16.2.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/84

1.1

Ettevõtlikkust, mis selle kõige üldisemas tähenduses innustab ja edendab uuendusmeelset ja loomingulist meelelaadi, tuleks Lissaboni strateegias esile tuua ühe peamise vahendina suurema majanduskasvu ja paremate töökohtade loomisel, sotsiaalse ühtekuuluvuse saavutamisel ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemisel.

Meie globaalses ühiskonnas on äärmiselt oluline, et ettevõtlikku meelelaadi edendatakse ja arendatakse nii makro-, meso- kui mikrotasandil, pakkudes tervikliku lähenemisviisi ja arvestades samas iga tasandi konkreetseid eripärasid.

1.2

Haridus ja koolitus igas vanuserühmas ja igal võimekusastmel peab stimuleerima kõikide üksikisikute loomingulisust ja potentsiaali. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab heade tavade edasiandmist ning toob esile Norra valitsuse strateegia (1) ja Junior Achievement Young Enterprise'i (JA-YE) kui ettevõtluse hea tava eeskujud hariduses ja koolituses, mis võiksid innustada teisi liikmesriike.

1.3

Kogukondade, organisatsioonide ja üksikisikute ettevõtliku meelelaadi arendamiseks selle kõige laiemas tähenduses tuleks mobiliseerida avaliku ja erasektori osalejad.

1.4

Euroopa Komisjon peaks välja töötama raamistiku edusammude läbivaatamiseks ja parimate tavade vahetamiseks, samuti ettevõtliku meelelaadi väärtuse edendamiseks ELi kodanike hulgas Lissaboni tegevuskava kontekstis. Parimate tavade vahetamine on oluline ning sellealaste edusammude jälgimiseks võiks korraldada iga-aastaseid hindamiskonverentse.

1.5

Sotsiaalpartnerid peaksid kaaluma ettevõtliku meelelaadi edendamisest saadavat kasu kui üht tegurit, mis võib kaasa aidata rohkemate ja paremate töökohtade loomisele. Nad peaksid tõhustama oma jõupingutusi ja tugevdama sotsiaaldialoogi, et leida ühine keel terviklike meetmete osas.

1.6

Tuleb edendada sotsiaalmajanduslike ja valitsusväliste organisatsioonide rolli ettevõtliku meelelaadi edendamisel ühiskondlike eesmärkide ning sotsiaalsete uuenduste saavutamiseks. Nende ettevõtete erilist rolli tuleks tunnustada Euroopa tasandil uutes 2008.–2010. aasta tööhõivesuunistes.

1.7

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab tööhõive, sotsiaalküsimuste ja võrdsete võimaluste peadirektoraadi algatust käivitada kaasav ettevõtlusstrateegia ning kavatseb selles aktiivselt osaleda.

1.8

Ettevõtliku meelelaadiga Euroopa kujundamiseks on äärmiselt olulised positiivsed eeskujud ja tegevused meedias ning nende kaudu ettevõtete ja ettevõtjate ning loomingulisust ja uuendusmeelsust edendavate haridusstrateegiate kohta edastatav maine. Ettevõtliku meelelaadiga Euroopa ehitamiseks on oluline, et meedia edastaks ka näiteid tegevustest, mis kujundavad positiivse mulje loovaid ja uuenduslikke tegevusi edendavatest õppeasutustest ja/või koolitusstrateegiatest, samuti samal eesmärgil tegutsevatest ettevõtetest ja nende juhtidest.

1.9

Avaldamaks mõju Lissaboni strateegia eesmärkidele tuleb ettevõtlik meelelaad integreerida võimalikult paljudesse ELi poliitikavaldkondadesse ja programmidesse.

1.10

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee innustab komisjoni volinikke Figelit ja Verheugenit, et nad hariduse ja kultuuri peadirektoraadi ning ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi ühisettevõtmises edendaksid ettevõtliku meelelaadiga seotud oskuste ja suhtumiste kasu ja väärtust Lissaboni tegevuskava kontekstis, nimetades 2009. aasta loomingulisuse, uuendusmeelsuse ja ettevõtliku meelelaadi aastaks.

2.1

Käesolevas omaalgatuslikus arvamuses keskendutakse vajadusele edendada ettevõtlikku meelelaadi selle kõige üldisemas tähenduses ehk ettevõtlikku meelelaadi kui ühte sotsiaal- ja majandusarengu tegurit ning seetõttu sellele, kuidas inimkapital ja loomingulisus saavad kaasa aidata Lissaboni eesmärkide saavutamisele.

2.2

Euroopa Komisjon on ettevõtlikkust määratlenud järgmiselt:

„Ettevõtlikkus viitab inimese võimele mõtteid tegudeks muuta. See eeldab loomingulisust, uuendusmeelsust ja riskivalmidust, samuti oskust kavandada ja läbi viia oma eesmärkide saavutamist võimaldavaid projekte. See pädevus tuleb kasuks igaühele nii koduses kui ühiskondlikus elus, aitab töötajatel mõista oma töö konteksti ja kasutada ära võimalusi ning on aluseks konkreetsematele oskustele ja teadmistele, mida ettevõtjad sotsiaalses või äritegevuses vajavad” (2).

2.3

Vastavalt Lissaboni tegevuskavale on Euroopa Liidu eesmärk saada „maailma kõige dünaamilisemaks ja konkurentsivõimelisemaks teadmuspõhiseks majandussüsteemiks, mida iseloomustaks säästev majanduskasv, rohkem paremaid töökohti ja suurem sotsiaalne ühtekuuluvus”.

2.4

Vaatamata Lissaboni eesmärkide saavutamiseks tehtud suurtele jõupingutustele tuleb teha veel palju rohkem. Ettevõtliku meelelaadi edendamine ja rakendamine ühiskonna, kogukonna, organisatsiooni ja üksikisiku tasandil etendab üht keskset rolli Euroopa majanduskasvu ning konkurentsivõime ja selle sotsiaalse jätkusuutlikkuse ja keskkonnasäästlikkuse edendamisel.

2.5

2005. aasta veebruaris tegi komisjon (3) ettepaneku Lissaboni strateegia taaskäivitamiseks, suunates Euroopa Liidu jõupingutused kahe peamise ülesande täitmisele: tagada tugevam ja kestvam majanduskasv ning luua rohkem ja paremaid töökohti. Muude meetmete seas rõhutatakse strateegias ettevõtluskultuuri edendamise ja VKEsid toetava keskkonna loomise tähtsust, sealhulgas ettevõtlushariduse ja -koolituse kaudu sobival haridustasemel. Ka teabevahetusel ja meedial ning loovsektoritel üldiselt peaks olema oluline roll ettevõtlikkuse edendamisel ja inimeste, eelkõige naiste ja noorte innustamisel ettevõtluskarjääri kasuks otsustama (4).

Ettevõtlik meelelaad tähendab olulisi põhioskusi ja suhtumisi, mida on võimalik stimuleerida elukestva õppe kaudu, et toetada Lissaboni strateegia kõiki kolme elementi:

2.6

Käesolevas arvamuses järgitakse mitmeid olulisi EMSK arvamusi, milles on keskendutud ettevõtluse eri aspektidele, eelkõige arvamust ettevõtliku meelelaadi edendamise kohta hariduse ja õppimise kaudu (5) ning viimast arvamust ettevõtluspotentsiaali, eelkõige VKEde ettevõtluspotentsiaali kohta Lissaboni strateegia, ettevõtlikkuse ja tööalase konkurentsivõime edendamisel (6).

2.7

Lisaks on komitee koostanud mitu Lissaboni strateegiat käsitlevat arvamust, milles rõhutatakse uuenduslikkuse ja loomingulisuse kui ettevõtliku meelelaadi põhikriteeriumide väärtust oluliste pädevustena Lissaboni strateegia eesmärkide täitmiseks. Uuemates arvamustes märgitakse sedasama (7).

2.8

Käesolev arvamus täiendab nimetatud arvamusi, keskendudes lisaväärtusele, mida uuenduslik, loominguline ja ettevõtlik meelelaad ühiskonnale pakub, ning sellele, kuidas seda erinevate teguritega edendada. Lisaks on oluline, et selliseid oskusi ja suhtumisi edendatakse varasest east alates, et tuua esile kõikide üksikisikute potentsiaal, ning et nende edendamist jätkatakse algkoolis alguse saava elukestva õppe kaudu, austades samas alati väga noorte õpilaste isiksuse üldist arengut.

2.9

Arvamust tuleks vaadelda ka komitee praeguse presidendi programmi kontekstis, mille keskmes on „inimlik ettevõtlus”, milles nähakse ettevõtlust pigem nii ühiskonna kui ka majanduse ja uuendustegevuse edasiminekuna kui lihtsalt kasumivõimalusena. Kõnealuses kontekstis kavandab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president, et komitee korraldab 2008. aastal konverentsi pealkirjaga „Inimlik ettevõtlus”.

3.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvestab täielikult Euroopa Komisjoni esitatud ettevõtlikkuse määratlusega ning soovib rõhutada ühelt poolt selle üldist lähenemist ja teiselt poolt vajadust mobiliseerida avaliku ja erasektori osalejad selle tegelikkuseks muutmisel, kui tahetakse saavutada Lissaboni eesmärgid.

3.2

Seetõttu tuleb ettevõtlikkust vaadelda veidi üldisemast vaatenurgast kui tavapärane arusaam, mille kohaselt inimesed loovad ja arendavad ettevõtteid majanduslikel ja kasumisaamise eesmärkidel.

3.3

Leidlikkus, loomingulisus ja uuendusmeelsus rühma, ettevõtte või ühiskonna tasandil ei ole lihtsalt nende üksikisikute ettevõtliku meelelaadi summa, kellest nad koosnevad. Seetõttu tuleb eristada ettevõtlikkuse arengutasemeid.

3.4

Tuleb täielikult tunnistada ka ettevõtlikkuse sotsiaalseid ja muid tõukejõude. Ettevõtlik meelelaad on ühiskondlik nähtus, mis väljendub inimelu kõikides tahkudes. Seega on see kõikehõlmav kultuuriline kontseptsioon, mis käsitleb inimeste isiklikel, ühiskondlikel ja majanduslikel eesmärkidel juhitud sotsiaalseid protsesse ja tegevusi. Sellest vaatenurgast edendab ettevõtlikkus sotsiaalset ja inimkapitali, mis on äärmiselt oluline uuendusmeelse ühiskonna ja majanduse konkurentsivõime ning väga erinevate rühmade parema integreerimise jaoks.

3.5

Haridus peab seda perspektiivi toetama ettevõtliku meelelaadi ja ettevõtluskultuuri stimuleerimisega.

3.6

Sotsiaalpartnerid peaksid tõhustama oma jõupingutusi, et leida ühine keel terviklike meetmete osas loomingulisuse, uuendusmeelsuse ja ettevõtliku meelelaadi edendamiseks, mis aitavad kaasa rohkemate ja paremate töökohtade loomisele. Sotsiaaldialoogist teavitamine ja selle tugevdamine peaks olema sotsiaalpartnerite osaluse loomulik osa.

3.7

Euroopa Komisjon on toonud välja ettevõtliku meelelaadi pädevustega seotud olulised teadmised, oskused ja suhtumised (8).

3.8

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee lisaks loetellu üksikisiku teadmised ning arusaama ettevõtete poolt üles näidatavast ettevõtte sotsiaalsest vastutusest ja ettevõtlustegevusest (mitte alati kasusaamise eesmärgil) kui vahendi, millega toetatakse kogukonna suutlikkuse suurendamist, haavatavate rühmade tööturule integreerimist ja muid ühiskondlikke eesmärke. Siiski on väga oluline luua kõnealustele rühmadele nende ettevõtliku meelelaadi arendamiseks asjakohased tingimused ja oskused.

3.9

Uuendusmeelset ja loomingulist meelelaadi on vaja rohkemate ja paremate töökohtade loomiseks, sotsiaalse ühtekuuluvuse saavutamiseks ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemiseks, et vastata globaliseerumise, vananeva elanikkonna, keskkonnakaitse ja teadmiste stimuleerimise väljakutsetele. Seega on see eriti oluline Lissaboni tegevuskava seisukohast.

3.10

Uuringud näitavad, et ettevõtlikkuse ja majanduskasvu vahel on märkimisväärne statistiline seos, mis toob kaasa madalama tööpuudusega dünaamilise tööturu (9). Ettevõtlikkus on eriti oluline ka väljaspool tööturgu asuvate vähemusrühmade jaoks.

3.11

Selle positiivse korrelatsiooni rakendamiseks on oluline stimuleerida ettevõtlust ning suunata see heaolu ja töökohtade loomise jätkusuutlikku protsessi.

4.1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kinnitab oma toetust ettevõtlikkuse edendamise peamistele punktidele, mis määratleti 2006. aastal (10):

suurem teadmiste siire haridusasutuste, sealhulgas kõrgharidus- ja täiendõppeasutuste vahel, et jagada teavet ja ühtlustada üliõpilastele suunatud programme.

4.1.2

Üldine vastutus ettevõtlikkuse eest hariduses langeb haridusasutustele.

4.1.3

Ettevõtluskoolituse hariduses võib kokku võtta järgmiselt:

4.1.4

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee soovib rõhutada ka eri uurimuste mõningaid järeldusi, milles öeldakse, et ettevõtlusharidus:

4.1.5

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee avaldab kahetsust, et programmis „Aktiivsed noored” (14) ettevõtlusele ei viidata. Ettevõtlikul meelelaadil ja ettevõtlusel on võtmeroll tulevaste noorte karjäärivõimaluste loomisel ja parendamisel. Seetõttu tuleb selle väärtus integreerida võimalikult paljudesse ELi poliitikavaldkondadesse ja programmidesse.

4.2.1

Üldine lähenemisviis ettevõtlusele võimaldab arendada kõikide, sealhulgas kõige ebasoodsamates tingimustes olevate inimeste loomingulisust. Seetõttu tuleb tunnustada ja edendada igaühes peituvat loomingulisust ja potentsiaali. Ettevõtlikku meelelaadi võib vaadelda kui isiklikku emantsipatsiooni tõukejõudu, mis loob ühiseesmärke ja sotsiaalseid muutusi. Euroopa peab täielikult ära kasutama töötajate ja kodanike loomingulisust edendamaks keskkonda, mis muudab Euroopa nii sotsiaalseks kui ka konkurentsivõimeliseks. Ettevõtlusvaim suurendab kodanike osalemist ühiskonnas.

4.2.2

Programmide tõhususe saavutamiseks on oluline, et ettevõtlushariduse protsessi oleksid kaasatud kõik sidusrühmad. Näide kodanikuühiskonna osalejate edukast koostööst ettevõtlushariduse eesmärkide saavutamisel on Norra strateegia. Lisatud näites (15) tegid Norra valitsus — haridus- ja ettevõtlusministeerium — tihedat koostööd JA-YE (16) võrgustikuga ja sotsiaalpartneritega kohalikust riikliku tasandini, kasutades töötajate, ametiühingute, riigiasutuste ja ka lapsevanemate kombineeritud oskusi ja pühendumust.

4.2.3

Tuleb innustada ettevõtlikku meelelaadi avalikus sektoris, et pakkuda kasutajasõbralikumaid ja tõhusamaid teenuseid. Seda ei ole aga võimalik saavutada vaid turufilosoofiate ja -mehhanismide juurutamisega. Neid peab tasakaalustama avaliku sektori eesmärk seista kodanike üldiste huvide ja töötajate võimaluste eest tõsta töö kvaliteeti, tuues esile nende ettevõtlusvaimu uutes organisatsioonivormides.

4.2.4

Tööhõive peadirektoraat on teinud ettepaneku koostada „Kaasava ettevõtluse strateegia” („Inclusive Entrepreneurship”) (17), mis järgib laiaulatuslikku lähenemisviisi ning jätkab programmis EQUAL sisalduvat kaasava ettevõtluse ja sotsiaalselt aktiivse ettevõtte kindlat suunda uute struktuurifondide 2007–2013 raames. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab täielikult kõnealust algatust ja kavatseb selles aktiivselt osaleda, kuid rõhutab, et algatust peab toetama tööhõive peadirektoraadi sisene alaline struktuur, mille kasutuses on asjakohased rahalised vahendid.

4.2.5

Komitee soovib korrata oma varasemas arvamuses (18) tehtud ettepanekut korraldada Euroopa ettevõtluse aasta (2009). Kuid Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arusaamist mööda soovib hariduse peadirektoraat nimetada 2009. aasta uuendusmeelsuse ja loomingulisuse aastaks. Seetõttu kutsub komitee komisjoni üles edendama hariduse peadirektoraadi ja ettevõtluse peadirektoraadi ühisettevõtmises ka ettevõtliku meelelaadiga seotud oskuste ja suhtumiste kasu ja väärtust Lissaboni tegevuskava kontekstis, nimetades 2009. aasta loomingulisuse, uuendusmeelsuse ja ettevõtliku meelelaadi aastaks.

4.3.1

Euroopa Komisjoni andmetel (19) on uute ettevõtete loomise innustamine keskne tegur tööhõivevõimaluste loomisel ning konkurentsivõime ja majanduskasvu suurendamisel kogu Euroopas.

4.3.2

Ettevõtlikku suhtumise omadused, nagu loomingulisus, meeskonnatöö oskus ja enesekindlus, on olulised tööturul, kus töökohtade vahetamine on tavaline, kus ettevõtted teevad tihti läbi organisatsioonilisi muutusi ning kus toimub tehnoloogia kiire areng. Tööandjad otsivad alati paindlikke, uuendusmeelseid, otsustusvõimelisi ja kohanemisvõimelisi töötajaid (20).

4.3.3

Naisettevõtjad ja füüsilisest isikust ettevõtjaks hakkamist kaaluvad naised seisavad silmitsi eriliste majanduslike, praktiliste, sotsiaalsete ja kultuuriliste takistustega, mis tulenevad pikaajalisest põhjendamatust diskrimineerimisest. Neid takistusi on võimalik vähendada võrdse osalemise kaudu ettevõtlustegevuse edendamiseks mõeldud Euroopa Liidu ja haridusprogrammides, mis toob lisaks suuremale arvule naisettevõtjate omanduses olevatele ettevõtetele kaasa suurema soolise võrdsuse töökohal.

4.3.4

Ettevõtjaid motiveerivad paljud eesmärgid, nagu rahaline kasu, sõltumatus või tööga rahulolu. Sõltumata nende motivatsioonist on väga oluline, et nii praegused kui ka potentsiaalsed ettevõtjad tunnistaksid sotsiaalset vastutust, mis on ettevõtte omamise lahutamatu osa (21).

4.3.5

Majandustegevuse tööjõu- ja ettevõtlusbaasi moodustavad uued sisserändajad, kes on väga olulised iga majanduse jaoks. Sisserännanud on loomu poolest ettevõtlikud (ränne), kuid töötavad kõige tõenäolisemalt ka mitteametlikus sektoris. Väljakutse seisneb selles, kuidas nad tööturule integreerida majandusintegratsiooni ja nende ettevõtlustegevuse tunnustamise kaudu. See viib omakorda eri kogukondade suurema aktsepteerimise ja tõhusama integratsioonini.

4.4.1

Kaasaegsed töövormid innustavad majandusellu kaasamist ning võimaldavad inimestel valida vaheldumisi palgatöötajana töötamise ja füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise vahel. Ettevõtlust tuleks seetõttu vaadelda kui pika- või lühiajalist valikut, innustades suuremat arvu inimesi kaaluma positiivse valikuna ettevõtte omamist ja juhtimist. Sellise paindlikkuse võimaldamiseks tuleks bürokraatlikke menetlusi võimalikult vähendada, kuid ametiasutused peavad siiski tagama, et sellist staatuste vahetamise lihtsustamist ei kuritarvitata. On oluline, et töötajaid ja töötuid ei keelitata ega sunnita hakkama füüsilisest isikust ettevõtjaks ning et hoolimatutel tööandjatel ei lubata oma kohustusi töötajatele peale suruda.

4.4.2

Oluline aspekt ettevõtliku meelelaadi edendamisel ettevõtte sees on uuenduslike töökorraldusviiside, hea juhtimise ja tööaja paindliku korralduse stimuleerimine kooskõlas nii ettevõtte kui ka töötajate vajadustega (22).

4.4.3

Seetõttu tuleb töökohal arendada iseseisvuse ja vastutuse võtmise kultuuri. Sellise iseseisvuse kultuuri eeltingimus on töötajate suurem osalus töö kvaliteedi määratlemisel ja parandamisel. Kõnealuses kontekstis tuleks märkida, et enamik äriettevõtjaid on algselt olnud töötajad.

4.4.4

Demograafilise nihke tõttu elanikkonna vananemise suunas tuleb Euroopa äärmiselt andekale eakale põlvkonnale luua keskkond, mis pakub võimalusi oskuste, juhtimisvõime ja äriomandi edasiandmiseks (23).

4.5.1

Sotsiaalmajanduse konkreetne roll ja omadused on välja toodud teistes komitee arvamustes (24). Sotsiaalmajanduslikud ettevõtted on väga olulised ettevõtluse pluralismi ja majanduse mitmekesisuse seisukohast.

