1.4.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 87/48

A.

arvestades, et ELi 23 miljonil väikesel ja keskmise suurusega ettevõtjal (VKE), mis moodustavad umbes 99 % kõikidest ettevõtjatest ja pakuvad üle 100 miljoni töökoha, on väga tähtis rolli majanduskasvu, sotsiaalse ühtekuuluvuse ja töökohtade loomise soodustamisel, nad on innovatsiooni peamine allikas ning tööhõive säilitamise ja suurendamise seisukohalt väga vajalikud;

B.

arvestades, et VKEd tuleb asetada kõikide ühenduse poliitikavaldkondade keskmesse, et võimaldada neil areneda ja kohaneda üleilmastumise nõudmistega, osaleda nn teadmiste kolmnurgas ning kohaneda keskkonna- ja energiaalaste ülesannetega;

C.

arvestades, et vaatamata Euroopa Liidu varasematele algatustele ei ole majanduskeskkond VKEde jaoks alates 2000. aastast oluliselt või tuntavalt paranenud;

D.

arvestades, et ülekaalukas enamik VKEsid on mikroettevõtted, käsitööndusettevõtted, pereettevõtted ja ühistud, mis kujutavad endast ettevõtluskultuuri loomulikke inkubaatoreid ning millel on seetõttu oluline roll sotsiaalse kaasatuse ja füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise edendamisel;

E.

arvestades, et VKEdele ei pakuta piisavat toetust, et nad saaksid end kaitsta piiriüleselt kasutatavate ebaausate kaubandustavade eest, nagu eksitavaid ärikatalooge kirjastavate ettevõtete tegevus;

F.

arvestades, et Euroopa VKEdel on erinevustele vaatamata palju sarnaseid probleeme oma potentsiaali täielikul realiseerimisel sellistes valdkondades nagu suuremate ettevõtetega võrreldes suhteliselt suuremad halduskulud ja nõuete täitmisega seotud kulud, juurdepääs rahastamisele ja turgudele, innovatsioon ja keskkond;

G.

arvestades, et VKE-sõbraliku keskkonna saavutamiseks tuleb muuta arusaama ettevõtja rollist ja riskivõtmisest: ettevõtlusel ja sellega seonduval riskivalmidusel peaks olema poliitiliste liidrite ja meedia poolehoid ning haldusasutuste toetus;

H.

arvestades, et VKEd peavad oma rahvusvaheliseks muutumise protsessi alguses tegelema selliste konkreetsete probleemidega nagu rahvusvahelise kogemuse puudumine, kogenud personali nappus, väga keeruline rahvusvaheline reguleeriv raamistik ning vajadus teha muudatusi organisatsiooni- ja ettevõtluskultuuris;

I.

arvestades, et Euroopa Parlament on sageli märkinud kahetsusega, et Euroopa väikeettevõtluse harta siduva õigusjõu puudumine on kahjustanud selle tõelist rakendamist ja et selle 10 soovitust on suuremas osas jäänud tähelepanuta; arvestades, et sellest tulenevalt nõudis Euroopa Parlament oma eelmainitud 19. jaanuari 2006. aasta resolutsioonis, et nõukogu kõnealuse probleemiga tegeleks,

1.

toetab kindlalt komisjoni eelmainitud 25. juuni 2008. aasta teatist, mille eesmärk on ambitsioonikas poliitikakava, et edendada VKEde kasvu 10 juhtpõhimõtte kaudu ja juurutada lähenemisviis „kõigepealt mõtle väikestele” poliitika väljatöötamisel kõikidel tasanditel;

2.

väljendab siiski kahetsust, et väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act” (SBA) ei ole õiguslikult siduv dokument; on seisukohal, et algatuse tõeliselt uuenduslik aspekt on selle eesmärk asetada põhimõte „kõigepealt mõtle väikestele” ühenduse poliitika keskmesse; kutsub nõukogu ja komisjoni üles ühinema parlamendiga püüdlustes muuta see põhimõte siduvaks reegliks, mille vorm tuleb veel kindlaks määrata, eesmärgiga tagada, et seda kohaldatakse nõuetekohaselt kõikides tulevastes ühenduse õigusaktides;

3.

rõhutab, et on hädavajalik rakendada 10 juhtpõhimõtet Euroopa, riigi ja piirkondlikul tasandil; kutsub seetõttu nõukogu ja komisjoni üles võtma tugevat poliitilist kohustust nõuetekohase rakendamise tagamiseks; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid teeksid tihedat koostööd kõigi asjaomaste sidusrühmadega, et määrata kindlaks prioriteedid ja rakendada kiiresti eelkõige riiklikul tasandil konkurentsivõime nõukogu poolt 1. detsembril 2008 vastu võetud SBA tegevuskava, millega tagatakse, et kõik osalised järgivad tõhusalt juhtpõhimõtteid;

4.

kutsub komisjoni üles veelgi edendama VKEdega seotud poliitika läbipaistvust ja sellealast teadlikkust, ühendades olemasolevad VKEdele mõeldud ühenduse vahendid ja fondid ELi eelarve eraldi rubriigis;

5.

on sügavalt veendunud, et on ülioluline luua kontrollimehhanism, et jälgida juba elluviidud poliitikaalgatuste nõuetekohast ja kiiret rakendamist; kutsub seetõttu nõukogu üles lisama liikmesriikide tasandil võetavad meetmed Lissaboni protsessi ja teavitama parlamenti igal aastal saavutatud edust;

6.

kutsub komisjoni üles looma seiresüsteemi, et jälgida pärast 10 juhtpõhimõtte rakendamist komisjoni ja liikmesriikide poolt saavutatud edu; kutsub komisjoni üles kehtestama standardkriteeriumeid tehtud edusammude hindamiseks; kutsub liikmesriike üles lisama oma esimesi eduaruandeid eelseisvatesse riiklikke reformikavasid käsitlevatesse aastaaruannetesse;

