(1)

Lisaks oma põhiülesandele rahastada investeeringuid Euroopa Liidus on Euroopa Investeerimispank (EIP) 1963. aastast alates teinud finantstehinguid väljaspool Euroopa Liitu, et toetada liidu välispoliitikat. See võimaldab ELi eelarvelisi vahendeid, mis on kättesaadavad Euroopa Liidu välistele piirkondadele, täiendada abisaajate riikide kasuks EIP majandusliku tugevusega. Selliste finantstehingute tegemisega aitab EIP kaasa liidu üldistele juhtpõhimõtetele ning poliitilistele eesmärkidele, sealhulgas nii kolmandate riikide arengule kui ka liidu heaolule maailma muutunud majandustingimustes. Liidu välispoliitikat toetavad EIP tehingud tuleb ka edaspidi viia läbi usaldusväärsetele pangandustavadele vastavalt.

(2)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 209 koostoimes sama lepingu artikliga 208 sätestatakse, et EIP aitab oma põhikirjas esitatud tingimuste kohaselt kaasa liidu arengukoostöö poliitika teostamiseks vajalike meetmete rakendamisele.

(3)

Eesmärgiga toetada liidu välistegevust ja selleks, et võimaldada EIP-l oma krediidipositsiooni kahjustamata rahastada investeeringuid väljaspool liitu, on enamikule EIP tehingutest liidu välistes piirkondades antud komisjoni hallatav ELi eelarvetagatis.

(4)

Viimati kehtestati ELi tagatis ajavahemikuks 2007–2011 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta otsusega nr 633/2009/EÜ, millega Euroopa Investeerimispangale antakse ühenduse tagatis ühendusevälistele projektidele antavatest laenudest ja laenutagatistest tekkida võiva kahjumi puhuks (2).

(5)

Nõukogu 25. mai 2009. aasta määrusega (EÜ, Euratom) 480/2009 välistegevuse tagatisfondi asutamise kohta (kodifitseeritud versioon) (3) loodud välistegevuse tagatisfond („tagatisfond”) tagab Euroopa Liidu eelarve jaoks likviidsuspuhvri EIP finantstehingutest ja Euroopa Liidu muust välistegevusest tuleneda võiva kahjumi vastu.

(6)

Otsuse 633/2009/EÜ kohaselt on komisjon ja EIP teinud EIP välisfinantstehingute kohta vahekokkuvõtte, mis põhineb ekspertidest koosneva juhtkomitee kontrollitud sõltumatul välishindamisel, väliskonsultandi hinnangul ja EIP koostatud erihinnangutel. 12. veebruaril 2010 esitas korralduskomitee Euroopa Parlamendile, nõukogule ja EIP-le oma järeldusi ja soovitusi sisaldava aruande.

(7)

Korralduskomitee aruandes leiti, et ELi tagatis EIP-le on suure finantsilise ja poliitilise mõjuga tõhus ja jõuline poliitiline vahend ning et seda tuleks säilitada, katmaks poliitilisi riske ja riigiriski. Esitati teatavad otsuse 633/2009/EÜ muutmise ettepanekud, et tagada EIP välisfinantstehingute maksimaalne lisandväärtus ja tõhusus.

(8)

Uue mitmeaastase finantsraamistiku koostamisel tuleb ELi tagatisega summasid oluliselt suurendada, et vastavalt Lissaboni lepingule parandada ELi tegevuse tõhusust ja nähtavust väljaspool liidu piire. [Muudatusettepanek 2]

(9)

ELi tagatisega EIP finantseeringu saamiseks kõlblike või potentsiaalselt kõlblike riikide loetelu on esitatud käesoleva otsuse II lisas ja seda on otsuse 633/2009/EÜ I lisas esitatud loeteluga võrreldes laiendatud.

(10)

Summad, mida ELi tagatis katab igas piirkonnas, peaksid jätkuvalt kujutama endast ELi tagatisega EIP finantstehingute ülemmäärasid, mitte EIP jaoks kohustuslikke sihtsummasid.

(11)

EIP välislaenude andmise volituse laiendamine uutele riikidele, ilma et ELi tagatisega EIP finantstehingute ülemmäärasid läbi vaadataks, vähendab tegelikult EIP välislaenude andmise volituse raames igale riigile antavat laenusummat. EIP tegevuse nõrgenemise vältimiseks riikides, kuhu EIP sekkub, tuleks nimetatud piirmäärasid vastavalt kohandada.

(12)

Lisaks piirkondlikele ülemmääradele tuleks aktiveerida 2 miljardi euro suurune lisavolitus („kliimamuutuste volitus”) ning eraldada see rahastamispaketina, mille kaudu toetatakse EIP finantstehinguid kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohandumise valdkonnas kõigis volituse alla kuuluvates piirkondades. EIP võiks panustada oma eriteadmiste ja vahenditega tihedas koostöös komisjoniga, et aidata riigiasutustel ja erasektoril võidelda kliimamuutustega ning kasutada võimalikult hästi olemasolevat rahastamist. Kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohandumise projektide puhul tuleks EIP vahendeid täiendada nii palju kui võimalik Euroopa Liidu eelarve raames kättesaadavate soodusvahenditega, ühendades kliimamuutuste vastu võitlemise rahastamiseks ettenähtud toetused ja laenud Euroopa Liidu välisabiga tõhusalt ja järjekindlalt. Sellega seoses on asjakohane, et komisjoni poolt Euroopa Parlamendile ja nõukogule igal aastal esitatav aruanne sisaldaks üksikasjalikku ülevaadet nende projektide rahastamiseks kasutatud rahalistest vahenditest ja et selles määratletaks vabatahtliku volituse kohase EIP-poolse rahastamise summad ning vastavad toetuste summad.

(13)

Õigust saada EIP-lt ELi tagatisega vahendeid kliimamuutuse leevendamiseks võiks piirata riikide puhul, kes nõukogu arvates ei ole pühendunud asjakohaste kliimamuutustega seotud sihtmärkide täitmisele. Nõukogu võib kehtestada niisugused piirangud enne EIP poolt vastavatele riikidele vahendite eraldamist kliimamuutuste volituse alusel. Enne piirangute kehtestamise otsuse tegemist peaks nõukogu konsulteerima Euroopa välisteenistuse ja komisjoniga.

(14)

EIP peaks alates 2014. aastast valmis olema mikrokrediidi rahastamiseks, et parandada pankade rahastamise kättesaadavust kõige vaesematele riikidele eesmärgiga töötada välja rikkust loovaid mikroprojekte ja vähendada vaesust. [Muudatusettepanek 3]

(15)

Kokkuleppel komisjoniga peaks EIP-l olema luba reinvesteerida eelnevate riskikapitali tehingute ja erilaenude tagasimakseid partnerriikidega tehtavatesse samasugustesse uutesse tehingutesse vastavalt ettepanekule, mille komisjon tegi oma ettepanekus võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) 1638/2006, millega kehtestatakse üldsätted Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi loomise kohta (4).

(16)

Kliimamuutuste volituse kohaste vahendite jaotamine peaks olema paindlik, et eraldatud rahalisi vahendeid oleks võimalik kasutada võimalikult kiiresti ja tõhusalt kolmeaastase perioodi jooksul aastatel 2011–2013 , püüdes tagada sel ajavahemikul piirkondades vahendite tasakaalustatud jaotuse, võttes aluseks üldvolituse kohased välisabi prioriteedid.

(17)

Hinnangus leiti , et kuigi hindamisperioodil (2000–2009) tehtud EIP tehingud olid üldiselt kooskõlas Euroopa Liidu välispoliitikaga, peaksid Euroopa Liidu poliitilised eesmärgid kajastuma EIP tegevuses üksikasjalikumalt ja struktureeritumalt.

(18)

Selleks et suurendada volituse kooskõlastatust ja keskenduda EIP välisfinantstehingutes rohkem Euroopa Liidu poliitika toetamisele ning suurendada võimaluse piires abisaajate kasu, tuleks käesoleva otsusega näha ette, et volituses sätestatakse EIP finantstehingute jaoks kõigis kõlblikes riikides horisontaalsed kõrgetasemelised eesmärgid, tuginedes EIP suhtelisele tugevusele valdkondades, kus ta on häid tulemusi saavutanud. Kõikides käesoleva otsusega hõlmatud piirkondades peaks EIP seega rahastama selliste valdkondade projekte nagu kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohandumine, sotsiaalne ja majanduslik infrastruktuur (eriti transport, energia, sh taastuvenergia, teadus- ja arendustegevus uute energiaallikate valdkonnas, energiajulgeolek, energiainfrastruktuur, keskkonnainfrastruktuur, sh vesi ja kanalisatsioon, ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia) ning kohaliku erasektori areng, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) toetamine. Meelde tuleks tuletada, et VKEde juurdepääsu parandamine rahastamisele võib olla väga olulise tähtsusega majandustegevuse ergutamisel ja tööpuuduse vastu võitlemisel. Osutatud valdkondades peaks EIP finantstehingute peamine eesmärk olema piirkondlik integratsioon partnerriikides, sealhulgas ühinemiseks valmistuvate riikide ja naaberriikide ning liidu majanduslik integratsioon. EIP võib toetada ELi kohalolekut partnerriikides selliste välismaiste otseinvesteeringutega, mis toetavad tehnoloogia edendamist ja teadmiste edasiandmist, kas ELi tagatisega investeeringutena eelnimetatud valdkondadesse või oma vastutusel.

(19)

Et EIP suudaks tõhusalt VKEsid aidata, peaks EIP tegema koostööd abikõlblike riikide kohalike finantsvahendusettevõtetega eesmärgiga tagada eelkõige see, et osa finantssoodustustest edastataks nende klientidele, kontrollida klientide projektide vastavust ELi arengueesmärkidele ja pakkuda turul saadaoleva rahastamisega võrreldes lisandväärtust. Finantsvahendajate tegevus VKEde toetamisel peaks olema täiesti läbipaistev ja sellest tuleks korrapäraselt EIP-le aru anda. ▐

(20)

Kuigi EIP tugevus seisneb endiselt selles, et ta on selgelt investeerimispank, peaks EIP käesoleva otsuse kohaselt kujundama oma välistegevuse mõju arengule tihedas koostöös komisjoniga ja Euroopa Parlamendi demokraatliku kontrolli all, järgides Euroopa arengukonsensuse ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 208 sätestatud põhimõtteid , samuti 2005. aasta Pariisi deklaratsioonis ja 2008. aasta Accra tegevuskavas sätestatud abi tõhususe põhimõtteid . Selleks tuleks rakendada mitu konkreetset meedet, eelkõige tugevdada suutlikkust hinnata projektide keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja arengualaseid tahke, sealhulgas inimõiguste ja konfliktidega seotud riske, ning toetada avaliku sektori asutuste ja kodanikuühiskonnaga konsulteerimist kohalikul tasandil. Projekti hoolikal analüüsimisel peaks EIP kohustama projekti läbiviijat korraldama kohalikke konsultatsioone ja tegema nende tulemused avalikkusele teatavaks. Lisaks sellele peaks EIP rohkem keskenduma sektoritele, kus tal on liidu raames tehtud finantstehingutest saadud usaldusväärsed ekspertteadmised ja mis toetavad asjaomase riigi arengut, näiteks muu hulgas VKEde ja mikroettevõtete juurdepääs finantsteenustele, keskkonnainfrastruktuur, sealhulgas vesi ja kanalisatsioon, säästev transport ja kliimamuutuste leevendamine ning eelkõige taastuvenergia. Rahastamine võiks hõlmata ka projekte, mis toetavad tervishoidu ja haridust, eelkõige infrastruktuuri valdkonnas, kui sel on selge lisandväärtus. Samuti peaks EIP üha enam tugevdama meetmeid, mis toetavad ▐ kliimamuutustega kohandumist, tehes vajaduse korral koostööd rahvusvaheliste finantsasutuste ja Euroopa kahepoolsete finantsasutustega. See eeldab juurdepääsu soodusvahenditele ja EIP välistegevusele pühendatud ja spetsialiseerunud inimressursside suurendamist mõistliku aja jooksul . Samuti peaks EIP tegevus täiendama Euroopa Liidu eesmärke ja prioriteete, mis on seotud institutsioonide väljaarendamise ja sektoripõhiste reformidega. EIP peaks määratlema projektide arengu- ja keskkonnaaspektide ja tulemustega seotud tulemuslikkuse näitajad.

(21)

Lissaboni lepingu jõustumisega loodi liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja/komisjoni asepresidendi (kõrge esindaja) ametikoht, et suurendada liidu välissuhete mõju ja kooskõlastatust. ▐

(22)

Viimastel aastatel on liidu välissuhete poliitikat ka laiendatud ja tugevdatud. See kehtib eelkõige ühinemiseelse strateegia, Euroopa naabruspoliitika, ELi Kesk-Aasia strateegia ning Ladina-Ameerika ja Kagu-Aasiaga uuendatud partnerluste kohta ning liidu strateegiliste partnerluste kohta Venemaa, Hiina ja Indiaga. Peale selle on liidu arengupoliitikat nüüd laiendatud kõikidele arenguriikidele. Alates aastast 2007 on liidu välissuhteid toetatud ka uute rahastamisvahenditega, st ühinemiseelse rahastamisabi (IPA), Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi (ENPI), arengukoostöö rahastamisvahendi (DCI), demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi (EIDHR) ning stabiliseerimisvahendiga.

(23)

Seoses Euroopa välisteenistuse loomisega ja pärast käesoleva otsuse jõustumist peaksid komisjon ja EIP muutma vastastikuse mõistmise memorandumit, mis käsitleb koostööd ja koordineerimist piirkondades, mida on mainitud nõukogu 19. detsembri 2006. aasta otsuses 2006/1016/EÜ, millega Euroopa Investeerimispangale antakse ühenduse tagatis ühendusevälistele projektidele antavatest laenudest ja laenutagatistest tekkida võiva kahjumi puhuks (5), ning vastavalt vajadusele ja kokkuleppel kõrge esindajaga laiendama uut vastastikuse mõistmise memorandumit Euroopa välisteenistusele, eeskätt EIP ja komisjoni korrapärase ja süstemaatilise dialoogi osas, millesse peaks olema kaasatud ka Euroopa välisteenistus, ning muudes Euroopa välisteenistusse pädevuses olevate küsimuste osas.

