12.8.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 236/6

A.

arvestades, et 2011. aasta eelarvemenetlus on esimene selline Lissaboni lepingu kohaselt toimuv menetlus, ja arvestades, et eelarve üks lugemine eeldab tihedamat koostööd ja kooskõlastamist teise eelarvepädeva institutsiooniga, et jõuda kõigi kulude osas lepitusmenetluse käigus kokkuleppele;

B.

arvestades, et juulis toimuva kolmepoolse kohtumise eesmärk peaks olema eeltöö tegemine enne seda, kui nõukogu võtab vastu oma seisukoha eelarveprojekti kohta, et selgitada eelnevalt välja punktid, milles ollakse kokkuleppel,

1.

võtab teadmiseks, et 2011. aasta eelarveprojekt sisaldab kulukohustuste assigneeringuid 142,5764 miljardi euro suuruses summas ja maksekohustuste assigneeringuid 130,1472 miljardi euro suuruses summas, millest tulenevalt on varu kulukohustuste assigneeringute osas 1,2244 miljardit eurot ja maksekohustuste assigneeringute osas 4,4178 miljardit eurot; märgib, et need summad moodustavad vastavalt 1,15 % ja 1,05 % ELi prognoositavast rahvamajanduse kogutulust (RKT) 2011. aastal;

2.

väljendab muret asjaolu üle, et kulukohustuste assigneeringud suurenevad vaid 0,77 % vastuvõetud 2010. aasta eelarvega võrreldes, mis ei ole kooskõlas laialdaselt väljendatud ootusega, et ELi eelarve mängib olulist rolli Euroopa kriisijärgsete majanduste toetamisel; võtab teadmiseks, et maksete assigneeringud suurenevad 5,85 %, kuid tuletab meelde, et maksete assigneeringute ebatavaliselt väike maht 2010. aastal annab sellele kasvule matemaatilise selgituse; tuletab meelde, et mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärad jooksvates hindades on 142,965 miljardit eurot kulukohustuste assigneeringute ja 134,280 miljardit eurot maksete assigneeringute osas;

3.

tunnistab kulukohustuste ja maksete assigneeringute vahelise erinevuse vähenemist 2010. aasta eelarvega võrreldes (12,429 miljardit eurot 18,535 miljardi euroga võrreldes), mis näitab ELi eelarve paremat täitmist, kuid juhib samas tähelepanu asjaolule, et mitmeaastane finantsraamistik näeb 2011. aastal kulukohustuste ja maksete assigneeringute vaheks ette vaid 8,366 miljardit eurot; tuletab sellega seoses meelde, et sellised vahed võivad põhjustada pikemas perspektiivis puudujääke ning seega tuleks neid eelarve jätkusuutlikkuse ja hallatavuse tagamiseks vältida;

4.

juhib tähelepanu asjaolule, et suurem osa (70 %) eelarveprojekti 1,2244 miljardi euro suurusest üldvarust tuleb rubriigi 2 (loodusvarade kaitse ja majandamine) varust ning muude rubriikide – eriti rubriikide 1a, 3b ja 4 – varud on väga piiratud, mis vähendab samavõrra ELi suutlikkust reageerida muutustele poliitikas ja ettenägematutele vajadustele samas oma prioriteete säilitades;

5.

rõhutab lisaks, et rubriigi 2 varu võib tegelikult olla väiksem, kuna turutingimused muutuvad;

6.

avaldab heameelt institutsioonidevahelise kokkuleppe toimimist käsitleva komisjoni aruande (KOM(2010)0185) avaldamise üle ja tuletab sellega seoses meelde, et oodatakse ettepanekut eelarve põhjalikuks läbivaatamiseks ning et eelmiste eelarvemenetluste käigus kogetud raskused reageerida nõuetekohaselt ja rahuldavalt tõusetunud eri väljakutsetele teevad praeguse mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamise vältimatuks; tuletab meelde, et parlament ootab komisjonilt mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist käsitlevate konkreetsete ettepanekute esitamist 2010. aasta esimesel poolel;

7.

juhib tähelepanu eelarvele kaugeleulatuvat mõju avaldavatele arvukatele pooleliolevatele menetlustele, mille kaks eelarvepädevat institutsiooni peavad 2011. aastal lõpule viima (eelarve läbivaatamine, Euroopa välisteenistuse loomine, paranduseelarved, institutsioonidevahelise kokkuleppe läbivaatamine, finantsmääruse läbivaatamine jne);

8.

võtab teadmiseks komisjoni kehtestatud prioriteedid (nimelt ELi majanduse toetamine kriisijärgselt ja uute nõudmistega kohanemine, s.t Lissaboni lepingu rakendamine, uued finantsjärelevalveasutused, ülemaailmse keskkonna- ja turvaseire (GMES) algatuse rahastamine, Stockholmi programmi rakendamine jne) ning tõstatab küsimuse, kas kulukohustuste assigneeringute tagasihoidlik kasv 2010. aasta eelarvega võrreldes on piisav nende küsimustega tegelemiseks;

9.

toonitab, et on väga oluline, et EL reageeriks kriisile ja finantsturgude ebastabiilsusele jõuliste meetmetega, sest selle tulemusel peaks suurenema finantssuutlikkus ning ELi eelarve paindlikkus; nõuab sellega seoses nõukogult ja komisjonilt täiendavat ja üksikasjalikumat teavet selle kohta, millist mõju võiks ELi eelarvele avaldada Euroopa finantsstabiilsusmehhanism, mille kohta tehti otsus majandus- ja rahandusministrite nõukogu erakorralisel kohtumisel 9.–10. mail 2010; nõuab lisaks, et tulevaste kriiside vältimiseks loodaks tõhus järelevalvesüsteem, mis hõlmab teabe edastamist otse Euroopa Parlamendile;

10.

taunib asjaolu, et eelarve seisukohalt ei ole selliste ELi 2020. aasta strateegia juhtalgatuste nagu Innovatiivne Liit, „Noorte liikuvus”, „Ressursitõhus Euroopa”, „Uute töökohtade jaoks uued oskused” ja „Üleilmastumise ajastu uus tööstuspoliitika” finantsmõju 2011. aasta eelarveprojektile võimalik selgelt kindlaks määrata, ja avaldab tugevat kahtlust suutlikkuse suhtes tagada nende tähtsate algatuste asjakohane rahastamine praegu kehtiva finantsraamistiku piires;

11.