7.

rõhutab vajadust panna erilist rõhku käsitööndus-, pere- ja mikroettevõtetele ning üksikettevõtjatele ELi, riigi ja piirkondlikul tasandil ning nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid konkreetselt nendele ettevõtetele suunatud reguleerivad, haldus-, maksu- ja elukestvat õpet käsitlevad meetmed; nõuab ka, et tunnustataks vabade elukutsete esindajate eripära ja vajadust kohelda neid samamoodi nagu teisi VKEsid, välja arvatud juhul, kui see on vastuolus neid elukutseid reguleeriva õigusega; rõhutab VKEde ühenduste tähtsat rolli kauplejate, käsitööndusettevõtete ja muude elukutsete jaoks; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegema koostööd, et parandada nende tööstusettevõtete majanduskeskkonda ning nende kutseliitude ja tööstusühenduste õiguslikku raamistikku;

8.

on seisukohal, et komisjoni ettepanekutes puudub selge strateegia füüsilisest isikust ettevõtjate jaoks nende õigusliku seisundi ja seaduslike õiguste parandamiseks, eriti kui nende positsioon on võrreldav palgatöötajate omaga; kutsub komisjoni üles tagama füüsilisest isikust ettevõtjatele õigust leppida kokku standardtariifides, organiseeruda ja sõlmida kollektiivlepinguid, kui lepingu teine pool on turgu valitseva seisundiga suurettevõtja, tingimusel et see ei kahjusta väiksema mõjuvõimuga potentsiaalseid kliente ega põhjusta turumoonutusi;

9.

nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid pakuksid sihipäraseid toetusmeetmeid ja individuaalset toetust, näiteks teave, nõustamine ja riskikapitalile juurdepääsu võimalused VKEde hulka kuuluvate ettevõtete asutamisel;

10.

rõhutab vajadust töötada välja sotsiaal-majanduslik mudel, millega luuakse sobiv turvavõrk väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele loomemajanduse sektoris, kus esineb sageli ebastabiilseid töötingimusi;

11.

märgib kahetsusega, et naisi takistavad ettevõtteid loomast ja edukalt juhtimast sellised tegurid nagu teabe puudumine, kontaktide vähesus ja vähene juurdepääs võrgustikele, sooline diskrimineerimine ja stereotüübid, ebarahuldavad ja jäigad lapsehooldusvõimalused, raskused ettevõtluse ja perekondlike kohustuste ühitamisel, samuti naiste ja meeste erinev lähenemine ettevõtlusele;

12.

kiidab heaks kavandatava naisettevõtjate esindajate võrgustiku loomise ja juhendamiskavad, et innustada naisi oma ettevõtet looma, ning ettevõtluse edendamise naissoost kõrgkoolilõpetajate hulgas; juhib siiski tähelepanu asjaolule, et paljudes ettevõtetes valitseb ikka veel sooline vahetegemine, mis on väga tõsine probleem ja jääb selleks pikaks ajaks, sest seni, kuni naisi tööturul diskrimineeritakse, kaotab Euroopa Liidu võimekaid töötajaid ja ettevõtjaid ning kaotab sellest tulenevalt raha; on seetõttu arvamusel, et veelgi rohkem raha tuleks investeerida naisettevõtjate toetamiseks mõeldud projektidesse;

13.

rõhutab, et naiste ettevõtlus aitab kaasata naisi tööturule ning parandada nende majanduslikku ja sotsiaalset staatust; peab siiski kahetsusväärseks, et selles valdkonnas püsib meeste ja naiste ebavõrdsus eelkõige töötasu osas naiste vastu üles näidatud suurele huvile vaatamata ning naisettevõtjate osakaal on Euroopa Liidus jätkuvalt väike, mis on osaliselt seotud tunnustamata, ent siiski olulise panusega (näiteks tasuta töö), mille naised annavad väikeste ja keskmise suurusega pereettevõtete igapäevasesse tegevusse;

14.

nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid arvestaksid loome- ja kultuurisektorit kui ELi majandus- ja sotsiaalset arengut edendavat jõudu, mis annab 2,6 % SKPst ja hõlmab 2,5 % ELi tööjõust; rõhutab VKEde olulisust info- ja sidetehnoloogia ning loomemajanduse valdkonna elavdamisel;

15.

rõhutab, et loomemajanduse sektoris on ülekaalus VKEd ja see on eriti oluline jätkusuutliku piirkondliku tööhõive tagamiseks;

16.

pooldab komisjoni kavatsust võtta menetlusse direktiiv vähendatud käibemaksumäärade kohta töömahukate ja kohalikul tasandil osutatavate teenuste puhul, mida osutavad peamiselt VKEd; kuid rõhutab, et see ei tohi kaasa tuua konkurentsi moonutamist ega jätta ebaselgeks, milliseid teenuseid direktiiv hõlmab;

17.

märgib vajadust tagada, et VKEd saaksid osta väikestes kogustes ning keskkonnasõbralikke ja kohalikke tooteid ning muutuksid nõnda kliimasõbralikumaks ja tõhusamaks;

18.

tunneb heameelt, et kiiresti võeti vastu üldine grupierand seoses riigiabiga ja meetmed Euroopa osaühingu põhikirja ja vähendatud käibemaksumäärade kohta;

19.

tervitab komisjoni ettepanekut alandada kohalikul tasandil osutatavate teenuste käibemaksumäärasid; kutsub komisjoni üles võtma täiendavaid meetmeid riigiabi käsitlevate eeskirjade leebemaks muutmiseks, et julgustada riigihankevõimaluste pakkumist kohalikele ettevõtetele, eelkõige kohalikele VKEdele;

