(1)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 169 nähakse ette, et liit aitab kaasa kõrgetasemelise tarbijakaitse saavutamisele meetmetega, mida ta võtab vastavalt asutamislepingu artiklile 114.

(2)

Ohutu ▐ toidu vaba liikumine on siseturu oluline aspekt ning aitab märkimisväärselt kaasa kodanike tervise ja heaolu parandamisele ning nende sotsiaalsete ja majanduslike huvide kaitsmisele. Käesolev määrus peaks toetama nii siseturu huve, seades eesmärgiks õiguskorra lihtsustamise, õiguskindluse ja bürokraatia vähendamise, kui ka pakkuma kasu kodanikele, sätestades toidu selge, arusaadava ja loetava märgistuse.

(3)

Et saavutada tarbijate tervise kaitse kõrge tase ja tagada nende õigus saada teavet, tuleks tagada, et tarbijad saaksid asjakohast teavet tarbitava toidu kohta. Ostuvalikuid võivad muu hulgas mõjutada ka tervisest tulenevad, majanduslikud, keskkonnaalased, sotsiaalsed ja eetilised kaalutlused.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 178/2002 (millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused) (3) nähakse ette, et toidualaste õigusnormide üldpõhimõtete hulka kuulub lähtekohtade sätestamine tarbijatele teadlike valikute tegemiseks seoses tarvitatava toiduga ning igasuguse tarbijat eksitava tegevuse ärahoidmine.

(5)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiiv 2005/29/EÜ (mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul) (4) hõlmab tarbijatele teabe esitamise teatavaid aspekte, eelkõige eesmärgiga hoida ära eksitavat tegevust ja teabe esitamata jätmist. Ebaausaid kaubandustavasid käsitlevaid üldpõhimõtteid tuleks täiendada erieeskirjadega, mis käsitlevad toidualase teabe esitamist tarbijatele.

(6)

Kõikidele toiduainetele kohaldatavad liidu toidu märgistamise eeskirjad on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiivis 2000/13/EÜ (toidu märgistamist, esitlemist ja reklaami käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) (5). Enamik selle direktiivi sätteid pärineb 1978. aastast ja seetõttu tuleks neid ajakohastada.

(7)

Nõukogu 24. septembri 1990. aasta direktiivis 90/496/EMÜ (toidu toitumisalase teabega märgistuse kohta) (6) sätestatakse toitumisalase teabe sisu ja esitamine seoses pakendatud toiduainetega. Toitumisalase teabe lisamine on vabatahtlik, välja arvatud juhul, kui toidu kohta esitatakse toitumisalane väide. Enamik selle direktiivi sätteid pärineb 1990. aastast ja seetõttu tuleks neid ajakohastada.

(8)

Üldiseid märgistusnõudeid täiendavad mitmed sätted, mida kohaldatakse konkreetsetel asjaoludel kõikide toiduainete suhtes või teatavat liiki toidu suhtes. Lisaks sellele on mitmeid erieeskirju, mida kohaldatakse konkreetse toidu suhtes.

(9)

Ehkki olemasolevate märgistamist käsitlevate õigusaktide algsed eesmärgid ja põhiosad endiselt kehtivad, on vaja neid ühtlustada, et tagada nende lihtsam kohaldamine ja suurem õiguskindlus sidusrühmadele ▐. Samuti tuleb neid õigusakte ajakohastada, et võtta arvesse toidualase teabe valdkonna arenguid.

(10)

Üldsusele pakub huvi toitumise ja tervise vaheline seos ning isiklikele vajadustele sobiv toiduvalik ▐. Komisjoni 30. mai 2007. aasta valges raamatus „Toitumise, ülekaalulisuse ja rasvumisega seotud terviseküsimustega tegelemise Euroopa strateegia” märgiti, et toitumisalase teabega märgistamine on üks vahend, mille abil teavitada tarbijaid toiduainete koostisest ja aidata neil teha teadlikke valikuid. Tarbijate toidualasest teabest arusaamise parandamisel on oluliseks mehhanismiks selgitus- ja teavituskampaaniad. Liidu tarbijapoliitika strateegias aastateks 2007–2013 on rõhutatud, et tarbijate teadlike valikute soodustamine on oluline nii tõhusa konkurentsi tekke kui ka tarbijate heaolu seisukohast. Teadmised toitumise põhimõtete kohta ja asjakohane toitumisalane teave toiduainetel aitaksid tarbijat teadlike valikute tegemisel oluliselt. Seepärast oleks mõttekas ja õige, et tarbijad liikmesriikides saaksid kasutada neutraalset teabeallikat oma toitumisalaste küsimuste selgitamiseks. Liikmesriigid peaksid seetõttu looma vastavad infotelefonid, mille rahastamist võiks toetada toiduainesektor.

(11)

Õiguskindluse tugevdamiseks ning jõustamise ratsionaalsuse ja järjekindluse tagamiseks on asjakohane direktiivid 90/496/EMÜ ja 2000/13/EÜ kehtetuks tunnistada ja asendada need ühe määrusega, mis tagaks kindlustunde nii tarbijatele kui ka tööstusele ja vähendaks halduskoormust.

