3.2.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 27/7

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on seisukohal, et Euroopa väikeettevõtete õigusakt, mille koostamist ka komitee ise on mitu korda palunud, peaks võimaldama Euroopa väikeettevõtete harta taaskäivitamist ja pakub suurepärast võimalust väikeettevõtete potentsiaali arendamiseks, kuid näitab ka, kui tõsine on ikkagi institutsioonide ja liikmesriikide soov osaleda tõelises VKEsid ning kõige väiksemaid ettevõtteid toetavas vabatahtlikus ja püsivas poliitikas.

1.2

See poliitika ei tohiks piirduda üksnes majandusraskuste perioodiga, kui poliitikaringkonnad taasavastavad VKEde ja kõige väiksemate ettevõtete eeliseid, mille abil kompenseerida puudujääke tööhõives ja vähendada töötuse näitajaid, vaid sellest peaks saama küps poliitika, mis toetab kõnealuste ettevõtete konkurentsivõimet pikas perspektiivis.

1.3

Komitee pakub välja 10 järgmist peamist meedet VKEde arengu toetamiseks ja taaskäivitamiseks neid tõeliselt soosiva keskkonna loomise ja tõhusa Euroopa väikeettevõtete õigusakti abil, mis ei jääks pelgalt järjekordseks poliitiliseks avalduseks.

1.4

Komitee soovib, et Euroopa väikeettevõtete õigusakti rakendataks õiguslikult siduva vahendina kõikidel tasanditel.

1.5

Lisaks soovib komitee, et Euroopa väikeettevõtete õigusakt ärgitaks VKEdes sotsiaalpartneritevahelist sotsiaaldialoogi eesmärgiga luua võimalikult hea töökeskkond soosimaks loovust ja uuendustegevust (ka töötingimustes), pöörates erilist tähelepanu töökoha ohutuse suurendamisele ja riskianalüüsile.

2.1

Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete tähtsust Euroopa Liidu majanduses on kõik tunnustanud: tegemist on ELi tasandi võtmeteguriga majanduskasvu ja tööhõive osas ning globaliseerumise uutele väljakutsetele vastamisel. Aastatel 2005–2007 elluviidud VKEde poliitika tulemused viitavad märkimisväärsetele edusammudele nii ühenduse kui ka liikmesriikide tasandil tänu põhimõtte „kõigepealt mõtle väikestele” järgimisele.

2.2

Euroopa Komisjon on rõhutanud vajadust vabastada täies ulatuses VKEde majanduskasvu suurendamise ja töökohtade loomise potentsiaal ning kasutada täielikult ära VKEde uuendussuutlikkust. See peegeldub 11. detsembril 2007 vastu võetud aruandes Lissaboni majanduskasvu ja tööhõive uuendatud tegevuskava kohta. Selles kontekstis algatati idee Euroopa väikeettevõtete õigusaktist , mille peaeesmärk on määratleda Euroopa väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete keskkonna parandamise põhimõtted ja konkreetsed meetmed, võttes sealjuures täielikult arvesse ettevõtete mitmekülgsust. 2007. aasta detsembris toimunud Euroopa Ülemkogul väljendati algatusele toetust ning komisjoni eesmärk on esitada 2008. aasta juuniks asjakohane ettepanek.

2.3

Sellega seoses tasub meenutada, et komitee on hiljuti avaldanud mitu VKEdele suunatud poliitikaid käsitlevat arvamust ja mitu sellist arvamust on praegu veel koostamisel:

2.4

Nõukogu eesistujariik Sloveenia palus komiteel esitada poliitilised ettepanekud VKEde kasvu soodustamiseks. Komiteelt ei oodata mitte järjekordset VKEde individuaalsele kasvule suunatud tehniliste meetmete loetelu, vaid soovitatavat struktureeritumat poliitilist raamistikku ja VKEsid soosivat uuendustegevust.

2.5

Prioriteetide hulgast tõstab eesistujariik Sloveenia esile eelkõige järgmised kaks:

2.6

Eesistujariik Sloveenia palus komitee arvamust seoses Euroopa väikeettevõtete õigusakti ettevalmistamisega.

3.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on oma varasemates arvamustes välja toonud olulisi edusamme VKEde jaoks, eelkõige seoses juurdepääsuga rahastamisallikatele ja haldustoimingute lihtsustamisega. Komitee soovib rahuloluga rõhutada Euroopa institutsioonide seisukohti, mis on muutunud väikeettevõtete suhtes selgelt soosivaks, ning avaldab lootust, et see ei tulene üksnes praegusest muutunud majanduslikust ja sotsiaalsest kontekstist. Vaieldamatutele edusammudele vaatamata leidub viimaste aastate poliitikates aga jätkuvalt mitmeid puudujääke.

3.2

Komitee on seisukohal, et Euroopa väikeettevõtete harta ei ole õigusjõu puudumise tõttu saavutanud oma strateegilisi eesmärke ja kipub sageli jääma vaid poliitiliseks avalduseks. Tuleks tõhustada selle jõustamist liikmesriikides ja piirkondlikul tasandil ning hakata taas esitama liikmesriikidele iga-aastaseid hinnanguid ja soovitusi.

3.3

Lisaks on sageli juhitud tähelepanu sellele, et märkimisväärselt saaks parandada kooskõlastamist eri tüüpi VKEdega. Komitee arvates on vaja luua Euroopa, liikmesriikide ja piirkondade tasandil uus dialoogikultuur, mille abil saaks tõhustada ja institutsionaliseerida kontakte Euroopa Liidu institutsioonide ning eri tüüpi VKEsid esindavate vahendusorganisatsioonide vahel.

4.2.1

Tuleb tunda ja tutvustada eri tüüpi VKEde olukorda. Kõik ühenduse poliitikad peavad põhinema selgetel andmetel, mis võimaldavad olukorrast ettekujutust saada. VKEde mõiste hõlmab väga erinevas olukorras olevaid eri tüüpi või laadi ettevõtteid (füüsilisest isikust ettevõtjad ja äriühingud, ettevõtted, millel palgal ei ole ühtegi töötajat või kus töötab kuni 250 inimest; käsitöönduslikud või kaubanduslikud ettevõtted, sotsiaal-majanduslikud või vabade kutsete ettevõtted), kes tegutsevad väga erinevates valdkondades ja olukordades ning kelle vajadused on väga erinevad. Andmed VKEde eri tüüpide kohta on sageli puudulikud või olematud. Varem pakkusid olulisi andmeid eelmise Euroopa VKEde vaatluskeskuse analüüsid. Komitee tervitab vaatluskeskuse taaskäivitamist ettevõtluse peadirektoraadi poolt ja soovib, et

4.2.2

VKEde mõõde tuleks kaasata kõigisse ühenduse poliitikatesse. Komitee nendib, et väikeettevõtteid soosivatele poliitilistele avaldustele vaatamata kipuvad kõigi tasandite seadusandjad kas siis tegeliku olukorra puuduliku tundmise või lihtsuse soovi tõttu lähtuma suurtest ettevõtetest ja järgima nn bonsai põhimõtet, et kõik suurtele ettevõtetele sobivad lahendused sobivad ka väikestele. Selline ühest majandusmudelist lähtuv teoreetiline lähenemisviis on teravas vastuolus tegeliku olukorraga, mida iseloomustab erinevate ettevõtete ja ettevõtluskultuuride rohkus, ning viib olukorrani, kus enam kui 90 % Euroopa ettevõtetest tunneb, et neid ei mõisteta ja et nad jäetakse ühenduse poliitikas tahaplaanile. Komitee juhib ühenduse institutsioonide ja liikmesriikide tähelepanu eriti asjaolule, et väiksed ja mikroettevõtted on oluline jõud ühenduse majanduses ja tööhõives, kuid on oht, et neist saab hoopis nõrkus — ja seda mitte nende endi süül, vaid kõigi tasandite ametivõimude ebapiisava tähelepanu tõttu. Komitee soovib, et Euroopa väikeettevõtete õigusaktiga avaneks lõpuks võimalus reaalsete sammude astumiseks, ning loodab, et eri tüüpi VKEde vajadusi ja eripära võetaks nii ühenduse, liikmesriikide kui ka piirkondade tasandil kindlasti arvesse kõikides poliitikates, programmides ja läbirääkimistes, sh sotsiaaldialoogi ja rahvusvaheliste suhete kontekstis.