4.5.2

Hiljutistes uurimustes on rõhutatud ettevõtluse rolli mittetulundusühingute hulgas. Uurimistöö on selgelt näidanud, et kõnealuse sektori aluseks on ettevõtlik meelelaad. Ettevõtlusprotsess on seotud rühma dünaamikaga ja erinevate ühiskondlike liikumistega (25).

4.5.3

Pühendunud sotsiaalsed/ühiskondlikud ettevõtjad tegutsevad eesmärgiga leida uuenduslikke lahendusi probleemidele, mis on seotud selliste oluliste teemadega nagu keskkonnaalased väljakutsed, vaesus, inimõigused, sotsiaalne tõrjutus, haridus ja kultuur, korraldades üritusi, mis pakuvad uusi ideid ulatuslikeks muutusteks. Demokraatia ja solidaarsus on kõnealustele algatustele aluse panevad väärtused.

4.5.4

Sotsiaalselt vastutustundliku ettevõtlusega toetatakse jätkusuutlikku arengut, demokraatiat ja kodanikuosalust, töötajate kaasamist ettevõtetes, sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemist ja kohalike kogukondade taaselustamist. Lisaks edendatakse sellega naiste, noorte, sisserändajate ja etniliste vähemuste ettevõtluskultuuri.

4.5.5

Sotsiaalselt aktiivsetel ettevõtetel on kindel roll tööturu äärealadel olevate rühmade ühiskondlikul ja ametialasel integreerimisel. Nad pakuvad tihti kõige ebasoodsamates tingimustes olevatele isikutele kohandatud viise tööturule integreerimiseks. Nende lähenemisviisi arvestades on see ülesanne neile sobivam kui teistele tegutsejatele. Nende keskendumine üksikisiku emantsipatsioonile isikliku vastutuse kaudu on toonud häid tulemusi sotsiaalse integratsiooni osas.

4.5.6

Sotsiaalselt aktiivse ettevõtte mõiste levik Euroopas jätkub. Nende ettevõtete konkreetset rolli tuleks tunnustada Euroopa tasandil uutes 2008.–2010. aasta tööhõivesuunistes.

4.6.1

Meedial on oluline roll väikeste ja mikroettevõtete, spetsialiseerunud tegevusalade, teenuste ning traditsioonilise kutsetegevuse ja käsitöönduse maine ja rolli edendamisel ühiskonnas. Lisaks peaks meedia esile tooma parimad tavad ja ettevõtliku meelelaadi mõjud majanduskasvule ja töökohtade loomisele.

4.6.2

Erinevates meediakanalites tuleks panna suurem rõhk ettevõtete ja ettevõtluse olemuse mitmekülgsusele ning eelkõige alaesindatud valdkondade, naiste, etniliste vähemuste, puuetega inimeste ja sisserändajate ettevõtluse positiivsete eeskujude kasutamisele.

Meedia peaks edastama eeskujusid ja tegevusi, mis kajastavad loomingulisust ja uuendusmeelsuse eeltingimusi edendavate koolide ja haridusstrateegiate positiivset mainet.

4.6.3

Viimasel ajal on mõne liikmesriigi televisiooniprogrammid suurendanud ettevõtlusalast teadlikkust ja uude ideede väärtustamist. Selliste programmide kohta võib tuua kaks head näidet Ühendkuningriigist: Dragon's Den, kus ettevõtjad ja leiutajad tutvustavad oma ideid rahastajatele, ning The Apprentice, kus juhtiv äritegelane otsib endale õpipoissi (BBC). Mõlemad programmid on suurendanud õpilaste huvi oma ettevõtte loomise vastu ning näidanud, kuidas ideest ettevõte saab.

4.6.4

Alltoodud üritustega samalaadsete ürituste edendamine ja neist teavitamine suurendaksid samuti teadlikkust ettevõtluse eelistest ja selle mõjust ühiskonnale:

—

„Ettevõtluspotentsiaal — VKEd (Lissaboni strateegia)” (omaalgatuslik arvamus), INT/324, raportöör Christine Faes;

—

„Investeeringud teadmistesse ja uuendustegevusse (Lissaboni strateegia)” (omaalgatuslik arvamus), INT/325, raportöör Gerd Wolf;

—

„Esmatähtsate kategooriate tööhõive (Lissaboni strateegia)” (omaalgatuslik arvamus), SOC/251, raportöör Wolfgang Greif;

—

„Euroopa Liidu energiapoliitika määratlemine (Lissaboni strateegia)” (omaalgatuslik arvamus), TEN/263, raportöör Ulla Sirkeinen.