(12)

Selguse huvides on asjakohane kehtetuks tunnistada ja sellesse määrusesse kaasata teised horisontaalsed õigusaktid, nimelt komisjoni 15. aprilli 1987. aasta direktiiv 87/250/EMÜ (lõpptarbijale müüdavate alkohoolsete jookide mahuprotsendilise alkoholisisalduse märkimise kohta) (7), komisjoni 18. novembri 1994. aasta direktiiv 94/54/EÜ (mis käsitleb muude kui nõukogu direktiivis 79/112/EMÜ nimetatud kohustuslike üksikasjade esitamist teatavate toiduainete märgistuses) (8), komisjoni 8. märtsi 1999. aasta direktiiv 1999/10/EÜ (millega toiduainete märgistamise osas nähakse ette erandid nõukogu direktiivi 79/112/EMÜ artiklist 7) (9), komisjoni 18. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/67/EÜ (kiniini ja kofeiini sisaldavate toiduainete märgistamise kohta) (10), komisjoni 31. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 608/2004 (mis käsitleb toidukaupade ja toidukaupade koostisosade märgistamist, millele on lisatud fütosteroole, fütosteroolestreid, fütostanoole ja/või fütostanoolestreid) (11) ning komisjoni 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/77/EÜ (millega muudetakse direktiivi 94/54/EÜ mõnede glütsürrisiinhapet ja selle ammooniumsoola sisaldavate toiduainete märgistamise osas) (12).

(13)

Toidualast teavet reguleerivate liidu ja riiklike meetmete jaoks selge raamistiku ja ühise aluse loomiseks on vaja kehtestada ühised mõisted, põhimõtted, nõuded ja menetlused.

(14)

Et järgida põhjalikku ja järk-järgulisele arengule toetuvat lähenemist tarbijatele nende tarbitava toidu kohta esitatava teabe puhul, oleks vaja toidu- ja toitumisalast teavet käsitlevate õigusnormide laiemat käsitlust, mis hõlmaks üld- ja erieeskirju, samuti toidualase teabe laiemat käsitlust, mis hõlmaks ka muul moel kui märgistusel esitatavat teavet.

(15)

Liidu eeskirju peaks kohaldama ainult ettevõtjatele, kelle tegevuse puhul on täheldatav teatav järjepidevus ja teatav organisatoorne tase. Selline tegevus nagu aeg-ajalt toidu tarnimine kolmandatele isikutele , selle pakkumine või müük eraisikute poolt nt heategevusüritustel või kohalikel laatadel või kogunemistel , aga ka toiduainete müük põllumajandusliku otseturustuse eri vorme kasutades, ei kuulu käesoleva määruse kohaldamisalasse. Et mitte üleliigselt koormata eelkõige käsitööna valmistatud toidu ja toidu jaemüügiga tegelevaid väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEd), kuhu kuuluvad ka toitlustusettevõtjad, tuleks pakendamata tooted märgistamise nõudest vabastada.

(16)

Käesolevat määrust tuleks kohaldada transpordiettevõtete pakutavate toitlustusteenuste suhtes üksnes juhul, kui neid teenuseid pakutakse liidu territooriumil asuva kahe punkti vahelisel marsruudil.

(17)

Kinode (välja arvatud VKEdest kinoettevõtjate) osutatavad toitlustusteenused peaksid kuuluma käesoleva määruse reguleerimisalasse juhul, kui toit pakendatakse müügikohal varem kindlaks määratud suurusega standardpakenditesse, mistõttu toidu või joogi lõplik kogus ja koostis on kindlaks määratud ja mõõdetav.

(18)

Toidualast teavet käsitlevad õigusnormid peaksid samuti võtma arvesse tarbijate ▐ teabevajadusi ning need ei tohiks tõkestada innovatsiooni toidusektoris . Täiendavat paindlikkust lisab toidukäitlemisettevõtjatele antav võimalus anda vabatahtlikku lisateavet.

(19)

Kohustusliku toidualase teabe nõudmise eesmärk on võimaldada tarbijail teha teadlikke, isiklikele toitumissoovidele ja -vajadustele vastavaid ostuvalikuid .

(20)

Et toidualast teavet käsitlevaid õigusnorme saaks kohandada tarbija muutuvate teabevajadustega ning et vältida tarbetuid pakendijäätmeid , peaks toidu kohustuslik märgistamine piirduma põhiteabega, millest enamik tarbijaid on tõendatavalt väga huvitatud .

(21)

Uusi kohustuslikke toidualase teabe nõudeid või toidualase teabe uusi esitusviise tuleks aga kehtestada üksnes juhul, kui need on vajalikud, lähtudes subsidiaarsuse, proportsionaalsuse , läbipaistvuse ja jätkusuutlikkuse põhimõttest.

(22)

Lisaks juba kehtivatele eksitava reklaami vastastele normidele peaksid toidualase teabe eeskirjad ▐ keelama sellise teabe kasutamise, mis võib tarbijat eksitada eriti toidu energiasisalduse, päritolu või koostise osas . Et kõnealune keeld oleks tõhus, tuleks seda kohaldada ka toidu reklaamile ja esitlemisele.