tuletab meelde, et nii nagu parlament oma 25. märtsi 2010. aasta resolutsioonis 2011. aasta eelarve prioriteetide kohta märkis, on noored üks 2011. aasta eelarve olulisemaid prioriteete, mida tuleks ELi läbiva teemana edendada, töötades välja sünergiad noortega seotud eri poliitikavaldkondade vahel, eelkõige seoses hariduse, tööhõive, ettevõtluse ja tervishoiuga, kergendades ja soodustades seejuures noorte sotsiaalset kaasatust, mõjuvõimu, oskuste arendamist ja nende liikuvust; rõhutab, et „noori” tuleks käsitleda laia mõistena, mis hõlmaks üksikisikute võimalust vahetada mitu korda elu jooksul töökohta ja staatust ning samuti osaleda piiranguteta vahelduvalt väljaõppes, akadeemilises või töökeskkonnas ja kutseõppes ning et sellest tulenevalt peaks üks eesmärke olema hõlbustada üleminekut haridussüsteemist tööturule;

12.

peab kahetsusväärseks, et vaatamata äärmisele olulisusele ja väga kõrgele täitmismäärale (mis küündis aastatel 2007–2009 igal aastal 95-100 %-ni), on noortega seotud olulistele vahenditele ja programmidele (nagu elukestev õpe, programm „Aktiivsed noored” ja Erasmus Mundus) eelarveprojektis kavandatud assigneeringute kasv üsna sümboolne; on seisukohal, et see kasv ei võimalda ELil selle prioriteediga piisavalt tegelda ning kavatseb seetõttu nende programmide toetust suurendada; tuletab sellega seoses meelde nende programmide vaieldamatut lisandväärtust Euroopale ja seda, et need programmid annavad suure panuse tugeva Euroopa kodanikuühiskonna loomisse, kuigi neile tehtavad rahalised eraldised on tagasihoidlikud;

13.

nõuab tegevus- ja halduskulude jagunemise täiendavat selgitamist, tunnustades samas rubriigi 5 väliste halduskulude esitamisel tehtud pingutusi; märgib, et olulist osa kuludest, mis on tegelikult halduskulud, rahastatakse tegevuskulude assigneeringutest;

14.

tahab kindlasti pidada 2011. aasta eelarvet käsitlevaid läbirääkimisi konstruktiivselt ja avatult tõhususe ja Euroopa lisandväärtuse eesmärke silmas pidades; ootab omakorda teiselt eelarvepädevalt institutsioonilt tõelist poliitilist dialoogi tagavat koostööaldist lähenemist ja seda, et loobutakse nn raamatupidamisloogikast, mille puhul säästmisele ja liikmesriikide osamaksetele antakse läbirääkimistel liiga oluline koht; tuletab meelde, et aluslepinguga ei muudetud mitte ainult eelarvemenetluse õiguslikku raamistikku, vaid kehtestati ka läbirääkimisteks ja kompromisside leidmiseks uus meetod ning uued tähtajad;

15.

rõhutab asjaolu, et ELi eelarve on riikide eelarvetega võrreldes väga piiratud; tuletab sellega seoses meelde, et ELi ühiste strateegiate rakendamiseks tuleb luua sünergia ELi eelarve ja riikide eelarvete vahel; rõhutab, et sidusus suurendab ELi meetmete mõju, loob tõelise Euroopa lisandväärtuse ja toetab samas pikaajalisi poliitilisi eesmärke; on veendunud, et ELi eelarvel võib olla olulistes valdkondades otsustav mõju pikaajaliste investeeringute ja töökohtade toetamisel; loodab, et nõukogu võtab seda asjaolu ELi eelarve üle otsustamisel asjakohaselt arvesse ja hoidub üldistest kärbetest, kuigi riikide rahanduse olukord on äärmiselt raske;

16.

tuletab meelde eespool nimetatud 25. märtsi 2010. aasta resolutsioonis sõnastatud parlamendi prioriteete;

17.

võtab teadmiseks kulukohustuste assigneeringute 4,4 %-lise kasvu (13,437 miljardi euroni) ja maksete assigneeringute 7 %-lise kasvu (11,035 miljardi euroni (4) koos 50,1 miljoni euro suuruse varuga (finantsplaneeringus sisalduva 37 miljoni euroga võrreldes), mis tuleneb haldus- ja tehnilise toe kulude assigneeringute (endised BA read) ning detsentraliseeritud ja rakendusasutuste assigneeringute vähendamisest, samuti mitme programmi (nt „Toll 2013” ja „Konkurentsivõime ja uuendustegevuse programmi – Ettevõtlus ja uuendustegevus”) assigneeringute vähendamisest;

18.

tuletab meelde, et VKEdel on ELi majanduse elavdamisel ja tugevdamisel oluline roll; nõuab suuremat toetust kõikidele programmidele ja vahenditele, mille eesmärk on edendada VKEsid, ning tunneb sellega seoses muret artikli „Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm – Ettevõtlus ja uuendustegevuse programm” jaoks kavandatud maksete assigneeringute vähendamise üle;

19.

tuletab meelde, et sellest rubriigist rahastatavaid uusi vajadusi (Kozloduy sulgemisprogramm, Euroopa finantsjärelevalveasutused, rahvusvaheline katsetermotuumareaktor (ITER) ja GMES, sealhulgas parlamendi taotlus suurendada tegevusetapis selle assigneeringuid) ei olnud praegu kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku vastuvõtmisel ette nähtud; rõhutab, et nende vajaduste rahastamine ei tohiks kahjustada Euroopa majanduse kriisijärgse taastumise seisukohalt ülioluliste muude rubriigi 1a programmide ja meetmete rahastamist;

20.

tuletab meelde, et sellest rubriigist rahastatakse osaliselt Euroopa majanduse elavdamise kava, samuti paljusid mitmeaastaseid programme (konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm, Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmes raamprogramm, üleeuroopalised võrgud, Galileo/Egnos, Marco Polo II ja programm Progress), mis on 2011. aastal teostamisetapis; kordab sellest tulenevalt üleskutset komisjonile, et ta esitaks järelaruande Euroopa majanduse elavdamise kava rakendamise, sealhulgas Euroopa Investeerimispangale volitatud meetmete täitmise kohta;

21.

avaldab heameelt peamiste programmide assigneeringute suurendamise üle (Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmes raamprogramm 13,8 %, konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm 4,4 %; elukestva õppe programm 2,6 %; üleeuroopalised võrgud 16,8 %) ja rõhutab, et nendel programmidel on väga oluline võimendav mõju ELi kriisivastasele majandusstrateegiale;

22.

rõhutab, et rubriik 1a sisaldab paljusid suuri ELi 2020. aasta strateegia algatusi, nagu Innovatiivne Liit, „Noorte liikuvus”, „Ressursitõhus Euroopa”, „Uute töökohtade jaoks uued oskused” ja „Üleilmastumise ajastu uus tööstuspoliitika”; taunib asjaolu, et eelarve seisukohalt ei ole ELi 2020. aasta strateegia finantsmõju võimalik selgelt kindlaks määrata, ja avaldab kahtlust suutlikkuse suhtes tagada nende algatuste asjakohane rahastamine praegu kehtiva finantsraamistiku piires;

23.

tuletab meelde, et ELi 2020. aasta strateegiaga seotud 2011. aasta prioriteete rahastatakse peamiselt sellest rubriigist ja et aluslepingu jõustumisest tulenevatel ELi pädevustel on tõenäoliselt mõju eelarvele; rõhutab, et kosmosepoliitika, mis on konkreetne näide Euroopa tööstuspoliitikast, millega edendatakse Euroopa edusamme teaduse, tehnoloogia ja keskkonna valdkonnas, tugevdades samas tööstuse konkurentsivõimet, vajab täiendavat rahalist toetust nii ELilt kui ka liikmesriikidelt GMESi raames;

24.

avaldab heameelt komisjoni algatuse „Noorte liikuvus” üle, mille eesmärk on edendada Euroopa kõrgkoolide tulemuslikkust ja rahvusvahelist külgetõmmet ning tõsta hariduse ja koolituse üldist taset ELis; toetab igati seda, et noortele oleks sõltumata haridusalasest taustast tagatud võrdsed võimalused; soovib rõhutada, et oluline on tagada ELi 2020. aasta strateegias väga olulise haridus- ja koolitusvaldkonna, sh kutseõppe ambitsioonika poliitika piisav rahastamine; rõhutab, et EL kasutab kõiki vahendeid selle ambitsioonika eesmärgi saavutamiseks, kuna see annab enneolematu võimaluse kõikehõlmava ELi noorsoopoliitika väljatöötamiseks; rõhutab siiski, et sellise üldise, paljusid erinevaid ja sissetöötatud ELi programme hõlmava juhtalgatuse esitamine selles valdkonnas ei tohiks vähendada konkreetsete programmide tähtsust;

25.

rõhutab, et tulevikus sellistele vahenditele nagu elukestva õppe programm ja valdkonnaülesed oskused (nt e-oskused, rahvusvahelised oskused, ettevõtlusalased oskused ja mitmekeelsus) eraldatavad eelarvevahendid peaksid peegeldama suurt lisandväärtust, mille need vahendid Euroopale annavad, ning seetõttu tuleks neile anda 2011. aasta eelarves esmatähtis koht;

26.

on pettunud selles, et 2011. aasta eelarveprojektis ei ole selgelt välja toodud turismi valdkonda, mis annab kaudselt üle 10 % ELi SKPst ja mis läks pärast Lissaboni lepingu ratifitseerimist täielikult ELi pädevusse;

27.

võtab teadmiseks, et esmakordselt sisalduvad eelarves Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi maksete assigneeringud, ja peab seda selle fondi juhtimise ja nähtavuse seisukohalt oluliseks; on siiski seisukohal, et need maksete assigneeringud ei pruugi olla piisavad Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi taotlustes esitatud summade katmiseks 2011. aastal; kordab seetõttu nõudmist, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi taotlusi ei rahastataks ainult ümberpaigutustega Euroopa Sotsiaalfondi eelarveridadelt, ning kutsub komisjoni üles määrama kindlaks ja kasutama edasise viivituseta selleks eri eelarveridasid; rõhutab, et fondi kasutuselevõtmiseks on vaja lihtsamat ja kiiremat menetlust (5);

28.

võtab teadmiseks Euroopa tööturuasutuste võrgustiku (EURES) ja töösuhteid ning sotsiaalset dialoogi toetava kolme eelarverea kulukohustuste assigneeringute väga tagasihoidliku suurendamise või samale tasemele jätmise (2010. aasta eelarvega võrreldes); on seisukohal, et kriisist tulenevate ulatuslike koondamiste ja ümberkorralduste tingimustes tuleks nende eelarveridade mahtu suurendada;

29.

märgib, et 2011. aasta eelarveprojekt näeb ette kulukohustuste assigneeringute suurendamise 3,2 % võrra 50,97 miljardi euroni, millest 39,8915 miljardit eurot on mõeldud struktuurifondidele (ERF ja ESF), mis on sarnane 2010. aasta summale, ja 11,0786 miljardit eurot Ühtekuuluvusfondile;

30.

märgib, et see ettepanek on kooskõlas mitmeaastases finantsraamistikus kehtestatud eraldistega, võttes arvesse 2011. aasta finantsraamistiku tehnilist kohandamist (6) (suurendamine 336 miljoni euro võrra), nagu on sätestatud institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 17; mõistab sellega seoses 16,9 miljoni euro suurust varu, mis tuleneb peamiselt tehnilise abi assigneeringust ja moodustab 0,03 % rubriigi mahust;

31.

avaldab heameelt 2011. aastaks kavandatava maksete assigneeringute 16,9 % suuruse suurendamise üle 42,541 miljardi euroni, kuid väljendab siiski muret, et maksete vajadusi on hinnatud varasemate maksemäärade alusel vastavalt programmitöö perioodi 2000–2006 vastavatele kulukohustustele, samas oli programmide rakendamine perioodi 2007–2013 alguses palju aeglasem ja seda tuleb seetõttu kõvasti kiirendada, eelkõige 2011. aastal;

32.

kahtleb, kas tehtud korrektsioonid, eelkõige hilinenud maksete eraldamine suhtena oodatavatest maksetest järgnevatel aastatel, on täiesti asjakohane, et tegelda kõigi täiendavate maksevajadustega, mis tulenevad eelkõige järgmisest:

33.

on ühtlasi seisukohal, et piisavate vahendite eraldamine ühtekuuluvuspoliitikale on väga oluline Euroopa majanduse elavdamise kiirendamiseks ja Euroopa 2020. aasta piirkondade strateegia elluviimisele kaasaaitamiseks; rõhutab ELi makropiirkondliku koostöö sünergiamõju Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisele, samuti vajadust eraldada olemasolevate makropiirkondlike strateegiate rakendamiseks piisavalt ressursse; kutsub seetõttu komisjoni ja nõukogu üles esitama ja võtma viivitusteta vastu paranduseelarve, kui maksete assigneeringud ei peaks olema piisavad vajaduste katmiseks;

34.

palub komisjonil jätkata tihedat koostööd madala toetuste vastuvõtmise määraga liikmesriikidega, et veelgi parandada kohapealset olukorda toetuste vastuvõtmise osas; on teadlik, et madal toetuste vastuvõtmise määr võib ohustada ELi meetmete järkjärgulist võtmist;

35.

palub komisjonil kaaluda jätkuvalt ka seda, kuidas muuta komisjoni ja/või liikmesriikide kehtestatud keerulist eeskirjade ja nõuete süsteemi, et keskenduda rohkem eesmärkide saavutamisele ja vähem seaduslikkusele ja korrektsusele, rikkumata seejuures usaldusväärse finantsjuhtimise aluspõhimõtet; rõhutab, et selline kaalumine peaks ühtlasi aitama kaasa järgmise programmitöö perioodi algmääruse paremale koostamisele; tuletab sellega seoses meelde 2009. aasta novembri ühisavaldust struktuuri- ja ühtekuuluvusfondide lihtsama ja sihipärasema kasutamise kohta majanduskriisi tingimustes;

36.

tuletab meelde, et üks peamisi ELi toimimise lepinguga sisse toodud muudatusi on vahetegemise kaotamine kohustuslike ja mittekohustuslike kulude vahel eelarvemenetluses, mis võimaldab kahel eelarvepädeval institutsioonil pidada lõpuks iga-aastaste assigneeringute ülevõrdsetel alustel läbirääkimisi; tuletab meelde, et kohustuslikud kulud ulatusid peaaegu 34 %ni üldeelarvest ja enamik neist kuulus rubriiki 2;

37.

rõhutab, et eelarvepädevad institutsioonid on viimasel paaril aastal kasutanud seda rubriiki aastaeelarvetes üldise kokkuleppeni jõudmiseks kas varu kasutamise või assigneeringute ümberpaigutamisega teiste programmide või meetmete jaoks;

38.

märgib, et vaatamata väitele, et assigneeringud on jäänud stabiilseks, on sihtotstarbeline tulu vähenenud 2011. aastal üle 25 %, turutoetus on kahenenud ligikaudu 22 % (3,491 miljardi euroni) ja veterinaar- ning taimekaitsemeetmeteks mõeldud assigneeringud on vähenenud 7,8 %; tunneb turu ebastabiilsuse suurenemist ja põllumajanduse vähest kaitstust terviseriskide suhtes silmas pidades muret selle üle, et komisjon on 2011. aastal põllumajandusturgudel, eelkõige teravilja- ja piimaturul toimuva arengu suhtes optimistlik ja et selle tagajärjel on kavas turumeetmetele ettenähtud vahendeid kärpida 900 miljoni euro võrra; nõuab tungivalt, et komisjon ja nõukogu jälgiksid tähelepanelikult põllumajandusturu arengut ning oleks valmis turu soovimatute suundumuste ja turuhindade kõikumise takistamiseks võtma kiiresti ja tõhusalt vajalikke turvavõrgumeetmeid; seoses sellega, et loomahaiguste likvideerimisel tuleb säilitada valvsus, on mures kavatsuse pärast vähendada rahvatervisele, loomade tervishoiule ja taimekaitsemeetmeteks ettenähtud assigneeringuid;

39.

avaldab heameelt tootlikkusega sidumata otsetoetuste assigneeringute kasvu üle (9,7 %), koolide puu- ja köögiviljaprogrammile (kasv 50 % 90 miljoni euroni) ja koolipiima programmile (5,3 %) ettenähtud assigneeringute suurenemise üle, samuti enim puudust kannatavate isikute abistamise programmile ettenähtud assigneeringute suurendamise üle; võtab rahuoluga teadmiseks eksporditoetuste pideva vähenemise alates 2007. aastast (166 miljoni euroni 2011. aasta eelarveprojektis);

40.

tunneb heameelt komisjoni otsuse üle jaotada mitmete liikmesriikide poolt kasutamata jäetud vahendid programmi edukalt läbiviivatele liikmesriikidele ümber;

41.

märgib, et kliimameetmed on Euroopa 2020. aasta strateegias kehtestatud prioriteet, ja võtab teadmiseks jaotise 07 pealkirja muutmise „Keskkonna- ja kliimameetmeteks”; võtab teadmiseks kliimameetmeid käsitleva ELi poliitika ja õigusaktide rakendamiseks ning kliimameetmete süvalaiendamise ja kohandamisega seotud uue ettevalmistava meetme jaoks kavandatava assigneeringute suurendamise;

42.

avaldab heameelt LIFE+ kulukohustuste assigneeringute suurendamise üle 333,5 miljoni euroni (8,7 %) ning tunneb heameelt maksete assigneeringute järsu suurendamise üle (24,3 % 268,2 miljoni euroni) kooskõlas paranenud rakendamismääradega, seda ka seoses 2010. aastaks kavandatud bioloogilise mitmekesisuse strateegia järelmeetmetega; juhib tähelepanu sellele, et ELi ees seisvate ülisuurte keskkonnaprobleemide, sh veereostuse tõttu tuleb selle programmi raames eraldada lisavahendeid;

43.

tuletab meelde, et 2010. aasta eelarves piimandussektori kriisi tagajärgede leevendamiseks heaks kiidetud turutoetuse erimeede piimasektoris pidi olema ühekordne meede; palub komisjonil uurida, kuidas liikmesriigid on kasutanud piimandussektorile erandkorras eraldatud 300 miljoni euro suurust toetust, ning esitada oma hinnang selle meetme kohta koos ettepanekutega pikaajalise lähenemisviisi osas ja konkreetsete ettepanekutega, kuidas tulla toime hindade kõikumisega selles sektoris;

44.

on mures, et ühise kalanduspoliitika (ÜKP) poliitiline tähtsus ei kajastu piisavalt 2011. aasta eelarveprojektis; juhib tähelepanu sellele, et integreeritud merenduspoliitika väljatöötamiseks kavandatud vahendid ei ole piisavad, et katta selle uue poliitikavaldkonna loomisega seotud kõige tähtsamaid aspekte; rõhutab, et uus Euroopa Liidu merenduspoliitika võib vähendada praegustele esmatähtsatele ÜKP valdkondadele eraldatavaid eelarvevahendeid; rõhutab, et sellist poliitikat tuleb piisavalt rahastada rohkem kui ühelt eelarverealt;

45.

märgib, et selle rubriigiga seotud rahaliste vahendite üldine kasv (12,8 %) peaks praktikas edendama Lissaboni lepingus ja Stockholmi programmis välja toodud selle valdkonna eesmärkide täitmist;

46.

rõhutab, et kinnipidamistingimuste parandamiseks on vaja suurendada assigneeringuid; tuletab meelde, et Stockholmi programmi kohaselt on vaja võtta sotsiaalse kaasatuse meetmeid, luua sotsiaalse integratsiooni programme ning toetada uimastivastaseid algatusi (mis hõlmavad ennetust, toimetuleku taastamist ja kahjude vähendamist);

47.

võtab sellega seoses teatavaks komisjoni teatise Stockholmi programmi rakendamist käsitleva tegevuskava kohta ning avaldab heameelt Välispiirifondi (22 % 254 miljoni euroni), Euroopa Tagasipöördumisfondi (29 % 114 miljoni euroni) ja Euroopa Pagulasfondi (1,3 % 94 miljoni euroni) kulukohustuste assigneeringute kavandatava suurendamise üle sisserände ja sisserännanute lõimimise toetamise valdkonnas;

48.

kinnitab Frontexi assigneeringute kavandatavat vähendamist 2011. aastal agentuuri kasvavale töökoormusele vaatamata, mis tuleneb agentuuri kasutamata assigneeringute ja eelarve aastaülejääkide ajakohastatud hindamisest;

49.

tunneb heameelt Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti loomist käsitleva määruse vastuvõtmise üle ja kutsub komisjoni üles tagama, et tugiamet alustaks tegevust varakult enne 2011. aastat ja et ametile eraldataks volituste täitmiseks piisavalt rahalisi vahendeid;

50.

peab kahetsusväärseks, et ELi eelarvest alates 2010. aastast rahastatava ELi asutuse Europoli 2011. aasta assigneeringute maht (82,9 miljonit eurot) püsib 2010. aastaga (79,7 miljonit eurot) võrreldes peaaegu muutumatuna kuni Europoli määrust käsitleva ettepaneku esitamiseni (mis on kavandatud 2013. aastasse), kuigi Stockholmi programmis nõuti Europoli tugevdamist;

51.

märgib, et kuigi teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) väljatöötamise ja kasutuselevõtmise ajakava on ebakindel, tehakse ettepanek vähendada kulukohustuste assigneeringuid vaid veidi, st 35 miljonilt eurolt 30 miljonile eurole, kusjuures maksete assigneeringud suurenevad 19,5 miljonilt eurolt 21 miljonile eurole; tuletab meelde, et komisjoni hinnangul oli enne SIS II käivitumist 2011. aasta neljandas kvartalis vaja 27,91 miljonit eurot; juhib tähelepanu sellele, et SIS II väljatöötamisel on ajakavast juba maha jäädud ja sellega ei jõuta tõenäoliselt 2011. aasta lõpuks lõpule; peab vajalikuks kanda osa nendest rahalistest vahenditest täiendava analüüsi tegemiseni reservi, kuna SIS II-le ülemineku väljavaated muutuvad järjest ebatõenäolisemaks ja praegu valmistatakse ette alternatiivset lahendust;

52.

rõhutab, et kavandatud õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimise eest vastutava ameti rahastamine ei tohi kaasa tuua uusi IT-süsteeme enne SIS II või alternatiivse lahenduse ja VISi töölehakkamist; nõuab, et ameti kulude ja projektide üksikasjalikku esitust;

53.

tuletab meelde, et rubriik 3b hõlmab Euroopa kodanikke oluliselt puudutavaid teemasid, nagu noored, haridus- ja kultuuriprogrammid, rahvatervis, tarbijakaitse, kodanikukaitse rahastamisvahend ja teabevahetuspoliitika; märgib seetõttu väga murelikult, et üldassigneeringud vähenevad teist aastat järjest, kusjuures kulukohustuste assigneeringuid kärbitakse 0,03 % võrra (667,8 miljoni euroni) ja maksete assigneeringuid 3,1 % võrra (638,9 miljoni euroni) 2010. aasta eelarvega võrreldes, mis jätab varuks 15,2 miljonit eurot;

54.

märgib, et kavandatav kasv teatud programmide osas (Meedia 2007, Kultuur 2007, rahvatervise programm jne) on võimalik, kuna mitmele katseprojektile ja ettevalmistavale meetmele ei ole eraldatud kulukohustuste assigneeringuid; peab seetõttu kahetsusväärseks, et väike varu võimaldab vaid piiratud tegutsemisruumi otsuste tegemisel, mis puudutavad selliste prioriteetide rahastamise suurendamist, millest kodanikel on otsest kasu, samuti projekte ja meetmeid puudutavate ettepanekute vastuvõtmisel;

55.

kordab, et eri poliitikavaldkondade ülese teemana tuleb viivitamatult alustada koordineeritud ja mitut valdkonda hõlmavat investeerimist noortesse ning sellest tulenevalt tuleks teha ettepanek suurendada noorsoopoliitika rahastamisvahendit; avaldab kahetsust komisjonipoolse ambitsioonide puudumise üle, kuna komisjon ei suutnud seda prioriteeti nõuetekohaselt käsitleda, ja kinnitab oma kavatsust eelarveprojekti parandada, et tagada selle prioriteedi asjakohane rahastamine;

56.

tuletab meelde, et noorte ja spordi valdkonnas toimuva koostöö soodustamine ja edendamine on 2011. aasta eelarve prioriteet, ja rõhutab, et iga-aastaste eriürituste rahaline toetamine on selleks oluline vahend; väljendab kahetsust, et 2011. aasta eelarveprojektis ei ole selleks tehtud kulukohustuste assigneeringuid (p.m. kulukohustuste assigneeringute osas ja vaid 2,9 miljonit eurot maksete assigneeringuid), võrrelduna vastavalt 9,8 miljoni ja 10,25 miljoni euroga 2010. aasta eelarves;

57.

avaldab heameelt 2011. aasta kuulutamise üle Euroopa vabatahtliku tegevuse aastaks, mis tugineb 2010. aasta eelarves sisalduvale ettevalmistavale meetmele, ja tuletab meelde Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust suurendada asjaomase õigusakti jaoks mõeldud üldrahastamist 8 miljoni euroni;

58.

on mures Euroopa kodakondsust, kommunikatsiooni ning meedia teavitamist edendavatele programmidele suunatud assigneeringute madala taseme üle, kusjuures mõnel juhul on assigneeringud 2010. aastaga võrreldes koguni vähenenud; usub, et need programmid on oluline element Euroopa identiteedi kujundamisel ja Euroopa kodanike teavitamisel Euroopa projektist;

