikliku ja erasektori võla arvessevõtmist; rõhutab, et pensionisäästud on rohkemat, kui üksnes pensionideks määratud säästud; nõuab, et avaliku sektori kapitaliseerimata otseste pensionikohustuste kogumaht avalikustataks ja esitataks selgesõnaliselt riikide rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse huvides;

9.

rõhutab, et pensionid ja pensionisüsteemid on liikmesriikide kohustus; tunnistab, et kõigi liikmesriikide majandus on vastastikku teineteisest sõltuv ning seetõttu kutsub ELi ja liikmesriike üles avatud kooskõlastusmeetodi raames oma poliitikapoliitika erinevaid suundi asjakohaselt kooskõlastama, et tagada pensionisüsteemide piisavus, kindlus ja jätkusuutlikkus;

10.

märgib, liikmesriikides kasutusel olevad ühe-, kahe- ja kolmesambalised pensioniskeemid erinevad üksteisest oluliselt ning et ELis puuduvad ühtsed kriteeriumid, mõisted ja põhjalik analüüs, mis heidaksid valgust eri pensionisüsteemidele ja nende vastavusele kodanike vajadustele, ja seetõttu ei saa kõikide süsteemide suhtes kohaldada läbipaistvat järelevalvet; rõhutab, et EL peaks eelkõige suurendama pensioniskeemide võrreldavust ja edendama hea tava vahetust; leiab, et komisjon peaks tegema kõik vajaliku, et töötada süsteemide lähendamiseks välja liikmesriikide pensionisüsteemide tüübid ja ühised mõisted;

11.

avaldab kahetsust, et rohelises raamatus ei ole piisavalt tähelepanu pööratud soolise võrdõiguslikkuse küsimustele; leiab, et praegune erinevus naiste ja meeste pensionide suuruses on tingitud pikaajalistest erinevustest tööturul, näiteks tööta oleku, haiguse, kellegi hooldamise, naiste ja meeste sissetulekute erinevuse tõttu, naiste üleesindatuse tõttu ebakindlatel ja osalise tööajaga töökohtadel ning takistuste tõttu töö- ja eraelu sobitamisel; kutsub seega komisjoni ja liikmesriike üles jätkama jõupingutusi, et kaotada need erinevused ning tagada pikaajalises plaanis naiste ja meeste võrdne kohtlemine pensionide valdkonnas, näiteks võttes meeste ja naiste pensionihüvitiste arvutamisel arvesse rasedus- ja sünnituspuhkust ning vanemate perekonnaliikmete eest hoolitsemist kui tegelikku tööaega;

12.

rõhutab pensioniõiguste individualiseerimise tähtsust ja nõuab selliste kriteeriumite kasutamist naiste pensionite arvestamisel, mis tagaks nii meeste kui ka naiste majandusliku sõltumatuse; kutsub liikmesriike tungivalt üles kasutama pensionite küsimuses erinevaid vanuserühmi arvestavat lähenemisviisi, et lahendada kaasaegse majanduslikult aktiivse elutsükliga kaasnevaid probleeme;

13.

märgib, et põlvkondadevaheline õiglus ja noorema põlvkonna jaoks olulised küsimused peavad olema suunatud riiklike pensionipoliitikate edasiarendamisele, tõhusama liikmesriikide vahelise koordineerimismeetodi põhiaspektideks;

14.

nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid kohustaksid tööandja- ja muude lisapensionide pakkujaid kasutama pensionide arvutamisel sooliselt neutraalseid suremustabeleid, ennetamaks seda, et naisi karistatakse nende pikema oodatava eluea eest;

15.

ei pea võimalikuks, et EL saaks kehtestada piisavad pensionitasemed, sest piisavuseks vajalik summa sõltub väga suurel määral liikmesriikide konkreetsetest tingimustest; kutsub siiski komisjoni üles töötama välja juhised, mis võimaldaksid igal liikmesriigil kehtestada kriteeriumid vanaduspensioni minimaalse taseme tagamiseks; leiab, et liikmesriigid peaksid määratlema piisavuse kui tingimuse, mida vanematel inimestel on vaja väärikaks eluks;