20.

toetab ideed pikendada 2012. aastani praegu kehtivat korda, mille alusel filmide tootmiseks antava riigiabi suhtes ei kohaldata EÜ konkurentsieeskirju, ja peab seda loominguga tegelevatele VKEdele suureks toeks;

21.

toetab komisjoni 6. augusti 2008. aasta määruses (EÜ) nr 800/2008 EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus) (3), sätestatud uusi riigiabi eeskirju, mille kohaselt on VKEd teatavatel tingimustel teatamiskohustusest vabastatud;

22.

märgib, et hoolimata Euroopa väikeettevõtluse hartas võetud selgest kohustusest jääb VKEde häält sotsiaalse dialoogi kontekstis kuulmatuks; nõuab tungivalt, et see puudus kõrvaldataks ametlikult asjakohaste ettepanekutega SBA raames;

23.

peab vajalikuks panna SBA raames suuremat rõhku tööõiguse valdkonnale ja pöörata erilist tähelepanu turvalise paindlikkuse mõistele, mis annab just VKEdele võimaluse turumuutustele kiiremini reageerida ja selle kaudu tagada kõrgem tööhõive määr ning ettevõtete parem konkurentsivõime, sealhulgas rahvusvaheline konkurentsivõime, võttes seejuures arvesse vajalikku sotsiaalset kaitset; viitab sellega seoses oma 29. novembri 2007. aasta resolutsioonile kaitstud paindlikkuse ühiste põhimõtete kohta (4);

24.

lisaks rõhutab tööõiguse tähtsust, eelkõige seoses sellega, kuidas on võimalik optimeerida selle kohaldamist VKEdele näiteks parema nõustamise või haldusmenetluste lihtsustamise kaudu, ja kutsub liikmesriike üles pöörama erilist tähelepanu VKEdele seoses nende konkreetsete lähenemisviisidega turvalisele paindlikkusele, kaasa arvatud aktiivse tööturupoliitika kaudu, kuna VKEdel on oma väikese töötajaskonna tõttu võimalus suuremaks sisemiseks ja väliseks paindlikkuseks, kuid teisalt on neil endil ja nende töötajatel vaja suuremat turvalisust; peab tähtsaks, et tööõigus, mis on turvalise paindlikkuse peamisi tugisambaid, loob VKEde jaoks usaldusväärse õigusliku aluse, kuna sageli ei saa need ettevõtted endale lubada õigusosakonda ega personalijuhtimise osakonda; juhib tähelepanu sellele, et Eurostati andmetel oli 2003. aastal 91,5 % Euroopa äriühingutest vähem kui 10 töötajat;

25.

peab vajalikuks võtta kasutusele meetmed võitluseks deklareerimata töö vastu, mis on vaieldamatult eriti töömahukate VKEde puhul ebaausa konkurentsi allikas;

26.

kutsub liikmesriike üles suurendama alaesindatud etniliste vähemuste esindajatele kuuluvate VKEde kaasamist peamistesse majandussektoritesse ja töötama selleks välja tarnijate mitmekesisuse programme eesmärgiga anda võrdsed võimalused alaesindatud ettevõtetele, kes lepingute pärast suuremate ettevõtetega konkureerivad;

27.

rõhutab Euroopa osaühingu põhikirja kui uue täiendava õigusliku vormi tähtsust, tingimusel et selles keskendutakse VKEdele, kes kavatsevad osaleda piiriüleses tegevuses, ning et seda põhikirja ei saa kuritarvitada suuremad äriühingud liikmesriikide selliste õigusnormide kahjustamiseks ja nendest kõrvalehoidumiseks, mille abil edendatakse kõikide sidusrühmade huve arvestavat ettevõtete juhtimise süsteemi;

28.

kutsub riigiasutusi üles, võttes aluseks põhimõtte, et juurdepääs teabele on teabe enda saamise eeltingimus, ja arvestades siinkohal interneti kui vahendi tähtsust, lihtsustama maksimaalselt asutuste veebisaite, et võimaldada kasutajatel teha kindlaks pakutavad toetusmehhanismid ja neid paremini mõista;

29.

rõhutab innovatsiooni tähtsust VKEde jaoks ja uurimistegevuse võimaluste kasutamisega seotud raskusi; on seisukohal, et riiklikud teaduste akadeemiad ja uurimisinstituudid võiksid aidata edendada innovatsiooni ja vähendada VKEde uurimistegevuse takistusi; on seisukohal, et keskenduda ei tuleks mitte üksnes kõrgtehnoloogilisele innovatsioonile, vaid arvestada tuleks ka madala ja kesktaseme tehnoloogia ning informaalset innovatsiooni; on seisukohal, et Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudil võiks olla oluline roll VKEdega seotud uurimis- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetamisel; kutsub liikmesriike üles mitmekordistama algatusi, millega hõlbustatakse VKEde juurdepääsu uurimistegevusele; on veendunud, et kõik ühenduse uurimis- ja tehnoloogiaprogrammid tuleks kujundada sellisel viisil, mis hõlbustab VKEde piiriülest osalemist;

30.

toetab komisjoni algatust teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendale raamprogrammile (2007–2013) (5) juurdepääsu parandamiseks;

31.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles looma paremaid raamtingimusi, mille eesmärk on luua keskkond, mis soodustab innovatsiooni VKEdes, eelkõige intellektuaalomandi kaitse parandamise ning võltsimise ja pettuste vastase võitluse tõhustamise võimaluste loomisega kogu Euroopa Liidus; on veendunud, et tasakaalustatud intellektuaalomandi õigusi käsitlevad eeskirjad saavad pakkuda kaitset ning tagada seejuures teabe ja ideede liikumise ja vahetuse; rõhutab, et VKEdel on vaja toetust intellektuaalomandi õiguste kaitseks, nende õiguste austamiseks asjaomaste intellektuaalomandi õiguste asutuste abiga ja ka oma intellektuaalomandi õiguste kasutamiseks, et leida rahastajaid;

32.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles nõudma oma äripartneritelt intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (TRIPS-leping) rangemat kohaldamist ning tegema kõiki vajalikke jõupingutusi kahepoolsete, piirkondlike või mitmepoolsete lepingute vastuvõtmiseks, et võidelda võltsimise ja piraatluse vastu, näiteks võltsimisvastane kaubandusleping (ACTA);

33.

on seisukohal, et VKEde e-kaubanduse kogu potentsiaal ei ole ikka veel täielikult ära kasutatud ja et veel on palju ära teha ühtse Euroopa elektroonikaturu saavutamiseks toodetele ja teenustele, mille puhul VKEd võivad täita ELi turgude edasisel integreerimisel juhtivat rolli;

34.

on seisukohal, et VKEde osalemist klastrites tuleb edendada selleks, et stimuleerida innovatsiooni ja suurendada ELi majanduse konkurentsivõimet; kutsub seepärast komisjoni üles toetama klastrite juhtimise parandamist, eriti parimate tavade ja koolitusprogrammide vahetuse kaudu, kujundama ja levitama vahendeid klastrite tulemuslikkuse hindamiseks, edendama klastrite koostööd ja lihtsustama veelgi klastrite ELi programmides osalemise korda;

35.

nõuab, et SBAs võetaks arvesse VKEde koostöövorme (ostmise ja turustamisega tegelevad rühmitused), kuna rühmitused on tõendatult väiksemas pankrotiohus kui üksikettevõtjad;

36.

on sügavalt veendunud, et patentidel on innovatsioonis ja majanduslikes tulemustes oluline roll, sest need võimaldavad novaatoritel saada uuenduslikest investeeringutest tulu ning annavad vajaliku kindluse investeeringutele, omakapitalile ja laenudele; on seepärast arvamusel, et tuleks saavutada kiire kokkulepe ühenduse patendi suhtes, millega tagatakse odav, tõhus, paindlik ja kvaliteetne õiguskaitse, mis on kohandatud VKEde vajadustele, ning ka Euroopa ühtlustatud patendivaidluste lahendamise süsteemi suhtes;

37.

rõhutab vajadust edendada uuenduslikke ja kommertskasutusele eelnevaid riigihankeid, sest see annab ostjatele, kodanikele ja osalevatele ettevõtjatele lisandväärtuse; kutsub liikmesriike üles suurendama uuenduslike riigihangete osakaalu ja uuenduslike VKEde osalemist riigihankemenetlustes; palub komisjonil hõlbustada parimate tavade levitamist selles valdkonnas, näiteks seoses pakkumiskriteeriumide ja -menetluste ning riskide ja teadmiste jagamise korraga;

38.

on seisukohal, et rahvusvaheliste riigihangete puhul, kus uued tehnoloogiad võimaldavad piiriülest e-kaubandust, võimaldavad näiteks VKEde konsortsiumidele mõeldud kombineeritud enampakkumiste ning veebis avaldamise ja reklaamipakkumiste uued vormid riigihanke kaubanduse märkimisväärse suurenemisega edendada piiriülest e-kaubandust mitte ainult Euroopa Liidus, vaid kogu maailmas;

39.

juhib tähelepanu sellele, et on vaja piisavalt tehnilist ja kvalifitseeritud personali; on seetõttu arvamusel, et on vaja rohkem investeerida haridusse ning tuleks tugevdada haridusasutuste ja VKEde vahelist sidet, nii et füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise, ettevõtluskultuuri ja ettevõtlusest teadlikkuse edendamine lisataks riiklikesse õppekavadesse; julgustab laiendama veelgi eri liikuvuskavasid, näiteks „Erasmus noortele ettevõtjatele” ja „Erasmus praktikantidele”, eriti seoses naiste osalemisega; toetab Leonardo da Vinci programmi kohaldamisala kavandatud laiendamist ning Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteemi loomist; nõuab tungivalt, et liikmesriigid looksid koostöös sotsiaalpartnerite ja koolituse pakkujatega tööpõhiseid kutse- ja ametialase (ümber)õppe ning elukestva õppe programme, mis on kohandatud konkreetselt vastavalt VKEde vajadustele ning mida kaasrahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist; palub komisjonil hõlbustada parimate tavade vahetamist uuendusliku koolituse valdkonnas ning töö ja pereelu ühitamise ning soolise võrdõiguslikkuse edendamise meetmete valdkonnas;

40.

rõhutab, et tähtis on toetada noori ettevõtjaid ja naisettevõtjaid ning käivitada selleks muu hulgas juhendamis- ja nõustamisprogramme; juhib tähelepanu sellele, et VKEdes töötab üha rohkem naisi ja noori ettevõtjaid, kuigi nad töötavad ka praegu peamiselt kõige väiksemates ettevõtetes (mikroettevõtted) ja võivad langeda ettevõtete üleviimise või pärandamise käigus kergesti stereotüüpide ja eelarvamuste ohvriks, eriti pereettevõtete puhul; kutsub seepärast liikmesriike rahvastiku vananemist arvesse võttes rakendama sobivat poliitikat ja mehhanisme, eelkõige võttes ettevõtete üleviimise puhul kasutusele diagnostika-, teavitus-, nõustamis- ja toetusvahendid;

41.

juhib tähelepanu sellele, et seitsmes raamprogramm sisaldab finantsriski jagamise mehhanismi, mis peaks võimaldama lihtsustada juurdepääsu Euroopa Investeerimispangast (EIP) saadavatele laenudele mahukate projektide jaoks; kutsub komisjoni üles hindama, kuidas VKEd seda mehhanismi kasutavad, ja esitama sellest tulenevalt vajalikke ettepanekuid;

