a)

vaadata läbi kapitalinõuete eeskirjad, karmistades riskijuhtimist, likviidsust ja riskidele avatust käsitlevaid sätteid finantsturgudel tegutsevatele üksustele sidusal ja vajaduse korral antitsüklilisel viisil, ning tagada asjakohased kapitalinõuded kõigile finantsturgudel tegutsevatele üksustele, võttes arvesse süsteemset riski;

b)

suurendada kapitali adekvaatsuse raamistiku elastsust, et oleks võimalik tegeleda finantsturu häiretega, võttes samal ajal arvesse riikide ametiasutuste vastutust;

c)

tagada, et eeskirjad on võimalikult suures ulatuses antitsüklilised;

d)

reformida raamistik riskijuhtimise parandamiseks; tagada matemaatiliste mudelite adekvaatsus ja vajaduse korral suurendada stsenaariumide arvu ja stresstestimise sagedust;

e)

tagada asjakohased kapitalinõuded keerulistele finantstoodetele ja tuletisväärtpaberitele;

f)

tagada bilansiväliste kirjete, struktureeritud investeerimisinstrumentide ja likviidsuse tagamise vahendite avaldamine ning nõuda nendega kaasnevate mis tahes riskide nõuetekohast hindamist, et turuosalised oleksid nende olemasolust ja toimimisviisist teadlikud.

a)

Väärtpaberistamine: edendada keeruliste finantstoodete ja väärtpaberistamise protsessi läbipaistvust, selgust ning nende kohta andmete esitamist, võttes arvesse sektori enda algatusi selles valdkonnas; tagada, et väärtpaberistamine ja krediidireitingu andmise protsess ei too kaasa väärtpaberistatud toote koguväärtuse põhjendamatut suurenemist üle tehingu alusvara väärtuse;

b)

Keerulised finantstooted: tagada, et krediidireitingu agentuurid kasutavad järjepidevat ja sobivat reitinguterminoloogiat, mis selgitab, kuidas sellised tooted üksteisest erinevad, eriti volatiilsuse, keerulisuse ning turupingete suhtes tundlikkuse mõttes, võttes samas arvesse investorite vajadust töötada välja menetlused struktureeritud toodete kvaliteedi hindamiseks, ilma et tuginetaks üksnes reitingutele;

c)

Raamatupidamiseeskirjad, väärtuse ja hinna määramine:

d)

Reguleerimata turud: suurendada börsiväliste turgude läbipaistvust nende likviidsuse osas, tegeleda oluliste süsteemse riski allikatega (st vastaspoole kontsentratsioonirisk) ja vajaduse korral julgustada turuosalisi arveldama börsiväliseid tehinguid arvelduskodades.

a)

Väärtpaberistamine: nõuda emitentidelt riski hindamist ja jälgimist ning tagada võla või hüpoteegiga tagatud väärtpaberite läbipaistvus, et investorid saaksid toimida nõutava hoolsusega;

b)

Tasusüsteemid: tagada, et finantsasutused avalikustavad oma tasustamispoliitika, sealhulgas aktsiaoptsioonid, eelkõige juhtivtöötajate tasustamis- ja hüvitispaketid; tagada, et kõiki juhtkonnaga seotud tehinguid oleks raamatupidamisaruannetes võimalik selgelt määratleda; tagada, et usaldatavusnormatiivide täitmist kontrollivad järelevalveasutused lisavad riskijuhtimise kohta antavatesse hinnangutesse tasustamis- ja preemiasüsteemide ning maksustamise mõju, et tagada boonuste tasakaalustatus ja see, et nendega ei soodustata liigsete riskide võtmist;

c)

Äriühingu vastutuse süsteem: tagada vastutussüsteemide loomine, millega nähakse ette asjakohased trahvid ja muud karistused suutmatuse korral täita finantsteenuste valdkonna õigusakte, võimaldades kohustuse rikkumise või ebaseadusliku kauplemise korral peatada või võtta ära finantsasutuste juhtivtöötajate õigus töötada finantssektoris üldse või selle asjaomastes osades;

d)

Krediidireitingu agentuurid: meetmed, mille abil tegeldakse selliste küsimustega nagu huvide konfliktid, kvaliteedi tagamise süsteemid ja järelevalve viisil, mis on kooskõlas finantsstabiilsuse foorumi, Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni, Euroopa väärtpaberituru reguleerijate komitee ja Euroopa väärtpaberiturgude ekspertrühma soovitustega krediidireitingutegevuse võimaliku tõhustamise kohta, tehes vajaduse korral järeldusi audiitorite järelevalve käigus saadud õppetundidest; võtta eelkõige arvesse: reitingumeetodite, eelduste ja stressitestide läbipaistvust; seda, et järelevalvajatel oleks võimalik nõuda emitendi / krediidireitingu agentuuri vastavuse kontrolljälge ja õigust olla teavitatud, kui mudelite osas esineb märkimisväärseid probleeme; tagada, et krediidireitingu agentuurid esitavad põhjalikku teavet keeruliste laenutoodete, hüpoteegiga seotud toodete ja traditsiooniliste võlakohustuste konkreetsete eripärade kohta ning et reitinguagentuurid kohaldavad eristatavaid sümboleid keerulistele laenutoodetele, hüpoteegiga seotud toodetele ja traditsioonilistele võlakohustustele reitingu andmisel; edendada krediidireitingu agentuuride läbipaistvust, pakkuda suuremat läbipaistvust keerulistele laenutoodetele, hüpoteegiga seotud toodetele ja traditsioonilistele võlakohustustele konkreetsete reitingute andmise meetodite ja kriteeriumide osas.