—

The Global Entrepreneurship Monitor (GEM) 2004;

—

Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Ühenduse Lissaboni kava elluviimine: ettevõtliku meelelaadi edendamine hariduse ja õppimise kaudu”, KOM(2006) 33 lõplik;

—

„The Challenge to Inspire: Enterprise Education for Young People”, Fourth Session of the Team of Specialists on Entrepreneurship in Poverty Alleviation: Youth Entrepreneurship. Athayde, R. 2004, Genf: ÜRO.

—

Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Ühenduse Lissaboni kava elluviimine: ettevõtliku meelelaadi edendamine hariduse ja õppimise kaudu”, KOM(2006) 33 lõplik;

—

EMSK 19. juuli 2006. aasta arvamus „Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: Ühenduse Lissaboni kava elluviimine: ettevõtliku meelelaadi edendamine hariduse ja õppimise kaudu”, raportöör Ingrid Jerneck (ELT C 309, 16.12.2006);

—

26.–27. oktoobril 2006 Oslos toimunud konverentsi „Ettevõtlusharidus Euroopas: ettevõtliku meelelaadi edendamine hariduse ja õppimise kaudu” järeldused; Euroopa Komisjoni algatus, korraldati koostöös Norra valitsusega.

—

„Entreprenųrskap som strategi for regional utvikling”, Spilling, O., Roppen, J., Sanness, A., Simonsen, B., Steinsli, J. ja Stųylen, A. 2002, BI aruteludokument 7/2002, Lillehammer;

—

„Helping to create an entrepreneurial culture — A guide on good practices in promoting entrepreneurial attitudes and skills through education”, Euroopa Komisjon 2004;

http://ec.europa.eu/enterprise/entrepreneurship/support_measures/training_education/doc/entrepreneurial_culture_en.pdf.

—

„Helping to create an entrepreneurial culture — A guide on good practices in promoting entrepreneurial attitudes and skills through education”, Euroopa Komisjon 2004;

http://ec.europa.eu/enterprise/entrepreneurship/support_measures/training_education/doc/entrepreneurial_culture_en.pdf;

—

„Entreprenųrskapsopplęring i skolen. Hovedkonklusjoner fra 3 års fųlgeforskning av Ungt Entreprenųrskaps program: Program for nyskaping og entreprenųrskap i opplęring og utdanning i Norge (2001-2005)”, Johansen, V. ja Eide, T. 2006,

http://www.ostforsk.no/notater/pdf/132006.pdf;

—

„Erfaringer fra deltakelse i studentbedrift. Hvordan opplevde de tiden som etablerer av Studentbedrift og hva skjedde etterpå?”, Johansen, V. ja Eide, T. 2006,

http://www.ostforsk.no/notater/pdf/162006.pdf.

—

„Hva hendte siden? Ungdomsbedrifter i den videregående skolen”, Luktvasslimo, M. 2003. NTF-notat 1/2003. Steinkjer: Trųndelag Forskning ja utvikling AS;

—

„Ungdomsbedrifter og entreprenųrskap — 2005”, Haugum, M. 2005. NTF-notat 4/2005. Steinkjer: Trųndelag Forskning og utvikling AS;

—

„Entrepreneurship in Education: The Practice in OECD Countries”, Stevenson, L. 2005, dokument konverentsilt „Ettevõtlikkuse edendamine — kõrghariduse roll”, Itaalia 2005;

—

„Erfaringer fra deltakelse i studentbedrift. Hvordan opplevde de tiden som etablerer av Studentbedrift og hva skjedde etterpå?”, Johansen, V. and Eide, T. 2006,

http://www.ostforsk.no/notater/pdf/162006.pdf.

—

„VKE-de ja sotsiaalmajanduslike ettevõtete kohanemisvõime majanduse dünaamikast tulenevate muudatustega” (ettevalmistav arvamus), 27.10.2004, raportöör: Lucia Fusco;

—

„Liituvate riikide majanduslik mitmekesisus. VKE ja sotsiaalmajanduslike ettevõtete rollist”, 1.4.2004, raportöör: Lucia Fusco, kaasraportöör Jacques Glorieux.