12.8.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 236/24

A.

arvestades interneti kiiret arengut viimase 25 aasta jooksul ning prognoose nii seoses (lairibaühenduste laialdasemast kasutuselevõtust tingitud) interneti leviku kui ka uute rakendustega;

B.

arvestades, et asjade internet suudab vastata ühiskonna ja kodanike ootustele, ning arvestades, et on vaja läbi viia uuringuid, et välja selgitada kõnealused ootused ning valdkonnad, kus tundlikkus ja mureküsimused eraelu puutumatuse ja teabe osas võivad rakendusi takistada;

C.

arvestades, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) on tähtis selle poolest, et see soodustab sotsiaalset arengut ja majanduskasvu ning edendab Euroopa era- ja avaliku sektori asutuste teadustegevust, innovatsiooni ja loovust;

D.

arvestades, et EL peaks töötama välja ühise tugiraamistiku, et struktureerida ja tugevdada eeskirju, mis käsitlevad süsteemi haldamist, konfidentsiaalsust, teabe turvalisust, eetilist haldamist, eraelu puutumatust, isikuandmete kogumist ja säilitamist ning tarbijate teavitamist;

E.

arvestades, et asjade internet viitab üldiselt objektidele (nii elektroonilised kui ka igapäevased tarbeesemed), mida on võimalik kaugjuhtimise teel interneti kaudu lugeda, ära tunda, adresseerida, leida ja/või kontrollida;

F.

arvestades asjade interneti oodatavat kiiret arengut järgnevatel aastatel ning seega selle turvalise, läbipaistva ja mitmepoolse haldamise vajadust;

G.

arvestades, et tulevikus ületab internet praegused traditsioonilised virtuaalmaailma piirid ning on seotud füüsiliste objektidega;

H.

arvestades, et raadiosagedustuvastuse (RFID) ja asjade internetiga seotud muul tehnoloogial on eeliseid vöötkoodi ja magnetriba ees ning arvukaid rakendusi, mida on võimalik ühendada muude võrgustikega – näiteks mobiilsidevõrgud – ning mida oleks võimalik veelgi edasi arendada, kui rakendusi on võimalik ühendada anduritega, mis määravad näiteks geograafilist asukohta (nt satelliitsüsteem Galileo), temperatuuri, valgust, rõhku ja kiirendusjõudu; arvestades, et RFID-kiipide laialdane kasutuselevõtt peaks olulisel määral langetama nii nende ühikuhinda kui ka vastavate lugejate kulusid;

I.

arvestades, et RFID-tehnoloogiat võib vaadelda info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna majandusarengu katalüsaatori ja kiirendajana;

J.

arvestades tootmissektoris, logistikas ja tarneahelas juba praegu kasutusel olevaid RFID- ning asjade internetiga seotud muude tehnoloogiate rakendusi ja nende eeliseid seoses toodete tuvastamise ja jälgitavusega ning nende paljutõotavaid arenguvõimalusi paljudes muudes valdkondades, näiteks tervishoiu- ja transpordisektoris, energiatõhususe, keskkonna ja jaemüügi valdkonnas ning võitluses võltsimise vastu;

K.

arvestades, et nagu kõigi e-tervishoiusüsteemide puhul nõuab raadiosagedustuvastuseks suuteliste süsteemide kavandamine, väljatöötamine ja rakendamine tervishoiutöötajate, patsientide ja asjaomaste (näiteks andmekaitse- ja eetika-) komisjonide otsest kaasamist;

L.

arvestades, et RFID võib aidata suurendada energiatõhusust ja vähendada kasvuhoonegaaside heidet ning võimaldada toote tasandil süsinikdioksiidiheite kohta arvestuse pidamist;

M.

arvestades, et avalikkus võib RFID-tehnoloogiast ja asjade internetiga seotud muudest tehnoloogiatest kasu saada, kui elukvaliteedi, turvalisuse ja heaoluga seonduvaid eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse küsimusi hallatakse nõuetekohaselt;

N.

arvestades vajadust jätkusuutlike ja energiatõhusate teabevahetuse standardite järele, mille puhul keskendutakse turvalisusele ja eraelu puutumatusele ning rakendatakse erinevatel sagedustel ühitatavaid või identseid protokolle;