a)

Finantsstabiilsus ja süsteemsed riskid: luua andmebaasid, tulevikku vaatavad stsenaariumid, poliitika makromajanduslike usaldatavusnõuete järelevalve ja finantsstabiilsuse kohta ning varajase hoiatamise süsteem ja tagada, et Euroopa Keskpank (EKP), Euroopa Keskpankade Süsteem (EKPS) ja EKPSi pangandusjärelevalve komitee mängivad aktiivset rolli nende algatamisel, väljatöötamisel ja toimimisel; tagada, et ELi järelevalveasutused ja keskpangad annavad EKP-le pangandusjärelevalve komitee kaudu asjakohast ajakohastatud mitteavalikku ja salastatud mikrotasandi koondteavet/koondandmeid, et võimaldada EKP-l täita nimetatud ülesannet ja hoida ära süsteemset riski;

b)

Kriisi ärahoidmise, ohjamise ja lahendamise kord ELis, eelkõige:

c)

tagada, et ELi eeskirjad hoiuste tagamise kohta vaadataks läbi kiireloomulise küsimusena, et vältida meelevaldsust liikmesriikides tagatud hoiuste summade osas, mis võib veelgi suurendada volatiilsust ja kahjustada finantsstabiilsust, selle asemel, et suurendada kindlust ja hoiustajate usaldust; samuti peaksid need kindlustama finantsasutustele võrdsed tingimused; ELi eeskirju hoiuste tagamise kohta tuleks muuta, et toetada finantsasutuste poolt rahastatavate ex-ante süsteemide edasist arengut; hüvitiste määra tuleks märkimisväärselt tõsta ja finantsasutuse maksejõuetuse puhul tuleks hüvitiste kättesaadavus jaeklientidele tagada mõistliku aja jooksul, sealhulgas piiriülestes olukordades;

d)

edendada sarnaseid eeskirju kindlustustagatiste osas, arvestades samal ajal kindlustuse ja panganduse eripärasid;

e)

tagada turu mitmekesisus ning julgustada pikaajalise rahastamise või pikaajaliste kohustustega institutsioone mitmekesistama turgu ja likviidsusriske.

a)

2008. aasta 31. detsembriks võetakse vastu määrus, milles nõutakse järelevalveasutuste kolleegiumide moodustamist kõige suuremate ELis tegutsevate piiriüleste finantskontsernide või valdusettevõtjate puhul. Määrus peaks sisaldama selgeid kriteeriumeid nende piiriüleste finantskontsernide või valdusettevõtjate selgitamiseks, kelle suhtes sellised kolleegiumid on kohustuslikud. Kui olulises ulatuses on kaasatud ka kolmas riik, tuleks vältida eraldi paralleelseid struktuure, ja niivõrd, kui see on mõistlik ja teostatav, võiks kutsuda osalema kolmanda riigi järelevalveasutusi.

b)

sellised kolleegiumid koosnevad usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvega tegelevate riiklike järelevalveasutuste esindajatest. Määrus peaks sisaldama selgeid põhimõtteid riiklike järelevalveasutuste osas, kes peavad olema kohustuslikes kolleegiumites esindatud, võttes arvesse kontserni turuosa suurust liikmesriigis, piiriülese tegevuse mahtu, varade mahtu ja väärtust, mis näitab kontserni tegevuse tähtsust, tagades, et esindatud oleksid kõik liikmesriigid, kus tegutsevad emaettevõtja, tütarettevõtjad ja märkimisväärse suurusega haruettevõtted, ning arvestades ka vajadust kaasata kolmandate riikide järelevalveasutused, kus see on mõistlik ja teostatav. Erilist tähelepanu tuleks pöörata väljakutsetele, mis seisavad järelevalveasutuste ees kiiresti areneva majandusega riikides. Talitlusliku integratsiooni saavutamiseks peab konsolideerival järelevalveasutusel olema kolleegiumis juhiroll kogu protsessi ulatuses, st konsolideeriv järelevalveasutus peab olema finantskontserni jaoks keskseks kontaktpunktiks, tagades asjakohase ülesannete ja vastutuse delegeerimise kolleegiumis.

c)

kolleegiumi juhatab tavaliselt selle liikmesriigi konsolideeriv järelevalveasutus, kus on piiriülese finantskontserni või valdusettevõtja juhatuse asukoht või peakontor ELis. Sekretariaat asub konsolideeriva järelevalveasutuse juures ja koosneb peamiselt selle asutuse töötajatest.