59.

avaldab kahetsust Daphne programmi kulukohustuste vähendamise üle ja juhib tähelepanu selle võimalikele negatiivsetele tagajärgedele vägivalla vastases võitluses; nõuab olemasolevate ja uute tõhusate meetmete jätkuvat rahastamist, et võidelda laste, noorte ja naiste vastu suunatud mis tahes liiki vägivalla vastu;

60.

tuletab veel kord meelde, et rubriigis 4 kasutada olev varu on väga väike, mis ei võimalda ELil reageerida asjakohaselt korduvatele ja uutele kriisidele ning hädaolukordadele; juhib tähelepanu asjaolule, et lubamatut vastuolu selle alarahastatud rubriigi ja nõukogu poolt maailma mastaabis võetud uute poliitiliste kohustuste vahel on võimalik lahendada ainult kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäära läbivaatamisega (7);

61.

avaldab heameelt Euroopa lõuna- ja idasuunalise naabruspoliitika assigneeringute kavandatava suurendamise üle ja eriti idasuunalise partnerluse mõõtme suurendamise üle; võtab teadmiseks kavatsuse kaotada ELi Läänemere strateegiat puudutav eelarverida, kuid peab kahetsusväärseks, et sellele strateegiale ei eraldata võrdväärset summat idasuunalise naabruspoliitika raames;

62.

kutsub idapartnerluse eesmärkide täitmist ja tulemuslikku rakendamist silmas pidades komisjoni üles tagama täiendava rahalise abi andmine Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi uute mitmeaastaste näidisprogrammide ning riiklike näidisprogrammide jaoks aastateks 2011–2013, mis hõlmaks idapartnerlusega seotud riike;

63.

on äärmiselt mures Palestiinale, rahuprotsessile ja ÜRO abiorganisatsioonile UNRWA eraldatava finantsabiga seotud kulukohustuste assigneeringute kavandatava rohkem kui 32 %-lise vähendamise üle, pidades silmas korduvat vajadust täiendavate rahaliste vahendite järele; on seisukohal, et komisjoni avaldus, et eelmistel aastatel tehtud erakordselt suuri rahaeraldisi ei saa jätkata teiste piirakonna riikide rahastamist ohustamata, kinnitab kiireloomulist vajadust vaadata põhjalikult läbi rahastamisvõimalused rubriigis 4, kusjuures see ei tohiks tuua kaasa Palestiina rahvale, Palestiina omavalitsusele ja UNRWA-le eluliselt olulise finantsabi vähendamist; kordab oma toetust Palestiina omavalitsusele institutsioonilise suutlikkuse tugevdamisel; juhib tähelepanu asjaolule, et isegi kui EL oleks valmis laiendama oma abipaketti palestiinlastele, ei ole kõnealune kohustus tähtajatu, ning nõuab kindlalt, et kuigi humanitaarabi peab jääma tingimustetuks, peab EL etendama poliitilist rolli, mis annab Palestiina riigi loomise poole püüdlemisel käegakatsutavaid tulemusi, mis on kooskõlas selle märkimisväärse finantsabi ja majandusliku mõjuga selles piirkonnas;

64.

juhib tähelepanu asjaolule, et isegi kogu rubriigi 4 varu kasutamisest finantsabi andmiseks ainult Palestiinale ei piisaks kulukohustuste assigneeringute 2010. aasta taseme saavutamiseks (295 miljonit eurot 2010. aastal 2011. aasta hüpoteetilise 270 miljoni euroga võrreldes);

65.

võtab teadmiseks assigneeringute olulise suurendamise (13,2 %), et rahastada laienemisprotsessi, mille osas oodatakse 2011. aastal edasiminekut (jätkuvad ja võimalikud läbirääkimised Horvaatia, Islandi, Makedoonia, Türgi ja Lääne-Balkani riikidega);

66.

peab arengukoostöö rahastamisvahendi kavandatavat suurendamist asjakohaseks, kuid taunib komisjoni eksitavat esitlust, milles keskkonnale ja loodusvarade säästvale haldamisele eraldatavat täiendavat 65 miljonit eurot näidatakse kui Kopenhaageni kokkuleppe jätkumeedet, kusjuures see kasv põhineb finantsplaneeringul ja mitte 2010. aasta eelarvel (2011. aasta eelarveprojektis on sellel eelarvereal tegelikult ette nähtud 1,2 miljoni euro suurune langus 2010. aasta eelarvega võrreldes, mis annab alust muretsemiseks); nõuab kindlalt, et kiirelt algatatud kliimamuutuse vastaste meetmete rahastamise pakett peab täiendama olemasolevaid arengukoostöö programme, mitte toimima nende arvelt; väljendab muret ELi poolse kiirelt algatatud rahastamise sidususe ja nähtavuse pärast ning nõuab, et liikmesriigid teeksid komisjoni jaoks viivitamatult kättesaadavaks teabe, et tagada ELi panuse täielik läbipaistvus ja täiendavus;

67.

rõhutab vajadust suurendada ühenduse eelarvet rände probleemi käsitlevate meetmete rahastamiseks, et parandada seadusliku rände juhtimist, pidurdada ebaseaduslikku rännet ja optimeerida rände mõju arengule;

68.

tuletab meelde, et toetab põhimõtteliselt finantsabi andmist peamistele banaane tarnivatele AKV-riikidele, kuid kordab, et on kindlalt vastu banaanisektori kaasnevate meetmete rahastamisele varu kasutades; tuletab meelde, et selle rubriigi piiratud varu ei võimalda selliste meetmete rahastamist, mida ei olnud mitmeaastase finantsraamistiku vastuvõtmisel 2006. aastal ette nähtud; on samuti vastu sellistele ümberpaigutamistele rubriigi 4 olemasolevatest vahenditest, mis ohustaksid seniseid prioriteete; on seepärast vastu eelarveprojektis sisalduvale ettepanekule paigutada sellel eesmärgil 13 miljonit eurot ümber arengukoostöö rahastamisvahendist ja 5 miljonit eurot kodanikukaitse rahastamisvahendist;

69.

väljendab heameelt ettepaneku üle muuta määrust, millega luuakse vahend tööstusriikide jaoks (ICI+), kuid on kindlalt vastu selle rahastamisele arengukoostöö rahastamisvahendi jaoks kavandatud assigneeringutest; rõhutab, et arengukoostöö jaoks ette nähtud vahendid peavad olema suunatud vaesuse leevendamisele; on äärmiselt rahulolematu sellega, et sellele uuele vahendile eelarveprojektis kavandatud kokku 70,6 miljoni euro suurusest assigneeringust on 45 miljonit eurot võetud arengukoostöö rahastamisvahendist;

70.

kordab oma kavatsust anda Euroopa välisteenistusele ülesannete täitmiseks vajalikud haldusvahendid; rõhutab siiski, et uute vahendite eraldamine liikmesriikide diplomaatiliste esinduste töötajate kaasamiseks ning vajaliku infrastruktuuri kulutusteks tuleks seostada asjakohase kasvuga ELi välistegevuse eelarves;

71.

väljendab heameelt ühise välis- ja julgeolekupoliitika assigneeringute suurendamise üle 327,4 miljonile eurole (kulukohustuste assigneeringud), nagu näeb ette finantsplaneering ja mis on kooskõlas veelgi ambitsioonikama rolliga, mida EL tahab mängida stabiliseerimisetapis olevates või konfliktist ja kriisist mõjutatud piirkondades; võtab teadmiseks ELi eriesindajatega seotud eelarverea kaotamise seoses Euroopa välisteenistuse loomisega ja tuletab meelde, et institutsioonidevahelises kokkuleppes sisalduvad ühist välis- ja julgeolekupoliitikat puudutavad erisätted tuleb põhjalikult ümber vaadata institutsioonidevahelise kokkuleppe muutmist käsitlevate läbirääkimiste ja Euroopa välisteenistust käsitleva ettepaneku vastuvõtmise raames;

72.

võtab teadmiseks, et 2011. aasta eelarveprojektis on kavandatud makromajandusliku abi eelarverea (01 03 02) vahendeid 2010. aasta eelarvega võrreldes suurendada; tuletab meelde, et asjaomase vahendi kasutuselevõtt iga kolmanda riigi puhul kuulub seadusandliku tavamenetluse alla ja palub komisjonil esitada kavandatud suurendamise kohta täiendavaid selgitusi;

73.

avaldab heameelt ettevalmistava meetme loomise üle seoses Euroopa vabatahtliku humanitaarabikorpusega, mis tuleneb ELi toimimise lepingu (artikkel 214) jõustumisest ja on kooskõlas 2011. aasta kuulutamisega Euroopa vabatahtliku tegevuse aastaks;

74.

märgib, et kõigi institutsioonide halduskulud kokku on hinnanguliselt 8,2666 miljardit eurot, mis teeb kasvuks 4,5 % ja jätab varuks 149 miljonit eurot;

75.

rõhutab, et iga institutsiooni eelarvestuse projektis (koos 2010. aastal esitatavate paranduseelarvetega) tuleks võtta arvesse Lissaboni lepingu jõustumisega seotud täiendavaid vajadusi, eriti mis puudutab Euroopa Parlamenti, nõukogu, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed ning Regioonide Komiteed; tuletab sellega seoses meelde 2009. aasta novembri ühisavaldust rubriigi 5 kohta, milles institutsioone kutsuti üles tegema kõik endast olenev, et rahastada oma töötajate töötasudega seotud haldusvajadusi 2010. aasta eelarve vastavatele jagudele kantud assigneeringutest;

76.

võtab teadmiseks komisjoni osa suurenemise halduseelarves 2,9 % võrra; märgib samas, et selles etapis ei sisaldu veel kõik Euroopa välisteenistuse loomise ja toimimisega seotud kulud; on seisukohal, et sellega seotud täiendavad taotlused ei tohiks institutsiooni praegust tegevust negatiivselt mõjutada; rõhutab sellega seoses, et vaja on saavutada tõhus struktuur koos ülesannete selge määratlemisega, et vältida võimalikku ülesannete kattumist ja tarbetuid (haldus)kulusid, mida rahastatakse eelarvest ja mis võiksid muidu veelgi halvendada finantsolukorda selles rubriigis;

77.

nõustub komisjoni seisukohaga, mille kohaselt 2009. aastaks kavandatud 3,7 % suurune palkade korrigeerimine, mis tuleb täies mahus välja maksta, kui Euroopa Kohus peaks tegema otsuse komisjoni kasuks, tuleks ettevaatusabinõuna eelarvesse kanda; märgib, et isegi kui see kõrge tase tulevaste arvutuste aluseks võtta, on kavandatav palkade korrigeerimine majandus- ja sotsiaalkriisi kontekstis 2010. aasta lõpus hinnanguliselt ikka 2,2 % ja kahaneb siis 1,3 %-ni 2011. aasta lõpus; palub komisjonil neid arvutusi põhjendada;

78.

tunnustab komisjoni selle eest, et komisjon püüab täiendavaid ametikohti mitte juurde taotleda, kuid suhtub skepsisega komisjoni võetud kohustusse täita kõik vajadused, kaasa arvatud uute prioriteetide ja ELi toimimise lepingu jõustumisega seotud vajadused, ainult olemasoleva inimressursi sisemise ümberpaigutamisega;

79.

tunneb suurt muret asjaolu pärast, et komisjoni üldine suundumus anda oma ülesandeid täitmiseks muudele asutustele koos ametikohtade ümberkujundamisega lepingulisteks ametikohtadeks ja sinna assigneeringute suunamisega on viinud olukorrani, kus üha suurem osa ELi ametnikest ei kajastu eelarvepädevate institutsioonide poolt kinnitatud institutsioonide ametikohtade loeteludes ja nende palkasid ei maksta rubriigist 5; on sellest tulenevalt seisukohal, et komisjoni töötajate arvu ei tuleks kaaluda mitte ainult ametikohtade loetelus sisalduvate kohtade alusel, vaid võttes arvesse ka muid töötajaid, sealhulgas rakendus- ja detsentraliseeritud ametite töötajaid, kui komisjon on andnud neile töötajatele üle oma ülesandeid; on seisukohal, et palgakulude kokkuhoiule vaatamata avaldab ametikohtade loetelu ametikohtade muutmine koosseisuväliste töötajate kohtadeks tõenäoliselt mõju Euroopa avaliku teenistuse töö kvaliteedile ja sõltumatusele;

80.

võtab teadmiseks Euroopa Personalivaliku Ameti (EPSO) eelarve vähendamise 13 % võrra, mis on seotud EPSO arenguprogrammis kavandatud uuest süsteemist tuleneva konkursikulude vähenemisega, kuid on seisukohal, et see vähenemine ei tohiks tulla kõigi ELi valikumenetluste kvaliteedi, läbipaistvuse, õigluse, erapooletuse ja mitmekeelsuse arvelt; tuletab EPSO-le meelde, et määruse (EÜ) nr 45/2001 kohaselt on kandidaatidel võõrandamatu õigus pääseda ligi oma isikuandmetele, sealhulgas küsimustele ja vastustele, ning palub EPSO-l see õigus tagada; ootab komisjonilt selles osas usaldusväärseid tagatisi;

81.

avaldab heameelt komisjoni üldiste eesmärkide saavutamise üle uutest liikmesriikidest töötajate töölevõtmisel ja selle üle, et komisjon on võtnud endale kohustuse jälgida tähelepanelikult ja korrapäraselt ametnike töölevõtmist EL-12 riikidest, et tagada töölevõtmisega seotud eesmärkidest kinnipidamine ning EL-2 ja EL-10 riikide kodanike tasakaalustatud esindatus igas tegevusüksuses;

82.

võtab teadmiseks pensionikulude ja Euroopa koolide kulude suurenemise ELi institutsioonides toimuvast põlvkonnavahetusest tulenevalt, kuna 1950-tel aastatel sündinud ametnikud lähevad pensionile ja tööle võetakse uued töötajad; ootab komisjonilt põhjalikumat analüüsi selle protsessi pikaajalise mõju üle eelarvele;

83.

palub komisjonil täpsustada vastavate eelarveridade märkustes summad, mis on eelarvesse kantud kõigi olulist eelarvelist mõju avaldavate kinnisvaraprojektide jaoks ja mille puhul tuleb finantsmääruse artikli 179 lõike 3 kohaselt eelarvepädevate institutsioonidega konsulteerida;

84.

tuletab meelde, et institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 46 alapunkti a kohaselt peaks komisjon teatama mitmeaastased prognoosid ja lubatud ülemmäärade suhtes jäävad varud;

85.

rõhutab, et katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed on olulised vahendid, mis võimaldavad kujundada poliitilisi prioriteete ning valmistada ette uusi algatusi, mis võivad kujuneda ELi kodanike elu paremaks muutvateks ELi meetmeteks ja programmideks; kinnitab seetõttu juba selles menetluse etapis kavatsust kasutada kõiki parlamendi käsutuses olevaid vahendeid, et tagada katseprojekte ja ettevalmistavaid meetmeid käsitlevate parlamendi ettepanekute vastuvõtmine 2011. aasta eelarves;

86.

tuletab meelde, et 2010. aasta eelarves vastu võetud katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete jaoks eraldati kõigis rubriikides kulukohustuste assigneeringuid kokku 103,25 miljonit eurot; rõhutab, et kui eelarvepädevad institutsioonid peaksid kinnitama 2011. aastal katseprojektid ja ettevalmistava meetmed samal tasemel ja sama jaotusega rubriikide vahel, oleks 56 % rubriigi 1a varust (ja 33 % rubriigi 1b, 59 % rubriigi 3b ja 37 % rubriigi 4 varust) juba ära kasutatud, kuigi selleks eesmärgiks 2010. aasta eelarves eraldatud kogusumma ei küündinud isegi institutsioonidevahelise kokkuleppega lubatud maksimumini (103,25 miljonit eurot lubatud 140 miljoni euroga võrreldes);

87.

kavatseb edastada komisjonile institutsioonidevahelise kokkuleppe II lisa D osa kohaselt esimese esialgse nimekirja võimalikest katseprojektidest ja ettevalmistavatest meetmetest 2011. aasta eelarve jaoks, et komisjon võiks osaleda koos Euroopa Parlamendiga tasakaalustatud lõpliku kogupaketi kindlaksmääramisel selles küsimuses; ootab, et komisjon esitaks parlamendi esialgsete ettepanekute kohta hästi põhjendatud analüüsi; rõhutab, et see esimene esialgne nimekiri ei välista katseprojekte ja ettevalmistavaid meetmeid käsitlevate muudatusettepanekute ametlikku esitamist ja vastuvõtmist eelarve lugemise käigus Euroopa Parlamendis;

88.

avaldab heameelt, et detsentraliseeritud asutuste kulud ELi eelarves on üldiselt stabiliseerunud 679,2 miljoni euro tasemel; on teadlik asjaolust, et uute ametite loomine eeldab asjakohast rahastamist, nagu on kavandatud viie uue (8) ja kolme etapiviisiliselt tööle hakkava ameti (9) jaoks; rõhutab, et kui detsentraliseeritud asutuste (sealhulgas finantsjärelevalveasutuste) ülesandeid suurendatakse esialgu kavandatuga võrreldes, tuleks vastavalt muuta ka assigneeringute eraldamist; ei nõustu tasudest sõltuvate ametite puhul komisjoni lähenemisega suurendada kunstlikult varusid;

89.

võtab teadmiseks asjaolu, et 258 uuest ametitele mõeldud ametikohtade loetelus sisalduvast ametikohast eraldatakse 231 ametikohta uutele või alustamisetapis olevatele ametitele;

90.

avaldab imestust, miks mõne ameti eelarveülejäägist ei oodata laekuvat sihtotstarbelist tulu, ning kutsub komisjoni üles ajakohastama kavandatavaid makseid ELi eelarvest täiendava teabe põhjal, eelkõige siis, kui võetakse vastu ametite lõplikud raamatupidamisaruanded; on samas mures mõne ameti pideva eelarveülejäägi pärast aasta lõpus, mis näitab halba eelarve haldamist ja rahavoogude juhtimist ning on vastuolus raamfinantsmääruse sätetega;

91.

on veendunud, et Euroopa Kemikaaliameti finantsplaneering aastateks 2011–2013 on liiga optimistlik, ja peab äärmiselt ebarealistlikuks oodata nimetatud ametilt 2011. aastal isemajandamist; juhib tähelepanu sellele, et 2011. aastaks prognoositud tasudest saadav tulu põhineb 2006. aastal tehtud hinnangul; palub näha ette ettevaatusabinõud, mida kohaldatakse vajaduse korral;

92.

tuletab lepituskomitee menetluse osas meelde, et asjaomased institutsioonid peaksid jõudma kokkuleppele juulisse kavandatud kolmepoolsel kohtumisel; nõuab, et majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu (kes võtab eelarve vastu) tulevane eesistuja osaleks sellel kolmepoolsel kohtumisel; on seisukohal, et 30. juunil 2010 toimuval kolmepoolsel kohtumisel pakuvad erilist huvi järgmised punktid:

93.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile ja nõukogule.