16.

on seisukohal, et liikmesriigid ise vastutavad piisava pensioni kindlustamise eest oma kodanikele osana oma sotsiaal- ja majanduspoliitikast; julgustab liikmesriike rajama süsteemi, mis on kõige sobivam tagamaks kõigile väärika elutaseme, pöörates erilist tähelepanu ühiskonna kõige haavatavamatele rühmadele;

17.

rõhutab, et eri pensionisüsteemide puhul võib tagada piisava pensioni pensionitulu mitmekesistamine riiklikest (esimene sammas) ja tööga seotud (enamuses teine sammas) skeemidest, samuti kogumisskeemidest ja ümberjagamisskeemidest;

18.

rõhutab, et enamikus liikmesriikidest on esimene sammas kõige tähtsam ning põhineb solidaarsuse põhimõttel ning et esimese samba rahastamine ei oleks nii pingestav, kui rohkem inimesi töötaks ning tegeletaks ebaseadusliku ja deklareerimata töötamise probleemidega ning samas võiksid liikmesriigid avatud koordinatsioonimeetodit rakendades arutada ka muid viise esimese samba rahastamiseks; rõhutab, et ümberjagamisel põhinevad riiklikud pensioniskeemid tõestasid stressitestimise käigus finants- ja majanduskriisi ajal oma stabiilsust ja usaldusväärsust; kutsub liikmesriike üles tagama, et esimese samba pensionid on ülalpool vaesuspiiri;

19.

rõhutab, et pensionisüsteemide jätkusuutlikkust ja piisavust mõnedes liikmesriikides mõjutavad kolmanda samba säästud; rõhutab, et see võimalus on kättesaadav ainult isikutele, kellel on piisav sissetulek, mis võimaldab neil sellistesse süsteemidesse sissemakseid teha ning seetõttu võib sel väärika sissetuleku tagamisel olla ainult piiratud osa;

20.

usub, et väga kasulik oleks parem liikmesriikidevaheline teabevahetus erapensionide mitmesuguste maksusoodustuste kulude ja tulemuslikkuse kohta;

21.

rõhutab, et arvestades eelarvega seotud survet on ühiskondliku kulutamise tõhusus ülimalt oluline; on seisukohal, et arvestades praegust survet eelarvele, on sotsiaalkulutused kriisi ajal olnud majanduslikust ja seisukohast oluliseks amortisaatoriks; on sellega seisukohal, et ümberjagamissüsteemid on näidanud oma olulist rolli seoses solidaarsusega põlvkondade vahel; on lisaks seisukohal, et teisel ja kolmandal sambal on surve vähendamises täita täiendav roll; kutsub liikmesriike üles tagama erinevate pensionide vormide parim võimalik valik, et kaitsta pensione tuilevikus; kutsub liikmesriike üles parandama kodanike juurdepääsu erapensioniskeemidele; juhib tähelepanu sellele, et mitu liikmesriiki kavatseb finantskriisi tõttu oma pensionisüsteemi muuta; kutsub neid siiski tungivalt üles tagama, et kõik pensionisüsteemid jäävad stabiilseks, usaldusväärseks ja jätkusuutlikuks, ja et kõik muutused rakendatakse pärast piisavat sotsiaaldialoogi ja nende kohta jagatakse piisavalt teavet; peab soovitavaks, et kui töötajad peavad tegema valikuid, siis nähakse ette piisav aeg, võimaldamaks neil teha informeeritud ja hästi läbimõeldud otsuseid;

22.

rõhutab, et kõrge inflatsioon kahjustab, kuid tugev majanduskasv ja kõrge tööhõive suurendavad pensionisüsteemide jätkusuutlikkust ja piisavust;

23.

on arvamusel, et maksudest kõrvalehoidumisest on saanud murettekitav nähtus ja sellega tuleb võidelda võimalikult tulemuslikult, sest see kahjustab pensionisüsteemide tulevast piisavust ja stabiilsust;

24.

