3.2.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 27/71

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab komisjoni algatust, mille kohaselt palutakse liikmesriikidel jagada jõupingutusi kliimamuutuste vastu võitlemiseks, et täita ühenduse kohustus direktiiviga 2003/87/EÜ hõlmamata allikatest pärinevate kasvuhoonegaaside heidete koguhulga (heitkogustega kauplemise süsteemiga hõlmamata allikatest pärit heited) vähendamiseks ajavahemikus 2013–2020.

1.2

Komitee tunnustab ELi juhtivat rolli rahvusvahelistel keskkonna- ja kliimakaitse kohustusi käsitlevatel läbirääkimistel ja kiidab selle heaks. Tänu oma võetud kohustusele on EL eeskujuks ja püüab kannustada teisi riike võtma võrreldavaid meetmeid.

1.3

Komitee on arvamusel, et kodanikuühiskonnal on võtmeroll kõnealuse otsuse rakendamisel ja asjaomaste riikide võetud kohustuste täitmisel. Liikmesriigid peaksid rohkem edendama kohalikke algatusi, mille eesmärk on kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine, ning välja töötama viise nende toetuseks.

1.4

Komitee on arvamusel, et kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise meetmeid tuleks rakendada nii, et sellega kaitstakse ja isegi suurendatakse Euroopa majanduse konkurentsivõimet pikaajalises perspektiivis. Taastuvate energiaallikate arendamine, energiatõhusad tooted ja tootmisviisid on maailmas järjest rohkem nõutud ning Euroopal on hea positsioon konkurentsieelise saavutamiseks, omandades paljudes nimetatud valdkondades maailmas juhtpositsiooni. Sellisteks arenguteks on vaja teadus- ja arendustegevuse toetust ELilt ja liikmesriikidelt.

1.5

Otsuse ettepaneku artikli 3 kolmanda lõigu alusel on liikmesriigil õigus kanda järgmisest aastast üle kogus, mis vastab 2 %-le kõnealuse liikmesriigi kasvuhoonegaaside heitkoguste piirmäärast, ning kui heitkogused jäävad alla teises lõigus osutatud piirmäära, võib asjaomane riik kanda piirmäära ületavad heitkoguste vähendamised üle järgmisesse aastasse. Kõnealune säte on liiga jäik, kuna etteantud üheaastasel ajavahemikul puudub ulatuslike projektide elluviimiseks ja heade tulemuste saavutamiseks vajalik paindlikkus. Eriti oluline on see väikestele liikmesriikidele, kes viivad ellu ulatuslikke projekte kasvuhoonegaaside ohjeldamiseks.

Komisjon teeb ettepaneku, et iga liikmesriik peaks koostama kava riiklike eesmärkide saavutamiseks. Siiski ei tohiks iga-aastased keskmised kasvuhoonegaaside heitkogused ajavahemikus 2013–2020 ületada keskmisi heitkoguseid ajavahemikus 2005–2020. Komitee arvates on kõnealuste kavade rakendamiseks oluline regulaarne järelevalve riiklikul ja Euroopa tasandil, et kohe oleks võimalik kindlaks teha igasugused erinevused ning võtta parandusmeetmeid.

1.6

Ühenduse kohustuse üleüldise kulutõhususe parandamiseks ja ühiste eesmärkide saavutamiseks madalaimate kuludega tuleks komitee arvates otsuses ette näha võimalus kanda liikmesriikidel riikidevaheliste kahepoolsete kokkulepete alusel osa oma kasvuhoonegaaside heitkoguste õigusest üle teisele liikmesriigile.

1.7

Komitee on seisukohal, et puhta arengu mehhanismide (Clean Development Mechanism, CDM) ühisrakenduse tagamiseks välja töötatud projektides paindlikke vahendeid kasutades tuleb saavutada sobiv tasakaal ühelt poolt kasvuhoonegaaside vähendamiseks ELis võetavate meetmete ja teiselt poolt arengumaades heitkoguste vähendamise meetmete juurutamisest tingitud solidaarsustunde vahel. Siiski peaks paindlikke vahendeid kasutama üksnes siis, kui sel viisil tõepoolest tagatakse kasvuhoonegaaside heitkoguste ülemaailmne vähenemine. Nad ei tohiks soodustada kasvuhoonegaaside heitkoguste kandumist liikmesriikidest ELi mittekuuluvatesse riikidesse.

1.8

Komitee kiidab võetud kohustused heaks ja nõustub, et liikmesriigid peavad jõupingutusi jagama. Samuti tuleb avalikkust paremini teavitada jõupingutuste jagamise aluseks olevatest põhimõtetest. Jõupingutuste jagamisel tuleb hinnata iga riigi konkreetset olukorda, heitkoguste vähendamisega kaasnevaid kulusid ning mõju riigi konkurentsivõimele ja arengule. Jõupingutuste jagamise otsusest tulenevad vähendamise kulud peaksid olema suhteliselt võrdsed iga riigi SKP suhtes.

1.9

Komitee teeb komisjonile ettepaneku viia sisse automaatne vastavuse süsteem, mille alusel näiteks trahvitaks liikmesriike seatud heitkoguste piirmäära ületamise eest.

2.1

23. jaanuaril 2008 tutvustas Euroopa Komisjon kliimamuutustega võitlemise ja taastuvenergiate kasutamise edendamise ettepanekute paketti.

2.2

Komisjoni ettepanekute eesmärk on jõustada 8.–9. märtsil 2007. aastal Euroopa Ülemkogu kohtumisel saavutatud kokkulepet, mille alusel võttis Euroopa Liit endale kohustuse vähendada 2020. aastaks kasvuhoonegaaside heitkogust 20 % 1990. aasta tasemega võrreldes ja suurendada 2020. aastaks taastuvate energiaallikate osatähtsust 20 %-ni.

2.3

Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise jõupingutused jagunevad ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga hõlmatud ja kõnealuse süsteemiga hõlmamata sektorite vahel. Komisjoni soovitatud lähenemine on järgmine: saavutada 2020. aastaks 2005. aastaga võrreldes 21 % vähenemine ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga hõlmatud sektoris ja umbes 10 % vähenemine kõnealuse süsteemiga hõlmamata sektorites (võrreldes 2005. aasta tasemega). Kokkuvõttes on üldine vähenemine 14 % võrreldes 2005. aasta tasemega, mis vastab 20 % vähenemisele võrreldes 1990. aastaga.

2.4

Ülemkogu sõnastas veelgi auahnemad eesmärgid, eeldusel, et 2012. aasta järgse perioodi osas saavutatakse üldine ülemaailmne kokkulepe ja teised arenenud riigid võtavad endale võrreldavaid heitkoguste vähendamise kohustusi ning majanduslikult rohkem arenenud arengumaad panustavad piisavalt vastavalt oma kohustustele ja võimalustele. Selle raames peab ühendus püüdma 2020. aastaks vähendada kasvuhoonegaaside heitkogust 30 %.

2.5

Kõnealuses otsuses sätestatakse liikmesriikide panus ühenduse kohustuse täitmisse kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel ajavahemikul 2013–2020 seoses kasvuhoonegaaside heitkogustega allikatest, mida direktiiv 2003/87/EÜ ei hõlma (ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga hõlmamata allikad).

2.6

Otsuse ettepanekus sätestatakse eeskirjad, mille põhjal määratakse kindlaks liikmesriikide panus ühenduse kohustuse täitmisse kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel ajavahemikus 2013–2020.

2.7

Komisjon on seisukohal, et liikmesriigid peavad jagama jõupingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel, arvestades majanduslikku eripära ja iga riigi SKPd elaniku kohta. Seega võiks liikmesriikidele, kellel on praegu suhteliselt madal SKP elaniku kohta ja kõrged ootused SKP kasvu suhtes, lubada 2020. aastal suuremaid kasvuhoonegaaside heitkoguseid kui 2005. aastal.

2.8

Ettepanekus sätestatud erinevuste valguses soovitab komisjon kehtestada igale riigile konkreetsed piirväärtused, kuigi ühtegi liikmesriiki ei kohustata vähendama kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2020. aastaks rohkem kui 20 % 2005. aasta tasemega võrreldes ning ühelgi liikmesriigil ei tohi olla lubatud suurendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2020. aastaks rohkem kui 20 % 2005. aasta tasemega võrreldes.

2.9

Komisjon nõuab, et iga liikmesriik peab vähendama 2020. aastaks direktiiviga 2003/87/EÜ hõlmamata allikatest kasvuhoonegaaside heitkoguseid protsendimäära võrra, mis on sätestatud kõnealuse liikmesriigi jaoks käesoleva otsuse lisas seoses riigi 2005. aasta heitkogustega.

2.10

Komisjoni seisukoht on, et kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine peab toimuma igal aastal ajavahemikus 2013–2020. Siiski tagatakse teatud paindlikkus sel viisil, et ettepanekuga lubatakse igal liikmesriigil kanda järgmisest aastast üle kogus, mis vastab 2 %-le kõnealuse liikmesriigi kasvuhoonegaaside heitkoguste piirmäärast. Samuti lubatakse liikmesriikidel, kelle heitkogused jäävad alla osutatud piirmäära, kanda piirmäära ületavad heitkoguste vähendamised üle järgmisesse aastasse.

2.11

Iga liikmesriik piirab igal aastal lineaarselt kõnealuseid kasvuhoonegaaside heitkoguseid tagamaks, et heitkogused ei ületa asjaomase liikmesriigi jaoks otsuse lisas sätestatud 2020. aasta maksimumtasemeid.

2.12

Selleks et võimaldada liikmesriikidel oma kohustusi veelgi paindlikumalt täita ning et soodustada säästvat arengut kolmandates riikides, eelkõige arengumaades, ning pakkuda investoritele kindlustunnet, teeb komisjon ettepaneku, et liikmesriigid saaksid puhta arengu mehhanismi projektidest saadud heitkoguste vähendamise ühikuid jätkuvalt kasutada, et kindlustada kõnealustele ühikutele turg pärast 2012. aastat.

2.13

Selleks et aidata kindlustada kõnealust turgu ning tagada kasvuhoonegaaside heitkoguste edasine vähendamine ELis ja hõlbustada selliste ühenduse eesmärkide saavutamist, mis on seotud taastuvenergia, energia varustuskindluse, innovatsiooni ja konkurentsivõimega, tehakse, tulevase rahvusvahelise kliimamuutust käsitleva kokkuleppe sõlmimise ootuses, ettepanek lubada liikmesriikidel kasutada kolmandates riikides kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise projektidest saadud ühikuid igal aastal koguses, mis vastab 3 %-le iga liikmesriigi 2005. aasta kasvuhoonegaaside heitkogustest, mis pärinevad ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga hõlmamata allikatest. Kõnealune maksimaalne kogus on samaväärne kolmandikuga vähendatud heitkogustest 2020. aastal. Liikmesriikidel peaks olema lubatud kanda kõnealuse koguse kasutamata osa üle teistele liikmesriikidele.

2.14

Komisjon on arvamusel, et kui tulevane rahvusvaheline kliimamuutust käsitlev kokkulepe on sõlmitud, peaksid liikmesriigid heitkoguste vähendamise ühikuid vastu võtma üksnes riikidelt, kes on kõnealuse kokkuleppe ratifitseerinud, ning järgides ühist lähenemisviisi.

2.15

Samuti leiab komisjon, et kui ühendus on sõlminud tulevase rahvusvahelise kliimamuutust käsitleva kokkuleppe, tuleks liikmesriikide heitkoguste piiranguid kohandada, et täita kõnealuses kokkuleppes sätestatud uut ühenduse kohustust kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks.

2.16

Liikmesriigid esitavad otsuse 280/2004/EÜ artikli 3 kohaselt iga-aastases aruandes teabe oma aastaste heitkoguste kohta, mis tulenevad artikli 3 rakendamisest, ja heitkoguste vähendamise ühikute kasutamise kohta vastavalt artiklile 4. Liikmesriigid esitavad ühtlasi kavandatud edusammude kohta ajakohastatud andmed enne 1. juulit 2016.

3.1

Komisjoni algatus, mille kohaselt palutakse liikmesriikidel jagada jõupingutusi kliimamuutuste vastu võitlemiseks, et täita ühenduse kohustus direktiiviga 2003/87/EÜ hõlmamata allikatest pärinevate kasvuhoonegaaside heidete koguhulga vähendamiseks (heitkogustega kauplemise süsteemiga hõlmamata allikatest pärit heited) ajavahemikus 2013–2020, on oluline lüli kliimamuutuste vastu võitlemiseks vastuvõetud otsuste ahelas.

3.2

Komitee on veendunud, et kõnealune otsus aitab ühendusel tulla toime oma ülesannetega keskkonnakaitse ja kliimamuutuste valdkonnas. Ühenduse sellealane poliitika peab tagama kasvuhoonegaaside heitkoguste märkimisväärse vähendamise, kehtestades liikmesriikidele kohustuslikud nõuded, millele lisanduvad ranged vastavuse kontrollid.

3.3

Samas soovib komitee juhtida tähelepanu asjaolule, et see, kuivõrd tõhusaks osutub parlamendi ja nõukogu otsus jõupingutuste jagamise kohta kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamisel, sõltub oluliselt energia- ja kliimamuutuste paketi kahest teisest komponendist: taastuvate energiaallikate direktiiv ja ELi saastekvootidega kauplemise süsteemi direktiiv. See tähendab, et need peavad toimima otseses kooskõlas. Muutuste tegemine ühes mõjutab teisi.

3.4

Ühenduse kohustusi tuleb kohandada, kui saavutatakse rahvusvaheline kokkulepe. Suuri lootusi pannakse 2007. aasta detsembris Indoneesias Balis käivitatud läbirääkimistele, millel võib olla oluline tähendus ülemaailmsetele tegevustele enne 2020. aastat. Kasu tõuseks sellest, kui kõnealused läbirääkimised viidaks lõpule ja 2009. aastal sõlmitaks Kopenhaagenis kliimamuutuste konverentsil kliimakaitse kokkulepe. Selles valdkonnas on edu oodata ka peatsel kliimateemalisel tippkohtumisel, mis toimub enne eelmainitut Poolas Poznańis.

3.5

On hea, et ELil on nendel läbirääkimistel juhtpositsioon. Tänu oma panusele on EL eeskujuks ja saab kannustada teisi riike võtma võrreldavaid meetmeid. Kuigi areneva majandusega riikidel, nagu Hiina, India ja Brasiilia, ei ole arusaadavalt kavatsust heitkoguseid vähendada, on neil võimalik piirata majanduskasvust tulenevat suurenemist. Komitee innustab komisjoni tegema igakülgseid jõupingutusi rahvusvahelise (Kyoto protokolli järgse) lepingu saavutamiseks, kohustades arenenud riike 2020. aastaks vähendama kasvuhoonegaaside heitkoguseid 30 % 1990. aasta tasemega võrreldes. See oleks kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) 4. aruandega, mille kohaselt on 2020. aastaks vaja 25–40 % vähenemist võrrelduna 1990. aasta tasemega, et piirata ülemaailmset soojenemist 2 °C võrra võrreldes eelindustriaalse ajajärguga. Kui nimetatud rahvusvahelise lepingu saavutamine on võimalik, on vaja muidugi uuesti läbi vaadata nii see kui ka teised komisjoni energia- ja kliimapaketi ettepanekud, et nende eesmärgid rangemaks ümber kalibreerida. Seepärast on oluline, et kõik asjaomased pooled tunnistaksid ja arvestaksid kavade tegemisel, et praegu 2020. aastaks seatud eesmärgid on vaid esimene samm ning et aja jooksul, võimalik et juba aastaks 2020 ning kindlasti edaspidi, on vaja rangemaid eesmärke.

3.6

Komitee on arvamusel, et kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise meetmeid tuleks rakendada nii, et sellega kaitstakse ja isegi suurendatakse Euroopa majanduse konkurentsivõimet pikaajalises perspektiivis. Taastuvate energiaallikate arendamine, energiatõhusad tooted ja tootmisviisid on maailmas järjest rohkem nõutud ning Euroopal on hea positsioon konkurentsieelise saavutamiseks, olles paljudes nimetatud valdkondades maailmas juhtpositsioonil. EL ja liikmesriigid peavad sellealast teadus- ja arendustegevust toetama, muidu on eesmärke raske saavutada. Oluline on koolitada spetsialiste ja tõsta laiema avalikkuse teadlikkust energiasäästu, keskkonnakaitse ja kliimamuutuste valdkonnas.

3.7

Kodanikuühiskonnal on võtmeroll otsuse rakendamisel ja asjaomaste riikide võetud kohustuste täitmisel. Liikmesriigid peaksid rohkem edendama ühenduse algatusi, mille eesmärk on kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine ning välja töötama viise nende toetuseks.

4.1

Komitee on seisukohal, et puhta arengu mehhanismide ühisrakenduse tagamiseks välja töötatud projektides paindlikke vahendeid kasutades tuleb saavutada sobiv tasakaal ühelt poolt kasvuhoonegaaside vähendamiseks ELis võetavate meetmete ja teiselt poolt arengumaades heitkoguste vähendamise meetmete juurutamisest tingitud solidaarsustunde vahel. Siiski peaks paindlikke vahendeid kasutama üksnes siis, kui sel viisil tõepoolest tagatakse kasvuhoonegaaside heitkoguste ülemaailmne vähenemine. Nad ei tohiks soodustada kasvuhoonegaaside heitkoguste kandumist liikmesriikidest ELi mittekuuluvatesse riikidesse.

4.2

Komisjon teeb ettepaneku, et liikmesriikidel peaks säilima võimalus kasutada puhta arengu mehhanismi projektidest saadud heitkoguste vähendamise ühikuid, et kindlustada kõnealustele ühikutele turg pärast 2012. aastat. Komitee väljendab muret seoses puhta arengu mehhanismi projektidest saadud tõendatud heitkoguste vähendamise kvaliteediga ning teeb ettepaneku, et kui investeerivad riigid (enne 2013. käivitatud projektides) saavad jätkuvalt kasutada tõendatud heitkoguste vähendamist, tuleb võrdlusalus üle vaadata ja seda kontrollida, et teha kindlaks, kas tegu on jätkuvalt lisaprojektiga. Uute puhta arengu mehhanismi projektide puhul, mis lähevad arvesse liikmesriikide panusena kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise jõupingutuste jagamisel, tuleks kaaluda üksnes neid projekte, mille aluseks on parima võimaliku tehnika (PVT) kasutamine.

4.3

Komisjon viitab üksnes üldisele põhimõttele, et riigid, milles SKP elaniku kohta on kõrge, peaksid võtma endale vähendamise osas karmimad kohustused, samas kui väiksema SKPga riikide kohustused oleksid vähem ranged. Siiski on võimalik, et isegi kui SKP elaniku kohta on suhtelises arvestuses sarnane, võib samade tulemuste saavutamine heitkoguste vähenemisel nõuda eri riikidelt erinevaid jõupingutusi. Jõupingutuste jagamise korraldamisel tuleb hinnata iga riigi konkreetset olukorda, heitkoguste vähendamisega kaasnevaid kulusid ning mõju riigi konkurentsivõimele ja arengule. Jõupingutuste jagamise otsus peaks tagama, et vähendamisega seotud kulud on võrdelised iga riigi SKP suhtes.

4.4

Komitee juhib ka tähelepanu ilmsetele vastuoludele otsuse tekstis. Komisjon teeb ettepaneku võtta 2005. aasta liikmesriikide kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise jõupingutuste hindamisel võrdlusaastaks ja 2020. aasta tähistab ajavahemiku lõppu. Artikli 3 lõike 2 teises lõigus sätestatakse, et iga liikmesriik piirab igal aastal lineaarselt kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Samas on sama artikli esimeses lõigus kirjas, et iga liikmesriik tagab, et direktiiviga 2003/87/EÜ hõlmamata allikatest pärinevate kasvuhoonegaaside heidete koguhulk riigis 2013. aastal ei ületa asjaomase riigi keskmisi aastasi kasvuhoonegaaside heitkoguseid kõnealustest allikatest aastatel 2008, 2009 ja 2010, nagu on aruandluses esitatud ning tõendatud vastavalt direktiivile 2003/87/EÜ ja otsusele 280/2004/EÜ. See tähendab, et aastad 2008, 2009 ja 2010 on võrdlusaastad hindamaks olukorda 2013. aastal.

4.5

Otsuse ettepaneku artikli 3 lõike 3 alusel on liikmesriigil õigus kanda järgmisest aastast üle kogus, mis vastab 2 %-le kõnealuse liikmesriigi kasvuhoonegaaside heitkoguste piirmäärast, ning kui heitkogused jäävad alla lõikes 2 osutatud piirmäära, võib asjaomane riik kanda piirmäära ületavad heitkoguste vähendamised üle järgmisesse aastasse. Kõnealune säte on liiga jäik, kuna etteantud üheaastasel ajavahemikul puudub ulatuslike projektide elluviimiseks ja heade tulemuste saavutamiseks vajalik paindlikkus. Eriti oluline on see väikestele liikmesriikidele, kes viivad ellu ulatuslikke projekte kasvuhoonegaaside ohjeldamiseks.

Komisjon teeb ettepaneku, et iga liikmesriik peaks koostama kava riiklike eesmärkide saavutamiseks. Siiski ei tohiks iga-aastased keskmised kasvuhoonegaaside heitkogused ajavahemikus 2013–2020 ületada keskmisi heitkoguseid ajavahemikus 2005–2020. Komitee arvates on kõnealuste kavade rakendamiseks oluline regulaarne järelevalve riiklikul ja Euroopa tasandil, et kohe oleks võimalik kindlaks teha igasugused erinevused ning võtta parandusmeetmeid.

4.6

Ühenduse kohustuse üleüldise kulutõhususe parandamiseks ja ühiste eesmärkide saavutamiseks madalaimate kuludega tuleks komitee arvates otsuses ette näha võimalus kanda liikmesriikidel riikidevaheliste kahepoolsete kokkulepete alusel osa oma kasvuhoonegaaside heitkoguste õigusest üle teisele liikmesriigile.

4.7

Komitee teeb komisjonile ettepaneku viia sisse automaatne vastavuse süsteem, mille alusel näiteks trahvitaks liikmesriike seatud heitkoguste piirmäära ületamise eest.

4.8

Seoses projektide tasakaalustatud geograafilise jaotusega ei ole artikli 4 lõike 1 punkt c piisavalt konkreetne ühikute ostmise meetmete kohaldamise osas.

4.9

Kõnealuse otsuse elluviimiseks peaks komisjon esitama liikmesriikidele juhised tegevuse, vahendite ja muude meetmete kohta. Üks esimesi samme võiks olla avaldada juhised, mis sisaldaksid näiteid ELis juba saavutatud edust.

4.10

Otsuse eesmärgi saavutamiseks soovitab komitee, et liikmesriigid kasutaksid struktuuri- ja ühtekuuluvusfonde projektides, mille käigus ei teki kasvuhoonegaase või mis aitavad neid vähendada.

4.11

Kuna ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga hõlmatud rajatiste osas on ajavahemikuks 2013–2020 ette nähtud saastekvootide eraldamine oksjoni teel, siis saadakse sel moel vajalikud vahendid kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga hõlmamata sektorites. Osa sel viisil saadud vahenditest peaks suunama majandussektoritesse, mis teevad jõupingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks. Ülejäänud osa tuleks suunata arengumaade solidaarsusfondi ja eraldada neis riikides projektidele, mis käsitlevad kliimamuutustega kohanemist.