12.8.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 236/41

A.

arvestades, et komisjon on oma teatises „Ühenduse innovatsioonipoliitika läbivaatamine muutuva maailma taustal” välja kuulutanud muudetud innovatsioonistrateegia, mis esitatakse tegevuskava vormis;

B.

Arvestades, et see tulevane innovatsioonistrateegia peab olema tihedalt seotud strateegiaga „EU 2020”;

C.

arvestades, et komisjon kuulutas oma teatises „Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia piiride avardamine – strateegia tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogiate uurimiseks Euroopas” välja tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogiate uurimise strateegia koos peamiste algatustega;

D.

arvestades, et Euroopa innovatsioonipoliitika arendamisel on vaja arvesse võtta teadmiste kolmnurga kolme külge – teadusuuringuid, innovatsiooni ja haridust;

E.

arvestades, et ettevõtete innovatsioonivõime sõltub olulises osas piisavate rahaliste vahendite kättesaadavusest, ja arvestades, et praegusest majanduskriisist johtuvad raskused laenu saamisel võivad ettevõtete innovatsioonivõimet järsult piirata, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete puhul;

F.

arvestades, et innovatsioonil on keskne osa praeguste suurte ühiskonna- ja keskkonnaprobleemide edukal lahendamisel ja ELi strateegiliste poliitiliste eesmärkide saavutamisel – näiteks seoses ettevõtluse, konkurentsivõime, kliimamuutuste, tööhõive, demograafiliste muutuste ja osalusühiskonnaga;

G.

arvestades, Euroopa Liit ei saa täita oma 2020. aastaks seatud energia- ja kliimaeesmärke ning eelkõige oma eesmärki vähendada kasvuhoonegaaside heitkogust 20 % võrra, suurendada energiatõhusust 20 % võrra ja jõuda selleni, et vähemalt 20 % energiast toodetakse taastuvatest energiaallikatest, kiirendamata puhaste, jätkusuutlike ja säästvate energiatehnoloogiate arendamist ja laialdast kohaldamist; arvestades, et tulevases innovatsioonistrateegias tuleb seda mõõdet täiel määral arvesse võtta;

H.

arvestades, et teadusuuringud tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogiate alal (nt kvanttehnoloogia, bioloogia- ja nanotehnoloogiapõhine IKT tehnoloogia) on tänu pikaajalisele mõjule, mida nad avaldavad konkurentsivõimele, innovatsiooni hüppelauaks, sest nad loovad täiesti uusi majandustegevuse valdkondi, ergutades samal ajal uusi tööstusharusid ja kõrgtehnoloogilisi VKEsid;

I.

arvestades, et jätkusuutlike tehnoloogiate edendamine ja väljaarendamine ei ole vältimatult vajalik mitte ainult ELi kliima- ja energiaeesmärkide saavutamiseks, vaid ELil võib sellest suurt kasu olla ka tulevasi töökohti ja majanduskasvu silmas pidades;

J.

arvestades, et nappide ressursside ebaühtlane jaotumine võib innovatsiooni takistada; arvestades, et ELi toorainepoliitikas tuleks tegelda kõige tähtsamate ülesannetega, mis on seotud õiglase saadavuse tagamisega;

K.

arvestades, et ajal, mil ressursid üha vähenevad, suurendab jätkusuutlike ja energiatõhusate tehnoloogiate edendamine ELi energiavarustuse kindlust;

L.

arvestades, et demograafiliste muutuste küsimus on üks suuri tulevikuprobleeme, mis nõuab ka uusi tehnoloogilisi lahendusi;

M.

arvestades, et nendes tööstusharudes, milles ELil on hea konkurentsipositsioon, tuleb liidul oma jõud koondada ja kindlustada oma tugevaid külgi ning tagada võrdsed võimalused terves maailmas,

1.

on veendunud, et Euroopas on olemas võimalused teadustegevuse ja innovatsiooni vaheliseks tihedamaks seoseks; kutsub komisjoni ja liikmesriike võtma teaduse ja innovatsiooni suhtes kasutusele terviklikku lähenemisviisi;

2.

juhib ELi komisjoni tähelepanu sellele, et ELi tulevane innovatsioonipoliitika peab olema avar ja hõlmama igakülgselt kõiki innovatsiooni vorme – mitte ainult tehnoloogilist innovatsiooni (tooted ja protsessid), vaid ka halduslikku ja organisatsioonilist ning sotsiaalset ja tööalast uuendust, kaasa arvatud innovaatilised ärimudelid ja teenuste innovatsioon, võttes samas arvesse teadmiste kolmnurga ülejäänud kaht külge (teadusuuringud ja haridus);

3.

rõhutab, et innovatsioon tähendab ennekõike sellist uuendust, mis vastab tarbijate ja turgude vajadustele; palub seetõttu komisjonil tagada, et tarbijate nõudmisi tunnustataks innovatsiooni edasiviiva esmatähtsa jõuna; juhib tähelepanu asjaolule, et sotsiaalse ebavõrdsuse uute vormide tekke takistamiseks tuleks innovatsiooni edaspidi hinnata mitte ainult sellest saadava majandusliku ja ökoloogilise kasu järgi, vaid ka selle sotsiaalset lisandväärtust arvestades;

4.

rõhutab asjaolu, et ettevõtjate toetamine Euroopa innovatsiooni edasiviiva jõuna on vajalik eeldus konkurentsivõimelise siseturu tõhusaks toimimiseks, mis põhineb kaubandustõkete likvideerimisel ning kõrgetasemelisel tarbijakaitsel ja sotsiaalsel ühtekuuluvusel;

5.

kutsub komisjoni üles seadma kaugelenägevaid innovatsiooni kriteeriumeid, mis keskenduksid suurtele ühiskonnaprobleemidele ja mis teeksid lõpu erinevate Euroopa algatuste praegusele killustatusele;

6.

toetab täielikult komisjoni seisukohta, et võtmetehnoloogiad on ELi globaalse konkurentsivõime jätkusuutliku tugevdamise vältimatu eeltingimus; ühineb komisjoni üleskutsega liikmesriikidele jõuda kokkuleppele ELi võtmetehnoloogiate kasutamises; rõhutab sellega seoses, et i) võtmetehnoloogiad, nagu mikro- ja nanoelektroonika, fotoonika, biotehnoloogia ja nanotehnoloogia, ii) uued materjalid ja iii) uued ja tulevased tehnoloogiad võivad pakkuda suuri innovatsioonivõimalusi ja edendada üleminekut teadmispõhisele ja vähese süsinikdioksiidiheitega majandusele;

7.

rõhutab, et innovatsioon peab keskenduma üksikisikule, ning tunneb heameelt pingutuste üle luua ülikoolide ja ärimaailma vaheline dialoog, mis aitab märkimisväärselt kaasa teadusuuringute ja innovatsiooni edendamisele, erasektorilt saadavate teadmiste tõhusamale kasutamisele ülikoolides ning akadeemiliste õppematerjalide rikastamisele vastavalt tänapäevastele sotsiaal- ja ärinõuetele;

8.

juhib tähelepanu sellele, et praegused võtmetehnoloogiad ning uued ja tulevikutehnoloogiad tuleb välja valida koostöös kohaliku, piirkondliku ja riikliku tasandi majandusringkondade, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatega, võttes sealjuures arvesse ka majanduspoliitilisi sihte; kutsub ELi üles tagama, et võetakse arvesse kavandatava kõrgetasemelise ekspertgrupi panus nende tehnoloogiate toetamiseks konkreetsete lühiajaliste, keskpikkade ja pikaajaliste meetmete tuvastamiseks, ratifitseerimiseks ja rakendamiseks;

9.

tunnustab selliseid innovatsioonipoliitilisi meetmeid kui täiendust riiklikele tööstusstrateegiatele ühenduse tasandil ja majandusharude-ülesest seisukohast ning kutsub komisjoni sellist suunda jätkama;

10.

kutsub komisjoni ja liikmesriike ühendama järgmise põlvkonna digivõrkude ja arukate võrkude väljaarendamise innovatsioonitegevusega, et saada neist täiel määral kasu; rõhutab seoses sellega, et selleks tuleb ette näha piisavalt vahendeid, sealhulgas vahendid struktuurifondidest;

11.

rõhutab, et investeerimine väga kiiretesse internetivõrkudesse ja suuremasse lairibaühenduse levikusse on uuenduslike saavutuste suurema ja tulemuslikuma levitamise ja seeläbi ELi piirkondade vahelise innovatsioonilõhe vähendamise põhitingimus;

12.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tugevdama innovatsiooni lähendamise poliitikat, et vähendada liikmesriikide vahelisi erinevusi;

13.

toetab asjaolu, et komisjon valmistab praegu ette Euroopa innovatsiooniakti, mille eesmärk on saavutada sidusam innovatsioonistrateegia;

14.

rõhutab, kui tähtsad on ökoloogiline innovatsioon ja keskkonnasõbralik ettevõtlus, mis võivad omada põhirolli innovatsioonipoliitika ELi kõige tähtsamate majandussektoritega sidumisel, mille tulemusel Euroopa majandus saavutab suure konkurentsieelise;

15.

rõhutab ökoinnovatsiooni olulist osa, eelkõige seoses ressursside jätkusuutlikuma kasutamisega;

16.

rõhutab, et tulevikus etendavad nn innovatsiooniklastrid ehk innovatsioonikooslused ELi innovatsioonipoliitikas tähtsat osa ja rõhutab eelkõige teadmisklastrite potentsiaali; on rahul eriliste innovatsiooni- ja ettevõtlusvööndite loomisega ülikoolide, uurimisinstituutide ning teadus- ja tehnoloogiaparkide ümber; nõuab, et uute innovatsioonivööndite jaoks kaalutaks võimalust luua ühtne lihtsustanud rahastamis- ja toimimisraamistik;

17.

rõhutab, et olemasolevaid klastreid tuleb ELi, selle liikmesriikide ja piirkondade koostegevuses edasi arendada, et klastrid, kellel täna on osalt ülemaailmne juhtroll, võiksid selle säilitada ja saaksid seda tugevdada;

18.

rõhutab sellega seoses, et kõikide klastripoliitiliste meetmete puhul peaks arvestama ettevõtete, sealhulgas ka väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ja eelkõige innovaatiliste väikeste ja keskmise suurusega innovaatiliste ettevõtete vajadustega, arvestades et innovatsioonil on ettevõtluse edendamisel tähtis roll;

19.

kutsub liikmesriikide ja ühenduse asjaomaseid tegevjõude üles parandama klastrite piiriülese koostöö raamtingimusi;

20.

rõhutab, et väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel on tähtis roll partneritena väärtusahelates ja uuenduslike toodete iseseisvate pakkujatena;

21.

nõuab tugevamaid Euroopa vahendeid innovatsiooni rahastamiseks ning praeguse killustatuse ja lühiajaliste eesmärkide ennetamiseks; on seisukohal, et piisavate rahaliste vahendite eraldamine on innovatsiooni edendamise vältimatu tingimus ning seetõttu tuleks ELi innovatsioonieelarvet tunduvalt suurendada; nõuab, et seda tuleks arvesse võtta eelseisval kehtiva finantsraamistiku läbivaatamisel ning 2014–2020. aasta finantsperspektiivi kavandamisel; rõhutab sellega seoses, et samuti tuleks läbi vaadata eeskirjad preindustriaalse ja/või eksperimentaalse teadus- ja arendustegevusega rahastamise tingimustele vastavuse eeskirjad; kutsub liikmesriike üles suurendama teadus- ja arendustegevuseks ette nähtud rahalisi vahendeid, et saavutada 2002. aastal Barcelonas püstitatud eesmärk – kulutada 2010. aastaks teadus- ja arendustegevusele 3 % SKPst; rõhutab teadustegevuse ja innovatsiooni rahastamise olulisust majanduskriisi ajal, kuna sellega soodustatakse töökohtade loomist pikas perspektiivis; rõhutab, et teadus- ja uurimistegevuse programmide vahenditest tuleb innovatsioonile rohkem raha eraldada;

22.

on seisukohal, et ELi kulutused teadusuuringutele ja innovatsioonile peavad keskenduma sellistele eesmärkidele nagu uurimistulemuste ärilisel eesmärgil kasutamise motiveerimine ning rahastusallikate ja -võimaluste kohta põhjalikuma teabe andmine; rõhutab, kui oluline on kohaldada läbipaistvuse ja võrdsete võimaluste põhimõtet vahendite kasutamisel, kasutades teadusuuringute puhul avatud projektikonkursse; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kasutama suuremahuliste innovatsiooniprojektide ergutamiseks struktuurifonde; rõhutab, et tuleb arendada ühiskondlikke innovatsiooni rahastamise kavasid, et suunata raskuspunkt investeeringutasuvuselt ühiskondlikule kasule;

23.

rõhutab, et lisaks rahaeraldiste suurendamisele on väga tähtis n-ö kriitilise massi saavutamine; soovitab kasutada selleks riigihankeid ja rõhutab eriti seda, et raha peab liikuma sinna, kus selle võimendav mõju „Euroopa lisandväärtuse” loomiseks on kõige tugevam, näiteks võtmetehnoloogiatesse ning kujunemisjärgus ja uute tehnoloogiate olulistesse algatustesse; rõhutab sellega seoses vajadust kasutada ära teadusuuringute ja uuendustegevuse raamprogrammide ning struktuurifondide vahelist sünergiat; rõhutab sellega seoses, et erinevad organid, mis juhivad teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi, konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramme ning struktuurifonde, peavad olema teadlikud üksteise pakutavatest võimalustest; kahetseb, et vahendite sünergiavõimalused on endiselt vähetuntud; kutsub piirkondi ja liikmesriike üles suurendama jõupingutusi sellega seotud teabevahetuse parandamiseks;

24.

väljendab heameelt Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi asutamise üle, mille eesmärk on tõugata tagant maailmatasemel innovatsioonisaavutusi, mis toovad ühise eesmärgi nimel kokku kõrghariduse-, teaduse- ja äriringkonnad; rõhutab Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi võimalikku suurt panust innovatsiooniprogrammide jaoks stiimulite loomisel ning instituudi sellekohast olulist rolli; nõuab tungivalt, et komisjon koostaks Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi eelarve selliselt, et eraldatud vahendid koos muudest allikatest pärit vahenditega oleksid võimelised saavutama kriitilise massi, mis on vajalik selleks, et tulla toime peamiste probleemidega, millega ELi ühiskonnad silmitsi seisavad, ja neid ulatuslikult uurida;

25.

rõhutab, et vaja on suuniseid, et tagada vahendite konkurentsivõimeline eraldamine ja kohene kasutamine ning auhinnasüsteemi kehtestamine projektidele, millel on kohene suur majanduslik mõju;

26.

rõhutab, et Euroopa peaks olema vähem CO2-heiteid tekitavate internetitehnoloogiate ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate rakenduste arendamise esirinnas; teeb ettepaneku järgmises finantsperspektiivis ELi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia eelarvet kahekordistada;

27.

rõhutab, et innovatsioonipoliitika tuleb viia kooskõlla ELi ja riikide muude poliitikavaldkondadega (sh tööstus-, keskkonna- ja tarbijapoliitika) ning sealjuures silmas pidada, et kindlaksmääratud lähenemisviisid oleksid piisavalt paindlikud, et neid saaks kohandada riikide ja piirkondade erioludega;

28.

peab kahetsusväärseks, et ELi teadus- ja innovatsioonivahendid ei ole olnud edukad ning et menetlused on endiselt liiga keerulised ja aeganõudvad, mis takistab eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate osalust nendes programmides;

29.

on seisukohal, et kasutajasõbralikkust ja läbipaistvust taotledes tuleb välistada, et toetusprogrammid eri rakendustasandite vahelisest puudulikust koordinatsioonist tingituna kattuksid või üksteist dubleeriksid; palub komisjonil uurida, kas VKEdele suunatud ELi toetusinstrumendid saaks tulevikus koondada ühe peadirektoraadi, näiteks ettevõtluse peadirektoraadi vastutusalasse; on seisukohal, et see lihtsustaks väliskajastust ja pakuks võimalikele toetuse saajatele ühtse kontaktpunkti;

30.

kutsub samuti komisjoni üles tagama, et ELi reguleeriv raamistik toetab innovatsiooni, mitte ei sea muutustele takistusi, ja vastavad siseteenistused ja peadirektoraadid teevad kavandatud töörühma suguse struktuuri abil tõhusamat koostööd, et innovatsiooniküsimusi sidusalt ja terviklikult käsitleda; on veendunud, et see vähendab ELi innovatsioonipoliitika vahendite killustatust;

31.

kutsub ka liikmesriike üles tulemuslikumalt kooskõlastama vastutavate riiklike organite algatusi;

32.

märgib, et ELi tegevjõudude ühised jõupingutused peaksid olema suunatud sellele, et täita lõhet teadusuuringute ja innovatsiooni vahel ning toodete turuküpsuse ja toodetega kauplemise vahel; rõhutab, et raamprogrammid vajavad omavahelisi lõikumispunkte või programmiülest ühenduvust teadusuuringute- ja innovatsioonialaste meetmete vahel;

33.

kutsub komisjoni üles välja töötama uusi innovatsiooninäitajaid, mis sobivad paremini teadmuspõhistele teenustemajandustele, ja kohandama Euroopa innovatsiooni tulemustabeli koostamiseks kasutatavaid innovatsiooninäitajaid, et lisaks liikmesriikide innovatsioonivõime võrdleva analüüsi koostamisele määrata paremini kindlaks ka ELi ja liikmesriikide innovatsioonimeetmete tugevad ja nõrgad küljed;

34.

rõhutab, kui tähtis on laialdasem teave sobivate rahastamiskanalite ja -allikate ning alternatiivsete rahastamisvormide kohta (nt litsentsilepingud), et tekitada ettevõtjates suuremat soovi investeerida;

35.

rõhutab, et lisaks avalikule rahastamisele tuleb enam ergutada erarahastamist;

36.

rõhutab, kui oluline on ühtlustada kõigi osalejate võimalusi kasutada ELi vahendeid, et suurendada VKEde osalust ühiste tehnoloogiaalgatuste haldusstruktuurides ja tegevuses;

37.

palub komisjonil näidata innovatsiooni tegevuskavas konkreetseid instrumente, millega parandada rahastamise kättesaadavust innovatiivsetele ettevõtjatele; rõhutab sellega seoses, et seejuures tuleb arvesse võtta eri asutamis- ja kasvuetappides ettevõtjate erinevat rahastamisvajadust ja innovatsiooni intensiivsust;

38.

rõhutab vajadust luua paremad tingimused riskikapitali saamiseks, võttes arvesse ka VKEde vajadusi, ning laiendada Euroopa Investeerimispanga riskijagamisrahastut (RSFF); kutsub komisjoni üles uurima, milliseid meetmeid on võimalik võtta, et saavutada kõikidele asjaosalistele sobiv riskijaotus, soodustamaks seega erainvesteeringuid innovatsiooni valdkonnas;

39.

kutsub liikmesriikide ja ühenduse asjaomaseid tegevjõude üles edasi arendama väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete rahastamise instrumente, mis on end juba õigustanud, nagu mikrokrediidid, riskikapital noortele, kes soovivad investeerida uuenduslikku ettevõtlusesse, investorite võrgustik noorte teadlaste äriprojektide sponsoreerimiseks, laenud ja tagatised, ning looma stiimuleid investeeringuteks, sest see motiveeriks ettevõtteid kasutama inimressursse teadusuuringute ja innovatsiooni eesmärgil ning aitaks kaasa uute toodete ja teenuste arendamisele;

40.

rõhutab, kui oluline on VKEdele tagada minimaalne rahastamine teadus- ja innovatsioonialgatuste raames avaldatud avatud pakkumismenetlustes vastavalt teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi eeskujule (15 % koostööprogrammi vahenditest);

41.

Raamtingimuste parandamine ettevõtetele, eriti väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele palub komisjonil kohandada ühenduse olemasolevaid riigiabi eeskirju kooskõlas siseturu põhimõtetega selliselt, et oleks võimalik toetada investeeringuid ülimalt vajalikesse uutesse tehnoloogiatesse, tagamaks ELi pikaajalist konkurentsivõimet ja võrdseid võimalusi terves maailmas; eriti nõuab, et nõukogu ja komisjon võtaksid ELi riigiabi eeskirjade läbivaatamisel täiel määral arvesse võtmetehnoloogiate algatust ning võimaldama seega liikmesriikidel luua riiklikud soodustussüsteemid võtmetehnoloogiate edendamiseks;

42.

rõhutab ühiste tehnoloogiaalgatuste tähtsust, mis vastavad teatavatele suuruse ja haldusstruktuuri kriteeriumidele, ning et on tähtis korraldada ühiste tehnoloogiaalgatuste regulaarseid mõjuhinnanguid, milles vaadatakse läbi nende panus Euroopa tööstuse konkurentsivõimele;

43.

väljendab sellega seoses rahulolu, et „ühenduse raamistik teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi kohta” kuulub 2010. aastal läbivaatamisele;

44.

on seisukohal, et innovatsioonitoetuse edendamisega peab alati kaasnema ka toetuse taotlejale bürokraatliku asjaajamise kergendamine; kutsub komisjoni üles bürokraatia vähendamise nimel kujundama ümber raamprogrammi protsesse ja looma kasutajate paneele;

45.

palub ELi institutsioonidel parandada esmajoones väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete huvides intellektuaalomandi, eelkõige patentide kaitse raamtingimusi, sest nii nende maksumus kui ka kvaliteet on innovatsiooni jaoks keskse tähtsusega;

46.

peab sellega seoses kahetsusväärseks, et ELis puudub tõeline innovatsiooni siseturg, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kooskõlastama oma tegevust mainitud valdkonnas, eelkõige selleks, et kiiresti kokku leppida ühenduse patendi ja ühtse patendivaidluste lahendamise süsteemi asjus; rõhutab, et uuenduslike toodete väljatöötamist silmas pidades on standardite kehtestamine väga oluline;

47.

soovitab edendada sellist intellektuaalomandi õigusega seotud poliitikat, mis toetab innovatsiooni, näiteks patendikoondisi, ühiseid patendiplatvorme, ning kõigi õiguste litsentse;

48.

rõhutab sellega seoses VKEde sõbraliku ühenduse patendi arendamise tähtsust Euroopa majandusele, kooskõlas liidu innovatsioonipoliitikaga;

49.

märgib, et üha rohkem kasutatakse patente pankadepoolse rahastamise tagatisena, kuid et puuduvate tehnoloogiaalaste teadmiste tõttu ei ole pangad laenu andmisel sageli võimelised patentide väärtust õigesti hindama; kutsub seetõttu komisjoni üles uurima, kas EL peaks toetama hindamisnormide väljatöötamist;

50.

rõhutab selliste programmide tähtsust, millega motiveeritakse väikesi ja keskmise suurusega ettevõtjaid kasutama tehnoloogia saavutusi ja teaduspersonali;

51.

rõhutab, et teadusuuringud, innovatsioon ja haridus moodustavad teadmiste kolmnurga, mida tuleb käsitleda ühe tervikuna; nõuab seetõttu, et arvestades innovatsioonivõime suurt mõju ELi konkurentsivõimele, ei tohi vähendada investeeringuid kvalifitseeritud töötajate õppesse ja täiendusõppesse; rõhutab vajadust muuta ELi keskkond teaduritele ja nende spetsialistidele võimalikult ahvatlevaks ja võimaldada neile ka liikuvust, et olla võimeline globaalses konkurentsis edu saavutama; rõhutab, et samas tuleb parandada naisteadurite töötingimusi;

52.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.