O.

arvestades, et kõiki meie igapäevaseid tarbeesemeid (ühistranspordi sõidukaardid, riided, mobiiltelefonid, autod) on tegelikult võimalik varustada RFID-kiibiga, mis nende mitmekesiseid rakendusvõimalusi arvestades muutuvad kiiresti majanduslikult tähtsaks teguriks;

P.

arvestades, et asjade internet võimaldab võrku ühendada miljardeid masinaid, mis saavad traadita tehnoloogia ning loogiliste ja füüsiliste adresseerimisprotokollide abil olla üksteisega ühenduses ja on tänu sellele koostalitlusvõimelised; arvestades, et asjade internet peaks võimaldama elektrooniliste tuvastussüsteemide ja traadita mobiilsete seadmete abil otse ja lõplikult kindlaks teha digitaalseid üksusi ja füüsilisi objekte, et nendes sisalduvat teavet oleks võimalik pidevalt kätte saada, salvestada, edastada ja töödelda;

Q.

arvestades, et asjade internetis kasutavate toodete väiksemaks muutmine toob endaga kaasa tehnoloogilisi probleeme, näiteks vaid mõne millimeetri suuruses kiibis elektroonika, andurite, toitesüsteemi ja raadiosagedustuvastuse edastamise süsteemi ühendamine;

R.

arvestades, et kuigi tulevikus muutuvad RFID-kiipide rakendused veelgi mitmekesisemaks, kerkivad seoses selle tehnoloogiaga andmekaitse valdkonnas esile uued probleemküsimused, millest peamine on seotud asjaoluga, et kiibid on täielikult nähtamatud või praktiliselt nähtamatud;

S.

arvestades tööstusstandardite olulisust ning seda, et RFID standardimine peab veel arenema ja et RFID-tehnoloogia standardimisvolitus, mis määrati 2009. aastal ühiselt CENile ja ETSI-le (Euroopa standardiorganisatsioonid), aitab seetõttu kaasa niisuguste uuenduslikumate toodete ja teenuste pakkumisele, milles kasutatakse RFID-tehnoloogiat;

T.

arvestades, kui oluline on tõsta Euroopa kodanike teadlikkust uutest tehnoloogiatest ja nende rakendustest, sealhulgas nende sotsiaalsest ja keskkonnamõjust, ning edendada tarbijate seas digitaalset kirjaoskust ja e-oskusi;

U.

arvestades, et asjade interneti väljatöötamine peaks olema kõiki ELi kodanikke kaasav ja nende jaoks juurdepääsetav ning et seda tuleks toetada tõhusa poliitikaga, mille eesmärk on kaotada digitaalne lõhe ELis ning arendada suurema hulga kodanike e-oskusi ja anda neile teadmisi neid ümbritsevast digitaalsest keskkonnast;

V.

arvestades, et asjade internetiga seotud tehnoloogiate eeliseid tuleb tugevdada tõhusa turvalisuse abil, mis iseloomustab iga arengusuunda, mis võib ohustada isikuandmete turvalisust ja üldsuse usaldust neid käsitlevate andmete valdajate vastu;

W.

arvestades, et asjade interneti arengu sotsiaalne mõju on teadmata ja võib süvendada praegust digitaalset lõhet või tekitada uue digitaalse lõhe,

1.

väljendab heameelt komisjoni teatise üle ja kiidab üldjoontes heaks tegevuskavas sisalduvad suunised asjade interneti edendamiseks;

2.

on arvamusel, et asjade interneti kasutuselevõtt võimaldab saavutada inimeste ja asjade ning asjade omavahelise parema vastastikuse mõju, mis võib ELi kodanikele olla äärmiselt kasutoov, kui selle puhul austatakse turvalisust, andmekaitset ja eraelu puutumatust;

3.

kiidab heaks asjaolu, et komisjon keskendub ohutusele, turvalisusele, isikuandmete kaitsele, eraelu puutumatusele ja asjade interneti haldamisele, sest eraelu puutumatuse austamine ja isikuandmete kaitse koos avatuse ja koostalitlusvõimega on ainus tee asjade interneti jaoks ühiskonna ulatuslikuma heakskiidu saavutamiseks; palub komisjonil julgustada kõiki Euroopa ja rahvusvahelisi sidusrühmi tegelema küberturbega seonduvate ohtudega; palub sellega seoses komisjonil julgustada liikmesriike rakendama kõiki olemasolevaid rahvusvahelisi küberjulgeoleku sätteid, sealhulgas Euroopa Nõukogu küberkuritegevuse konventsiooni;

4.

on kindlal seisukohal, et eraelu puutumatuse kaitse on üks põhiväärtus ja kõigil kasutajatel peaks olema kontroll oma isikuandmete üle; nõuab seetõttu andmekaitse direktiivi kohandamist praeguse digitaalse keskkonnaga;

5.

tunneb heameelt asjaolu üle, et komisjon reageerib õigeaegselt kõnealuses valdkonnas toimuvatele uutele arengutele ning võimaldab seega poliitikasüsteemis eeskirjad piisavalt varakult kindlaks määrata;

6.

rõhutab asjaolu, et tehnoloogia edendamise üks eeltingimus on luua õigusnormid, mis tugevdavad põhiväärtuste austamist ning isikuandmete ja eraelu puutumatuse kaitset;

7.

rõhutab, et turvalisuse ja eraelu puutumatuse küsimusi tuleks käsitleda tulevastes standardites, milles tuleb määratleda erinevad turvalisuse tingimused teenuste konfidentsiaalsuse, tervikluse ja kättesaadavuse tagamiseks;

8.

palub komisjonil kooskõlastada kogu asjade interneti ja digitaalse tegevuskavaga seonduv tegevus;

9.

palub komisjonil hinnata olemasoleva internetivõrgustiku infrastruktuuri kasutamise mõju asjade interneti rakendustele ja riistvarale seoses võrgu ülekoormuse ja andmeturbega, et teha kindlaks, kas asjade interneti rakendused ja riistvara on ühitatavad ja asjakohased;

10.

on arvamusel, et asjade interneti ja sellega seotud rakenduste arendamisel on järgnevatel aastatel suur mõju eurooplaste igapäevaelule ja harjumustele, mis toob kaasa ulatuslikud majanduslikud ja sotsiaalsed muutused;

11.

on seisukohal, et tuleb luua kaasav asjade internet, vältides algusest peale nii liikmesriikide kui ka piirkondlikul tasandil ilmneda võivat asjade interneti tehnoloogiate ebaühtlast arengut, levikut ja kasutamist; märgib, et komisjoni teatises ei arvestata piisavalt kõnealuseid küsimusi, millega tuleks ideaaljuhul tegeleda enne asjade interneti täiendavat arendamist;

12.

palub komisjonil IKT ning asjade interneti kavandamisel arvestada liidu vähemarenenud piirkondi; palub liikmesriikidel tagada kõnealuste tehnoloogiate ning muude IKT projektide rakendamise kaasrahastamine niisugustes piirkondades, et tagada kõnealuste piirkondade kaasamine ja vältida nende väljajätmist Euroopa ühistest ettevõtmistest;

13.

rõhutab, et kuigi RFID-kiipide kasutamine võib osutuda tõhusaks võltsingute vastu võitlemises, vastsündinute haiglast röövimise takistamises ja loomade tuvastamises, samuti mitmetes muudes valdkondades, võivad kiibid ka ohtlikud olla ning tekitada inimeste ja ühiskonna jaoks eetikaprobleeme, millele tuleb leida asjakohased kaitsemeetmed;

14.

rõhutab asjade interneti sotsiaalse, eetilise ja kultuurilise mõju uurimise olulisust seoses nendest tehnoloogiatest tuleneda võivate ulatuslike muutustega ühiskonnas; on seetõttu seisukohal, et sotsiaal-majanduslikud uuringud ja poliitilised arutelud, milles käsitletakse asjade internetti, leiaksid aset koos tehnoloogiaalaste teadusuuringutega ja tehnoloogia arenguga, ning palub komisjonil moodustada ekspertide kogu, et hinnata põhjalikult kõnealuseid aspekte ja esitada asjade internetiga seotud tehnoloogiate ja rakenduste väljatöötamise eetiline raamistik;

15.

nendib, et RFID-tehnoloogiat ja muid asjade internetiga seotuid tehnoloogiaid võib toodete ja tarbekaupade arukaks märgistamiseks ning asjade ja inimeste vaheliste sidesüsteemide loomiseks kasutada kõikjal ja need on praktiliselt nähtamatud ja müravabad; nõuab seetõttu, et komisjon teostaks niisuguse tehnoloogia suhtes edaspidi põhjalikumaid hindamisi, mis hõlmaksid eelkõige järgmist:

ning kehtestaks vajaduse korral konkreetsed eeskirjad Euroopa tasandil;

16.

rõhutab, et tarbijatel on õigus eraelu puutumatusele osalemise võimaluse ja/või eraelu kavandatud puutumatuse kaudu, eelkõige müügihetkel märgiste automaatse deaktiveerimise kasutamise abil, kui tarbija ei ole selgelt väljendanud nõusolekut vastupidisega; märgib sellega seoses Euroopa Andmekaitseinspektori esitatud arvamust; juhib tähelepanu asjaolule, et eraelu puutumatust ja julgeolekut tuleb arvesse võtta asjade interneti tehnoloogiate väljatöötamise ja kasutuselevõtu kõige varasemas etapis; rõhutab, et RFID-rakenduste puhul tuleb järgida Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklites 7 ja 8 sätestatud eraelu puutumatuse ja andmekaitse põhimõtteid; kutsub komisjoni üles kaaluma kodanike õigust valida asjade interneti rakendusteta tooteid või katkestada mis tahes hetkel ühendus võrgukeskkonnaga;

17.

märgib, et passiivsete RFID-märgiste ulatus on piiratud, kuid aktiivsed RFID-märgised suudavad edastada andmeid tunduvalt suuremate vahemaade taha; rõhutab sellega seoses, et igat liiki raadiosagedustuvastuse jaoks tuleb kehtestada selged suunised;

18.

kutsub komisjoni üles selgitama küsimust, kellele kuuluvad automaatselt kogutavad ja masinate tõlgendatavad andmed ning kellel on õigus neid käsutada;

19.

palub tootjatel tagada õigus raadiovaikusele, valmistades RFID-märgised nii, et tarbijad saaksid need pärast ostu eemaldada või muul viisil kergesti deaktiveerida; rõhutab, et tarbijaid tuleb teavitada passiivsete või aktiivsete RFID-märgiste olemasolust, lugemisulatusest, seadmete abil jagatavate (nii vastu võetavate kui ka edastatavate) andmete liigist ja kõnealuste andmete kasutamisest ning et see teave tuleb selgelt kajastada pakenditel ja esitada üksikasjalikumalt dokumentides;

20.

nõuab, et RFID-rakenduse käitajad võtaksid kõik asjakohased meetmed selle tagamiseks, et mitte ühegi vahendiga, mida tõenäoliselt võib kasutada kas RFID-rakenduse käitaja või muu isik, ei oleks võimalik siduda andmeid kindlakstehtud või -tehtava füüsilise isikuga, välja arvatud andmete töötlemisel vastavalt kohaldatavatele andmekaitse põhimõtetele ja õigusnormidele;

21.

rõhutab, et kuna jaemüügikaupadele paigaldatud kiibid ei ole mõeldud kasutamiseks väljaspool jaemüügikohti, peaks olema võimalik kiipide tootmisel lisada neile seade, mille abil saab kiibi neutraliseerida ja seega andmete säilitamist piirata;

22.

on veendunud, et tarbijatele tuleks anda võimalus otsustada, kas osaleda asjade internetis või sellest loobuda, sealhulgas võimalus loobuda asjade interneti ühest tehnoloogiast muid rakendusi või kogu seadet deaktiveerimata;

23.

rõhutab vajadust seadmete võimalikult kõrge turvalisuse taseme ja turvaliste edastussüsteemide järele asjade interneti kõikide tehnoloogiate puhul, et vältida pettusi ja võimaldada nõuetekohast seadme autentimist ja autoriseerimist; märgib tuvastamise ja toodetega seonduvate pettuste võimalikkust asjade interneti märgiste järgitegemise või jagatud andmete püüdmise kaudu; kutsub komisjoni üles tagama seetõttu niisuguse läbipaistva asjade interneti süsteemi väljatöötamine, mille puhul võetakse arvesse eelkõige järgmisi aspekte:

24.

peab esmatähtsaks tagada üldine õigusraamistik ja kindel ajakava Euroopa tasandil, et soodustada ja hõlbustada nii avaliku kui ka erasektori investeeringuid asjade internetti ja arukatesse võrgustikesse, mida vajatakse uute tehnoloogiate väljatöötamise toetamiseks;

25.

märgib, et vaatamata RFID-tehnoloogia olulisusele hõlmab asjade internet ka muid tehnoloogiaid; rõhutab, et rahastamise ja haldamise küsimuste uurimisel tuleks käsitleda ka kõnealuseid muid tehnoloogiaid;

26.

kutsub komisjoni üles kaaluma asjade interneti rakenduste kasutamist mitmete niisuguste olemasolevate ELi algatuste edendamiseks nagu „energiatõhususe parandamine IKT abil”, „arukad mõõtesüsteemid”, „energiamärgistus”, „ehitiste energiatõhusus” ning „kaitse ravimite ja muude toodete võltsimise vastu”;

27.

kutsub komisjoni üles jälgima omavahel otse seotud süsteemide haavatavusest tulenevaid uusi võimalikke ohte;

28.

kutsub komisjoni üles tegema täiendavaid jõupingutusi tagamaks, et asjade internetiga seotud tehnoloogiate puhul võetaks arvesse kasutajate nõudmisi (nt valikuvõimalus jälgitavuse deaktiveerimise osas) ning austataks üksikisiku õigusi ja vabadusi; tuletab sellega seoses meelde Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti (ENISA) otsustavat rolli võrgu- ja infoturbe ning järelikult ka asjade interneti turbe tagamisel, mis aitab luua tarbijate heakskiitvat suhtumist ja usaldust;

29.

on arvamusel, et uute rakenduste väljatöötamine ja asjade interneti tegelik toimimine ja ettevõtluspotentsiaal sõltub sellest, kui suur on Euroopa tarbijate usaldus süsteemi vastu, ning juhib tähelepanu asjaolule, et usaldus tekib siis, kui on kaotatud kahtlused eraelu puutumatust ja tervist ähvardavate võimalike ohtude osas;

30.

rõhutab, et kõnealune usaldus peab põhinema selgel õigusraamistikul, mis hõlmab asjade interneti kaudu kogutavate ja edastatavate andmete kontrollimise, kogumise, töötlemise ja kasutamise eeskirju ning eeskirju tarbijatelt küsitava nõusoleku vormide kohta;

31.

on veendunud, et asjade internetiga kaasneb suur kasu puudega inimeste jaoks ja see võib olla vahend vananeva elanikkonna vajaduste rahuldamiseks ning kindlate hooldusteenuste pakkumiseks; toonitab siinkohal, et kõnealuse tehnoloogia abil saavad pimedad ja nägemispuudega inimesed kogeda paremini neid ümbritsevat keskkonda elektroonilisi abivahendeid kasutades; rõhutab siiski vajadust võtta meetmeid eraelu puutumatuse kaitse tagamiseks, teenuste sisseseadmise ja kasutamise lihtsustamiseks ning tarbijate teavitamiseks niisugustest teenustest;

32.

rõhutab, et järelkulud (näiteks asjade kasutamisest ja kasutuselevõtust tulenev elektritarbimine) peavad olema tarbijale läbipaistvad;

33.

on seisukohal, et asjade internet ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia projektid nõuavad üldiselt laialdaste teavituskampaaniate korraldamist, et selgitada kodanikele nende rakendamise eesmärke; rõhutab, et ühiskonna teavitamine niisuguste tehnoloogiate nagu RFID kasutusvõimalustest ja selgetest eelistest ning ühiskonna sellealane harimine on äärmiselt olulised, et vältida olukorda, kus projekti mõistetakse valesti ning see ei suuda saavutada kodanike toetust; rõhutab, et asjade interneti täielikuks kasutamiseks nii isikliku kui ka ühise kasu eesmärgil tuleb kasutajatele anda e-oskused, mis on vajalikud kõnealuste uute tehnoloogiate mõistmiseks, ning nad peavad olema motiveeritud ja võimelised neid nõuetekohaselt kasutama;

34.

märgib, et asjade internetiga kaasneb äärmiselt suure koguse andmete kogumine; kutsub sellega seoses komisjoni üles esitama ettepaneku Euroopa andmekaitset käsitleva direktiivi kohandamiseks, et käsitleda asjade interneti kaudu kogutud ja edastatud andmeid;

35.

on seisukohal, et omaks tuleks võtta üldpõhimõte, mille kohaselt peaksid asjade interneti tehnoloogiad olema kavandatud selliselt, et nende raames kogutakse ja kasutatakse vaid absoluutselt minimaalne kogus andmeid, mis on vajalik nende ülesannete täitmiseks, ning tuleks välistada mis tahes täiendavate andmete kogumine;

36.

nõuab, et märkimisväärne kogus asjade interneti kaudu jagatavaid andmeid muudetaks enne edastamist anonüümseks, et tagada eraelu puutumatus;

37.

juhib komisjoni tähelepanu asjaolule, et muu maailm, eriti Aasia, areneb kõnealuses valdkonnas kiiremini ning seetõttu oleks vaja poliitikasüsteemi suhtes kohaldatavate eeskirjade väljatöötamisel ja asjade interneti tehniliste standardite sätestamisel kasutusele võtta ennetav lähenemisviis ning teha tihedat koostööd ülejäänud maailmaga;

38.

rõhutab, et Euroopa majanduse elavdamiseks tuleb investeerida uutesse info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatesse, et soodustada majanduskasvu järjest rohkematele Euroopa kodanikele ja ettevõtetele juurdepääsu võimaldamise abil uutele süsteemidele ja rakendustele; toonitab, et internetitehnoloogiate väljatöötamisel peaks Euroopa olema esimeste seas; teeb ettepaneku järgmises finantsperspektiivis kahekordistada ELi IKT valdkonna teadusuuringute eelarvet ning neljakordistada IKT kasutuselevõtu eelarvet;

39.

rõhutab, et teadusuuringutel on tulevikus oluline tähtsus, et võita niisuguse arvutusjõudluse pakkumise konkurents, mis on vajalik asjade interneti rakenduste reaalajas toimimiseks;

40.

palub, et komisjon jätkaks ja suurendaks seitsmenda raamprogrammi teadusprojektide rahastamist asjade interneti valdkonnas, et tugevdada Euroopa info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektorit, ning kiidab heaks konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi kasutamise asjade interneti kasutuselevõtu soodustamiseks; nõuab eelkõige katseprojektide väljatöötamist, mis võivad avaldada kohest positiivset mõju Euroopa kodanike igapäevaelule e-tervishoiu, e-õppe, e-kaubanduse, e-juurdepääsetavuse ja energiatõhususe valdkonnas; väljendab muret raamprogrammiga seotud bürokraatia pärast ning palub komisjonil kaotada bürokraatia raamprogrammi menetluste ümberkujundamise ja kasutajate nõukogu loomise abil;

41.

on veendunud, et asjade internetil on märkimisväärne potentsiaal majanduse ja tootmise arengu, kvaliteetsemate teenuste, ettevõtete logistika- ja turustamisahelate optimeerimise, inventari haldamise ning tööhõives ja ettevõtluses uute võimaluste loomise osas;

42.

palub komisjonil hinnata kavandatava strateegia võimalikku mõju Euroopa ettevõtjate tootlikkusele ja konkurentsivõimele rahvusvahelisel turul;

43.