42.

tervitab ühtse Euroopa võrgustiku loomist, millesse integreeritakse teenused, mida praegu osutavad euroinfokeskused ja innovatsiooni levikeskused, et toetada VKEsid kõikides nende innovatsiooni ja konkurentsivõimega seotud jõupingutustes paljude eri teenuste kaudu;

43.

kutsub komisjoni üles hindama VKEde osalemist konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammis (6) ning esitama vajalikke ettepanekuid;

44.

juhib tähelepanu sellele, et VKEde rahastamise peamine allikas Euroopas on nende oma tegevus ja rahaasutustest saadud laenud; märgib, et VKEd arvatakse olevat kõrgema riskiga ja see takistab nende juurdepääsu rahastamisele; nõuab rahaasutuste, komisjoni ja liikmesriikide ühiseid jõupingutusi, et tagada VKEde juurdepääs rahastamisele ja pakkuda neile võimalust kindlustada oma kapitali kasumi ettevõttesse reinvesteerimise abil; on veendunud, et VKEdelt ei tohiks nõuda tasude maksmist enne tegevuse alustamist tagamaks, et nad suudavad ise rahalisi vahendeid ja ressursse luua; juhib siinkohal tähelepanu praeguse finantsolukorra kiireloomulisusele ja vajadusele viivitamatult tegutseda;

45.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama jõupingutusi VKEdele mõeldud Euroopa rahaliste vahendite ja riigiabi edendamiseks ja nende olemasolu kohta teabe andmiseks ning muutma need kaks vahendit nii kättesaadavamaks kui ka kergemini mõistetavaks;

46.

kutsub liikmesriike üles looma paremaid tingimusi, mis võimaldavad VKEdel investeerida erialasesse koolitusse, muu hulgas otseste maksukärbete ning maksuasutuste ja Euroopa Liidu vahelise hüvitamiskorra kaudu;

47.

tunnistab, et liikmesriikide maksustamissüsteemid võivad takistada ettevõtete üleminekut, eelkõige pereettevõtete puhul, ning suurendada ettevõtte likvideerimise või sulgemise ohtu; kutsub seepärast liikmesriike üles oma õigus- ja maksuraamistikku hoolikalt läbi vaatama, et parandada ettevõtete ülemineku tingimusi, eriti omaniku pensionilejäämise või haiguse korral; on veendunud, et parandamine hõlbustab ettevõtete, eelkõige pereettevõtete tegevuse jätkumist, töökohtade säilimist ja kasumi reinvesteerimist;

48.

on väga rahul hiljutise ühtekuuluvuspoliitika ja Lissaboni strateegia kooskõlastamisega; on arvamusel, et tänu regionaalfondide suuremale suunamisele ettevõtlusele, uurimistegevusele ja innovatsioonile võib kohalikul tasandil vabaneda suurel hulgal vahendeid ettevõtluspotentsiaali edendamiseks;

49.

rõhutab, et dünaamilised finantsturud on VKEde rahastamise põhialus, ning rõhutab vajadust avada Euroopa riskikapitaliturud ja parandada juurdepääsu riskikapitalile, vahefinantseerimisele ja mikrokrediitidele; on seetõttu seisukohal, et tavaolukorras peaks VKEdel olema juurdepääs laenudele, mida annavad kapitaliturul osalejad, kes oskavad paremini hinnata nende eduvõimalusi ja katta tõhusamalt nende vajadusi;

50.

toetab nõukogu ja EIP otsust võtta vastu mitmed reformid, et laiendada EIP grupi poolt VKEdele pakutavaid finantstooteid ning arendada tunduvalt edasi panganduspartneritele pakutavaid üldisi laene, seda nii kvantitatiivselt kui ka kvalitatiivselt;

51.

rõhutab, et VKEde piiratud juurdepääs rahastamisele takistab oluliselt nende loomist ja kasvu; tervitab sellega seoses EIP otsust toetada täiendava 30 000 miljoni euroga VKEdele mõeldud tagatisi ja muid rahastamisvahendeid; kutsub EIPd üles töötama välja uusi rahastamisvahendite vorme ja tõelisi uusi lahendusi, et kõrvaldada takistused, mida kujutavad tagatised laenule juurdepääsemisel; samuti kutsub liikmesriike üles praegust majanduskriisi arvestades julgustama panku tagama VKEdele juurdepääsu laenule mõistlikel tingimustel;

52.

kiidab heaks hiljutise algatuse, mis käsitleb ühismeedet väikerahastamisasutuste toetamiseks Euroopas (JASMINE), millest saavad kasu ettevõtluse alustajad ning mis edendab eriti noorte ja naiste ettevõtlust; palub liikmesriikidel võtta koostöös VKEde organisatsioonidega ja laenu andvate asutustega ennetav roll mikrokrediitidele ja alternatiivsetele rahastamisviisidele juurdepääsu ning nende taotlemist käsitleva teabe andmisel;

53.

rõhutab EIP ja Euroopa Investeerimisfondi tähtsat rolli VKEdele kättesaadavate rahaliste vahendite suurendamisel, võttes eriti arvesse praegust finantssegadust ja selle negatiivset mõju krediiditurule; palub komisjonil ja liikmesriikidel edasi uurida, kuidas saaks parandada praegusi panganduseeskirju ja muid finantseeskirju, sealhulgas krediidireitingute läbipaistvust, et lihtsustada VKEde juurdepääsu rahastamisele; kutsub komisjoni üles looma koostöös liikmesriikide ja EIPga sobivaid raamtingimusi üleeuroopalise riskikapitalituru arenguks;

