3.5.2011

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 132/39

---

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa 2020 – strateegiline juhtalgatus. Innovaatiline liit””

KOM(2010) 546 lõplik

2011/C 132/07

Raportöör: Gerd WOLF

Kaasraportöör: Erik SVENSSON

Euroopa Komisjon otsustas 6. oktoobril 2010 vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 304 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

„Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa 2020 – strateegiline juhtalgatus. Innovaatiline liit””

KOM(2010) 546 lõplik.

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon võttis arvamuse vastu 4. märtsil 2011.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 470. istungjärgul 15.–16. märtsil 2011 (15. märtsi 2011. aasta istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 184, vastu hääletas 1, erapooletuks jäi 2.

1.   Kokkuvõte

1.1   Innovatsioon toob kaasa progressi, majanduskasvu, heaolu, sotsiaalse kindlustatuse, rahvusvahelise konkurentsivõime ja töökohad. Innovatsioon peab aitama toime tulla suurte ühiskondlike probleemidega. Innovatsioon vajab ja toetab usaldusväärsuse ja enesekindluse kliimat ühiskonnas, mis võib globaalset konkurentsiolukorda arvestades viia edasiste edusammude ja konstruktiivse dünaamikani. Innovatsiooni jõudsaks edenemiseks on vaja Euroopa lähenemisviisi ja Euroopa siseturgu, kus on oluline roll Euroopa teadusruumil koos tugeva teadus- ja arendustegevuse raamprogrammiga.

1.2   Seepärast tervitab ja toetab komitee selgesõnaliselt Euroopa Komisjoni teatist ja selle eesmärke ning konkurentsivõime nõukogu 25.–26. novembri 2010. aasta ja 4. veebruari 2011. aasta istungite järeldusi. Innovaatilise liidu kontseptsioon on Euroopa 2020. aasta strateegia oluline osa.

1.3   Komitee tervitab eriti seda, et innovatsiooni mõistetakse ja määratletakse ulatuslikus ja sidusas mõttes, mis hõlmab nii teadusuuringuid, tehnoloogiat ja tooteid kui ka kõiki inimestevahelisi suhteid ja organisatsioonivorme, nagu näiteks sotsiaalteenused, ettevõtlustavad, ärimudelid, disain, kaubamärkide loomine, tootmisprotsessid ja teenused, samuti nende mitmekesised vastastikmõjud. Komitee pooldab sotsiaalse innovatsiooni kujundamisel ka sotsiaalpartneritega konsulteerimist.

1.4   Komitee toetab innovatsioonipartnerluste kontseptsiooni tingimusel, et need – põhinedes selgelt määratletud juhtimisel – on kooskõlas juba olemasolevate protsesside ja vahenditega ning tuginevad neile ning on kooskõlas haldusmenetluse sujuvamaks muutmise ja lihtsustamisega. Komitee teeb ettepaneku alustada kõigepealt eriti soovitava, täisväärtusliku eluperioodi pikendamist käsitleva innovatsioonipartnerlusega ning koguda selle kohta kogemusi. Lisaks oleks see hea näide ühiskondliku ning teadus- ja tehnoloogiaalase innovatsiooni koostöö kohta.

1.5   Komitee soovitab suunata toetusmeetmed, rahastamine ja hindamiskriteeriumid innovatsiooni mõlemale liigile – nii pigem järk-järgult realiseeruvatele uuendustele, mis reageerivad valitsevatele turujõududele ja ühiskonna vajadustele, kui ka radikaalsematele uuendustele, mis mõjutavad omaltpoolt turujõude ja loovad uusi ühiskondlikke vajadusi, kuid mis peavad sageli esmalt läbima eriti raske ja vaevalise etapi.

1.6   Arvestades tungivat vajadust Euroopa Liidu patendi järele, tervitab ja toetab komitee selgesõnaliselt Euroopa Komisjoni viimast sellekohast ettepanekut, sest see võimaldab osalevates liikmesriikides patentide maksumust oluliselt vähendada ning läbida otsustav etapp teel lõpliku ELi patendi suunas.

1.7   Komitee rõhutab väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ja mikroettevõtete olulist rolli innovatsiooniprotsessis ja soovitab kujundada toetusprogrammid ja -meetmed eeskätt vastavalt nende konkreetsetele vajadustele. Lisaks soovitab komitee kaaluda, kas ja kuidas saaks alustavad ettevõtted vabastada piisavaks hingetõmbeajaks suuremast osast muidu tavapärastest kohustustest ja eeskirjadest ning kas on lisaks võimalik luua spetsiaalseid stiimuleid. See kehtib ka sotsiaalmajanduse ettevõtete kohta.

1.8   Oluline poliitiline ülesanne on luua usaldusväärsed, innovatsiooni soodustavad üleeuroopalised raamtingimused ja piisavalt tegutsemisruumi, et vabastada sel viisil potentsiaalsed leiutajad ja innovatsiooniprotsessid takistustest, mis tulenevad praeguste õigusraamistike killustatusest ja ülemäärasusest ning bürokraatlikest tõketest, mis jagunevad 27 liikmesriigi ja Euroopa Komisjoni vahel. See põhjustab heitumist ja viivitusi uutest ja headest ideedest tegelike uuenduste loomisel, mis on Euroopa puudus globaalses konkurentsis ning tuleb kiiresti kõrvaldada. Seepärast on vajalik mõtteviis, mille järgi ei ole progress ja innovatsioon mitte risk, vaid võimalus ja hädavajadus, mida tuleb kogu ühiskondliku jõuga edendada ja juurutada.

1.9   Seepärast soovitab komitee pühendada palju enam jõudu sellele, et eemaldada uuenduste kiire rakendamise ja innovaatilise liidu loomise teelt kõik takistused. Rõõmustav on see, et patendi küsimuses näivad toimuvat tõelised edusammud, kuid allesjäävad takistused on täpselt needsamad, mis segavad ka siseturu ja Euroopa teadusruumi lõpuleviimist. EL ei tohi mingil juhul alla anda, vaid peab tingimata jätkama jõupingutusi lihtsustamise, ühtlustamise, kindlustunde loomise ja tegutsemisruumi pakkumise nimel. Komitee tervitab sellekohaseid selged jõupingutusi komisjoni hiljuti avaldatud rohelises raamatus (1), mille kohta koostatakse eraldi arvamus. Siiski kutsub komitee eeskätt ka liikmesriike ja organiseeritud kodanikuühiskonna osalejaid üles omaltpoolt selle ülesandega tegelema ning andma oma panus lahenduse leidmisse.

2.   Teatise põhisisu

2.1   Euroopa 2020. aasta strateegia raames on komisjon ühena seitsmest juhtalgatustest välja pakkunud nn innovaatilise liidu kontseptsiooni. Kõnealuse algatuse raames peaks EL võtma ühisvastutuse strateegilise, kaasava ja ettevõtlusele suunatud teadus- ja innovatsioonipoliitika loomise eest, mis aitaks lahendada raskemaid ühiskonna ees seisvaid probleeme, suurendada konkurentsivõimet ja luua uusi töökohti. Algatus täiendab muid juhtalgatusi, näiteks juhtalgatust „Üleilmastumise ajastu uus tööstuspoliitika”, mille eesmärk on tagada tugev, konkurentsivõimeline ja mitmekesine tootmise väärtusahel, pidades eelkõige silmas väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid.

2.2   Mitmesugused vajalikud meetmed on esitatud kümnepunktilises loetelus, mis sisaldab muu hulgas meetmeid sellistes valdkondades nagu teadmusbaasi kindlustamine, heade ideede turule viimine, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse maksimeerimine, ELi tegevuspõhimõtete laiendamine väljapoole ELi piire, teadus- ja innovatsioonisüsteemide ümberkujundamine ja Euroopa innovatsioonialased partnerlused.

2.3   Nende eesmärkide saavutamiseks on teatises esitatud 34 punktist koosnev programm, mis moodustabki teatise peamise osa ja milles pakutakse välja liikmesriikide kohustused ja komisjoni kavandatud meetmed.

2.4   Teatise kolmes lisas on käsitletud järgmisi teemasid ja pakutakse välja järgmised meetmed:

—	hästitoimivate riiklike ja piirkondlike teadus- ja innovatsioonisüsteemide tunnused;

—	teadus- ja innovatsioonitegevuse tulemustabel;

—	Euroopa innovatsioonipartnerlused.

3.   Üldised märkused

3.1   Teema olulisus. Innovatsioon toob kaasa progressi, majanduskasvu, sotsiaalkindlustuse, heaolu, rahvusvahelise konkurentsivõime ja töökohad. Innovatsioon peab aitama toime tulla suurte ühiskondlike probleemidega. Innovatsioon vajab ja toetab usaldusväärsuse ja enesekindluse kliimat ühiskonnas, mis võib globaalset konkurentsiolukorda arvestades viia edasiste edusammude ja konstruktiivse dünaamikani. Seepärast on innovaatilise liidu kontseptsioon Euroopa 2020. aasta strateegia oluline osa, mis on Euroopa tuleviku jaoks otsustava tähtsusega. See strateegia peaks aitama saavutada eesmärki, mille EL seadis endale Lissaboni strateegias, st 2020. aastaks „3 % eraldamine ELi SKPst teadus- ja arendustegevusele võib luua 2025. aastaks 3,7 miljonit töökohta ning suurendada SKPd 800 miljardi euro võrra aasta”. Seepärast peavad EL ja liikmesriigid isegi pingeliste eelarvete korral investeerima rohkem haridusse, teadus- ja arendustegevusse ja innovatsiooni.

3.2   Innovatsioon ja selle ulatus. Innovatsiooni mõiste selle täielikus mahus hõlmab kõiki ühiskonnaelu, majanduse, hariduse, teaduse, tehnika, tööhõive ja organisatsioonilisi tasandeid, kultuurilisi aspekte ja tegevusi. Innovatsiooni laiendatud kontseptsioon hõlmab tooteid, teenuseid, tehnilisi, sotsiaalseid ja funktsionaalseid uuendusi kõigil tegevusaladel ja igat liiki organisatsioonides, sh ettevõtted, mittetulunduslikud organisatsioonid, sihtasutused ja avaliku sektori organisatsioonid. Innovatsioon ei ole tingimata lineaarse protsessi tagajärg, vaid see tekib eri lähtepunktide segunemisest ja läbipõimumisest. Niisiis areneb innovatsioon terves „majanduslikus ja sotsiaalses ökosüsteemis” eri kontseptsioonide ja pädevuste segunemisest ja ühinemisest.

3.3   Konkurentsivõime ja teadusuuringutega tegelevad nõukogu töörühmad. Seepärast on oluline, et konkurentsivõime ja teadusuuringutega tegelevad nõukogu töörühmad tegutseksid ühiselt ja jõuaksid ühisele järeldusele kooskõlas seotud poliitikavaldkondadega, nagu tööstus, haridus, energia ja infoühiskond. Lisaks peab valitsema tihe seos teiste juhtalgatustega, eriti hariduse ja koolituse ning tööhõivepoliitika valdkonnas.

3.4   Üldine heakskiit ja toetus. Seepärast tervitab ja toetab komitee üldjoontes Euroopa Komisjoni teatist ja selle eesmärke ning konkurentsivõime nõukogu 25.–26. novembri 2010. aasta ja 4. veebruari 2011. aasta istungite asjaomaseid järeldusi.

Eriti puudutab see järgmist:

—	innovatsiooni mõiste määratlemine (2), nii et see hõlmab teadust ja tehnoloogiat, kuid ka äri- ja organisatsioonimudeleid ja protsesse, disainilahendusi, kaubamärke ja teenuseid;

—	ebasoodsate raamtingimuste kõrvaldamine, takistuste kaotamine, protsesside lihtsustamine, üleeuroopalise koostöö lihtsustamine;

—	kõigi asjaosaliste ja piirkondade kaasamine innovatsioonitsüklisse;

—	riigihangete lisamine olulise innovatsioonipotentsiaaliga valdkondade loetelusse;

—	Euroopa Regionaalarengufondi ja struktuurifondide täiel määral kasutamine teadus- ja innovatsioonivõimekuse väljaarendamiseks;

—	Euroopa Sotsiaalfondi kasutamine sotsiaalse innovatsiooni toetamiseks;

—	VKEde ja mikroettevõtete jaoks juurdepääsu lihtsustamine raamprogrammile ja rahastamisele;

—	tipptasemel hariduse ja oskuste omandamise edendamine;

—	ülikoolide viimine maailmatasemele;

—	Euroopa teadusruumi elluviimine aastaks 2014; avatud, kõrgetasemeliste ja atraktiivsete teadussüsteemide edendamine;

—	ühtse innovatsioonituru loomine;

—	ELi patendi osas kokkuleppe saavutamine;

—	ühiskondlike probleemide lahendamine.

3.4.1   Arvamuse põhirõhk. Teatis on liiga laiaulatuslik selleks, et siinkohal kõiki selle aspekte käsitleda. Seepärast tegeletakse käesolevas arvamuses esmajoones nende punktidega, mis nõuavad erilist tähelepanu või täiendavaid selgitusi. See ei peaks aga hajutama komitee põhimõttelist toetust üldeesmärgile ja paljudele esitatud üksikmeetmetele.

3.5   Seniste protsesside ja edu kaasamine. Teatis sisaldab uusi elemente ja ettepanekuid ning selles luuakse ka seoseid erinevate poliitikavaldkondadega. Lühidalt on eesmärk ulatuslik ja sidus poliitika. Siiski on paljude olukorraanalüüside ja eesmärkide puhul tegu juba kaua aega komisjoni teatistes, komitee arvamustes ja nõukogu otsustes (näiteks Ljubljana protsess) esitatud probleemide ja eesmärkidega. Nende kohta on juba algatatud ulatuslikke meetmeid ja menetlusi (3). Neid tuleks selgemalt arvestada, jätkata ja tunnustada, et Euroopa Komisjoni ja teiste asjaomaste osalejate seniseid saavutusi mitte vähendada, vaid pigem tuleb neid ära kasutada ning nendele tugineda. Väljapakutud uued meetmed ja vahendid tuleks ühtlustada juba käimasolevate protsessidega, et vältida lisakomplikatsioone ja dubleerimist ning tagada vajalik järjepidevus, õiguskindlus ja stabiilsust (4).

3.6   Ühtlustamine. Sellest tulenevalt peaksid uued väljapakutud meetmed, nagu innovatsioonipartnerlused (vt punkt 4.4), looma olemasolevatega võrreldes lisaväärtust. See tähendab, et teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamisvahendid tuleb ühtlustada ja lihtsamaks muuta (vt punkt 3.8.2) ning juurdepääsu programmidele tuleb lihtsustada. Samas peab tipptase olema jätkuvalt juhtkriteerium. Teadusuuringute tulemused peaksid olema paremini kättesaadavad ja üldiselt juurdepääsetavad, nimelt tuleb parandada teadmiste ja oskusteabe siiret (5) (vt punkt 3.8.3 ja allmärkus 12).

3.7   Tegutsemisruumi võimaldamine. Ideed, kontseptsioonid ja avastused, mis on innovatsiooni kasvupinnas, on juba oma määratluse kohaselt ettearvamatud. Seepärast on innovatsiooni tekkimiseks ja arenemiseks vaja piisavalt vabadust ja samuti stimuleerivaid ja usaldusväärseid raamtingimusi. Tegutsemisvabadus, toetamine ja tunnustamine on loovuse ja innovatsiooni alused, samuti iseseisev tegutsemine, ettevõtlikkus, riskivalmidus ja riski aktsepteerimine. Sellest tulenevalt on peamine poliitiline ülesanne luua innovatsiooni soodustav „majanduslik ja sotsiaalne ökosüsteem”, tagada need raamtingimused kogu Euroopas, et potentsiaalseid leiutajaid ja innovatsiooniprotsesse segadusseviivate erinevate õigusaktide ja bürokraatlike tõkete tõttu mitte ära hirmutada (vt punktid 3.12 ja 3.13).

3.7.1   Kontsentratsioon ja lai kohaldamisala. On olemas teatud selgelt määratletavad arengueesmärgid, näiteks energia ja kliimakaitse valdkonnas (6), mille saavutamine võib nõuda kasutatavate ressursside kontsentreerimist. Kuid sama oluline on mitmekesiste arenguliinide ja nende võimaliku põimimise piisavalt laialdane „majanduslik ökosüsteem”. Vastasel korral tekib oht, et liiga vara välistatakse just sellised lahendused, mis on küll põhimõtteliselt uued ja innovaatilised, kuid mille potentsiaali ei tunne esialgu ära isegi eksperdid. Siis riskib Euroopa sellega, et juhtpositsioonile asumise ja ise juhtivate „moesuundade” loomise asemel jääb ta pidevalt teistest osalejatest maha ning muutub rahvusvahelises konkurentsis kaotajaks. Viimane on iseloomulik tsentraliseeritud plaanimajandusele. Seepärast tuleks selliste majandusvormide tunnusjooni vältida ning samas arvestada subsidiaarsuse põhimõtet.