usub, et asjade internet võib aidata lihtsustada kaubandusvoogusid ELi ja kolmandate riikide vahel, laiendades turge ja kindlustades kaubeldavate toodete kvaliteedigarantiid;

44.

rõhutab, et RFID-tehnoloogia võimaldab ühelt poolt Euroopa tööstusel kontrollida ringlusse lastud kaupade mahtu (st tootes üksnes vajaduse korral ja kaitstes seega keskkonda) ning teiselt poolt võidelda tõhusalt piraatluse ja võltsimise vastu, kuna tagatakse asjaomaste kaupade jälgitavus;

45.

on veendunud, et uute tehnoloogiate rakendamine tootmisprotsessis suurendab ressursside kasutamise tõhusust ja muudab tarbekaubad turul konkurentsivõimelisemaks;

46.

rõhutab, et asjade interneti osas on vaja intensiivset rahvusvahelist dialoogi ja ühiseid tegevuskavasid; kutsub komisjoni üles uurima, millist mõju võib avaldada asjade internet rahvusvahelisele kaubandusele;

47.

toetab komisjoni kavatsust jälgida ja hinnata ka edaspidi, kas konkreetselt asjade interneti jaoks on vaja täiendavaid ühtlustatud sagedusi, võttes arvesse erinevate elektromagnetiliste sagedusribade erinevaid omadusi ja võimalusi, ning kutsub seetõttu komisjoni üles arvestama raadiospektripoliitikat käsitlevate mitmeaastaste programmide raames kooskõlastamise ja ühtlustamise ELi eesmärkide seadmisel asjade interneti vajadusi; rõhutab, et niisugused spektrid peaksid jääma avalikku kasutusse ja nende kasutamist tuleks reguleerida viisil, mis ergutab ja aitab rahastada suuremas ulatuses tehnoloogiaalast teadus- ja arendustegevust kõnealuses valdkonnas; on veendunud, et litsentsivabad sagedused peaksid võimaldama uute tehnoloogiate ja teenuste (traadita võrgud) kasutuselevõttu innovatsiooni edendamise eesmärgil;

48.

rõhutab õigusliku ebakindluse ohtu pilvandmetöötluse puhul;

49.

on arvamusel, et kõigi poliitiliste tasandite (ELi, riiklik ja piirkondlik tasand) kaasamine on asjade interneti tulemusliku väljatöötamise ja kasutuselevõtu oluline eeltingimus; toonitab piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ning linnade olulist rolli asjade interneti arendamisel, et asjade internet ei piirduks vaid puhtalt erasektoriga; juhib samuti tähelepanu asjaolule, et asjade internet pakub kohalikele omavalitsustele rohkelt kasutusvõimalusi, näiteks ühistranspordi korraldamisel, jäätmete kogumisel, saastetaseme mõõtmisel ja liikluskorralduses; palub komisjonil asjade internetiga seonduvas tegevuses pidada nõu kõikidel poliitilistel tasanditel vastavalt mitmetasandilise valitsemise põhimõttele;

50.

märgib, et asjade interneti tehnoloogiate kaudu antav teave peab nendel põhineva süsteemi häirete korral olema jälgitav, kontrollitav ja parandatav; rõhutab, et kuna kõnealused tehnoloogiad kuuluvad turvasüsteemidesse, näiteks liikluskorralduse või temperatuuri reguleerimise süsteemi, võib vale teabe edastamine seada ohtu inimelusid;

51.

rõhutab, et uutel tehnoloogiatel on äärmiselt oluline roll transpordiahela lihtsustamisel, transpordi kvaliteedi ja tõhususe parandamisel, intelligentsete transpordisüsteemide väljatöötamise toetamisel ja nn roheliste koridoride sisseseadmisel ning et RFID-tehnoloogiad võivad pakkuda uuenduslikke äritegevuse võimalusi, suurendades sellega tarbijate rahulolu;

52.

on arvamusel, et asjade interneti kasutamine looduses võib aidata kaasa roheliste tehnoloogiate arendamisele energia tõhusama kasutamise abil ja seega ka keskkonnakaitsele ning tugevdada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ja looduse vahelist suhet;

53.

kutsub komisjoni üles tegema kõik temast oleneva, et rahvusvahelisel tasandil kehtestataks RFID-tehnoloogia ja muude asjade interneti tehnoloogiate ning nende rakenduste ühised standardid, et hõlbustada koostalitlust ning avatud, läbipaistva ja tehnoloogiliselt neutraalse infrastruktuuri loomist; rõhutab, et ilma selgete ja tunnustatud standarditeta, nagu internetikeskkonna puhul TCP5/IP6, ei suuda asjade interneti ulatuslikum kasutamine, mis väljub RFID-lahenduste piiridest, saavutada ülemaailmset mõõdet;

54.

pooldab ettepanekut võtta võimalikult kiiresti vastu internetiprotokolli kuues versioon (IPv6), mis on võrgu tulevase laiendamise ja lihtsustamise alus;

55.

toetab komisjoni kavatsust esitada 2010. aastal teatise turvalisuse, eraelu puutumatuse ja usalduse kohta infoühiskonnas; rõhutab nimetatud teatise ning teabeturbe, eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse aspekte käsitlevate eeskirjade tugevdamiseks kavandatud meetmete olulisust; kutsub komisjoni üles kaasama aktiivselt kõik asjaomased sidusrühmad, kaasa arvatud ENISA ja Euroopa Andmekaitseinspektor;

56.

usub, et asjade interneti väljatöötamise käigus on oluline tagada kõikide põhiõiguste (mitte üksnes eraelu puutumatuse) kaitse;

57.

on seisukohal, et komisjon peaks seoses asjade internetiga koostama soovitused, milles käsitletakse riigihalduse, õigusloome ja õiguskaitsega tegelevate asutuste ülesandeid ning vastutusala;

58.

kutsub komisjoni üles tähelepanelikult jälgima, et Euroopa tasandil juba vastuvõetud asjaomaseid õigusnorme kohaldataks nõuetekohaselt, ning esitama ELi tasandil aasta lõpuks asjade interneti ja RFID-tehnoloogia rakenduste turvalisuse suurendamiseks kavandatavate suuniste ajakava;

59.

palub komisjoni, et see algataks seoses asjade internetiga sotsiaalse dialoogi ning esitaks teavet uute tehnoloogiate positiivse ja negatiivse mõju kohta igapäevaelule; kutsub komisjoni üles konsulteerima seetõttu ennetavalt Euroopa tööstussektoriga ja julgustama seda asuma juhtpositsioonile innovatiivsete, standardiseeritud ja koostalitlusvõimeliste tehnoloogiate väljatöötamisel ning esitamisel;

60.

kutsub komisjoni üles asjade interneti tegevuskavasse piisavalt kaasama väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEd);

61.

kutsub ühtlasi komisjoni üles teavitama parlamenti korrapäraselt asjaomase valdkonna ettevõtjate ja sidusrühmadega peetavate konsultatsioonide seisust ning kavandatavatest algatustest;

62.

on veendunud, et komisjon peaks uurima andmeside rändlusteenuste hindade edasise vähendamise võimalusi;

63.

rõhutab, et asjade interneti haldamises peab olema võimalikult vähe bürokraatiat ja otsuste tegemisse tuleb kaasata kõik asjaomased sidusrühmad, ning nõuab seetõttu nõuetekohast ja piisavat reguleerimist ELi tasandil;

64.

kutsub komisjoni üles aitama koos oma rahvusvahelistel foorumitel osalevate kaubanduspartneritega, nagu Maailma Kaubandusorganisatsioon, aktiivselt kaasa asjade interneti haldamise põhimõtete ja eeskirjade väljatöötamisele ning kehtestamisele;

65.

kutsub komisjoni üles selgitama, millised interneti haldamise aspektid vajavad tema arvates praegu asjade internetiga seoses reguleerimist ja millise süsteemi abil on võimalik tagada üldsuse huvi;

66.

kutsub komisjoni üles analüüsima seetõttu valdkonna ettevõtjate abiga asjade interneti haldamisega seotud probleeme; peab ühtlasi väga oluliseks analüüsida Wi-Fi turvasüsteemidega seotud aspekte;

67.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.