on arvamusel, et seoses demograafiliste suundumuste ja vajadusega tagada pensionide rahastamine peab rohkem inimesi tööturul osalema ja seal pikemalt olema, kuid märgib siiski, et eeldatav eluiga kasvab ning parem töötervishoid on pikema tööelu eeltingimus; kutsub liikmesriike üles võimaldama inimestel, kes soovivad töötamist jätkata, seda teha; kutsub neid liikmesriike, kus on juba tõstetud seaduslikku pensioniiga või kavatsetakse seda teha, üles soodustama vanemate inimeste töötamist maksuvabastuse ja sotsiaalsete meetmetega; kutsub samuti liikmesriike üles koostama vanematele inimestele kohandatud ja paindlikke töölepinguid ja pensioniskeeme, et soodustada ja lihtsustada töö ja pensioni ühildamist, ning kehtestama ettevõtjatele ärahoidvad meetmed, et raskendada vanemate inimeste vallandamist; kutsub komisjoni üles algatama uuringut, et analüüsida, kuidas jõukuse jaotus mõjutab liikmesriikides eeldatavat eluiga;

25.

märgib, et seadusliku pensioniea ja vanuse vahel, mil vanemad inimesed tegelikult tööturult lahkuvad, on suured erinevused ning soovitab pöörata erilist tähelepanu sellele, et töötajad saaksid jätkata töötamist kuni seadusliku pensioniea saabumiseni; märgib, et need erinevused on eriti suured kõige raksematel kutsealadel tegutsevate töötajate puhul; kutsub seetõttu liikmesriike ja sotsiaalpartnereid vahetama teavet heade kogemuste kohta; kutsub neid samuti üles sõlmima lepinguid, millel on positiivne mõju jätkusuutlikele pensionitele ja mis pikendavad tööelu paindlikult kuni seadusliku pensionieani, näiteks töötades riikide ja ettevõtete tasandil välja kõikehõlmavad vanuse haldamise strateegiad ja töötades välja uued töö- ja eraelu tasakaalustamise mehhanismid, mis on kohandatud üle vanemate töötajate konkreetsete vajadustega ning premeerides inimesi, kes lükkavad pensionilemineku edasi;

26.

rõhutab, et vanemad töötajad ja inimeste pikem tööelu võivad anda positiivse panuse majanduse taastumisse ja tulevasse majanduskasvu; on arvamusel, et rasket füüsilist ja/või vaimset tööd tegevate (vanemate) töötajate osas peab dünaamiline tööturg pakkuma loovaid lahendusi, nagu paindlikum seaduslik pensioniiga, osa-aja pension või töötingimuste kohandamine, et leida püsiv tasakaal tööhõive nõuete ja töötajate võimete vahel; on seisukohal, et vanuse alusel diskrimineerimise vältimiseks ning Euroopa aktiivsena vananemise kultuuri edendamiseks ja eakatele elujõulise ja väärika elu võimaldamiseks on vaja aktiivset poliitikat direktiivide 2000/78/EÜ ja 2006/54/EÜ õigesti rakendamise järelevalve kaudu; kutsub liikmesriike üles kasutama samaaegselt karistusi diskrimineerimise eest tööturul ja stiimuleid tööandjatele kaasava tööturu loomiseks; kutsub liikmesriike reformide ja tööelu pikenemise taustal üles suurendama komisjoni abiga jõupingutusi töötervishoiu ja tööohutuse direktiivide tõhusamaks rakendamiseks;

27.

tervitab siiski seda, et 2020. aasta strateegias viidatakse vanemate töötajate tööturule kaasamisele; avaldab kahetsust, et 2020. aasta strateegias ei ole selgesõnaliselt tähelepanu pööratud inimväärsetele, jätkusuutlikele ja piisavatele pensionisüsteemidele, kuigi nendest sõltub 2020. aasta strateegias esitatud teatud eesmärkide saavutamine; soovitab seetõttu kaasata rohelise raamatu eesmärgid 2020. aasta strateegiasse;

28.