4.2.3

Tuleks jätkata haldustoimingute lihtsustamist. Komitee innustab aktiivselt komisjoni suurendama jõupingutusi ühenduse õigusaktide lihtsustamiseks. Samas kutsub ta eelkõige institutsioone ja liikmesriike üles viima ellu tõhusamat lihtsustamispoliitikat järgmise viie sammu abil:

4.2.4

Soosida tuleks VKEsid esindavatele vahendusorganisatsioonidele suunatud toetamis- ja nõustamismeetmeid. Eri tüüpi VKEsid esindavad vahendusorganisatsioonid on tänu kõigi VKEde juures asuvatele tehnilise abi talitustele, kus vajatakse spetsiifilisi pädevusi, mida ei saa pakkuda uus ettevõtlusvõrgustik (Enterprise Europe Network), keskne tõukejõud ühenduste poliitikates edu saavutamisel. Nad on asendamatud ettevõtetele teabe edastamisel ja abi osutamisel, võimaldades muu hulgas kohandada õigusakte iga juhtumi korral eraldi vastavalt asjaomase ettevõtte olukorrale ning kanda õigusakte üle mikromajanduslikule ja kohalikule tasandile, samuti võimalikult lähedal kõige väiksematele ettevõtetele. Esiteks peab komitee oluliseks, et kõigi tasandite ametivõimud oleksid kaasatud kõnealuste ettevõtete tegevust toetavasse vabatahtlikusse poliitikasse ja et VKEdele huvipakkuvates ühenduse programmides nähtaks nende organisatsioonidele selgesõnaliselt ette toetusmeetmeid. Teiseks kutsub ta komisjoni, liikmesriike ja piirkondi üles viima ellu Stuttgartis toimunud IV käsitöönduskonverentsi selleteemalisi järeldusi.

4.2.5

Tuleks taasalgatada programmid ettevõtete koostööks ja vahetusprogrammid VKEde organisatsioonide vahel. Komitee palub komisjonil taasalgatada ettevõtete piirkondadevahelise koostöö programmid, mis on juba tõestanud oma tõhusust. Samuti tuleb toetada vahendusorganisatsioonide tegevust või võimaldada kõnealuse koostöö soodustamiseks vajalike organite loomist.

4.3.1

Kirjeldatud kontekstis tervitab komitee nõukogu ja komisjoni Euroopa väikeettevõtete õigusakti loomist soosivat seisukohta, eriti kuna ka komitee ise on mitmel korral teinud üleskutse Euroopa väikeettevõtete õigusakti vastuvõtmiseks (1). Komitee leiab, et tõhususe saavutamiseks peab kõnealune õigusakt vastama mitmetele tingimustele:

4.3.1.1

selle eesmärk peab olema VKEde ja mikroettevõtete jaoks võimalikult soodsa keskkonna loomine kõikidel tasanditel ning konkreetse vastuse leidmine kõigile väljakutsetele, millega VKEd peavad oma elutsükli jooksul silmitsi seisma, sh eelkõige üleviimine ja ülevõtmine; eelnevat arvestades ei tohi Euroopa väikeettevõtete õigusakt halvendada VKEde töötajate töötingimusi, tehtavad algatused peaksid just võimaldama VKEde olukorraga paremini arvestada;

4.3.1.2

see peab looma tõelist lisaväärtust, mitte piirduma üksnes olemasolevate programmide koondamisega või vaid võetud meetmete kooskõlastamisega;

