16.2.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/15

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab üldjoontes Euroopa Komisjoni strateegiat. Komitee on seisukohal, et uurimis- ja arendustegevuse valdkonda investeerimise taasalustamine on sobiv viis Euroopa ettevõtetele kindla viiteraamistiku tagamiseks uue vahendi raames — see aitab ELil üle saada praegusest rahastuse killustatusest ja vältida programmide ebavõrdset jaotust, mis muudab tulemuste hindamise võimatuks.

1.2

Komitee kiidab heaks ARTEMISe tulemuste iga-aastase aruande esitamise kavatsuse. Seevastu avaldab komitee aga kahetsust, et endiste Euroopa tehnoloogiaplatvormide toimimise ja tulemuste kohta puudub üksikasjalik kokkuvõte.

1.3

Komitee arvates on avaliku ja erasektori partnerlusel põhinev ühisettevõte ARTEMIS Euroopa teadusruumi loomise nurgakivi ning annab olulise panuse Euroopa ettevõtete konkurentsivõime tõstmisse.

1.4

EMSK rõhutab kõnealuse ettepaneku toetamisel investeeringute osas pakutava uuendusliku strateegia olulisust — see koondab ELi, ettevõtete, uurimis- ja arendustegevuses osalevate eri liikmesriikide ja struktuuride ressursid.

1.5

EMSK tervitab olulisust ja täpsust, millega on uuendusliku ühisettevõtte — mis võib tunduda alustatud uuringute tulemuste kasutamise osas keeruline —, põhikirja artiklis 24 käsitletud intellektuaalomandit.

1.6

Lõpuks peab komitee vajalikuks:

2.1

Kõnealuse nõukogu määruse ettepaneku eesmärk on käivitada kõige esimesed Euroopa avaliku ja erasektori partnerlussuhted teadus- ja arendustegevuse valdkonnas. Määruses määratletakse üks kahest esimesest ühisest tehnoloogiaalgatusest. Kõnealune algatus puudutab manussüsteeme (1).

2.2

Ühiste tehnoloogiaalgatuste üldeesmärk on koondada sihtotstarbeliste teadusprogrammide jaoks tervenisti või osaliselt tööstuse, teadusasutuste, liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni ressursid.

2.3

Vastupidiselt traditsioonilisele strateegiale, mille puhul suunatakse riiklik rahastamine igasse projekti eraldi, puudutavad ühised tehnoloogiaalgatused ühiste strateegiliste teaduseesmärkidega suuri teadusprogramme. Kõnealune uus lähenemisviis peaks looma Euroopa teadus- ja uuendustegevuse jaoks kriitilise massi, toetama peamiste strateegiliste valdkondade teadusringkondi ning ühtlustama projektide rahastamist, mis aitab teadustegevuse tulemusi kiiremini kasutusele võtta.

2.4

Kõnealune ettepanek sätestab õigusliku raamistiku, millega luuakse manussüsteemide ühine tehnoloogiaalgatus ARTEMIS.

2.5

Ühine tehnoloogiaalgatus ARTEMIS puudutab nähtamatuid arvuteid (manussüsteeme), mis panevad läbi energiavõrkude liikudes tööle hulga masinaid alates autodest kuni lennukite ja telefonideni ja arvukalt kodumasinaid, nagu pesumasinad, televiisorid jne.

2.6

Prognooside kohaselt on aastaks 2010 maailmas üle 16 miljardi manussüsteemi ning 2020. aastal ületab see arv 40 miljardit. 2010. aastal moodustab nähtamatute manusseadmete ja -programmide osakaal uute toodete väärtusest 30–40 %: tarbeelektroonikast 41 %, telekommunikatsioonidest 37 %, mootorsõidukitest 36 % ja tervishoiuseadmetest 33 %.

2.7

ARTEMISe teadustegevusele pühendatud eelarve ulatub seitsme aasta jooksul 2,7 miljardi euroni. Sellest 60 % peaks tulema tööstusest, 410 miljonit eurot Euroopa Komisjonilt ja 800 miljonit eurot liikmesriikide programmidest.

3.1

Info- ja sidetehnoloogiad (IST) on olulise majandusliku ja sotsiaalse tähtsusega ja neil on keskne roll Euroopa majanduskasvu ja tööhõivet rõhutava uuendatud Lissaboni strateegia elluviimisel.

3.2

Samal ajal kui teadus- ja arendustegevuse kogukulud peaksid kogu maailmas järgneva kümne aasta jooksul tõusma umbes 170 %, prognoositakse, et manussüsteemide kogukulud tõusevad 225 %, kasvades seega 58 miljardilt eurolt 2002. aastal 132 miljardi euroni 2015. aastal (2).