54.

juhib tähelepanu sellele, et ühel neljast VKE tegevuse lõpetamise juhtumist on selle põhjuseks hilinenud maksmine, enamikul juhtudel riiklike haldusasutuste poolt; rõhutab, et praegune olukord, kus laenuraha on raskesti kättesaadav, võib mõjutada ebaproportsionaalselt VKEsid, kuna suuremad kliendid avaldavad väiksematele tarnijatele survet, et need pikendaksid maksetähtaegu; sellega seoses tervitab komisjoni ettepanekut vaadata läbi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/35/EÜ hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul (7) ning kutsub liikmesriike üles parandama maksekultuuri oma riiklikes haldusasutustes; nõuab tungivalt, et ühenduse tasandil kehtestataks ühtlustatud maksetähtaeg, mis võiks olla VKEdele tehtavate maksete puhul lühem, ja karistused selle tähtaja ületamise eest;

55.

tervitab SBAs kavandatud meetmeid, mille eesmärk on parandada VKEde varustamist kapitaliga; nõuab finantskriisi valguses eelkõige katsetatud ja läbi proovitud riiklike VKEde toetusprogrammide laiendamist ja/või jätkamist ning nende toetamise laiendamist finantsvahendajatele;

56.

võtab teadmiseks ELi konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi tohutu potentsiaali turutõrgete kõrvaldamisel VKEde rahastamisel, ökoinnovatsiooni edendamisel ja ettevõtluskultuuri toetamisel;

57.

märgib, et standardimine võib turule juurdepääsu lihtsustamise ja koostalitusvõime suurendamise kaudu tekitada innovatsiooni ja parandada konkurentsivõimet; kutsub komisjoni üles parandama VKEde juurdepääsu standarditele ja VKEde osalemist standardimisprotsessis; julgustab komisjoni ühenduse standardeid rahvusvaheliselt veelgi rohkem propageerima;

58.

rõhutab, kui tähtis on kaasata võimalikult täiel määral Euroopa ettevõtlusvõrgustik, riiklikud projektijuhtimisasutused, kaubandus- ja tööstuskojad ning riigiasutused ELi uurimis-, arendus- ja innovatsiooniprogrammide ning ELi struktuurifondide, sealhulgas ühenduse algatuse JEREMIE (Euroopa ühisressursid mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele) pakutavate võimaluste edendamisse kohalikul tasandil;

59.

märgib, et riigihanked moodustavad umbes 17 % ELi SKPst; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tugevdama VKEde juurdepääsu riigihangetele ja osalemist nendes ning kasutama selleks eespool nimetatud Euroopa parimates tavades, mis lihtsustavad VKEde juurdepääsu riigihankelepingutele, esitatud võimalusi muu hulgas järgmiselt:

60.

lisaks ergutab liikmesriike võtma järgmisi meetmeid:

61.

märgib, et on vajadus süsteemse konsulteerimisteenuse järele, mis abistaks VKEsid nende igapäevases töös kogu nende tegevusaja jooksul, eesmärgiga optimeerida nende investeeringuid;

62.

on seisukohal, et täiustatud e-äri rakendused, mis põhinevad koostalitlusvõimelistel elektroonilistel allkirjadel ja autentsustunnistustel, kujutavad endast üliolulist VKEde konkurentsivõime edendajat ning komisjon ja liikmesriigid peaksid neid toetama;

63.

rõhutab siseturu tähtsust VKEde jaoks ja märgib, et VKEde juurdepääsu edendamine siseturule peaks olema esmatähtis;

64.

tunnistab, et VKEde võime kasutada täielikult ära siseturu pakutavaid eeliseid on endiselt piiratud; märgib seepärast, et nii siseturu õiguslikku kui ka poliitilist raamistikku tuleks täiustada, et lihtsustada VKEde piiriülest tegevust; märgib ka, et selge õiguslik keskkond pakuks VKEdele suuremaid stiimuleid siseturul kauplemiseks; on seisukohal, et liikmesriigid peaksid looma ühtsed kontaktpunktid ja veebiportaalid;

65.

rõhutab, et täpsem teave turulepääsu ja ekspordivõimaluste kohta ühtse turu piires on ülioluline nii riigi kui ka ELi tasandil; kutsub seetõttu liikmesriike ja komisjoni üles tugevdama teabe- ning nõuandeteenuseid, eriti SOLVITi probleemide lahendamise võrgustikku;

66.

toetab üleskutseid liikmesriikidele osutada nõustamisteenuseid, et aidata VKEdel end kaitsta ebaausate kaubandustavade – näiteks eksitavaid ärikatalooge kirjastavate ettevõtete tegevus – vastu, mis peaks tugevdama VKEde usaldust piiriülese tegutsemise vastu; rõhutab, kui oluline on komisjoni roll nii selliste nõustamisteenistuste koordineerimise hõlbustamisel kui ka nendega koostöö tegemisel, et tagada piiriüleste kaebuste asjakohane ja tõhus käsitlemine; nõuab siiski, et juhul, kui sellised pehmed meetmed ei anna tulemusi, peaks komisjon olema valmis algatama asjakohaseid seadusandlikke muudatusi, mis tagaksid VKEdele tarbijakaitsega sarnase kaitse juhul, kui nad on sellistes tehingutes nõrgem osapool;

67.

märgib, et ainult 8 % kõikidest VKEdest tegutsevad piiriüleselt ja see asjaolu piirab kasvuvõimalusi; on seisukohal, et siseturu toetamine on hädavajalik; on arvamusel, et liikmesriigid peaksid tegema koostööd ühendusesisest tegevust mõjutavate haldusnõuete ühtlustamisel; kutsub liikmesriike kiiresti üle võtma ja rakendama teenuste direktiivi (8) ning pöörama seejuures erilist tähelepanu VKEde huvidele ja toetab Euroopa osaühingu põhikirja kiiret vastuvõtmist;