d)

tagada asjaomase teabe kogumine ja vahetamine kolleegiumi liikmete ja kõigi asjaomaste järelevalveasutuste vahel ELis ning nende juurdepääs sellele teabele ning soodustada maksimaalselt teabe vahetamist kolmandate riikide järelevalveasutustega.

e)

vajaduse korral teevad kolleegiumid otsuseid kvalifitseeritud häälteenamuse süsteemi alusel, mis põhineb põhimõtetel ja eesmärkidel, mis tagavad järjepidevuse, õiglase ja nõuetekohase kohtlemise ning võrdsed võimalused.

a)

2008. aasta 31. detsembriks võetakse vastu määrus, millega tugevdatakse ja selgitatakse Lamfalussy raamistiku 3. tasandi komiteede staatust ja vastutust, andes 3. tasandi komiteedele nende kohustustega samaulatusliku õigusliku staatuse, ning millega kooskõlastatakse ja ühtlustatakse eri sektorite järelevalveasutuste tegevust, tugevdatakse nende ülesandeid ja tagatakse asjakohane personal ning ressursid.

b)

nõuandvate ülesannete kõrval antakse Lamfalussy raamistiku 3. tasandi komiteedele ülesanne (ja vahendid ning ressursid), et tagada järelevalve ühtlustamine ja võrdsed võimalused ELi õigusaktide rakendamisel ja jõustamisel ning neid aktiivselt edendada. Riiklikud järelevalveasutused peaksid olema kohustatud Lamfalussy raamistiku 3. tasandi komiteede ülesandeid ja otsuseid täide viima. See peaks sisalduma ka riiklike järelevalveasutuste volitustes ning nende volitused tuleb omavahel paremini kooskõlla viia.

c)

Lamfalussy raamistiku 3. tasandi komiteed peaksid esitama iga-aastase töökava. Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon peaksid komiteede iga-aastased töökavad ja aruanded heaks kiitma.

d)

Lamfalussy raamistiku 3. tasandi komiteed võivad teha otsuseid õiglase ja nõuetekohase kvalifitseeritud häälteenamuse süsteemi alusel, mis võtab arvesse iga liikmesriigi finantssektori suhtelist suurust ja SKTd ning finantssektori süsteemset tähtsust liikmesriigi jaoks; selline kord tuleks välja töötada nii järelevalve ühtlustamise küsimusi käsitlevate otsuste kui komisjonile õigusaktide osas antavate nõuannete jaoks.

e)

Lamfalussy raamistiku 3. tasandi komiteed peaksid:

f)

Lamfalussy raamistiku 3. tasandi komiteede esimehed peaksid regulaarselt kohtuma, et tugevdada valdkondadevahelist koostööd ja sidusust kolme Lamfalussy raamistiku 3. tasandi komitee vahel. Võimaluse korral tuleks vaidluste lahendamiseks esmalt kasutada vahendamist asjaomase vaidluse osapoolte vahel kokkulepitud vahendaja(te) abil. Kui seeläbi ei õnnestu vaidlust lahendada, tuleks anda Lamfalussy raamistiku 3. tasandi komiteede esimeestest koosnevale töörühmale koos sõltumatu esimehe ja aseesimehega seaduslikud volitused vahendamiseks ja vajaduse korral sekkumiseks, et lahendada konflikte järelevalveasutuste vahel kolleegiumide struktuuri ja Lamfalussy raamistiku 3. tasandi valdkondlike komiteede raames. Kõnealuse Lamfalussy raamistiku 3. tasandi komiteede koordineeriva töörühma esimehe ja aseesimehe peaks viieks aastaks ametisse nimetama komisjon ning selle peaks heaks kiitma Euroopa Parlament.

g)

nad peaksid ühiselt:

h)

töötama välja järelevalvestruktuuri, mis on kindel ja jätkusuutlik ning mis võimaldab paremat valdkondadevahelist ja piiriülest integratsiooni ja kooskõlastamist.

a)

2008. aasta 31. detsembriks tehakse ettepanek, milles nõutakse finantsstabiilsuse järelevalvekorda ELi tasandil. Kõnealune kord peaks tagama mikro- ja makromajanduslike usaldatavusnõuetega seotud teabe tõhusa kogumise ja analüüsimise võimalike finantsstabiilsust ohustavate riskide varajaseks tuvastamiseks, olles integreeritud ülemaailmse finantsstabiilsuse alase tööga. Kõnealune kord peaks võimaldama ELi järelevalveorganitel ja keskpankadel kiiresti reageerida ja arendada välja kiirreageerimisjõudu kriisiolukordade puhuks, millel on Euroopa Liidule süsteemne mõju.

b)

järelevalvekorra eesmärk peaks esmajoones olema makromajandusliku ja finantsturu järelevalve vaheliste horisontaalsete seoste tugevdamine. Selles suhtes on vajalik EKP rolli tugevdamine. Tuleks välja arendada koostöö ja teabe jagamise kord Lamfalussy raamistiku 3. tasandi komiteede ning EKPS-i / pangandusjärelevalve komitee vahel.

c)

konkreetsed küsimused, millega tegeleda, peaksid hõlmama: