—

on ELi õigustik õiguse, vabaduse ja turvalisuse küsimustes oluliselt täienenud ning seeläbi kinnitanud liikmesriikide otsust kaasata Euroopa Liidu institutsioonid ulatuslikult selle valdkonna poliitika kujundamisse, et tagada liidu kodanikele vabadus, turvalisus ja õigus;

—

adub enamik liidu kodanikke Eurobaromeetri perioodiliste küsitluste alusel, et ELi tasandi meetmetel on lisandväärtus võrreldes meetmetega, mida võetakse üksnes riigi tasandil, ning kaks kolmandikku kodanikest toetab ELi tasandi meetmeid, mis edendavad ja kaitsevad põhiõigusi (sealhulgas laste õigusi), ning samuti toetavad võitlust organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi vastu, ning ainult 18 % arvab, et ELi tasandi meetmed ei ole toonud lisakasu;

—

ELi otsustusprotsessi jätkuv õiguslik nõrkus ja keerukus eriti sellistes valdkondades nagu politseikoostöö ja õigusalane koostöö kriminaalasjades, kus jääb puudu asjakohasest demokraatlikust ja kohtulikust kontrollist ELi tasandil;

—

enamiku liikmesriikide soovimatus tugevdada poliitikameetmeid seoses põhiõiguste ja kodanikuõigustega; samal ajal näib olevat üha olulisem pöörata tähelepanu mitte üksnes piiriülestele juhtumitele, et vältida topeltstandardite kasutamist ühe liikmesriigi piires;

—

jätkuv vajadus arendada edasi ja rakendada õigesti ELi ühist sisserände- ja varjupaigapoliitikat, mis jääb maha Haagi programmis ja Euroopa sisserände- ja varjupaigapoliitika paktis kehtestatud ajakavast;

—

komisjoni raskused selle tagamisel, et õigeaegselt ja korrektselt rakendada hiljuti vastuvõetud ühenduse õigusaktid ning samal ajal tulla toime mahuka kirjavahetuse, paljude kaebuste ja rikkumiste suureneva arvuga;

—

vajadus ulatuslikumalt kaasata Euroopa Parlament ja riikide parlamendid ELi õigusaktide tegeliku, kohapealse mõju hindamisse;

—

kodanikuühiskonna esindajate ja sidusrühmade võrgustik on endiselt välja arendamata vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala igas poliitikavaldkonnas; tasub märkida, et alles hiljuti otsustasid liikmesriikide justiitsministrid luua võrgustiku, mille eesmärk on vastastikku tugevdada liikmesriikide õigusakte, ning et sama tuleks teha vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala teisteski valdkondades;

—

asjaolu, et isegi ELi ametite vaheline koostöö edeneb aeglaselt ning olukord ähvardab muutuda veelgi keerukamaks, kui hulgaliselt tuleb juurde ELi tasandi operatiivülesannetega muid organeid;

—

endiselt ettevaatlikku seisukohta, mille nõukogu ja komisjoni on võtnud pärast seda, kui Euroopa Parlament võttis 25. septembril 2008 vastu resolutsiooni, milles käsitletakse iga-aastast mõttevahetust vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala valdkonnas 2007. aastal saavutatud edusammude üle (ELi lepingu artiklid 2 ja 39) (1) samasugusel seisukohal oldi ka 2008. aasta detsembris toimunud täiskogu aruteludel, kui käsitleti põhiõiguste kaitset Euroopa Liidus ning vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva alaga seoses saavutatud edusamme;

—

liikmesriikide parlamentide toetust laiemale parlamentidevahelisele koostööle eelkõige vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala raames, mida riigid on näidanud nii üldistes aruteludes osalemisega kui ka konkreetsetel aruteludel, mis on toimunud sellistes küsimustes nagu ELi läbipaistvusreeglite läbivaatamine, nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsus 2002/475/JSK terrorismivastase võitluse kohta (2), broneeringuinfot käsitlevad ELi uued õigusaktid (3), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/38/EÜ (mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil) (4) rakendamine ja nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiivi 2003/9/EÜ (millega sätestatakse varjupaigataotlejate vastuvõtu miinimumnõuded) hindamine (5) ning kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö rakendamine,

—

luuakse ühtsem, läbipaistvam ja õiguslikult kehtiv raamistik;

—

tugevdatakse põhiõiguste kaitset, sest Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta”) muutub siduvaks ning ELi ühinemine Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga saab võimalikuks;

—

antakse Euroopa Liidu kodanikele ja kodanikuühiskonnale õigus osaleda õigusloomeprotsessis ning tagatakse neile parem juurdepääs Euroopa Ühenduste Kohtule;

—

kaasatakse Euroopa Parlament ja riikide parlamendid ELi poliitikameetmete hindamisse, millega suurendatakse ELi institutsioonide ja liikmesriikide valitsuste vastutust;

a)

ametlikult kaasama uue koosseisuga Euroopa Parlamendi, kui võetakse vastu vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala järgmine mitmeaastane programm aastateks 2010–2014, kuna pärast Lissaboni lepingu jõustumist hakkavad seda programmi peamiselt rakendama Euroopa Parlament ja nõukogu kaasotsustamismenetluses; arvestades, et selline mitmeaastane programm peaks olema ulatuslikum nõukogu tuleviku rühmade aruannetes sisalduvatest ettepanekutest, tuleks kaasata ka riikide parlamendid, sest nad peaksid etendama olulist rolli prioriteetide määramisel ja nende rakendamisel riigi tasandil;

b)

pöörama tähelepanu tulevasele mitmeaastasele programmile ning eelkõige põhiõiguste ja kodanikuõiguste parandamisele, nagu Euroopa Parlament hiljuti soovitas oma 14. jaanuari 2009. aasta resolutsioonis põhiõiguste olukorra kohta Euroopa Liidus 2004–2008 (6), ning edendama selleks eesmärke ja põhimõtteid, mis on sätestatud põhiõiguste hartas, mille institutsioonid kuulutasid välja 2000. aastal Nice'is ja uuesti 12. detsembril 2007. aastal Strasbourgis;

a)

teeb kohe algatusi, et paremini kaitsta kodanikuõigusi, nagu andmekaitse, diplomaatiline ja konsulaarkaitse ning liikumis- ja elukohavabadus;

b)

töötab välja mehhanismi, millega ulatuslikumalt kaasata kodanikke liidu kodakondsuse sisu määratlemisesse, luues selleks konsultatsioonimehhanisme ja toetades sidusrühmade võrgustikke;

c)

esitab täielikult valmis ELi meetmetest koosneva programmi, millega tugevdatakse kostjate menetlusõigusi ning kohtueelses ja -järgses faasis vajalikke tagatisi, eriti kui sellega on seotud asjaomase riigi kodakondsuseta isik, ning üldisemas plaanis kontrolliks ELi meetmeid kriminaalõiguse ja julgeoleku vallas, pidades silmas kodanikuõiguste kaitset;

d)

kogub korrapäraselt ja levitab kõiki olulisi neutraalseid andmeid, mis käsitlevad vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala peamiste poliitikameetmete arengut, näiteks rändevoogusid, organiseeritud kuritegevuse ja eriti terrorismi arengut (vt 2008. aasta organiseeritud kuritegevuse ohtude ELi hinnang ning Europoli esitatud ELi 2008. aasta aruanne terrorismi olukorra ja suundumuse kohta);

e)

esitab võimalikult kiiresti menetletavad õigusaktid, mida kohaldatakse muude ELi sinise kaardi kategooriate kolmanda riigi töötajatele, nagu hooajatöötajad, ettevõttesiseselt üleviidavad töötajad ja tasustatud praktikandid ning FRONTEXi ülesandeid täitvad töötajad; eelkõige tagab FRONTEXile piisavad vahendid tema eesmärkide saavutamiseks ja selle, et Euroopa Parlamenti hoitakse igakülgselt kursis kolmandate riikidega peetavatest läbirääkimistest sisserännet käsitlevate kokkulepete sõlmimise üle;

f)

kehtestab Euroopa sisejulgeoleku poliitika, mis täiendaks liikmesriikide julgeolekukavu, nii et liidu kodanikel ja riikide parlamentidel oleks selge ettekujutus ELi tegevuse lisandväärtusest; tugevdab eriti ELi poliitikat seoses võitlusega organiseeritud kuritegevuse teatud liikide vastu, nagu küberkuritegevus, inimkaubandus, laste seksuaalne ärakasutamine ja korruptsioon, ning võtma selleks tõhusaid meetmeid ja kasutama kõiki olemasolevaid koostöövorme, et saavutada mõõdetavaid tulemusi, sealhulgas võtma vastu õigusakti rahvusvaheliste kuritegelike organisatsioonide finantsvarade ja omandi konfiskeerimise ning nende ühiskondlikul otstarbel kasutamise kohta;

g)

rakendab jätkuvalt põhimõtet, et kohtulahendeid tunnustatakse vastastikku nii tsiviil- kui ka kriminaalõiguse valdkonnas ning kõigil kohtumenetluse etappidel, eelkõige mis puudutab kriminaalõigust, et tagada tõendite tunnustamise ja vastastikuse vastuvõetavuse süsteem kogu ELis, kusjuures tuleb ülima täpsusega järgida põhiõigusi;

h)

täiendab vastastikuse tunnustamise arendamist rea meetmetega, mis tugevdavad vastastikust usaldust, eelkõige arendades materiaalõiguse ja kriminaalmenetlusõiguse ning menetlusõiguste teatud ühtlustamist, parandades kohtusüsteemide toimimise vastastikust hindamist ning parandades vastastikuse usalduse suurendamist õigusemõistmisega seotud kutsealade liikmete seas näiteks õigusalase koolituse suurema pakkumisega ja võrgustike loomise toetamisega;

i)

rajab vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala raames usaldusväärsele poliitikale toetuva läbipaistva ja tõhusa ELi välisstrateegia, esmajoones neis valdkondades, kus ühendusel on ainupädevus, näiteks tagasivõtulepingud, välispiiride kaitse ja viisapoliitika (näiteks USA viisavabastuse küsimused);

j)

kutsub nõukogu korrapäraselt konsulteerima parlamendiga isegi rahvusvaheliste lepingute puhul, mis käsitlevad õigusalast ja politseikoostööd kriminaalasjades, kuna nõukogu hiljutine keeldumine konsulteerimisest on vastuolus lojaalse koostöö ja ELi demokraatliku vastutuse põhimõttega; kutsub komisjoni üles esitama kriteeriume sobiva ELi poliitika väljatöötamiseks, pidades silmas kolmandate riikidega sõlmitavaid lepinguid vastastikuse õigusabi või väljaandmise kohta kriminaalasjades, võttes arvesse ELi kodanike ja asjaomase kolmanda riigi kodanike vahelise mittediskrimineerimise põhimõtet;

k)

kehtestab erisätted, millega tagatakse diplomaatiline ja konsulaarkaitse kõigile liidu kodanikele, olenemata sellest, kas asjaomasel liikmesriigil on oma esindus selle kolmanda riigi territooriumil;

l)

esitab uusi ettepanekuid, mille kohaselt füüsiliste ja juriidiliste isikute varade külmutamise juhtumid oleksid kooskõlas Euroopa Kohtu otsustega põhiõiguste kaitse kohta, viidates samuti Euroopa Kohtu otsustele isikute kohta, kes on loetletud nõukogu otsuste (millega rakendatakse nõukogu 27. detsembri 2001. aasta määruse (EÜ) nr 2580/2001 artikli 2 lõiget 3 teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangute kohta terrorismivastaseks võitluseks (7)) lisades;

m)

suurendab vastastikust usaldust ja solidaarsust liikmesriikide haldusasutuste vahel

n)

kehtestab laiemat kooskõlastamist ja vastastikust täiendavust olemasolevate ja loodavate ELi ametite vahel, nagu Europol, Eurojust, Frontex, Cepol, sest need organid peaksid laiendama oma algstaadiumis olevat ja ebakindlat koostööd ning looma tihedamad sidemed liikmesriikide asjaomaste asutustega, tõstes selleks oma tõhususe ja julgeoleku standardeid, parandades läbipaistvust ning vastutades suuremal määral Euroopa Parlamendi ja riikide parlamentide ees;

o)

jätkab ELi ühise piirihalduspoliitika arendamist ja tugevdamist, rõhutades samas vajadust võimalikult kiiresti määrata kindlaks ELi piiristrateegia üldine ülesehitus, samuti kui kõigi seotud programmide ja projektide koostoimimise ja tervikuna funktsioneerimise viis, eesmärgiga optimeerida nende vastastikune seotus ja vältida dubleerimist või järjekindlusetust;

—

2. aprilli 2009. aasta resolutsioon Euroopa Liidu kodakondsusega seotud probleemide ja tulevikuväljavaadete kohta (9);

—

Euroopa Parlamendi 27. septembri 2007. aasta resolutsioon nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/43/EÜ (millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust) kohaldamise kohta) (10),

—

Euroopa Parlamendi 10. märtsi 2009. aasta resolutsioon järgmiste Euroopa Liidu piirihaldusmeetmete ja sarnaste kogemuste kohta kolmandates riikides (11) ning

—

Euroopa Parlamendi 10. märtsi 2009. aasta resolutsioon Euroopa ühise varjupaigasüsteemi tuleviku kohta (12);