68.

on veendunud, et äriühingute maksustamiseks peaks eksisteerima ühine konsolideeritud alus; nõuab käibemaksu teeninduskeskuse loomist, mis võimaldaks ettevõtjatel täita oma äritegevusalaseid kohustusi päritoluriigis;

69.

kutsub komisjoni pidevalt edendama VKEde välisturgudele juurdepääsu raamnõudeid ja toetama teabe andmist; ergutab Euroopa ettevõtluse tugikeskuste loomist Hiinas ja Indias ning kõikidel arenevatel turgudel tihedas koostöös nendes riikides juba tegutsevate riiklike ettevõtluse tugikeskustega; kuna VKEde vähest osalemist piiriüleses tegevuses on võimalik selgitada ka keelteoskuse ja multikultuursete pädevuste puudumisega, on selle probleemi lahendamiseks vaja tõhusamaid vahendeid; tuletab meelde, et VKEd vajavad oma kodumaal paremat juurdepääsu teabele ja asjatundlikele nõuannetele;

70.

rõhutab, kui oluline on teha edusamme kaubandusläbirääkimistes, mis võiksid veelgi vähendada regulatiivseid kaubandustõkkeid, mis avaldavad VKEdele ebaproportsionaalset mõju;

71.

kutsub komisjoni üles lisama oma tööprogrammi VKEde võrdse kohtlemise inkorporeerimise WTO eeskirjadesse, mis käsitlevad juurdepääsu riigihankelepingutele; kutsub komisjoni üles pöörama erilist tähelepanu tolliformaalsustega seotud probleemidele, millega VKEd kokku puutuvad, eelkõige lihtsustades oma arvutisüsteemide kohandamist võimalikult odavalt nendega, mida kasutavad riikide tolliasutused, ja lihtsustades ettevõtja staatusele ligipääsu korda;

72.

on veendunud, et on hädavajalik vähendada bürokraatiat võimaluse korral vähemalt 25 % võrra ja seada sisse VKEde vajadustele kohandatud tänapäevane haldamine; seetõttu ergutab info- ja sidetehnoloogia valdkonna teadmiste edendamist VKEde hulgas, eelkõige noorte ettevõtjate ja naisettevõtjate seas, ning julgustab VKEsid kasutama paremini ära digitaaltehnoloogiat, mis võimaldab neil säästa aega ja raha ning kasutada säästetud vahendeid oma arenguks; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegema algatusi, et vahetada ja edendada parimaid tavasid, kehtestada võrdlusalused ning töötada välja suunised ja standardid VKE-sõbralike haldustavade kohta ning edendada neid suuniseid; on veendunud, et lähitulevikus on ka hädavajalik rakendada halduskoormust käsitleva sõltumatute huvirühmade kõrgetasemelise töörühma ettepanekuid, et saavutada vähendamise eesmärk, seadmata ohtu VKEde juurdepääsu rahastamisele;

73.

on arvamusel, et VKEsid ja eelkõige mikroettevõtteid tuleks maksustada halduskoormust võimalikult palju vähendaval viisil, et niimoodi lihtsustada ettevõtete tegevuse alustamist ning edendada innovatsiooni ja investeerimist kogu nende tegutsemisaja vältel;

74.

rõhutab, kui tähtis on hinnata tulevaste õigusloomealgatuste mõju VKEdele; nõuab seetõttu kohustuslikku, süstemaatilist ja kindla eesmärgiga mõjuhinnangut VKEde huvides, nn VKE-testi, mille tulemusi tuleks sõltumatult hinnata ja see hinnang peaks olema kättesaadav ELi õigusloomeorganitele; on veendunud, et erilist tähelepanu tuleks pöörata väike- ja mikroettevõtetele avalduvale mõjule, sealhulgas halduskoormusele; nõuab tungivalt, et komisjon kohaldaks VKE-testi kõikide ELi uute ettevõtlust mõjutavate õigusaktide ettepanekute puhul, samuti olemasolevate õigusaktide lihtsustamisel ja menetluses olevate ettepanekute tagasivõtmisel; ergutab liikmesriike võtma kasutusele sarnaseid VKE-teste riigi tasandil;

75.

on arvamusel, et kõik uued õigusaktid, näiteks makseviivituste vältimise või autoriõiguste, äriühinguõiguse ja konkurentsiõiguse valdkonnas (nagu eeskirjad, mille eesmärk on lihtsustada konkurentsi piiramist käsitlevate kahjunõuete esitamist, või eeskirjad, mis tulenevad riigiabi käsitlevast üldisest grupierandi määrusest) tuleks sõnastada nii, et need ei diskrimineeri VKEsid, vaid pigem toetavad neid ja nende teenuste pakkumist kogu siseturul;

76.

rõhutab vajadust kaasata VKEd nõuetekohaselt ja õigeaegselt poliitika kujundamisse; seetõttu on veendunud, et komisjoni konsulteerimisperioodi tuleks pikendada vähemalt 12 nädalani alates kuupäevast, mil konsulteerimise dokumendid on kättesaadav kõikides ühenduse keeltes; tunnistab ettevõtete esindusorganisatsioonide olulist ja väärtuslikku rolli ning kutsub seetõttu komisjoni üles integreerima vajaduse korral VKEsid ja nende esindusorganisatsioone otse ekspertide nõuandekomiteedesse ja kõrgetasemelistesse töörühmadesse;

77.