on arvamusel, et kui 2020. aasta strateegia osutub edukaks, luuakse rohkem kindlaid ja kvaliteetseid töökohti, rohkem inimesi töötab asjakohase tasu eest ja sobivatel töötingimustel, mis hõlmab kohustusliku sotsiaalkindlustuse sissemaksete suurendamist, mis omakorda edendab majanduskasvu ja suurendab sellega pensionisüsteemide jätkusuutlikkust;

29.

toetab kooskõlas 2020. aasta strateegiaga suunatud ja aktiivset tööturupoliitikat, millega suurendatakse praegu tööturul alaesindatud inimeste, eriti kõige haavatavamate, osalemist tööturul; on seisukohal, et EL peaks välja töötama uued näitajad, mille abil jälgida pensionireformi mõju haavatavatele elanikkonna rühmadele; on seisukohal, et ebaseaduslik töö on Euroopa Liidus endiselt laialt levinud ning et see nõrgestab sotsiaalpoliitika võimalusi; kutsub liikmesriikide pädevaid asutusi üles edendama sotsiaalset kaasatust ja võitlema varjatud töösuhete vastu, et parandada pensionisüsteemi seisundit;

30.

märgib, et tööandjapensioni kogumisasutuste direktiivi rakendamine liikmesriikide poolt on üldiselt takerdunud; kutsub komisjoni üles võtma vajaduse korral liikmesriikide suhtes meetmeid, et tagada tööandjapensioni kogumisasutuste direktiivi nõuetekohane ja õigeaegne rakendamine;

31.

nõustub, et rahastatavate asutuste mõistliku hinnaga ja jätkusuutlike pensionisüsteemide puhul peaks eesmärgiks olema tulevaste pensionäride suur turvatunne;

32.

märgib, et tööandjapensioni kogumisasutuste direktiivi artikli 15 lõikes 6 sätestatakse kindlustustehniliste eraldiste arvutamise osas, et „komisjon teeb ettepaneku vajalike meetmete kohta intressimäärade erinevatest tasemetest põhjustatud võimalike moonutuste vältimiseks ja pensioniskeemide hüvitisesaajate või pensioniskeemiga hõlmatud isikute huvide kaitsmiseks”; kutsub komisjoni üles teostama enne tööandjapensioni kogumisasutuste direktiivi läbivaatamist mõjuhinnangu ja võtma arvesse suundumust minna määratud väljamaksetega pensioniskeemidelt üha enam üle määratud sissemaksetega pensioniskeemidele;

33.

tuletab meelde tööandjapensioni kogumisasutuste direktiivis väljendatud seisukohta, et „finantsteenuste tõeline siseturg on äärmiselt oluline majanduskasvu suurendamiseks ja töökohtade loomiseks ühenduses” ning et „käesolev direktiiv on seega esimeseks sammuks Euroopa tasandil korraldatud tööandjapensioni kogumise siseturu loomisel”;

34.

rõhutab, et hiljuti loodud Euroopa järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus) peab kasutama täiel määral oma pädevust ja mängima olulist rolli tööandjapensioni kogumisasutuste direktiivi läbivaatamist ettevalmistavas protsessis ning õigusnormide, nagu maksevõime režiimi puudutavate tehniliste standardite, juhiste ja soovituste projektide osas; tuletab meelde, et tööandjapensioni kogumisasutuste direktiiv ei tohiks kehtida esimeses sambas riiklikele pensionikohustustele ega tööandjapensioni süsteemidele;

35.

peab Solvency II projekti kvalitatiivseid elemente heaks lähtepunktiks tööandjapensioni kogumisasutuste järelevalve suurendamisel; märgib, et eelkõige puudutab see heale riskijuhtimisele esitatavaid nõudeid;

36.

rõhutab, et tööturu liikuvus ELis muutub töökohtade loomise ja majanduskasvu alaseid eesmärke arvestades järgnevatel aastatel eriti tähtsaks; on seisukohal, et kui sisemise ja piiriülese liikuvuse takistuste eemaldamine suurendab kodanike usaldust; märgib, et tuleb käsitleda küsimusi nagu pensioniõiguste ülekantamatus, pensioniõiguste tekkimise pikk aeg, seisvate pensioniõiguste säilitamine, tagasiulatuva mõju puudumine, erinevused maksustamisel ja kindlustusmatemaatilised põhimõtted, pidades silmas nende tagajärgi pensionisüsteemidele; rõhutab positiivset mõju, mida dünaamilisem tööturg võib avaldada pensionisüsteemile;