3.3

ELis moodustavad investeeringud uurimis- ja arendustegevusse info- ja sidetehnoloogia valdkonnas umbes 18 % uurimis- ja arendustegevuse kogukulutustest, samas kui see näitaja on USAs 34 % ja Jaapanis 35 % (3). EL kulutab elaniku kohta umbes 80 eurot võrreldes 350 euroga USAs ja 400 euroga Jaapanis. Manussüsteemidega seotud uurimis- ja arendustegevus moodustab suure osa info- ja sidetehnoloogia valdkonna teadustegevusest, Euroopas pühendatakse sellele 380 miljonit avaliku sektori vahenditest ning enam kui 50 % ettevõtete info- ja sidetehnoloogiaalaseks uurimis- ja arendustegevuseks ettenähtud eelarvest.

3.4

Et kõnealuses tugeva arengupotentsiaaliga sektoris ka tulevikus esindatud olla, peab EL suurendama ja paremini kasutama oma investeeringuid sellesse strateegilisse valdkonda, mitte toetuda täielikult laialivalguvale teadustöö struktuurile, mis killustab jõupingutusi ning viib tegevuste kattumiseni. ELi praegune tööstus ei paku raamistikku vajalike tehnoloogiate ja standardite arendamiseks.

3.4.1

Üldises plaanis hoiab arengut tagasi tööstusliku uurimis- ja arendustegevuse eesmärkide kooskõlastamise puudumine, tegevuste kattumine ja teadusuuringuteks eraldatud piiratud vahendite mitteoptimaalne kasutamine.

3.4.2

Euroopa Komisjoni ettepaneku eesmärk on kõnealust konteksti muuta.

4.1

Dokumendi KOM(2007) 243 lõplik sisuks oleva ühisettevõtte ARTEMIS loomise otsus tuleneb otsusest nr 1982/2006/EMÜ seitsmenda raamprogrammi kohta, millega nähakse ette ELi panus avaliku ja erasektori pikaajaliste partnerlussuhete loomiseks teadusuuringute valdkonnas Euroopa tasandil.

4.2

Kõnealused partnerlussuhted hakkavad toimima ühiste tehnoloogiaalgatuste vormis ja tulenevad endistest Euroopa tehnoloogiaplatvormidest.

4.3

Euroopa Komisjon rõhutas eriprogrammi „Koostöö” (4) käsitlevas otsuses nr 971/2006/EÜ vajadust luua avaliku ja erasektori vahelised partnerlussuhted ning tõi esile kuus valdkonda, kus ühiste tehnoloogiaalgatuste loomine on asjakohane Euroopa teadustegevuse taaskäivitamiseks. Nimetatud valdkonnad on järgmised:

4.4

Kõnealuse üldise strateegia kontekstis nähakse läbivaatamisel olevas ettepanekus KOM(2007) 243 sisalduva määrusega ette rakendada nõukogu määrus, mis käsitleb ühisettevõte ARTEMIS loomist ühise tehnoloogiaalgatuse rakendamiseks manussüsteemides.

4.5

Peamise teemana „arukuse manustamisega” tegeleva ettevõtte valimine kuulub strateegilisse valdkonda, mis hõlmab autotööstust, kodumasinaid, sidevahendeid, juhtimissüsteeme ja kontoriseadmeid.

4.6

Nimetatud sektorites juba praegu märkimisväärsed seadmete kontrollimise manussüsteemid peaksid prognooside kohaselt lähema viie aasta jooksul oluliselt arenema: manussüsteemide osakaal lõpptoote väärtuses peaks küündima 35–40 %-ni ning nende koguarv peaks 2010. aastal olema 16 miljardit ja 2020. aastal 40 miljardit.

4.7

Ühise tehnoloogiaalgatuse loomise peamine põhjus on soov luua Euroopa uurimis- ja arendustegevuse programm, mis aitaks Euroopa majandusel tõusta maailma manussüsteemide liidriks, sest nimetatud süsteemid moodustavad konkurentsivõime ja Euroopa ettevõtete arengu jaoks hädavajalikud uuendused üliolulistes sektorites.

4.8

Euroopa Komisjoni arvates aitab ARTEMISe sarnane algatus vältida seda, mis juhtus Euroopa lauaarvuti- ja Internetitööstusega, kus uurimis- ja uuendustegevusse tehtavate investeeringute puudumise tõttu tuuakse tooted sisse väljastpoolt Euroopat (Ameerika Ühendriigid, Jaapan jne).

4.9

Ühise tehnoloogiaalgatuse ARTEMIS loomisele eelnes laiaulatuslik konsulteerimine sidusrühmadega ning rida olulisi algatusi ja konverentse ELi tasandil. Kõnealuse algatuse sihte ja eesmärke hindasid eelnevalt ka teadlased ja ettevõtjad ning andsid ettepaneku läbivaatamisse oma panuse ekspertteadmiste näol manussüsteemide valdkonnas. Liikmesriigid on tunnistanud, et tuleviku väljakutsetele saab vastata vaid ELi tasandil.

—

ARTEMISIA maksimaalne rahaline toetus summas kuni 20 miljonit eurot või 1 % projektide kogukuludest ületamata sealjuures 30 miljonit eurot;

—

ühenduse rahaline toetus summas kuni 10 miljonit eurot;

—

ARTEMISe liikmesriikide mitterahalised toetused.