kutsub komisjoni üles ergutama äriühinguõiguse ja eriti siseturul kehtivate raamatupidamiseeskirjade lihtsustamist ja ühtlustamist, et vähendada VKEde halduskoormust ja suurendada läbipaistvust kõigi asjaomaste sidusrühmade jaoks; nõuab tungivalt, et komisjon edendaks aktiivselt uue tehnoloogia, näiteks vormingu XBRL (eXtensible Business Reporting Language) kasutamist ja esitaks tegevuskava XBRLi aruandluse kasutuselevõtmise kohta Euroopa Liidus, et muuta see mõistliku aja jooksul kohustuslikuks ning edendada ja toetada kõnealuse avatud standardi laialdast kasutamist;

78.

julgustab statistikavabastuse kehtestamist mikroettevõtjatele, millega nad vabastatakse ajutiselt kohustuslikest statistilistest uuringutest, „ainult üks kord” põhimõtte ulatuslikku rakendamist ettevõtjate poolt riigiasutustele antava teabe osas ning e-valitsemise edasiarendamist;

79.

rõhutab vajadust kehtestada VKEsid mõjutavate uute ühenduse õigusaktide ühine kehtimahakkamise kuupäev; kutsub liikmesriike ja VKEde ühendusi üles teavitama VKEsid lühidalt ja arusaadavalt neid mõjutavatest õigusaktides tehtud muudatustest;

80.

ergutab liikmesriike koostöös VKEde organisatsioonidega looma – toetudes olemasolevatele struktuuridele, nagu Euroopa ettevõtlusvõrgustik ja Europe Direct’i bürood – VKEdele siseriiklikke eriotstarbelisi füüsilisi või elektroonilisi teabekontaktpunkte ja tugiasutusi kooskõlas ühtse kontaktpunkti põhimõttega, et pakkuda juurdepääsu mitmesugustele teabeallikatele ja tugiteenustele struktureerituna vastavalt ettevõtte tegevusetapile;

81.

tunnistab uue ettevõtte asutamise raskust, mille tingib eri liikmesriikides kehtestatud süsteemide mitmekesisus; peab seetõttu vajalikuks kehtestada ühtne süsteem ettevõtete asutamiseks, mille raames viiakse protsessi läbi sammhaaval ja ettevõtte saab luua 48 tunniga;

82.

kordab, et ühenduse programmide rahastamiseeskirjad tekitavad ikka veel sageli tarbetult bürokraatlikke, pikki ja kulukaid menetlusi, eelkõige VKEde jaoks; kutsub komisjoni üles taaselustama Euroopa VKEde vaatluskeskust, avaldama andmeid nende osalemise kohta ühenduse programmides koos kasuanalüüsiga ja seejärel esitama ettepanekuid nende osalemise suurendamiseks; kutsub komisjoni üles edendama asjaomaste VKEde esindajate rolli ja nähtavust erinevates poliitikavaldkondades; lisaks ergutab kõiki algatusi, mis võimaldavad arendada nn VKEde vaimu poliitika kujundamisel riigiasutustes, nagu komisjoni ettevõtluskogemuse programm, mis võimaldab Euroopa avalikel teenistujatel VKEdega lähemalt tutvuda;

83.

taunib liikmesriikide tava kehtestada tarbetuid lisanõudeid (nn gold plating), mis on eriti ohtlik VKEdele, ja kutsub komisjoni üles uurima, milliseid täiendavaid meetmeid võiks võtta selle vältimiseks; nõuab mõju järelhindamisi selle analüüsimiseks, kuidas otsuseid liikmesriikides ja kohalikul tasandil tegelikult rakendatakse;

84.

nõuab spetsiaalset VKEdele mõeldud ELi veebisaiti, mis sisaldaks teavet ELi projektide kohta ja projektide taotlusvorme, riiklikke telefoninumbreid, linke partnerite veebisaitidele, kaubandusteavet, teavet uurimisprojektide kohta ning samuti veebipõhist nõustamist, juhendust ja teavet uute õigusaktide kohta;

85.

kutsub komisjoni üles kohustuma koos liikmesriikidega ühtlustama taotlusvorme, mida ettevõtjad peavad täitma taotlus- ja pakkumismenetlustes;

86.

pooldab auhinna „Parim idee bürokraatia vähendamiseks” andmist ametiasutustele, kes on võtnud uuenduslikke meetmeid bürokraatia vähendamiseks kohalikul, piirkondlikul või riigi tasandil;

87.

nõuab, et ELi Ühtekuuluvusfondist tehtaks 30 päeva jooksul maksed juba heakskiidetud projektidele, et tagada nende projektide jätkuv edu, püsimajäämine ja mõju;

88.

tunnistab, et jätkusuutlikkuse parandamise jõupingutused peaksid saama (öko)innovatsiooni oluliseks allikaks ja tööstuse konkurentsivõime põhialuseks; juhib tähelepanu asjaolule, et VKEdel ei ole sageli piisavat teavet uute energiatõhusate ja keskkonnasõbralike lahenduste kohta ega vajalikke rahalisi vahendeid nende kasutamiseks; kutsub seetõttu komisjoni üles uurima, kuidas ühendus saaks VKEsid aidata, et nad muutuksid ressursi- ja energiasäästlikumaks;

89.

kinnitab, et väga tähtis on väikeettevõtete sotsiaalne vastutus, milleks on vaja horisontaalseid sidemeid, võrgustikke ja teenuseid; peab ebatõhusaks viitamist keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi sertifikaadile, kuna see kahjustab olemasolevaid sertifikaate ja seostub üksnes keskkonnaprobleemiga;

90.

kiidab heaks hiljutised algatused abistada VKEsid keskkonnaalaste õigusaktide järgimisel, kusjuures abi hõlmaks vähendatud vahendustasusid, keskkonnastandardite alasele teabele juurdepääsu tagamist ja ühenduse õigusaktidest konkreetsete erandite tegemist;

91.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.