3.7.2   Turujõud. Tavaliselt toetuvad innovatsiooniprotsessid valitsevatele turujõududele ja tarbijate nõudmistele, mille täitmine on nende eesmärk. Seevastu tõeliselt suuri uuendusi iseloomustab asjaolu, et nad ise kujundavad turujõude ja loovad uusi tarbijate nõudmisi ja uusi turusegmente (7). Seesugused uuendused vajavad erilist toetust kriitilises algusetapis, enne kui neid tunnustatakse ning nad teevad majandusliku läbimurde ja enne kui leiab tõestust nende tohutu majanduslik potentsiaal.

3.8   Killustatus. Euroopa Komisjon väidab taas, et Euroopa teadusuuringute ja innovatsioonimaastik on killustatud. See väide kehtib küll mitmete oluliste aspektide puhul, kuid on vaid osaliselt õige ning seda tuleks täpsustada.

3.8.1   Olemasolevad koostöövõrgustikud. Nii majanduses ja teaduses (8) kui ka sotsiaalmajanduses ja loomemajanduses on juba kaua olemas olnud Euroopa ja paljudel juhtudel isegi ülemaailmsed sidemed ja koostöövõrgustikud (9), mille piire koostöö ja konkurentsi vahelises vastasmõjus pidevalt kohandatakse ja uuesti määratakse. Need on vastavate osalejate ja nende organisatsioonide olulised iseorganiseerumisprotsessid. Komisjon peaks neid märkama, tunnustama ja toetama ning neile tuginema. Just seesuguste protsesside edendamist arvestades tuleks Euroopa innovatsiooniruumi nimel eemaldada siseturu veel säilinud takistused.

3.8.2   Eeskirjad – lihtsustamine ja ühtlustamine. Olulise sammuna Euroopa siseturu lõpuleviimisel, Euroopa teadusruumi loomisel ja komisjoni poolt eesmärgiks seatud Euroopa innovatsiooniruumi loomisel tuleks saavutada õiguslike, haldus- ja finantseeskirjade (10) järk-järguline lihtsustamine ja ühtlustamine nii liikmesriikide vahel kui ka liikmesriikide ja komisjoni vahel. Kui killustatuse all peetakse silmas nende eeskirjade praegust erinevust, ülereguleerimist, kattuvust ja keerukust, siis toetab komitee Euroopa Komisjonile siinkohal täiesti.

3.8.3   Varasemad arvamused. Siiski ei iseloomusta killustatus ja segadused eeskirjade ja vahenditega mitte ainult olukorda liikmesriikides, vaid ka Euroopa Komisjonis endas. Komitee on juba ühes varasemas arvamuses just seda teemat käsitlenud ja kordab kõnealuses arvamuses esitatud soovitusi (11). Lisaks sellele on komitee neid olulisi eesmärke toetanud ka oma arvamustes liikmesriikidepoolse teadusuuringute ühise kavandamise kohta, teadusuuringute raamprogrammi kohta (12), innovatsioonipoliitika läbivaatamise kohta muutuva maailma taustal (13) ja teadusasutuste, tööstuse ja VKEde koostöö kohta (14). Komitee tuletab meelde oma soovitusi uurimistulemuste levitamise, siirde ja kasutamise kohta ja eriti konkreetselt selleks eesmärgiks mõeldud interneti otsingusüsteemi loomise kohta (15).

3.8.4   Teadusuuringute infrastruktuur. Ka kulukas teadusuuringute infrastruktuur võib olla näide killustatusest, juhul kui seda ei kasuta ja ei rahasta rahvusvaheline üldsus. Mõned sellised infrastruktuurid võivad nii vajalike investeeringute ja vahendite kui ka käitamiseks vajalike ressursside ja optimaalse kasutamise mõttes ühel liikmesriigil üle jõu käia. Komitee toetab täielikult Euroopa Komisjoni allmärkuses esitatud seisukohta (16). Seepärast võib kogu ühendust hõlmava lähenemisviisi rakendamine anda selles valdkonnas eriti suurt lisaväärtust (17); seepärast peaks siin toimuma liikmesriikide ja ELi ühine üldine rahastamine.

3.9   ELi patent. Ühenduse patendi puudumine on vastuvõetamatu, kulukas ja kahjulik killustumine ning ELi konkurentsivõime suurendamiseks ja positiivse sõnumi saatmiseks kõigile teistele innovaatilise liidu valdkondadele tuleb see olukord lahendada. See Euroopa tööstus- ja innovatsioonipoliitika nõrk koht on korduvalt sundinud Euroopa Komisjoni vastuvõetavat lahendust otsima. Seepärast toetab komitee komisjoni hiljutise (14. detsember 2010) ettepanekut osalevate liikmesriikide tõhustatud koostöö kohta, et saavutada kooskõlas lepingutega otsustav vahe-eesmärk teel lõpliku ELi patendi suunas (seda kasutaksid kõik liikmesriigid). Komitee kutsub Euroopa Parlamenti (18) ja nõukogu üles kiitma väljapakutud menetlus heaks kui otsustav ja oluline etapp teel lõpliku ELi patendi poole. Komitee nõustub seisukohaga (19), et see on „majanduslikult möödapääsmatu ja poliitiliselt vastuvõetav” lähenemisviis.

3.10   Inimestevahelised suhted ning organisatsioonivormid. Inimestevaheliste suhete ja organisatsioonivormide laias spektris seisneb suur innovatsioonipotentsiaal. Komitee toetab komisjoni eesmärki edendada seesugust innovatsiooni ulatuslikult kõigis selle ühiskondlikes, majanduslikes, teaduslikes, tehnilistes, keskkonnaalastes, organisatsioonilistes, tööhõivealastes ja kultuurilistes aspektides ja rakendustes. See hõlmab uusimaid äri- ja organisatsioonilisi mudeleid ja protsesse, erateenuseid, avalikke teenuseid ja üldist huvi pakkuvaid teenuseid, haridust ja koolitust, meediat, kunsti ja meelelahutust, tegelikult kõiki inimtegevuse ja kooselu aspekte.