37.

märgib, et esimese samba pensioniõigusi reguleeritakse asjakohase koordineeriva määrusega, kuid teiste sammaste jaoks on vaja lihtsustatud korda;

38.

märgib, et suundumus on minna määratud väljamaksetega pensioniskeemidelt üha enam üle määratud sissemaksetega pensioniskeemidele; märgib, et selle tulemusena kannavad pensionimaksjad investeeringuga seotud riski üle pensionisäästjatele; on seisukohal, et paljude kapitalipõhiste tööandjapensionide süsteemide mitmekesisuse ja keerukuse tõttu tuleb ette näha omandatud pensioniõiguste ülekantavuse tingimused selles tähenduses, et ülekantavus algab uute lepingute sõlmimisega, mille puhul ülekandmise avaldus rahuldatakse ainult juhul, kui üle kantud kindlustussumma paigutatakse fondi, mille eesmärk on vanaduspensionide maksmine; nõuab põhjaliku analüüsi korraldamist kapitalipõhiste tööandjapensionite süsteemide ja elukindlustuse kapitalisüsteemide maksustamise küsimustes; leiab, et piiriüleste küsimustega seoses peaks EL oma tegevuses selgelt keskenduma pensioniõiguste omandamise ja säilitamise miinimumstandardite väljatöötamisele ning kõnealuste õiguste riiklike jälgimissüsteemide loomise soodustamisele;

39.

kiidab heaks kõikides liikmesriikides riiklike jälgimissüsteemide loomise erinevatest allikatest pärit pensioniõiguste jaoks ning kutsub komisjoni esitama ettepanekuid Euroopa jälgimissüsteemi loomiseks;

40.

märgib, et paljudes liikmesriikides on tunnistatud tööandjapensionide süsteemide tähtsust, ja märgib, et EL saab anda lisandväärtust mitmesuguste skeemide kooskõlastamisega ja julgustades liikmesriike tagama, et nii sotsiaalses, juriidilises kui majanduslikus mõttes oleks olemas põhjendatud raamistik, mis pensioniskeemide liikmeid piisavalt kaitseb ja tagab teabe kättesaadavuse pensionide kohta; rõhutab, et juhtudel, kus liikmesriikides on kohustuslikud pensionifondid, mida haldavad erainstitutsioonid, tuleks ka selliste skeemide puhul hinnata, kuivõrd nad järgivad turvalisuse, investeeringute ja varade jaotuse osas Euroopaga tingimusi ja kriteeriume; rõhutab põhimõtteliselt, et kõikide tööandjapensionide süsteemide kohta tehtud ettepanekute mõju tuleb täies ulatuses hinnata, eelkõige täiendavate kulutuste ja nende halduskoormuse suuruse määramise eesmärgil;

41.

on arvamusel, et neis liikmesriikides, kus on olemas kohustuslikud tööandjapensionite süsteemid, mis ei sisaldu peamiselt esimeses sambas, peab kõikidel töötajatel olema õigus ühineda teise sambaga ilma igasuguse diskrimineerimiseta soo, tegevusala ja/või töölepingu alusel;

42.

palub komisjonil kutsuda liikmesriike üles uurima, kuidas tõhusama sotsiaalse dialoogi abil toetada töötajate teises sambas osalemise õigust ja teha ettepanekud kõnealuse samba loomise edendamiseks, kui seda veel ei ole; kutsub neid samuti üles töötama välja juhtimissüsteem selle fondi ühise haldamise tagamiseks, eriti säästude investeerimisstrateegia valdkonnas;

43.

palub liikmesriikidel toetada sotsiaalse ja kodanikudialoogi arendamist vanaduspensioni valdkonnas ning täiel määral tunnustada selle dialoogi tulemusi;

44.

on arvamusel, et ELi eeskirjad kolmanda samba ja selle sujuva piiriülese toimimise kohta tuleb siseturu nõuetekohase toimimise, eelkõige finantstoodete osas läbi vaadata ning luua võrdsed võimalused; rõhutab, et nende eeskirjade läbivaatamise puhul tuleb arvesse võtta liitujate huve;

45.

usub, et selleks et saavutada erinevate finantsteenuste pakkujate usaldatavusnormatiivide režiimide järjepidevus, tuleb rakendada põhimõtet „samad riskid – samad reeglid – sama kapital”, võttes arvesse iga pensionitoote või -skeemi omadusi;

46.

tunnistab, et piiriüleselt pakutava (kolmanda samba) individuaalse pensionikindlustuse, nt elukindlustuspoliiside puhul takistused püsivad; nõuab, et komisjon teeks ettepanekuid nende takistuste ületamiseks ning pakuks välja üldise raamistiku, mis võimaldaks nimetatud tegevust reguleerida;

47.

märgib, et pensionidega seotud õiguste Euroopa Liidule ülekandmise osas on ELi õigusaktid väga killustatud; kutsub komisjoni üles uurima reguleeriva raamistiku otstarbekamaks muutmise asjakohasust parema reguleerimise raames;

48.

tuletab meelde, et Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse (EIOPA) loomine on juba otsustatud; rõhutab, ametile tuleb anda piisavad vahendid talle antud ülesannete tõhusaks täitmiseks ning eelkõige asjakohaseks tööandjapensionide eripärade ja iseärasustega arvestamiseks;

49.

märgib, et pensionifondide, sealhulgas tööandjapensioni kogumisasutuste reguleerimine ja järelevalve toimub endiselt nii, nagu oleks tegemist omaette finantsüksustega, ehkki praktikas on sellest saanud finantskonglomeraatide tegevusvaldkond;

50.

on seisukohal, et ettepanekutes luua tööandjapensioni kogumisasutuste maksevõime režiim tuleb arvestada pensionide iseärasustega, võttes arvesse, et tööandjapensioni kogumisasutuste ees seisvad riskid erinevad kindlustussektori ohtudest, eelkõige seoses pensioniõiguste tingimuslikkuse, pensioniportfellide kestuse ja asjaoluga, et tööandjapensioni kogumisasutused on homogeensete finantstoodete portfelli haldamiseks loodud eriotstarbelised finantsinstrumendid; rõhutab, et sellise režiimi põhieesmärk oleks pakkuda tõhusamat kaitset praegustele ja tulevastele pensionäridele; on seisukohal, et selliste ettepanekute mõju tuleb täies ulatuses hinnata, eelkõige täiendavate kulutuste ja nende halduskoormuse suuruse määramise eesmärgil; usub, et igasugune tööandjapensioni kogumisasutuste maksevõime režiimi läbivaatamine tuleb teostada kehtiva tööandjapensioni kogumisasutuste direktiivi raames; rõhutab, et pensionifondide kapitalinõuete režiimiga seotud küsimustel on tihe seos maksejõuetuse direktiivi artikliga 8 seotud küsimuste piisava lahendamisega;

51.

rõhutab kooskõlas komisjoni rohelises raamatus väljendatud seisukohaga, et tööandjapensioni kogumisasutuste direktiiv põhineb Solvency I minimaalse ühtlustamise lähenemisviisil, kuna lähitulevikus rakendavad kindlustusettevõtjad riskipõhise Solvency II režiimi isegi oma tööandjapensioni alases tegevuses;

52.

rõhutab, et finantsturgude tegevus on tulemuslik ainult kindlustunde ja usalduse olemasolu korral, ning arvab, et kindlustunde ja usalduse saavutamiseks on finantsasutustele vaja kindlaid usaldatavusnormatiive ning siin ei tohiks tööandjapensioni kogumisasutused olla erandiks;

53.

palub komisjonil töötada välja ettepanekud tööandjapensioni kogumisasutuste maksevõime režiimi otsustusprotsessi kohta ja eelkõige algatada võimalikult ruttu Solvency II projekti laadse maksevõime režiimi kohaldamise kohta mõju uuring, nagu komisjon rohelises raamatus teatas;

54.

võtab selgelt teadmiseks, et maksejõuetuse direktiivi rakendatakse ja kohaldatakse väga erinevalt; märgib, et asjakohased õigussätted võivad olla üsnagi piisavad, kuid tulemus ikkagi mitterahuldav, mis on vastuolus direktiivi eesmärgiga; viitab komisjoni järeldusele, milles öeldakse, et mõningatel juhtudel seoses nimetatud direktiivi artiklis 8 kehtestatud kohustuste täitmisega võib küsida, kui piisavad on mõned neist meetmetest töötajate ja pensionäride huvide kaitsmiseks tööandja maksejõuetuse korral, ja et mitmed küsimused vajavad käsitlemist;

55.

kutsub komisjoni üles teraselt jälgima nimetatud direktiivi rakendamist, vajaduse korral võtma liikmesriikide suhtes meetmeid ning direktiivi igasugusel läbivaatamisel arvestama eriolukorda seoses tööandja finantskohustustega töötaja või tema pensionifondi suhtes;

56.

on seisukohal, et tööandja maksejõuetusega seotud ELi õigusakte tuleb tugevdada, et pakkuda kõigile töötajatele säästude osas võrdset kaitset, olenemata sellest, milline on nende töötajate tööandja pensionieraldissüsteem;

57.

nõuab, et uuritakse, kas Pensions-Sicherungs-Verein-süsteemi, mis on Luksemburgis ja Saksamaal asutatud reservfondil põhinevate teise samba skeemide tagamiseks maksejõuetuse korral, on võimalik soovitada teistele liikmesriikidele nende turvamehhanismide kaitseks;

58.

tunneb muret puuduliku teabe pärast, mida riigiasutused ja pensioneid haldavad asutused annavad üldsusele vanaduspensionide nõuete, variantide, võimaluste, omandatud õiguste, tõenäoliste tulemuste ja tegeliku olukorra kohta; rõhutab, et lisapensioniskeemiga ühinemise lepingute sõlmimisel tuleb kodanikke teavitada tegelikest kuludest ja tasudest ning anda optimaalset teavet nende pensioni olukorra kohta; rõhutab juba varakult tugeva finantskoolituse andmise tähtsust;

59.

võtab teadmiseks, et on vajadus erapensioni pakkujate poolt varade haldamisele ja eriti kõigile investeeringutüüpidele kehtestatud lõivude avalikustamise ning suurema läbipaistvuse järele; on arvamusel, et teave, mida liikmesriigid ja fondid annavad kodanikele omandatud õiguste kohta tuleks integreerida toimivasse, läbipaistvasse ja kergesti kättesaadavasse Euroopa tasandil loodud süsteemi;

60.

on arvamusel, et kui pensionisüsteeme reformitakse, sealhulgas nende poolt saadava pensioni ja staaži tõstmise korral, tuleb üldsust nende pikaajalistest tagajärgedest viivitamata ja täielikult teavitada; rõhutab, et reform peab sel juhul ette nägema tõhusa ja sujuva üleminekukorra, palub liikmesriikidel algatada kampaaniaid, mille abil kodanikele antakse võimalus viia ennast kurssi oma pensioniotsuste tagajärgede kohta ning võtta meetmeid endale piisava pensioni tagamiseks ja julgustatakse neid seda tegema;

61.

on seisukohal, et edasises arutelus piisava, turvalise ja jätkusuutliku pensionisüsteemi üle oleks kasulik luua Euroopa pensionifoorum, kaasates ELi institutsioonide, sotsiaalpartnerite ja asjaomaste sidusrühmade esindajad, kes kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega vahetavad teavet parimate tavade kohta ja aitavad ette valmistada poliitilisi algatusi; on seisukohal, et kattumise ärahoidmiseks tuleks selles kontekstis arvesse võtta praegust täiendavate pensionide nõuandekomisjoni (pensionifoorum);

62.

kutsub komisjoni üles kaaluma eraldi pensionide töökonna loomist, milles on esindatud kõigi asjaomaste peadirektoraatide pensioniküsimustega seonduvad pädevused;

63.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.