(23)

Teatud toodete kohta väidetakse, et nende tarbimisel olevat tervisele teatav kasulik mõju. Kõnealused väited peaksid olema mõõdetavad ja kontrollitavad.

(24)

Et vältida nende eeskirjade killustumist, mis käsitlevad käitlejate vastutust vale, eksitava või puuduliku toidualase teabe korral, tuleb toidukäitlejate sellealane vastutus selgelt kindlaks määrata . Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 19 kohaldamist, peaksid toidukäitlejad, kes tegelevad toidualast teavet mitte mõjutava jaemüügi või turustamisega, võtma kohe meetmeid, kui nad saavad teada, et toit ei vasta käesoleva määruse nõuetele.

(25)

Tuleks koostada loetelu kogu kohustuslikust teabest, mis tuleks ▐ esitada kõikidel lõpptarbijale ja toitlustusettevõtjatele mõeldud toitudel. Loetelus tuleks säilitada olemasolevate õigusaktidega juba nõutav teave, eeldusel et tegemist on üldiselt väärtusliku tarbijatele suunatud teavet käsitleva õigustikuga.

(26)

Uutel info- ja sidetehnoloogiatel võib olla oluline osa tarbijatele pakutava lisateabe edastamisel, kuivõrd need võimaldavad kiiret ja odavat teabevahetust. Näiteks on mõeldav, et tarbijad saavad lisateavet selvehallidesse paigutatavate seadmete abil, mis pärast toote vöötkoodi lugemist annavad teavet selle toote kohta. Samuti on mõeldav, et tarbijatele pakutakse lisateavet nendele mõeldud veebilehe vahendusel.

▐

(27)

Teatavad koostisosad või muud ained, mida toidu tootmisel kasutatakse ja mis säilivad toidus, võivad inimestel põhjustada allergiat ja talumatust või üksikjuhtudel koguni ohustada tarbijate tervist. Seetõttu on oluline anda teavet lisaainete, abiainete ja muude teaduslikult tõendatud allergeenilise toimega või haigestumise riski suurendavate ainete sisalduse kohta, et võimaldada eelkõige toiduallergia või talumatusega tarbijail valida sihipäraselt toitu, mis on nende jaoks ohutu . Isegi niisuguste ainete jäljed tuleks märgistusel esitada, et raskeid allergiaid põdevad inimesed saaksid teha ohutuid valikuid. Selleks tuleks välja töötada ühised eeskirjad.

(28)

Toidu märgistus peaks olema selge ja arusaadav, et abistada tarbijaid, kes soovivad teha sihipäraseid toidu- ja toitumisvalikuid. Uuringute andmetel on hea loetavus oluline tegur, mis suurendab võimalust, et märgistusel olev teave võib selle lugejaid mõjutada, ning loetamatu tootekirjeldus on üks peamisi põhjusi, miks tarbijad toidu märgistusega rahul ei ole. Seetõttu tuleks selliseid tegureid nagu kirjatüüp, värv ja kontrast käsitleda koos.

(29)

Et tagada toidualase teabe esitamine, on vaja hõlmata ka toidu müük kaugsidevahendite abil. Ehkki on selge, et kaugmüügi teel tarnitav toit peab vastama samadele teabe esitamise nõuetele kui poes müüdav toit, on vaja selgitada, et sellistel juhtudel peab asjakohane kohustuslik toidualane teave olema kättesaadav enne ostu tegemist.

(30)

Eesmärgiga esitada tarbijaile teadliku valiku tegemiseks vajalikku toidualast teavet, tuleks ka alkohoolsete segujookide puhul esitada teave nende koostisosade kohta.

(31)

Kooskõlas Euroopa Parlamendi 5. septembri 2007. aasta resolutsiooniga Euroopa Liidu strateegia kohta liikmesriikide toetamiseks alkoholist põhjustatud kahju vähendamisel (13), Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 18. septembri 2008. aasta arvamusega, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele, komisjoni töö ning üldsuse murega seoses alkoholist tingitud kahjuga eelkõige noortele ja haavatavatele tarbijatele peaks komisjon koos liikmesriikidega kehtestama niisuguste jookide nagu nn alcopopside määratluse, mis on suunatud konkreetselt noorukitele. Selliste jookide alkoholisisaldusest tulenevalt peaksid nn alcopopside suhtes kehtima rangemad märgistusnõuded ja need peaksid olema poodides karastusjookidest selgelt eraldatud.

(32)

Samuti on oluline, et tarbijatele esitatakse teavet muude alkohoolsete jookide kohta. Liidu erieeskirjad on juba kehtestatud veinide märgistamise kohta. Nõukogu 17. mai 1999. aasta määrusega (EÜ) nr 1493/1999 (veinituru ühise korraldamise kohta) (14) nähakse ette põhjalik tehniliste standardite komplekt, mis hõlmab kõiki veinivalmistustavasid, nende tootmisviise, veinide esitlemise ja märgistamise vahendeid, tagades seega, et kõik ahela etapid on kaetud ning et tarbijad on kaitstud ja nõuetekohaselt informeeritud. Eelkõige kirjeldatakse selles õigusaktis täpselt ja põhjalikult aineid, mida tõenäoliselt tootmisprotsessi käigus kasutatakse ning nende ainete kasutamise tingimusi, mis on esitatud lubatud veinivalmistustavade ja -menetluste loetelus; igasugune loetelust väljapoole jääv tegevus on keelatud. Seega on selles etapis asjakohane veinid koostisosade loetelu esitamise kohustustest vabastada ja esitada veinide puhul toitumisalane teave. Et tagada ühtne lähenemine ja samasus veini puhul kohaldatavate tingimustega, tuleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2008. aasta määruse (EÜ) nr 110/2008 (piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta) (15) artikli 2 lõikes 1 osutatud õlle ja piiritusjookide puhul kohaldada samasugust erandit. Komisjon koostab siiski pärast viie aasta möödumist käesoleva määruse jõustumisest aruande ning võib vajaduse korral teha ettepaneku käesoleva määrusega seotud erinõuete kehtestamiseks.

(33)

Märge toidu päritoluriigi või -koha kohta tuleks esitada kohustuslikus korras kooskõlas artikli 9 lõike 1 punktiga k ja alati, kui selle puudumine võiks tarbijat eksitada toote tegeliku päritoluriigi või -koha suhtes. Muudel juhtudel ▐ peaks märge toidu päritoluriigi või -koha kohta olema esitatud nii, et tarbijat ei peteta ning see teave tuleks esitada selliste selgelt määratletud kriteeriumide alusel, mis tagavad tööstusele võrdsed võimalused ja parandavad tarbijate arusaamist toidu päritoluriigi või -koha kohta esitatud teabest. Neid kriteeriume ei kohaldata toidukäitleja nime või aadressiga seonduva märgistuse puhul.

(34)

Kui toidukäitlejad märgivad toidu päritoluks Euroopa Liidu, et juhtida tarbijate tähelepanu toote kvaliteedile ja liidus kehtivatele tootestandarditele, ▐ peab selline märgistus vastama ühtlustatud kriteeriumidele. Sama kehtib liikmesriigi märkimise korral.

(35)

Liidu mittesooduspäritolu reeglid on sätestatud nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruses (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (16), ja selle rakendussätetega komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruses (EMÜ) nr 2454/93 (17). Toidu päritoluriigi määratlemine tugineb neile reeglitele, mis on kaubandusettevõtetele ja haldusasutustele tuttavad ning peaksid lihtsustama nende reeglite rakendamist.

(36)

Toitumisalane tekst toidu kohta käsitleb toidu energiasisaldust ja teatavate toit- ja koostisainete sisaldust toidus. Toitumisalase teabe kohustuslikku esitamist pakendi esi- ja tagaküljel peaksid toetama liikmesriikide meetmed, näiteks rahvatervise poliitika osana toitumisalane tegevuskava, milles antakse konkreetseid soovitusi avalikkusele suunatud toitumisõpetuse alaste meetmete rakendamiseks ja toetatakse teadlikku toidu valikut.

(37)

Komisjoni eespool nimetatud 30. mai 2007. aasta valges raamatus rõhutati teatavaid rahvatervise seisukohast olulisi toitumisalaseid tegureid. Sellepärast on asjakohane, et kohustuslikule toitumisalasele teabele esitatavad nõuded on kooskõlas kõnealuse valge raamatu soovitustega .

(38)

Tarbijad ei ole üldiselt teadlikud alkohoolsete jookide tarbimise võimalikust kaasmõjust oma igapäevasele toitumisele. Seepärast oleks kasulik, kui tootjad esitaksid teabe alkohoolsete jookide energiasisalduse kohta.

(39)

Liidu õigusaktide õiguskindluse ja sidususe huvides peaks toitumis- ja tervisealaste väidete vabatahtlik lisamine toidu märgistusele olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1924/2006 (toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta) (18).

(40)

Et vältida toidutootjate ja -kaubanduse asjatut koormamist, on asjakohane vabastada teatavat liiki toidud (töötlemata toit või toit, mille puhul toidualane teave ei määra tarbija ostuvalikuid, või mille välispakend või märgistus on liiga väike kohustusliku märgistuse esitamiseks ) kohustuslikust toitumisalase teabega märgistamisest, välja arvatud juhul, kui sellise teabe esitamine on ette nähtud liidu muude õigusaktidega.

(41)

Et esitatav teave ▐ oleks keskmisele tarbijale meelepärane ja täidaks oma kasutuselevõtu eesmärki , peaks see olema keskmisele tarbijale hõlpsasti mõistetav . Oleks asjakohane esitada teavet märgistuse kõige nähtavamal osal, et tarbijad toitu ostes peamist toitumisalast teavet hõlpsasti näeksid.

(42)

Viimasel ajal mõnes liikmesriigis ja mõne toiduainetetööstuse sektori poolt kasutusele võetud toitumisalase teabe väljendamise uudne viis – mitte enam kujul 100 g/100 ml/portsjoni kohta – on näidanud, et tarbijaile selline süsteem meeldib, sest selle abil saab ruttu teha otsuseid . Kogu liidus puuduvad aga teaduslikud andmed selle kohta, kuidas keskmine tarbija mõistab ja kasutab teabe alternatiivseid väljendamisviise. Et oleks lihtsam võrrelda tooteid eri suurusega pakendites, on otstarbekas siduda toitumisalane teave edaspidigi kohustuslikus korras kogusega 100g/100ml ning vajaduse korral lubada täiendavaid koguselisi andmeid. Kui toit on pakendatud üksikportsjonina, peaks toitumisalane teave portsjoni kohta olema täiendavalt kohustuslik. Et vältida eksitavaid koguselisi andmeid, tuleks konsultatsioonimeetodit rakendades portsjoni suurused standardida terve liidu ulatuses.

(43)

Märgistuse kõige nähtavamal osal ja hõlpsasti äratuntaval kujul esitatud toitainete koguseid ja võrdlevaid näitajaid käsitlev tekst, mille alusel saab hinnata toidu toiteomadusi, peaks moodustama tervikuna toitumisalase teabe ja seda ei peaks käsitlema üksikute väidete rühmana.

(44)

Kogemused näitavad, et paljudel juhtudel halvendab vabatahtliku toidualase teabe esitamine kohustusliku toidualase teabe selgust. Sellepärast tuleks ette näha kriteeriumid, mis aitaksid toidukäitlejatel ja täitevasutustel luua tasakaal kohustusliku ja vabatahtliku toidualase teabe esitamise vahel.

(45)

Ka pakendamata toidu ja toitlustusettevõtjate pakutava toidu puhul on teave võimalike allergeenide kohta allergikutele väga oluline . Sellepärast peaks tarbijatel olema võimalik kõnealust teavet alati saada .

(46)

Liikmesriikidel ei tohiks olla võimalust võtta käesoleva määrusega ühtlustatavas valdkonnas vastu muid sätteid peale käesolevas määruses sätestatute, välja arvatud juhul, kui käesolevas määruses on konkreetselt osutatud teisiti. Võttes arvesse, et riiklikud märgistusnõuded võivad takistada vaba liikumist siseturul, peaksid liikmesriigid täiendavalt põhjendama, miks kõnealuseid nõudeid on vaja kehtestada, ja kavandama meetmed, mida nad võtavad nõuete kohaldamise tagamiseks kaubandust kõige vähem piiraval viisil.

(47)

Toidualast teavet reguleerivad eeskirjad peaksid suutma kohaneda kiiresti muutuva sotsiaalse, majandus- ja tehnoloogilise keskkonnaga.

(48)

Toidualase teabe teatavate aspektide puhul, mis aitavad kaasa uuenduslike ja kaasaegsete kaubandustavade arengule, tuleb läbi viia piisavalt katseid ja tarbijauuringuid ning esitada kindlaid tõendeid parimate märgistussüsteemide kohta. Sellepärast peaksid toidualast teavet käsitlevad liidu õigusnormid sellistel juhtudel piirduma tarbijakaitse ja teabe taset kindlaksmääravate kohustuslike põhinõuetega ning võimaldama nende nõuete täitmisel paindlikkust viisil, mis on vastavuses siseturu sätetega.

(49)

Tagamaks, et üksikasjalikud toidualast teavet käsitlevad nõuded koostatakse ja kehtestatakse järk-järgult ja et need tuleneksid parimatest tavadest, peaksid liidu ja liikmesriikide tasandil olema paindlikud mehhanismid, mis põhinevad avatud ja läbipaistval avalikul arutelul ning suure hulga representatiivsete sidusrühmade pideval suhtlusel. Need mehhanismid võivad viia riiklike mittesiduvate märgistussüsteemide väljatöötamiseni, mis tugineb põhjalikele tarbijauuringutele ja sidusrühmadega peetavatele ulatuslikele konsultatsioonidele. Tuleks välja töötada ka tarbijatele suunatud mehhanismid, mis aitaksid tarbijatel riikliku märgistussüsteemi alusel märgistatud toitu identifitseerida kas identifitseerimisnumbri või mõne sümboli abil.

(50)

Erinevates liikmesriikides saavutatud tulemuste järjekindluse tagamiseks on vaja edendada pidevat parimate tavade vahetamist ja kogemuste jagamist liikmesriikide ja komisjoni vahel ning edendada sidusrühmade osalust selles tegevuses.

(51)

Liikmesriigid peaksid teostama ametlikku kontrolli, et tagada käesoleva määruse järgimine kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 882/2004 (ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks) (19).

(52)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrustes (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 (vitamiinide, mineraaltoitainete ja teatud muude ainete toidule lisamise kohta) (20) sisalduvaid viiteid direktiivile 90/496/EMÜ tuleks ajakohastada, et võtta arvesse käesolevat määrust. Seega tuleks määruseid (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 vastavalt muuta.

(53)

Et võimaldada huvitatud isikutel, eelkõige VKEdel esitada oma toodetel toitumisalast teavet, tuleks toitumisalast teavet kohustuslikuks muutvaid meetmeid kohaldada järk-järgult ja pikemate üleminekuperioodide jooksul ning mikroettevõtjatele tuleks ette näha täiendav üleminekuperiood.

(54)

Loomulikult võivad ka käsitööna valmistatud toidu ja toidu jaemüügiettevõtete poolt otse müügikohas valmistatavad värsked tooted sisaldada aineid, mis põhjustavad tundlikel inimestel allergiat või talumatust. Kuna aga pakendamata tooteid müüakse tarbijaga otse suheldes, peaks olema võimalik anda vastavat teavet nt müügivestluse käigus või müügisaalis selgelt nähtava sildi abil või välja pandud teabematerjali kaudu.

(55)

Kuna käesoleva määruse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seetõttu on neid parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

▐

(56)

Komisjonil peaks olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil.

(57)

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 291 sätestatakse seadusandliku tavamenetluse kohaselt eelnevalt määruse abil eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbi viidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes. Kuni kõnealuse uue määruse vastuvõtmiseni, ja arvestades, et käesolev määrus tuleb võimalikult kiiresti vastu võtta, kohaldatakse jätkuvalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsust 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused) (21) (välja arvatud kontrolliga regulatiivmenetlust käsitlevaid sätteid, mis ei ole kohaldatavad), kui need sätted on vastavuses muudetud aluslepingutega. Viited kõnealustele menetlustele tuleb siiski asendada viidetega uue määruse eeskirjadele ja põhimõtetele kohe pärast kõnealuse määruse jõustumist.

▐

a)

„toit”, „toidualased õigusnormid”, „toidukäitlemisettevõtja”, „toidukäitleja”, „jaemüük”, „turuleviimine” ja „lõpptarbija”, mis on määratletud määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklis 2 ja artikli 3 lõigetes 1, 2, 3, 7, 8 ja 18;

b)

„töötlemine”, „töötlemata tooted” ja „töödeldud tooted”, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 852/2004 (toiduainete hügieeni kohta) (24) artikli 2 lõike 1 punktides m, n ja o;

c)

„lisaained” ja „abiained”, mis on määratletud nõukogu 21. detsembri 1988. aasta direktiivi 89/107/EMÜ (inimtarbimiseks ettenähtud toiduainetes lubatud lisaaineid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) (25) artikli 1 lõikes 2 ja artikli 1 lõike 3 punktis a;

d)

„lõhna- ja maitseaine”, mis on määratletud nõukogu 22. juuni 1988. aasta direktiivi 88/388/EMÜ (toiduainetes kasutatavaid lõhna- ja maitseaineid ning nende tootmiseks vajalikke lähtematerjale käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) (26) artikli 1 lõike 2 punktis a;

e)

„liha” ja „lihamass”, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 853/2004 (millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad) (27) I lisa punkides 1.1 ja 1.14;

f)

„väide”, „toitaine”, „muu aine”, „toitumisalane väide” ja „tervisealane väide”, mis on määratletud määruse (EÜ) nr 1924/2006 artikli 2 lõike 2 punktides 1–5.

a)

teave toidu määratluse ja koostise, koguste, omaduste või muude iseloomulike tunnuste kohta;

b)

teave tarbijate tervise kaitse ja toidu ohutu kasutamise kohta. Eelkõige puudutab see järgmist teavet:

c)

teave toiteomaduste kohta, et tarbijatel, sh eriliste toitumisalaste nõudmistega tarbijatel oleks võimalik teha teadlikke valikuid.

a)

viisil, et toidu kirjeldus ja/või piltkujutised võiksid eksitada tarbijaid selle olemuse, määratletuse, omaduste, koostise, üksikute koostisosade ja nende koguse, säilivuse, päritoluriigi või -koha , valmistus- või tootmismeetodi osas ;

b)

sisendades tarbijale nimetuse või pakendil avaldatud piltkujutistega teatava kindla toote või koostisaine olemasolu, kuigi tegelikult on tegemist selle toiduaine imitatsiooniga või asendusainega, mida on kasutatud tootes tavaliselt kasutatava koostisaine asemel. Sellistel juhtudel peab toote pakendile nähtavale kohale lisama märke „imitatsioon” või „(asendatud aine nimetus) asemel on kasutatud (asendusaine nimetus)”;

c)

lihatoodete puhul ei tohi tekitada muljet, et tegemist on tervikliku lihatükiga, kui toode on kokku pandud mitmest lihatükist; sellistel juhtudel peab toote pakendile nähtavale kohale lisama märke „vormitud liha – koosneb lihatükkidest”;

d)

omistada toidule mõju või omadusi, mida toidul ei ole;

e)

anda mõista, et toit on eriomadustega, kui selliste omadustega on tegelikult kõik samalaadsed toidud , või eriti rõhutada, et puuduvad teatavad koostis- ja/või toitained, mida antud toit põhimõtteliselt ei sisalda;

f)

otseselt reklaamida suhkru- ja/või rasvasisalduse olulist vähendamist, kui samal ajal ei ole kõnealuses toidus vastavalt vähendatud energiasisaldust (kilodžaulid või kilokalorid);

g)

kasutada tähistust „dieettoit”, kui kõnealune toit ei vasta liidu eeskirjadele, mis käsitlevad eritoitu;

h)

piima puhul kirjeldada piima värskena, kui selle tarvitamise lõpptähtaeg on pikem kui seitse päeva pärast piima pakendamist.

a)

reklaami suhtes;

b)

toidu esitlemise, eelkõige selle kuju, välimuse või pakendamise, kasutatud pakkematerjalide, järjestus- ja väljapanemisviisi suhtes.

a)

kui pakendatud toit on ette nähtud lõpptarbijale, kuid turustatud enne lõpptarbijale müümist ning müük toitlustusettevõttele ei ole toimunud kõnealusel etapil;

b)

kui pakendatud toit on ette nähtud tarnimiseks toitlustusettevõtetele valmistamise, töötlemise või tükeldamise otstarbeks.

a)

nimetus, mille all toodet müüakse ;

b)

koostisosade loetelu;

c)

II lisas loetletud koostisosad , mis põhjustavad allergiaid või talumatust, ja nendest saadud mis tahes ained , võttes arvesse pakendamata toidule kehtestatud erisätteid ;

d)

teatavate koostisosade või koostisosade kategooriate kogus VII lisa kohaselt ;

e)

toidu netokogus pakendamise hetkel ;

f)

minimaalse säilimisaja kuupäev või mikrobioloogiliselt kiiresti rikneva toidu puhul tarbimise lõpptähtpäev;

g)

külmutatud toodete puhul valmistamiskuupäev;

h)

säilitamise ja/või kasutamise eritingimused, sh külmas hoidmise ja säilitamise tingimused ning säilitamistingimused enne ja pärast pakendi avamist, kui ilma selle teabeta ei oleks võimalik toitu nõuetekohaselt kasutada;

i)

kasutamisjuhend, kui selleta ei ole võimalik toitu nõuetekohaselt kasutada;

j)

liidus registrisse kantud tootja, pakendaja ning kolmandatest riikidest pärinevate toodete puhul müüja/importija või vajadusel toidukäitleja (kelle nime või ärinime all toitu turustatakse) nimi või ärinimi või kaubamärk ja aadress;

k)

päritoluriik või -koht märgitakse järgmiste toodete puhul:

Muu toidu puhul päritoluriik ja -koht , kui nende märkimise puudumine võib tarbijat toidu tegeliku päritoluriigi või -koha määramisel oluliselt eksitada, eriti kui toidule lisatud teave või märgistus tervikuna viitaks muidu sellele, et toit on pärit teisest riigist või kohast. Nõuded märgistuse kohta võetakse vastu delegeeritud õigusaktidega kooskõlas artiklis 42 sätestatud eeskirjadega ning artiklites 43 ja 44 sätestatud tingimustel.

▐

l)

jookide puhul, mille alkoholisisaldus on üle 1,2 mahuprotsenti, tegelik alkoholisisaldus mahuprotsentides;

m)

teave toiteväärtuse kohta.

a)

peab artiklites 9 ja 29 osutatud toidualane teave olema tarbija nõudmisel kättesaadav enne ostu sooritamist ning see võib olla näha materjalides, mis toetavad kaugmüüki, või esitatud teiste sobivate vahendite kaudu;

b)

artikli 9 lõike 1 punktides ▐ f ▐ ja i ette nähtud andmete esitamine on kohustuslik alles toidu kättetoimetamise ajal.

a)

koorimata, tükeldamata või muul samalaadsel viisil töötlemata värske puu- ja köögivili, sh kartul;

b)

gaseeritud vesi, kui kirjeldusest selgub, et toode on gaseeritud;

c)

fermenteeritud äädikas, mis on saadud ainult ühe põhisaaduse töötlemisel tingimusel, et lisatud ei ole ühtegi muud koostisosa;

d)

juust, või, fermenteeritud piim ja koor, millele ei ole lisatud muid koostisosi kui piimatooteid, tootmiseks hädavajalikke ensüüme ja mikroorganismide kultuure, või juustu puhul, v.a värske ja sulatatud juust, valmistamiseks vajalikku soola;

e)

alkoholisisaldusega joogid . Komisjon koostab pärast … (34) aruande, milles käsitletakse käesoleva lõike kohaldamist kõnealuste toodete suhtes ja võib lisada aruandele ettepaneku konkreetsete meetmete võtmiseks, millega määratletakse eeskirjad neid tooteid käsitleva toitumisalase teabe esitamise kohta tarbijatele . Need meetmed võetakse vastu delegeeritud õigusaktidega kooskõlas artikliga 42 ning artiklites 43 ja 44 sätestatud tingimustel ;

f)

toit, mis koosneb ühest koostisosast juhul, kui:

a)

koostisosa komponendid, mis on tootmisprotsessi käigus ajutiselt eraldatud ning hiljem uuesti sisse pandud, kuid mitte esialgsest osakaalust suuremas koguses;

b)

lisaained ja ensüümid:

c)

ained, mille teatavas koguses kasutamine toitainete, lisaainete , ensüümide või lõhna- ja maitseainete lahustamiseks või nende kandeainetena on vältimatult vajalik;

d)

ained, mis ei ole lisaained, kuid mida kasutatakse samal viisil ja samal eesmärgil kui abiaineid, ning mis sisalduvad – võib-olla muudetud kujul – valmistootes;

e)

vesi:

a)

toidu nimi viitab selgelt asjaomasele koostisosale;

b)

II lisas loetletud koostisosa, millest aine pärineb, on juba koostisosade loetelusse kantud või

c)

tegemist on pakendamata toiduga. Sel juhul tuleb müügiruumis või menüüs selgesti nähtavalt osutada, et:

a)

asjaomane koostisosa või koostisosade kategooria esineb toidu nimes , mille all toitu müüakse, või kui tarbija seda tavaliselt selle nimega seostab või

b)

asjaomane koostisosa või koostisosade kategooria tuuakse märgistusel esile sõnas, pildis või graafiliselt, või

c)

asjaomane koostisosa või koostisosade kategooria on olulise tähtsusega toidu iseloomustamisel ning eristamisel toodetest, millega seda võib nime või välimuse tõttu segamini ajada.

a)

vedeliku mahuühikutes vedelike puhul vastavalt nõukogu 27. juuni 1985. aasta direktiivile 85/339/EMÜ (inimtoiduks ettenähtud vedelike pakendite kohta) (35) ;

b)

massiühikutes muude toodete puhul.

a)

minimaalne säilimisaeg:

b)

„kõlblik kuni” kuupäev:

c)

valmistamiskuupäev:

a)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/46/EÜ liikmesriikide toidulisandeid käsitlevate õigusaktide ühtlustamise kohta (36);

b)

nõukogu 15. juuli 1980. aasta direktiiv 80/777/EMÜ loodusliku mineraalvee kasutamise ja turustamisega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (37);

a)

energiasisaldus;

b)

rasva, küllastunud rasvhapete , suhkru ja soola sisaldus;

c)

valkude, süsivesikute, kiudainete ning kunstlike ja looduslike transrasvhapete sisaldus.

▐ a)

monoküllastumata rasvhapped;

b)

polüküllastumata rasvhapped;

c)

polüoolid;

d)

kolesterool;

e)

tärklis;

▐

f)

X lisa A osa punktis 1 esitatud mis tahes mineraalid või vitamiinid, mida esineb märkimisväärsetes kogustes vastavalt X lisa A osa punktis 2 antud väärtustele;

g)

muud XII lisa A osas määratletud ained ja nende koostisosad;

h)

muud määruses (EÜ) nr 1925/2006 määratletud ained.

a)

tootja läbiviidud toidu analüüs või

b)

arvutus toidu koostisosade teadaoleva või tegeliku toiduenergia keskmise väärtuse järgi või

c)

arvutus üldkehtivate ja üldiselt heakskiidetud andmete järgi.

a)

sellised väljendamisviisid ei tohi tarbijat eksitada ega juhtida tema tähelepanu kõrvale kohustuslikult toitumisalaselt teabelt;

b)

andmed põhinevad kas ▐ võrdluskogustel vastavalt X lisa B osale või kehtivatel teaduslikel teadmistel energia või toitainete annuse kohta;

c)

andmeid toetavad teaduslikud tõendid selle kohta, et keskmine tarbija mõistab teabe esitust ja oskab seda kasutada; ja

d)

sõltumatute tarbijauuringute tulemused näitavad samuti, et keskmine tarbija mõistab kõnealust väljendamisviisi.

▐

a)

rahvatervise kaitse,

b)

tarbijakaitse,

c)

pettuse vältimine,

d)

tööstus- ja kaubandusomandi õiguste kaitse, regionaalse päritolumärgistuse ja registreeritud päritolunimetuste kaitse ja ebaausa konkurentsi vältimine.

1.

Artikli 6 lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6.   Toidule vitamiini või mineraaltoitaine lisamise tulemusena peab kõnealust vitamiini või mineraalainet olema toidus vähemalt märkimisväärne kogus, kui selline kogus on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määruse (EL) nr …/2010 (milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele) (44) X lisa A osa punktis 2. Minimaalsed kogused, sealhulgas mis tahes madalamad kogused, erandina eespool nimetatud märkimisväärsetest kogustest, konkreetsetes toitudes või toidugruppides kehtestatakse vastavalt artikli 14 lõikes 2 osutatud menetlusele.

2.

Artikli 7 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Toodetel, millele on lisatud vitamiine ja mineraaltoitaineid ja mis kuuluvad käesoleva määruse kohaldamisalasse, on toitumisalase märgistuse esitamine kohustuslik. Esitada tuleb määruse (EL) nr …/2010 [milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele] artikli 29 lõikes 1 täpsustatud teave ning vitamiinide ja mineraaltoitainete kogusisaldus toidus pärast nende toidule lisamist”.