3.10.1   Ettevõtted ja töökohad – töötajate roll. Optimaalne töökorraldus on oluline konkurentsitegur. Seepärast aitavad innovaatilised töökohad kaasa töötajate tootlikkuse ja ettevõtete tulemuslikkuse parandamisele. Ettevõtte ja selle töötajate innovatsioonisuutlikkus kajastub nende võimes arendada ja parandada tooteid ja teenuseid või sotsiaalseid või funktsionaalseid kontseptsioone viisil, mis toob klientidele lisaväärtust. Sealjuures on oluline roll elukestval õppel ja kogemuste kuhjumisel. Ettevõtte töötajatel on tähtis roll teadmiste ja ideede allikana, seepärast tuleks nende potentsiaali paremini ära kasutada. Uute ideede ja ettepanekute levikut lihtsustaks suurem läbilaskvus erinevate hierarhiliste tasandite vahel.

3.10.2   Sotsiaalpartnerite vaheline koostöö. Ettevõtte tasandil on olulisel kohal sotsiaalpartnerite vaheline usaldus ja koostöö, ettenägelikkus, pädevus, motivatsioon, pühendumus ja tõhus innovatsiooni juhtimine.

3.10.3   Teenused ja riigihanged. Avalik sektor võib samuti innovatsioonile impulsse anda. Komitee toetab komisjoni väidet (I lisa), et avalik sektor stimuleerib oma organisatsioonides ja avalike teenuste osutamisel innovatsiooni. See hõlmab nii (era- ja avalike) teenuste sektorit kui ka tootmist, mis püüavad nende teenuste abil leida uusi konkurentsieeliseid. Innovaatiline liit peab saatma selge sõnumi selle kohta, et EL on kindlalt otsustanud selle (era- ja avaliku sektori) potentsiaali ära kasutada.

3.10.4   Sotsiaalne innovatsioon. Sotsiaalne innovatsioon peaks arvestama neid vajadusi, mida turg või avalik sektor piisavalt arvesse ei võta. See puudutab uusi käitumisviise, suhtlemist, institutsioonilisi kokkuleppeid ja võrgustikke. Sotsiaalsetes uuendustes ühendatakse tihti tehnilised ja mittetehnilised rakendused ja need võivad tugevdada tootjate ja tarbijate vahelist vastasmõju ja parandada struktuuride ning tugimeetodite ja tehnoloogia arengut. Tehnoloogiate (näiteks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia) mitmekesine kasutamine teeb võimalikuks uued koostöö-, tegevus- ja juhtimismeetodid. Komitee tervitab komisjoni kavatsust konsulteerida sotsiaalpartneritega viiside üle, kuidas oleks võimalik laiendada teadmusmajandus kõigile ametitasanditele ja kõigisse majandusharudesse.

3.11   Innovaatilise liidu kontseptsioon. Komitee on seisukohal, et innovaatilise liidu kontseptsioon on väga sobiv, võtmaks kokku ja väljendamaks komisjoni teatise eesmärke. Seda tuleks rakendada koos ning samaväärselt olemasolevate siseturu ja Euroopa teadusruumi kontseptsioonidega. Seepärast toetab komitee täielikult teatise punkti 2.2. Komitee tervitab asjaolu, et selles on käsitletud mitmeid komitee järgnevaid soovitusi:

3.12   Takistuste kõrvaldamine. Üks komisjoni peamisi eesmärke on Euroopa tasandil takistuste eemaldamine innovatsiooni teelt. Komitee on küll teadlik, et see on ulatuslik ja keeruline ülesanne, mis on tihedalt seotud edasiste edusammudega siseturu lõpuleviimisel, kuid rõhutab siiski, teatises puudub üksikasjalik teave selle kohta, mis on komisjonil selle otsustava küsimuse puhul konkreetselt kavas. Seepärast tervitab komitee selgeid jõupingutusi komisjoni hiljuti avaldatud rohelises raamatus (20), mille kohta koostatakse eraldi arvamus.

3.13   Peamine poliitiline ülesanne ja prioriteetne soovitus. Peamine poliitiline ülesanne ja prioriteetne soovitus on luua kogu Euroopas usaldusväärsed ja innovatsiooni soodustavad raamtingimused ning piisavalt tegutsemisruumi, et vabastada potentsiaalsed leiutajad ja innovatsiooniprotsessid takistustest, mis tulenevad praeguste õigusaktide killustatusest, korraldusest ja ülemäärasusest ning hulgalistest bürokraatlikest tõketest, mis jagunevad 27 liikmesriigi ja Euroopa Komisjoni vahel. Seeläbi heidutatakse algatusi ning viivitatakse ja piiratakse tuntavalt uutest ja headest ideedest reaalse innovatsiooni loomiseks ja rakendamiseks vajalikku protsessi. See on Euroopa jaoks tõsine puudus globaalses konkurentsis ning see tuleb kiiresti kõrvaldada. Seepärast on vajalik mõtteviis, mille järgi ei ole progress ja innovatsioon mitte risk, vaid võimalus ja hädavajadus, mida tuleb kogu ühiskondliku jõuga edendada ja juurutada. Siiski kutsub komitee ka liikmesriike ja organiseeritud kodanikuühiskonna osalejaid üles omaltpoolt selle ülesandega tegelema ning andma oma panus lahenduse leidmisse.

3.14   Parem haridus ja tunnustamine. Komitee toetab komisjoni eesmärki, et meie haridussüsteemi kõiki astmeid tuleb ajakohastada. Selleks on tarvis rohkem maailmatasemel kõrgkoole ning tõsta on vaja kvalifikatsiooni taset. Tõhusalt tuleb edendada arusaamist loodusteaduslikest ja tehnilistest elukutsetest ning neid elukutseid tuleb rohkem tunnustada.

3.15   Tihe ajakava. Arvestades teatises käsitletud teema mitmekesisust ja mitmetahulisust, käsitletud eesmärkide olulisust ja käesolevas dokumendis esitatud seisukohti, on komisjoni poolt väljapakutud ajakava üsna tihe. Seepärast soovitab komitee lähenemisviisi, mille puhul tehakse vahet põhimõtteliste eesmärkide saavutamise ning väljapakutud üksikmeetmete ja vahendite väljatöötamise kiireloomulisuse vahel.

4.   Konkreetsed märkused

4.1   VKEd kui põhiosalejad. Komitee on komisjoniga nõus, et väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted on võtmetähtsusega majandusosalejad ja peaksid seepärast innovatsioonialgatusest ja selle toetusmeetmetest eriti kasu saama. Siiski tuleks uuesti kaaluda väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlust ja osatähtsust, sest info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendite kaudu tekkinud uued võimalused võrgustike loomiseks on suurendanud mikroettevõtete ja isegi üheinimese ettevõtete tähtsust. Võib-olla tuleks kaaluda ka nende erinevust vabadest elukutsetest. Komitee rõhutab, et innovatsioon teenustesektoris ja töökohtadel mõjutab eriti VKEde konkurentsivõimet ja tootlikkust (vt punktid 3.10.1 ja 3.10.2).

4.1.1   VKEde ebasoodsad tingimused Paljud eespool nimetatud innovatsiooni bürokraatlikud takistused seavad eeskätt VKEd ja alustavad ettevõtted ebasoodsasse olukorda, võrreldes suurte ettevõtetega, kellel on oma hästi varustatud õigusosakonnad, välisesindused jne, mis tingib küll paratamatult nende väiksema paindlikkuse. See võib näiteks olla muu hulgas üks põhjus, miks EL on praeguseks peaaegu täiesti kaotanud USA-le turuliidri positsiooni innovaatiliste info- ja kommunikatsioonitehnoloogia toodete (21) valdkonnas.

4.2   Hindamisnäitajad. Komitee on juba ühes varasemas arvamuses (22) juhtinud tähelepanu sellele, et ELi käsutuses on korraga mitmeid kõnealuse valdkonna analüüsivahendeid. Sellest tulenevalt on komitee soovitanud sidususe tagamiseks „luua Euroopa innovatsiooni vaatlusrühma, mis võtaks üle olemasolevad analüüsivahendid ning muudaks need ühtlasemaks ja veelgi nähtavamaks”. Lisaks juhib komitee tähelepanu sellele, et

—	paljud sotsiaalsed ja majanduslikud kriteeriumid hõlmavad jätkusuutlikkust;

—	kriis on näidanud, et liiga lühiajalised planeerimiseesmärgid ja hindamiskriteeriumid võivad viia ebasoovitavate tulemuste ja isegi kriisini;

—	aeglane, kuid pidev majanduskasv toob sageli kaasa suurema üldise edu ja majandusliku kasu;

—	kui väikesed alustavad VKEd edukaks osutuvad, siis ostetakse nad sageli suurte ettevõtete poolt ära või võetakse üle ja seega ei kajastu nad enam statistikas;

—	sageli saab olulistele uuendustele osaks pikk käivitamisetapp, enne kui nad saavutavad majandusliku läbimurde ja tõestavad oma suurt majanduslikku potentsiaali;

—	ELi liikmesriikides ja piirkondades on innovatsiooni eeltingimused erinevad (nt kliima, liiklusteed, ressursid) ning seepärast tuleb neid hinnata vastavalt nende iseloomulikele tugevatele ja nõrkadele külgedele.

4.2.1   Seepärast peaks komisjon jätkama koostööd OECDga ja töötama välja üheainsa, ent sidusa kõikehõlmava ja tasakaalustatud näitajate paketi, milles võetaks arvesse ka eespool nimetatud seisukohti ja innovatsiooni pikaajalist edu. Komitee on seisukohal, et siinkohal on palju abi hästitoimivate riiklike ja piirkondlike teadus- ja innovatsioonisüsteemide tunnustest, mida komisjon on kirjeldanud I lisas.

4.3   Kättesaadavus. Veel üks näide valdkonnast, kus on suur innovatsioonipotentsiaal, on toodete ja teenuste kättesaadavus, nii et ka puuetega inimesed oleks võimalik täielikult ELi ühiskonda integreerida – mitte ainult kui kodanikud, vaid ka kui tarbijad. Tegemist on hõlvamata turuga, millel on märkimisväärne ühiskondlik ja majanduslik potentsiaal.

4.4   Innovatsioonipartnerlused. Euroopa Komisjoni väljapakutud Euroopa innovatsioonipartnerlustel võib olla kasulikke omadusi. Ühiskondlike probleemide lahendamine innovatsioonipartnerluste abil võib pakkuda uusi võimalusi, vaatamata sellele, et täpsemalt on nende kohta vähe teada ning hoolimata punktis 3.5 ja 3.6 esitatud kahtlustest. EL võib saavutada uusi konkurentsieelised, kui ta kasutab oma innovatsioonipoliitika vahendeid üheaegselt nii nõudlusele kui ka pakkumisele suunatult ning ühendab teaduseuuringute ja tehnoloogia tõukejõu turu tõmbejõuga. Selle potentsiaali ära kasutamiseks on oluline, et EL keskenduks Euroopa innovatsioonipartnerluste nendele omadustele, mis suudavad olemasolevate meetmetega võrreldes lisaväärtust pakkuda. Seepärast ei peaks Euroopa innovatsioonipartnerlused muutuma Euroopa innovatsiooni sidusrühmade jaoks (sh osalevad piirkondliku ja riikliku tasandi rahastamisasutused) kohustuslikuks, üldiselt kohaldatavaks jäigaks tegevusraamistikuks. Tagatud peavad olema vabatahtlikkuse ja muutuva konfiguratsiooni põhimõtted, läbipaistvus ning selge ja lihtsalt hallatav juhtimiskorraldus. Sellest tulenevalt oleks soovitav pärast vajaliku juhtimisstruktuuri määratlemist alustada ühe hoolikalt valitud Euroopa innovatsioonipartnerlusega ja kasutada sel viisil saadud teadmisi järgmise partnerluse valikul.

4.4.1   Täisväärtusliku eluperioodi pikendamine. Seepärast teeb komitee ettepaneku alustada esmalt eriti sobiva ja soovitava, täisväärtusliku eluperioodi pikendamist käsitleva innovatsioonipartnerlusega. Lisaks oleks see hea näide ühiskondliku ning teadus- ja tehnoloogiaalase innovatsiooni komplekse koostoime kohta. Just selle valdkonna puhul soovib komitee rõhutada turustamiseelse etapi ja riigihangete tähtsust innovaatiliste teenuste jaoks. Sellel võib olla otsustav roll uute turgude hõlvamisel ja avaliku teenistuse tõhususe ja kvaliteedi parandamisel.

4.4.2   Tõhusa veekasutusega Euroopa. Üks teatise III lisas väljapakutud innovatsioonipartnerlustest on „Tõhusa veekasutusega Euroopa”. Siin soovitab komitee paindlikumat lähenemisviisi, mille puhul tehakse paremini vahet nende ELi piirkondade vahel, kus veepuudus on tõsine ja suur probleem, ja nende vahel, kus sademed ja veevarud on rikkalikud ja piisavad. Seepärast teeb komitee ettepaneku kasutada teistsugust pealkirja, nimelt „Säästev veemajandus”.

4.5   Tulemustele orienteeritud lähenemisviis. Komitee juhib tähelepanu sellele, et komisjoni plaani kohaselt hakatakse innovatsioonipartnerlusi toetama tulemustest lähtuvalt. Arvamuses teadusuuringute raamprogrammi lihtsustamise kohta (punktid 1.8 ja 4.8) (23) on komitee esitanud oma tugevad kahtlused selle kontseptsiooni määratluse suhtes ning soovitab seetõttu selgitada, mida siin menetluslikust vaatepunktist tegelikult mõeldud on. Komitee kordab, et oluliste leiutiste puhul võivad olla eriti olulised pikaajalisuse aspekt ja jätkusuutlikkus.

4.6   Teadus- ja arendustegevuse raamprogrammi keskne roll. ELi teadus- ja arendustegevuse raamprogrammid on senise edu saavutamisele märkimisväärselt kaasa aidanud ja neid tuleks edaspidi veelgi tugevdada ja rõhutada nende iseseisvat tähtsust. Jättes siinkohal kõrvale lihtsustamise vajalikkuse, võib öelda et, teadus- ja arendustegevuse raamprogramm pakub Euroopa teadusruumi struktureerimiseks edukat vahendite kogumit, mis on kogu maailmas tunnustatud, mida innovatsiooniprotsessis osalejad palju kasutavad ja mille menetlusi mõistetakse ja aktsepteeritakse. Seepärast tuleb selgemalt rõhutada ja seoses innovaatilise liidu eesmärkidega rohkem esile tõsta teadusuuringute raamprogrammi ja seda täiendava konkurentsivõime ja innovatsiooni raamprogrammi iseseisvat tähtsust. Teadusuuringute alase koostöö vahendid on aidanud luua tõhusamaid Euroopa konsortsiume ja vajaliku järjepidevuse tagamiseks tuleb need säilitada (24). Lisaks sellele tuleks siin käsitletavat innovatsioonipoliitikat arvestades toetada rohkem ka sotsiaalmajanduslikke uuringuid.

4.7   Euroopa teadusruumi keskne roll – teadlaste siseturg. Euroopa teadusruumi keskset rolli (vt ka punkt 3.11) ja selle lõpuleviimiseks vajalikke nõudmisi on käsitletud mitmetes varasemates arvamustes. Komitee kinnitab taas, et siinkohal on otsustava tähtsusega teadlaste liikuvus ning akadeemiliste ja teaduslike kvalifikatsioonide tunnustamine, samuti sotsiaalkindlustuse aspektid ja sobivad palga- ja pensionisüsteemid. Eriti just noorte teadlaste ja uurijate jaoks on praegune olukord ikka veel äärmiselt ebarahuldav ja heidutav. Seepärast tervitab ja toetab komitee selgesõnaliselt nõukogu järeldusi (2. märts 2010) Euroopa teadlaste liikuvuse ja karjääri kohta. EL vajab atraktiivset ja toimivat teadlaste siseturgu (25).

4.8   Riskikapital. Vaatamata Euroopa Investeerimispanga poolsetele positiivsetele arengutele – eriti tervitab komitee siinkohal Euroopa Komisjoni ja Euroopa Investeerimispanga vahel loodud riskipõhist rahastamisvahendit – riskijagamisrahastut (RSFF) – on ikka veel puudus piisavast ja vajaliku kiirusega kättesaadavast riskikapitalist innovaatiliste ettevõtete loomiseks ning nende algetapi üleelamiseks. See hõlmab nii nende käivitamisetappi kui ka just vaevalise tee läbimist esimese majandusliku eduni. Lisaks on vaja ka väike- ja mikrolaene, mis võimaldavad riske pehmendada, kuid siiski edust osa saada.

4.9   Klastrid. Komitee rõhutab taas piirkondlike, piiriüleste klastrite ja innovatsioonitelgede soodustavat mõju innovatsioonile. Sealjuures ei ole tegemist mitte ainult teadusasutuste ja ettevõtete praeguseks juba klassikaliste ühendustega, vaid ka täiendava viljaka võrgustikuga tekkinud eriettevõtete vahel. Komitee soovitab seda jätkuvalt toetada struktuurifondi vahenditega.

4.10   Lihtsustused ja stiimulid alustavatele ettevõtetele. Komitee kutsub üles kaaluma, kas ei võiks kasutada alustavate ettevõtete puhul erandit, mis vabastaks need piisavaks ajaks enamikest muidu tavapärastest administratiivsetest kohustustest ja eri liiki eeskirjadest ning millega loodaks täiendavaid stiimuleid (nt maksusoodustused). See võimaldaks neile hingetõmbeaega ja tegutsemisruumi, mille käigus esmalt tõestada majandusliku ja tehnilise edu võimalusi. Komitee on teadlik, et see ettepanek nõuab delikaatset ja diferentseeritud riskide ja huvide hindamist, kuid see võib end ära tasuda.

---

(1)  KOM(2011) 48, 9.2.2011.

(2)  KOM(2009) lõplik, 2.9.2009.

(3)  Innovatsiooni on põhjalikult käsitletud Aho aruandes (teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni sõltumatu ekspertrühma aruanne, mis avaldati pärast Hampton Courti tippkohtumist ja mida juhtis Esko Aho, jaanuar 2006, EUR 22005) ja EMSK arvamuses teemal „Investeeringud teadmistesse ja uuendustegevusse (Lissaboni strateegia)”(ELT C 256, 27.10.2007, lk 17). Liikmesriikide kooskõlastatud lähenemisviis ja partnerlusel põhinevad meetmed on kesksed teemad Ljubljana protsessis (RECH 200 COMPET 216 – „Ljubljana protsess on tugevdatud partnerlus liikmesriikide, assotsieerunud riikide, sidusrühmade ja komisjoni vahel eesmärgiga tõhustada Euroopa teadusuuringuid.”), paljudes ERA-NETi algatustes (vastavalt artiklile 181), ühistes tehnoloogiaalgatustes, Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi teadmis- ja innovaatikakogukondades, teadusuuringute ühisel kavandamisel ja EMSK arvamuses teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Teadusuuringute ühine kavandamine: Koostöö ühiste probleemide tõhusamaks lahendamiseks”” (ELT C 228, 22.9.2009, lk 56). EMSK arvamuses teemal „Teadusasutuste, tööstuse ja VKEde koostöö ja teadmussiire – innovatsiooni oluline eeldus” (ELT C 218, 11.9.2009, lk 8) käsitletakse teadusasutuste ja tööstuse vahelist koostööd, EMSK avamuses teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule: rahvusvahelist teadus- ja tehnoloogiakoostööd käsitlev Euroopa strateegiline raamistik”(ELT C 306, 16.12.2009, lk 13) rahvusvahelist koostööd ning lihtsustamist EMSK arvamuses teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Teadusuuringute raamprogrammide rakendamise lihtsustamine””(ELT C 48, 15.2.2011, lk 129).

(4)  ELT C 48, 15.2.2011, lk 129.

(5)  ELT C 218, 11.9.2009, lk 8 (punkt 1.2).

(6)  ELT C 21, 21.1.2011, lk 49.

(7)  Näiteks lennuk või siis televisiooni, radari, laseri, personaalarvuti, mikroelektroonika, fiiberoptiliste kaablite, interneti/e-posti (pluss otsingumootorite, netikaubanduse, jne.), digitaalkaamerate, kosmosesatelliitide, GPSi revolutsiooniline edu. Kõik need on omavahel seotud ja annavad vastastikku uusi impulsse.

(8)  Nt teadusuuringute alase koostöö vahendite kaudu, vt punkt 4.6.

(9)  Vt näiteks „Forschung und Lehre” 11/10, lk 788–796, „Deutscher Hochschulverbandi” avaldus, november 2010.

(10)  ELT C 48, 15.2.2011, lk 129 (punktid 3.5 ja 3.7).

(11)  ELT C 48, 15.2.2011, lk 129 (punkt 1.4).

(12)  ELT C 228, 22.9.2009, lk 56.

(13)  ELT C 354, 28.12.2010, lk 80.

(14)  ELT C 218, 11.9.2009, lk 8.

(15)  ELT C 218, 11.9.2009, lk 8 (punkt 3.2.4).

(16)  KOM(2010) 546 lõplik, 6.10.2010.

(17)  ELT C 182, 4.8.2009, lk 40.

(18)  Praeguseks on Euroopa Parlament langetanud positiivse otsuse: Euroopa Parlamendi 15. veebruari 2011. aasta seadusandlik resolutsioon nõukogu otsuse eelnõu kohta, millega lubatakse tõhustatud koostööd ühtse patendikaitse loomise valdkonnas (05538/2011 – C7-0044/2011 – 2010/0384(NLE)).

(19)  President Staffan Nilssoni teadaanne (7. jaanuar 2011) oma vestluse kohta volinik Michel Barnier'ga.

(20)  Vt allmärkus 1.

(21)  Google, Apple, Facebook, mobiiltelefonid.

(22)  ELT C 354, 28.12.2010, lk 80 (punkt 3.2.2).

(23)  ELT C 48, 15.2.2011, lk 129.

(24)  ELT C 48, 15.2.2011, lk 129 (punkt 3.12).

(25)  2999. konkurentsivõime nõukogu istung, Brüssel, 2. märts 2010.

---