4.3.1.3

see ei tohi jääda pelgalt järjekordseks tahteavalduseks, nagu see kahjuks juhtus Euroopa väikeettevõtete hartaga, ega piirduda vaid lihtsalt ühenduse institutsioonide ja liikmesriikide poliitilise osalusega; Euroopa VKEd ja mikroettevõtted on rohkemat väärt ning komitee leiab, et Euroopa väikeettevõtete õigusaktile õigusjõu andmine näitab ja tõendab ELi soovi tegutseda tõhusamalt VKEde ja mikroettevõtete heaks;

4.3.1.4

see peab olema tervikuna siduv ning kehtima kõigil Euroopa, liikmesriikide ja piirkondade otsustustasanditel, olles suunatud kõigi tasandite ametivõimudele ja jättes elluviimise liikmesriikide hooleks (2);

4.3.1.5

seda tuleb rakendada kõigis ühenduse poliitikates, hõlmates VKEd tervikuna neisse poliitikatesse ja töötades välja tervikliku lähenemise, tänu millele arvestatakse sobivalt kõiki poliitikate aspekte ja uue korra mõju eri tüüpi VKEdele.

4.3.2

Komitee soovib, et Euroopa väikeettevõtete õigusakt sisaldaks viit peamist poliitilist meedet, mille abil saab tagada, et õigusaktid ei piira eri tüüpi VKEde arengut ja konkurentsivõimet.

4.3.2.1

Tuleks tagada, et kõigi tasandite õigusaktide koostamisel võetakse arvesse eri tüüpi VKEde olukorda ja vajadusi. Selleks tuleks kehtestada kõigil otsustustasandeil kehtiv alusreegel, mille kohaselt tuleb õigusakte koostades arvestada VKEde, eriti kõige väiksemate ettevõtete vajadusi ja ootusi ning järgida põhimõtet „kõigepealt mõtle väikestele”, pöörates seejuures erilist tähelepanu füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes moodustavad Euroopa ettevõtjatest enam kui poole. See eeldab ennekõike korrapärast konsulteerimist VKEde esindusorganisatsioonidega ja nende organisatsioonide ekspertide osalemist sobival tasandil kõigis nõuandekomiteedes — nii piirkonna, riigi kui ka Euroopa tasandil, kes käsitlevad VKEsid mõjutada võivaid probleemistikke, nagu on selleks soovi väljendanud ka konkurentsivõimenõukogu (13. märtsil 2006).

Eelnevat arvestades soovib komitee, et komisjoni igas peadirektoraadis nimetataks vastutav isik VKEde küsimustes, kelle ülesandeks on tagada, et õigusmeetmetes ja peadirektoraadi hallatavates programmides arvestataks korralikult ka VKEde ja mikroettevõtete prioriteete ja ootusi.

4.3.2.2

Tuleb tagada, et õigustaktides järgitaks aluspõhimõtteid. Komitee arvates sõltub kõigi tasandite õigusaktide ning ka VKEsid soosivate programmide ja ühiste või individuaalsete meetmete tõhusus järgnevalt loetletud neljast põhimõttest ning komitee soovib nende lisamist Euroopa väikeettevõtete õigusakti ja nende süstemaatilist järgimist kõigil tasanditel: Euroopa, liikmesriikide ja piirkondade tasandil:

Lisaks rõhutab komitee vajadust tagada haldustoimingutes täielik läbipaistvus, võimaldades VKEdel omada juurdepääsu neid puudutavatele haldusandmetele ja korrigeerida neid vastavalt vajadusele.

4.3.2.3

Tuleks võtta kasutusele laiendatud ja sidus uuenduspoliitika. Komitee palub komisjonil, liikmesriikidel ja kohalikel poliitilistel jõududel mitte toetada üksnes uuendusi tipptehnoloogias, vaid algatada ka vabatahtlik poliitika, kaasates programmidesse konkreetsed keskmise ja madalama taseme tehnoloogia ning ka tehnoloogiaväliseid uuendusi soosivad meetmed VKEdes, eriti kõige väiksemates ettevõtetes.

Üksinda ei suuda uus nõustamisvõrgustik EBN kunagi pakkuda tõhusat tuge kõigile uuenduspotentsiaali omavatele ettevõtetele. Seetõttu soovib komitee, et Euroopa väikeettevõtete õigusaktis võetaks prioriteediks:

4.3.2.4

Tuleks laiendada juurdepääsu ühenduse programmidele. Komitee arvates muudavad haldustoimingute keerukus ja mitmesugused nõudmised väikeettevõtetel ühenduse programmides osalemise üha raskemaks või isegi võimatuks, tekitades nii paradoksaalse olukorra, kus vahendusorganisatsioonid näitavad programmide vastu üles ühe vähem huvi. Näiteks ei võimalda õiguslikud piirangud uuenduslikke tegevusi ega katseprojektide toetamist, jättes sel moel Euroopa Liidu ilma arvukatest uuendusmeelsetest ideedest. Komitee peab vajalikuks vaadata uuesti läbi sellekohased põhimõtted ja sätted: selle tähtsust arvestades ei tasu hakata käesolevas arvamuses kõiki vajalikke muudatusi täpsustama, kuid komitee palub komisjonil algatada Euroopa väikeettevõtete õigusaktiga seoses tõeline koostöö VKEde esindusorganisatsioonidega, et täpsustada uusi tingimusi, mille alusel koostatakse eri territoriaalsete tasandite programmid ja võimaldatakse osalus neis.

Sellega seoses on vaja, et struktuurifondid saaksid soosida VKEde juurdepääsu riigihangetele, eriti just kõige ebasoodsamates piirkondades (3).

4.3.2.5

Tuleks lihtsustada ja innustada ettevõtete üleminekut/ülevõtmist. Eriti rõhutab komitee ettevõtete ülemineku/ülevõtmise väljakutset, sh seoses nii linnades kui ka maapiirkondades asuvate väikeste tootmis- ja teenindusettevõtetega: nende prognoositud kadumisel — mis ei ole siiski vältimatu — oleks märkimisväärne negatiivne mõju tegevuste ja töökohtade säilimisele asjaomases piirkonnas. Tuleks soodustada ostjaid ja müüjaid lähendavate süsteemide loomist ning rahalisi või maksustiimuleid ning ärgitada ettevõtjaid oma varade väärtuse säilitamiseks paremini kapitaliseerima.

Teatud aladel, näiteks maapiirkonnas, tegutsevate ettevõtjate eriline olukord nõuab uuenduslike võimaluste, nagu näiteks avaliku ja erasektori partnerluse väljatöötamist.

4.4.1

Euroopa väikeettevõtete õigusakti tõelise tõhususe tagamiseks peab komitee vajalikuks, et nõukogu ja Euroopa Parlament võtaksid juriidiliselt siduva õigusakti näol vastu asjaomased meetmed, mis oleksid kohustuslikud Euroopa, liikmesriikide ja piirkondade otsustustasanditel.

4.4.2

Sellega seoses soovib komitee, et igal aastal hinnataks Euroopa väikeettevõtete õigusakti ja VKEde poliitikate elluviimist ühenduse ja liikmesriikide tasandil ning esitataks talle aastaaruanne tehtud edusammude kohta. See peaks moodustama eraldi spetsiaalse peatüki, olles osa Lissaboni strateegia elluviimisest.

4.4.3

Aruannete põhjal peab Euroopa Komisjon suutma esitada rakendamissoovitused nii liikmesriikidele kui ka piirkondadele, mille kohta komitee kavatseb arvamusi koostada.

4.4.4

Komitee soovib, et Euroopa väikeettevõtete õigusakti iga-aastase hindamise tulemusel kohandataks või muudetaks vajadusel Euroopa väikeettevõtete õigusakti või VKEsid käsitlevaid poliitikaid.

4.4.5

Komitee soovitab Euroopa Komisjonil ja nõukogul kaasata eri tüüpi VKEde esindusorganisatsioonid vahetult Euroopa väikeettevõtete õigusakti koostamisse ja elluviimisse.