(24)

EIP tegevus ühinemiseks valmistuvates riikides toimub ühinemis- ja Euroopa partnerluslepingutega kehtestatud raamistikus, milles on sätestatud prioriteedid iga riigi jaoks ja Kosovo jaoks (6), et teha edusamme liidule lähenemisel, ja milles on sätestatud ELi abi raamistik. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsess on Euroopa Liidu poliitiline raamistik Lääne-Balkani jaoks. Selle aluseks on progressiivne partnerlus, kus liit pakub stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingute kaudu kaubanduskontsessioone, majandus- ja finantsabi ning lepingulisi suhteid. IPA kaudu osutatav ühinemiseelne finantsabi aitab kandidaatriikidel ja potentsiaalsetel kandidaatriikidel teha ettevalmistusi ELi liikmesriigiks olemisega kaasnevate kohustuste ja ülesannete täitmiseks. Kõnealune abi toetab reforme, sealhulgas ettevalmistuste tegemist liidu liikmesriigiks saamiseks. Selle raames keskendutakse institutsioonide väljaarendamisele, liidu õigustikuga kooskõlastamisele , Euroopa Liidu poliitika rakendamiseks ja vahendite kasutamiseks vajalike ettevalmistuste tegemisele ning majandusliku lähenemise saavutamiseks vajalike meetmete edendamisele .

(25)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 209 lõike 3 täitmisel peaks EIP püüdma kaudselt toetada aastatuhande arengueesmärkide saavutamist 2015. aastaks kõikides piirkondades, kus ta tegutseb.

(26)

EIP tegevus naaberriikides peaks toimuma Euroopa naabruspoliitika raames, mille kohaselt püüab liit arendada naabruses asuvate riikidega privilegeeritud suhteid, et luua heaolu ja heanaaberlikkuse ala, mis rajaneb liidu väärtustel , näiteks demokraatial, õigusriigi põhimõtetel, heal valitsemistaval ja inimõiguste austamisel, ning mida iseloomustavad koostööl põhinevad tihedad rahumeelsed suhted. Kõnealuste eesmärkide saavutamiseks rakendavad liit ja tema partnerid ühiselt kokkulepitud kahepoolseid tegevuskavu, milles on määratletud prioriteedid muu hulgas poliitilistes ja julgeolekuküsimustes, kaubandus- ja majandusasjades, keskkonna- ja sotsiaalprobleemide ning transpordi- ja energiavõrkude integratsiooni valdkonnas , nagu Nabucco gaasijuhtme projekt ning muud gaasijuhtmeprojektid, mis on liidule eriti tähtsad . Vahemere Liit, ELi strateegia Läänemere piirkonna kohta, idapartnerlus ja Musta mere sünergia on mitmepoolsed piirkondlikud algatused, mis täiendavad Euroopa naabruspoliitikat, mille eesmärk on suurendada koostööd Euroopa Liidu ja naabruses asuvate, sarnaste probleemidega ja/või samas geograafilises piirkonnas paiknevate riikide rühma vahel. Vahemere Liidu eesmärk on taaskäivitada Euroopa Liidu ja Vahemere maade integreerumisprotsess, toetades majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaalast ühist arengut mõlemal pool Vahemerd, ja see toetab suuremat sotsiaalmajanduslikku, üksmeelel põhinevat piirkondlikku integratsiooni, säästvat arengut ja teadmiste kogumist, rõhutades vajadust suurendada finantskoostööd, et toetada piirkondlikke ja riikidevahelisi projekte. Vahemere Liit toetab eelkõige merekiirteede ja kiirmaanteede rajamist, Vahemere saastest puhastamist, Vahemere päikeseenergia kava, Vahemere piirkonna ettevõtluse arendamise algatuse, kodanikukaitse algatuse elluviimist ning Euroopa – Vahemere piirkonna ülikooli loomist. ELi strateegia Läänemere piirkonna kohta toetab Läänemere piirkonnas jätkusuutlikku keskkonda ja optimaalset majanduslikku ning sotsiaalset arengut. Idapartnerluse eesmärk on luua vajalikud tingimused, et kiirendada poliitilist lähenemist ja edendada majanduslikku integratsiooni liidu ja idapoolsete partnerriikide vahel , mida ei ole võimalik saavutada enne, kui kõik idapartnerluse riigid järgivad demokraatia ja õigusriigi põhimõtteid ning austavad inimõigusi . Venemaa Föderatsioonil ja liidul on ulatuslik strateegiline partnerlus, mis on Euroopa naabruspoliitikast erinev ning mida iseloomustavad ühisruumid ja tegevuskavad. Neid täiendab mitmepoolsel tasandil põhjamõõde, mis tagab liidu, Venemaa, Norra ja Islandi vahelise koostöö raamistiku.

(27)

EIP tegevus Ladina-Ameerikas peaks toimuma liidu, Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikide strateegilise partnerluse raames. Nagu rõhutati 2009. aasta septembris komisjoni teatises „Euroopa Liit ja Ladina-Ameerika: partnerid üleilmsel tasandil”, (7) on Euroopa Liidu prioriteedid Ladina-Ameerikaga toimuva koostöö valdkonnas piirkondliku integratsiooni edendamine ning vaesuse ja sotsiaalse ebavõrdsuse kaotamine, et toetada säästvat majanduslikku ja sotsiaalset arengut. Neid poliitilisi eesmärke tuleks edendada, võttes arvesse Ladina-Ameerika riikide erinevat arengutaset. Kahepoolset dialoogi tuleks püüda arendada liidule ja Ladina-Ameerikale ühist huvi pakkuvates valdkondades, kaasa arvatud sellistes valdkondades nagu keskkond, kliimamuutused, suurõnnetuste ohu vähendamine ja energia, teadus, teadusuuringud, kõrgharidus, tehnoloogia ja innovatsioon.

(28)

EIP peaks tegutsema Aasias nii dünaamilistes tärkava majandusega riikides kui ka vähem jõukates riikides. Liit süvendab selles mitmekesises piirkonnas oma strateegilist partnerlust Hiina ja Indiaga ning peab läbirääkimisi uute partnerlus- ja vabakaubanduslepingute sõlmimiseks Kagu-Aasia riikidega. Samal ajal on arengukoostöö endiselt väga olulisel kohal liidu Aasia tegevuskavas. Aasia piirkonnale suunatud Euroopa Liidu arengustrateegia eesmärk on kaotada vaesus, toetades laiapõhjalist säästvat majanduskasvu, edendades piirkonnas kaubanduse ja integratsiooni jaoks soodsat keskkonda ning tingimusi, parandades valitsemist, suurendades poliitilist ja sotsiaalset stabiilsust ning toetades aastatuhande arengueesmärkide saavutamist 2015. aastaks. Töötatakse välja põhimõtted, et ühiselt tegeleda selliste üldiste probleemidega nagu kliimamuutused, säästev areng, turvalisus ja stabiilsus, valitsemine ja inimõigused ning loodus- ja muude õnnetuste ennetamine ja neile reageerimine.

(29)

Kesk-Aasiaga loodud uut partnerlust käsitlev ELi strateegia, mille Euroopa Ülemkogu võttis vastu 2007. aasta juunis, on tugevdanud piirkondlikku ja kahepoolset dialoogi ning Euroopa Liidu koostööd Kesk-Aasia riikidega olulistes küsimustes, millega kõnealune piirkond kokku puutub, nt vaesuse vähendamine, säästev areng ja stabiilsus. Strateegia rakendamisel on tehtud olulisi edusamme sellistes poliitikavaldkondades nagu inimõigused, õigusriik, hea valitsemistava ja demokraatia, haridus, majandusareng, kaubandus ja investeeringud, energia ja transport ning keskkond.

(30)

EIP tegevus Lõuna-Aafrikas peaks toimuma Euroopa Liidu ja Lõuna-Aafrika vahelise riigistrateegia dokumendi raames. Strateegiadokumendis määratletud peamised valdkonnad on teenuste osutamiseks töökohtade loomine ja suutlikkuse suurendamine ning sotsiaalne ühtekuuluvus. EIP tegevus Lõuna-Aafrikas täiendas oluliselt komisjoni arengukoostöö programmi, nimelt seeläbi, et EIP keskendus erasektori toetamisele ning investeeringute tegemisele infrastruktuuri ja sotsiaalteenuste (elamumajandus, elektrienergia , joogivee puhastamise projektid ja omavalitsuste infrastruktuur) arendamiseks. Lõuna-Aafrika riigistrateegia dokumendi vahekokkuvõttes on soovitatud luua keskkonnasõbralikke töökohti, et tugevdada kliimameetmeid.

(31)

Selleks et suurendada ELi toetuse kooskõlastatust asjaomastes piirkondades, tuleks vajaduse korral leida võimalusi EIP rahastamistegevuse sidumiseks Euroopa Liidu eelarveliste vahenditega (näiteks tagatiste, riskikapitali, intressitoetuste ja investeeringute kaasrahastamise vormis) ning tehnilise abiga projektide ettevalmistamisel ja rakendamisel IPA, ENPI, stabiliseerimisvahendi, EIDHRi ning DCI kaudu. Alati kui EIP-poolsed rahastamisvahendid ja muud ELi eelarvevahendeid ühendatakse sel viisil, tuleb kõigis rahastamisotsustes kasutatavad ressursid selgelt määratleda. Komisjoni poolt Euroopa Parlamendile ja nõukogule igal aastal käesoleva otsuse kohaselt teostatud EIP finantstehingute kohta esitatav aruanne peaks sisaldama niisuguste eelarvevahendite ja finantsinstrumentide üksikasjalikku kirjeldust, mida on kasutatud koos EIP rahaliste vahenditega. Järgmise mitmeaastase finantsraamistiku raames tuleks tugevdada sünergiat kõnealuste ELi rahastamisvahendite ja EIP välislaenude andmise volituse vahel.

(32)

Kõikidel tasanditel, alates strateegilisest kavandamisest kuni projekti väljatöötamiseni, tuleb tagada, et EIP välisfinantstehingud järgivad ja toetavad liidu välispoliitikat ning käesolevas otsuses sätestatud kõrgetasemelisi eesmärke. Selleks et suurendada liidu välistegevuse kooskõlastatust, tuleb veelgi edendada poliitika- ja strateegiaalast dialoogi komisjoni, EEASi ja EIP vahel. Samal eesmärgil tuleks suurendada EIP, komisjoni ja EEASi vahelist koostööd ning varajast vastastikust teabevahetust tegevustasandil. Kui see on asjakohane, peaksid väljaspool liitu asuvad EIP esindused asuma koostöö soodustamiseks ja tegevuskulude jagamiseks liidu delegatsioonidega samas kohas. Eriti oluline on, et EIP, komisjon ja EEAS vahetaksid vajaduse korral arvamusi programmdokumentide ettevalmistamise varases etapis, et suurendada sünergiat nende kolme ELi organi tegevuse vahel.

(33)

Praktilised meetmed üldvolituse eesmärkide ja nende elluviimise sidumiseks tuleks sätestada piirkondlikes tegevussuunistes ▐. Üldiseks kohaldamiseks mõeldud ja käesolevat otsust täiendavate suuniste väljatöötamiseks tuleks komisjonile anda tihedas koostöös koos EIPga ja - asjakohastel puhkudel - Euroopa välisteenistusega volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 290 . Eriti oluline on, et komisjon viiks ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Kõnealustes suunistes tuleks lähtuda liidu laiemast poliitilisest raamistikust iga piirkonna jaoks, nendes tuleks kajastada liidu riigistrateegiaid ja nende eesmärk peaks olema tagada, et EIP rahastamistegevus täiendab liidu vastavaid abipõhimõtteid, -kavu ja -vahendeid eri piirkondades. Suunised tuleks esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule koos aruandega, mille komisjoni esitab kord aastas EIP välislaenude andmise volituse kohta.

(34)

EIP peaks koostöös komisjoniga koostama mitmeaastase näidisprogrammi EIP finantstehingute sõlmimise mahtude kohta, et oleks tagatud vajalike tagatisfondi eraldiste kavandamine eelarvesse ja EIP prognoositava rahastamise ühilduvus käesolevas otsuses sätestatud ülemmääradega . Komisjon peaks kõnealust kava arvesse võtma eelarvepädevale institutsioonile esitatavas korrapärases eelarveprogrammis.

(35)

Komisjon peaks saadud positiivse kogemuse põhjal tegema hiljemalt 2012. aasta keskpaigaks ettepaneku luua „ELi koostöö- ja arenguplatvorm” ▐, et optimeerida ja ratsionaliseerida toetuste ja laenude paremaks ühendamiseks ettenähtud mehhanismide toimimist Euroopa Liidust väljaspool asuvates piirkondades. Sellise ettepanek peaks põhinema mõjuhinnangul, milles on välja toodud platvormiga kaasnevad kulud ja sellest saadav kasu. Komisjon peaks seejuures konsulteerima EIP, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) ning Euroopa mitme- ja kahepoolsete finantsasutustega. Sel eesmärgil peaks komisjon moodustama töörühma, mis koosneb liikmesriikide esindajatest, Euroopa Parlamendi liikmetest ning EIP ja vajaduse korral muude ELi koostöö- ja arenguvaldkonnas tegutsevate institutsioonide esindajatest. Selline platvorm peaks komisjoni juhtimisel toetama sünergiat , projektikavasid käsitleva teabe vahetamist ja vastastikust usaldust, tuginedes eri institutsioonide suhtelistele eelistele ja austades samal ajal Euroopa Liidu institutsioonide rolli ning eelisõigusi ELi eelarve ja finantsasutuste laenude rakendamisel. Selline platvorm on eriti kasulik arengule suunatud projektide ja kliimamuutuse vastu võitlemise projektide rahastamisel.

(36)

EIPd tuleks innustada läbi viima tasuvusanalüüsi, et jaotada järk-järgult kogu välistegevus vastavalt geograafilisele asukohale, et välistegevust paremini kohandada iga piirkonna eripäraga ning edendada partnerriikide osalemist ja ühist vastutust vahendite praktilisel haldamisel ja asjaomaste projektide rahastamise jälgimisel. Ülalnimetatud analüüsi tulemustest sõltuvalt peaks EIP kaaluma selle protsessi alustamist, eraldades oma Vahemerega seotud tegevused, mis on seni olnud ühes rühmas Euroopa - Vahemere piirkonna investeerimis- ja partnerlusrahastuga, ning looma Euroopa - Vahemere piirkonna kaasarendamise rahastamise institutsiooni, milles EIP jääks põhiosanikuks. Vahemere puhul võimaldaks see institutsionaalne muudatus EIP-l parandada oma tegevuse tõhusust Vahemere maades, suurendada oma nähtavust ja pakkuda rohkem rahalist abi liidu prioriteetsetele algatustele Vahemere piirkonnas. EIPd peaks samuti toetama programm Invest in Med, mis võimaldab luua partnerriikide ettevõtjate ja kodanikuühiskonna osalejate vahel tulemusliku võrgustiku.

(37)

EIPd tuleks ergutada suurendama oma tegevust ja mitmekesistama oma rahastamisvahendeid väljaspool liitu ELi tagatist kasutamata, et innustada tagatise andmist riikidele ja projektidele, millel on halb juurdepääs turule ja mille puhul garantii annab seega suuremat lisandväärtust . EIP peaks seepärast ning samuti liidu välispoliitika eesmärkide toetamiseks suurendama omal riisikol antavate laenude mahtu ja eelkõige ühinemiseks valmistuvates riikides ja naaberriikides ning investeerimisjärgu reitinguga riikides teistes piirkondades, kuid ka riikides, mille reiting on allapoole investeerimisjärku, kui EIP-l on asjakohane kolmanda isiku tagatis. EIP peaks komisjoni nõusolekul töötama välja põhimõtted, mille alusel otsustada, kas projekti tuleks rahastada ELi tagatisega volituse alusel või EIP omal riisikol. Sellistes põhimõtetes tuleks eriti arvesse võtta asjaomaste riikide ja projektide krediidivõimelisust. Välisvolituse pikendamise käigus 2013. aastale järgnevaks perioodiks tuleks nimetatud poliitika ja tagatisega finantseeringu saamiseks kõlblike riikide loetelu läbi vaadata, võttes arvesse mõju tagatisfondi rahastamisele.

(38)

Asjakohaste tagatiste olemasolu korral tuleks EIPd julgustada suurendama riigi tasandist allpool asuvatele avalik-õiguslike üksustele suunatud tegevust sihtriikides.

(39)

EIP peaks laiendama pakutavate uute ja innovaatiliste rahastamisvahendite valikut, sealhulgas keskendudes rohkem tagatisvahenditele. Lisaks sellele tuleks EIPd ergutada andma laene kohalikus vääringus ja emiteerima võlakirju kohalikel turgudel, tingimusel et partnerriigid rakendavad eelkõige finantssektoris EIP tegevuse toetamiseks vajalikke struktuurireforme ning teisi meetmeid.

(40)

Tagamaks, et EIP täidab volituse nõuded kõikides piirkondades ja allpiirkondades, tuleks tema välistegevuse jaoks mõistliku tähtaja jooksul eraldada piisavalt inim- ja finantsressursse. See tähendab eelkõige, et pangal on piisavalt kapitali, et toetada Euroopa Liidu arengukoostöö eesmärke, keskenduda rohkem oma tegevuse sotsiaalsete, keskkonna- ja arengualaste tahkude eelhindamisele ning kontrollida projekte rakendamisetapis tõhusalt. Säilitada tuleks võimalused tõhusust ja tulemuslikkust veelgi suurendada ning aktiivselt tuleks püüelda koostoime suunas.

(41)

Käesoleva otsuse reguleerimisalasse kuuluvate liidu väliste finantstehingute puhul peaks EIP püüdma veelgi tõhustada koordineerimist ja koostööd rahvusvaheliste finantsasutuste ja Euroopa kahepoolsete finantsasutustega, sealhulgas vajaduse korral sellistes valdkondades nagu sektoripõhiste tingimuste täitmine ja menetluse vastastikune usaldamine, kaasrahastamise kasutamise ja ülemaailmsetes algatustes (näiteks abi kooskõlastamist ja tõhusust edendavad algatused) osalemine. Niisugune koordineerimine ja koostöö peaks võimaldama vältida projektide kattumist ja soovimatut konkurentsi seoses ELi rahastatud projektidega. Need meetmed peavad olema vastastikused. Muude rahvusvaheliste finantsasutuste ja kahepoolsete finantsasutustega sõlmitud koostöölepingute alusel eraldatavate EIP vahendite puhul tuleb järgida käesolevas otsuses sätestatud põhimõtteid.

(42)

Eelkõige nendes väljaspool liitu asuvates riikides, kus mõlemad pangad on tegevad, peaks EIP oma koostööd teiste Euroopa finantsasutustega parandama. Komisjon, EIP ja EBRD sõlmisid kõigi nende väljaspool liitu asuvate riikide kohta, kus ollakse koos tegevad, kolmepoolse vastastikuse mõistmise memorandumi. Memorandum peaks ära hoidma EIP ja EBRD omavahelise konkurentsi ja memorandum peaks aitama neil tegutseda teineteist täiendavalt, kasutades parimal viisil ära oma suhtelisi eeliseid. Memorandumis tuleks samuti ette näha menetluste ühtlustamine mõistliku aja jooksul. Mõelda tuleks ka nende kahe peamiselt Euroopa kapitalil põhineva panga sidemete tihendamisele tulevikus, et optimeerida Euroopa Liidu välistegevuse rahastamisvahendeid.

(43)

EIP aruandlust ja teabeedastust komisjonile tuleks suurendada, et võimaldada komisjonil kaasata kord aastas Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatavasse aruandesse käesoleva otsuse kohased EIP finantstehingud. Kõnealuses aruandes tuleks eelkõige hinnata EIP finantstehingute vastavust käesolevale otsusele, võttes arvesse tegevussuuniseid, ja sellesse tuleks lisada jaotised EIP lisandväärtuse kohta, nagu toetus ELi välispoliitikameetmetele ja volituste nõuete täitmisele, rahastatud tehingute kvaliteet ja finantssoodustuste ülekandmine klientidele , samuti jaotised koostöö kohta komisjoni, EBRD , rahvusvaheliste finantsasutuste ja kahepoolsete rahastajatega, sealhulgas kaasrahastamise kohta. Aruandes tuleks samuti hinnata seda, mil määral on EIP võtnud rahastatavate projektide valimise ja järelevalve juures arvesse majanduslikku, finantsilist, keskkonnaalast ja sotsiaalset jätkusuutlikkust. Aruandes peaks samuti olema eraldi jaotis, milles hinnatakse üksikasjalikult EIP meetmeid käesoleva volituse täitmiseks, nagu on sätestatud otsuses 633/2009/EÜ, pöörates erilist tähelepanu EIP tehingutele, milles kasutatakse offshore-finantskeskustes paiknevaid finantsvahendeid . Oma finantstehingute puhul peaks EIP tagama, et poliitika, mida ta kohaldab nõrgalt reguleeritud ja koostööst keelduvate jurisdiktsioonide suhtes, on adekvaatselt ellu viidud, et anda panus rahvusvahelisse maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise vastasesse võitlusesse. Aruanne peaks sisaldama projektide sotsiaalsete ja arenguga seotud aspektide hinnangut. Aruanne tuleks avalikkusele kättesaadavaks teha, et kodanikuühiskonnal ja abisaajariikidel oleks võimalik arvamust avaldada. Vajaduse korral tuleks aruandes osutada asjaolude olulisele muutumisele, mis õigustaks volituse edasist muutmist enne selle kehtivusaja lõppu. Aruanne peaks eelkõige sisaldama jaotust, mis hõlmab kõiki käesoleva otsuse raames eraldatavaid EIP finantsvahendeid ja kõiki ELi ja muude rahastajate eraldatavaid finantsvahendeid ja annab seega detailse ülevaate finantstehingutega seotud rahalistest kohustustest.

(44)

EIP peaks finantstehinguid jätkuvalt tegema EIP kehtestatud eeskirjade ja korra, sh asjakohaste kontrollimeetmete ja maksudest kõrvalehoidumise vältimiseks võetud meetmete kohaselt, kooskõlas kontrollikoja ja Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) asjaomaste eeskirjade ja menetlustega,

a)

üldvolitus suuruses 27 567 000 000 eurot ;

b)

kliimamuutuste volitus suuruses 2 000 000 000 eurot.

a)

kohaliku erasektori arendamine, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toetamine;

b)

sotsiaalse ja majandusliku infrastruktuuri, sealhulgas transpordi-, energia-, keskkonnainfrastruktuuri ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (ICT) arendamine;

c)

kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohandumine, nagu määratletud artikli 2 lõikes 4.

a)

komisjoni ja/või Euroopa välisteenistuse koostatavad strateegiadokumendid, näiteks riiki ja piirkonda käsitlevad strateegiadokumendid, näidisprogrammid, tegevuskavad ja ühinemiseelsed dokumendid;

b)

EIP strateegiadokumendid ja projektikavad;

c)

muud poliitilised ja praktilised asjaolud.

a)

rahaülekannete tegemata jätmine;

b)

sundvõõrandamine;

c)

sõda või rahvarahutused;

d)

kohtuliku kaitse puudumine lepingu rikkumise korral.

A.

Ühinemiseks valmistuvad riigid: 9 166 000 000 eurot ;

B.

Naaber- ja partnerriigid: 13 664 000 000 eurot ;

mis on jagatud järgmisteks indikatiivseteks vaheülemmääradeks:

C.

Aasia ja Ladina-Ameerika: 3 837 000 000 eurot ;

mis on jagatud järgmisteks indikatiivseteks vaheülemmääradeks:

D.

Lõuna-Aafrika Vabariik: 900 000 000 eurot.