—

ühenduse maksimaalne rahaline toetus summas kuni 410 miljonit eurot;

—

ARTEMISe liikmesriikide toetused, mis makstakse otse uurimis- ja arendusprojektides osalevatele uurimis- ja arendusorganisatsioonidele;

—

uurimis- ja arendusorganisatsioonide mitterahalised toetused.

4.12.1

31. detsembril 2013 lõppeval perioodil on Euroopa Komisjoni maksimaalne rahaline toetus 420 miljonit eurot, mis tuleb eriprogrammist „Koostöö”. Vastavalt nõukogu määruse nr 1605/2002 artikli 54 lõikele 2 viiakse nimetatud programmiga ellu tehnoloogiliste teadus- ja arendusmeetmete seitsmendat raamprogrammi. 2008. aastal eraldatakse sellele 42,5 miljonit.

4.12.2

Kõnealune märkimisväärne investeering on põhjendatud asjaoluga, et ARTEMISe tulevased tulemused asjaomastes sektorites on olulised kõigi ELi poliitikavaldkondade, eelkõige keskkonna, transpordi, energeetika ja siseturu valdkonna jaoks. Nimetatud tulemused annavad teadusvaldkonna rahastamisega seoses ka konkreetse panuse Lissaboni strateegia konkurentsivõime eesmärkide ja Barcelona eesmärkide saavutamisse. Esitatud algatus moodustab osa ühenduse ambitsioonikast strateegiast, mis sisaldab muuhulgas ka ettepanekut luua Euroopa Tehnoloogiainstituut.

4.14

Euroopa Komisjoni arvates pakub ühisettevõtte ARTEMIS koosseis ELile järgmisi objektiivseid eeliseid:

5.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab üldjoontes Euroopa Komisjoni strateegiat. Komitee on seisukohal, et uurimis- ja arendustegevuse valdkonda investeerimise taasalustamine on sobiv viis Euroopa ettevõtetele kindla viiteraamistiku tagamiseks uue vahendi raames — see aitab ELil üle saada praegusest rahastuse killustatust ja vältida programmide ebavõrdset jaotust, mis muudab tulemuste hindamise võimatuks.

5.2

Samas, nagu on osutatud artiklis 4.2, on ühised tehnoloogiaalgatused kasvanud välja endistest Euroopa tehnoloogiaplatvormidest. Kuid need platvormid saavutasid harva oma eesmärgi taaskäivitada strateegiline teadustegevus Euroopas, mis oli eelkõige põhjustatud osapoolte ebapiisavast omavastutusest. Ühise tehnoloogiaalgatuse loomine põhineb teadmisel, et mainitud läbikukkumine oli osaliselt tingitud Euroopa tehnoloogiaplatvormide rollist anda tööstusesse peamine panus konkurentsivõime valdkonnas.

5.2.1

Seetõttu avaldabki EMSK kahetsust, et komisjoni ettepanekus ei ole üksikasjalikumat ülevaadet Euroopa tehnoloogiaplatvormide eelnevalt tehtud tööst, puudub igasugune kokkuvõte, ei ole mainitud ei saavutatud tulemusi ega ühtki bibliograafilist viidet.

5.2.2

Seetõttu kiidab komitee heaks ettepaneku esitada iga aastal aruanne, kus kirjeldatakse ühiste tehnoloogiaalgatuste saavutatud tulemusi ja tehtud edusamme.

5.3

Komitee arvates on avaliku ja erasektori partnerlusel põhinev ühisettevõte ARTEMIS Euroopa teadusruumi loomise nurgakivi ning annab otsustava panuse Euroopa ettevõtete konkurentsivõime tõstmisse.

5.4

Pidevalt intelligentsemaks muutuvate tulevaste süsteemide kättesaadavus võib märkimisväärselt kaasa aidata üha turvalisemate toodete tootmisele ning samal ajal stimuleerida töökohtade loomist ja arendamist toetavate kõrgetasemeliste koolituste pakkumist ja kvalifikatsiooni tõstmist.

5.5

EMSK rõhutab kõnealuse ettepaneku toetamisel kõigepealt investeeringute osas pakutava uuendusliku strateegia olulisust.

5.5.1

Esimest korda toetuvad teadus- ja arendusprogrammid tavatult mitte ainult ELi ja ARTEMISIA esindatud ettevõtete, vaid ka eri liikmesriikide ning uurimis- ja arendustegevuses osalevate struktuuride ressurssidele.

5.5.2

EMSK tervitab olulisust ja täpsust, millega on uuendusliku ühisettevõtte — mis võib tunduda alustatud uuringute tulemuste kasutamise osas keeruline —, põhikirja artiklis 24 käsitletud intellektuaalomandit.

5.6

Eesmärkide parema saavutamise ja kõnealuse meetme kõigi võimaluste maksimaalse kasutamise nimel peab EMSK vajalikuks: