16.2.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/11

1.1

Farmaatsiatööstust peetakse põhjendatult strateegilise tähtsusega valdkonnaks, mille tooted etendavad olulist rolli Euroopa kodanike tervises ja heaolus. Kõnealune sektor on oluline ka tööhõive seisukohast.

1.2

Seda konteksti/olukorda ja Euroopa mahajäämust farmaatsiaalastes teadusuuringutes arvestades on otsus luua innovatiivse meditsiini algatuse (IMA) ühisettevõte igati õigustatud. Komitee tervitab ja kiidab otsuse heaks, eelkõige sellepärast, et algatus tähendab avaliku ja erasektori tõelist partnerlust.

1.3

IMA ühisettevõte peaks keskenduma järgmistele peamistele ülesannetele:

1.4

EMSK tervitab kõnealuse määruse ettevalmistamisele eelnenud laialdast konsultatsiooni ja kiidab heaks ettepaneku koostada iga-aastane aruanne IMA ühisettevõtte tulemuste kohta. Samas kahetseb komitee, et puudub varasemate Euroopa tehnoloogiaplatvormide toimimise ja töö tulemuste üksikasjalik ülevaade.

1.5

Finantsküsimuste, mitmepoolse osalemise/osalejate arvukuse ja ühenduse ressursside olulise mahu tõttu tuleks komitee arvates paremini määratleda teadusuuringute lõpptoodete kasutamine ja jaotamine, eelkõige intellektuaalomandi ja patentide küsimuses.

1.6

EMSK arvates oleks vaja mõelda mehhanismidele, mille abil soodustada Euroopa investeeringute tasuvust. Samuti oleks vaja, et teadusuuringutest saadav kasum läheks investeeringuteks ELi territooriumil.

2.1

Kõnealuse määruse ettepaneku eesmärk on algatada esimesed avaliku ja erasektori partnerlussuhted teadus- ja arendustegevuse valdkonnas üldse. Selles määratletakse üks kahest esimesest ühisest tehnoloogiaalgatusest, milleks on innovatiivne meditsiin (1).

2.2

Ühiste tehnoloogiaalgatuste eesmärk on võimaldada tööstusel, teadusasutustel, liikmesriikidel ja komisjonil ühendada ressursid, kas täielikult või osaliselt, sihtotstarbeliste teadusprogrammide edendamiseks.

2.3

Erinevalt tavapärasest strateegiast, millega määratakse projektidele riiklik finantseerimine iga juhtumi puhul eraldi, puudutavad ühised tehnoloogiaalgatused laiaulatuslikke ühiste strateegiliste teaduseesmärkidega teadusprogramme. Selline uus lähenemine peaks looma Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks kriitilise massi, tugevdama teadusringkondi peamistes strateegilistes valdkondades ning ühtlustama projektide rahastamist, et teadusuuringute tulemusi oleks võimalik kiiremini rakendada. Ühised tehnoloogiaalgatused puudutavad olulisi valdkondi, milles praegustel vahenditel ei ole ei vajalikku ulatust ega kiirust, et Euroopa püsiks maailmakonkurentsis esikohal. Tegemist on valdkondadega, milles teadusuuringute rahastamisel riiklikul, Euroopa või eratasandil oleks oluline lisaväärtus, eriti kui soodustada erasektori kulutuste suurenemist teadus- ja arendustegevusse.

2.4

Innovatiivse meditsiini algatust puudutavate ühiste tehnoloogiaalgatuste eesmärk on edendada uute teadmiste, uute vahendite ja uute meetodite arendamist, mis võimaldaksid kiiremini pakkuda tõhusamaid ja turvalisemaid ravimeid.

2.5

Tänu uuenduslikule rahastamisviisile peaks IMA aitama kaasa erainvesteeringute suurenemisele teadus- ja arendustegevusse, hoogustama teadmiste edastamist ülikoolide ja ettevõtete vahel ning soodustama väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) osalust Euroopa teadustegevuses.

3.1

Farmaatsiauuringud Euroopas on viimase 10–15 aastaga vähehaaval maha jäänud. Kui ajavahemikus 1990–2005 suurenes investeeringute maht teadus- ja arendustegevusse USAs 4,6 korda, oli Euroopas vastav näitaja vaid 2,8. Ettevõtted viivad üha sagedamini oma tipptasemel uurimisüksused EList väljapoole, peamiselt USAsse, viimasel ajal ka Aasiasse.

3.1.1

Kujunenud olukorral võivad olla tõsised tagajärjed Euroopa konkurentsivõimele, kuna innovatsioonil ja tipptehnoloogial on võtmeroll pikaajalises majanduskasvus. See oli üks peamistest põhjustest, miks otsustati luua innovatiivse meditsiini ühine tehnoloogiaalgatus.

3.2

Kui valitsused planeerivad oma tegevust riiklikul tasandil, siis tööstusel on globaalne lähenemine. Suurtel riikidel, nagu USA ja Hiina, on ühtne investeerimisstrateegia, mis võimaldab ettevõtetel paremini ressursse planeerida ja neid ligi meelitada. Valitsusasutused Euroopas ei koordineeri oma investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning farmaatsiaettevõtted peavad tegema kulutusi, et oma tegevust kohalikele oludele kohandada.

3.3

Ühenduse õigusaktiga oleks võimalik luua sihtotstarbeline ja ühtne teadus- ja arendusprogramm, mis saaks ära kasutada kõiki teadus- ja arendustegevusse investeerimise allikaid (nii avaliku kui erasektori allikaid) Euroopa tasandil ning seeläbi kujundada ELi jaoks soodsam keskkond. See on kõnealuse määruse eesmärk.

4.1

Innovatiivse meditsiini algatuse ühisettevõtte loomise määruse ettepanek (KOM(2007) 241) põhineb otsusega nr 1982/2006/EÜ hõlmatud seitsmenda raamprogrammi sätetel. Selles nähakse ette ühenduse toetus pikaajaliste avaliku ja erasektori partnerlussuhete loomisele teadusuuringute valdkonnas Euroopa tasandil.

4.2

Selliseid partnerlussuhteid teostatakse ühiste tehnoloogiaalgatuste kaudu, mis on varasemate Euroopa tehnoloogiaplatvormide töö tulemus.

4.3

Nõukogu on oma eriprogrammi „Koostöö” käsitlevas otsuses nr 971/2006/EÜ rõhutanud vajadust avaliku ja erasektori partnerluse järele ja toonud välja kuus valdkonda, milles ühiste tehnoloogiaalgatuste arendamine on oluline Euroopa teadusuuringutele uue hoo andmiseks. Tegemist on järgmiste valdkondadega:

4.4

Selle üldstrateegia taustal nähakse kõnealuse määruse ettepanekus (KOM(2007) 241) ette innovatiivse meditsiini ühise tehnoloogiaalgatuse rakendamist innovatiivse meditsiini algatuse ühisettevõtte kaudu (IMA ühisettevõte).

4.5

Vastavalt komisjoni eesmärkidele peaks innovatiivse meditsiini ühisettevõtte loomine soodustama nende sidusrühmade kaasamist, kel tänase seisuga ei ole võimalik keerulisi ja kulukaid uurimisprogramme ellu viia (ülikoolid, VKEd, kliinikumid, avaliku sektori asutused jne).

4.6

IMA ühisettevõte luuakse ühisettevõtte vormis, mille asutajaliikmed on Euroopa Ühendus, keda esindavad Euroopa Komisjon ja EFPIA (Euroopa Farmaatsiatööstuste ja -assotsiatsioonide Föderatsioon) ja mis toimib ühenduse asutusena nõukogu määruse alusel vastavalt asutamislepingu artiklile 171. Ühisettevõttega võivad ühineda ELi liikmesriigid ja seitsmenda raamprogrammiga liitunud riigid, aga ka kõik teadus- ja arendustegevusega tegelevad juriidilised isikud, tingimusel, et nad osalevad ühisettevõtte rahastamisel.

4.7

Programmi eelarve on 2 miljardit eurot, mis tuleb investeerida 7 aasta jooksul ja mis on võrdselt jagatud komisjoni (seitsmenda raamprogrammi ressursid vastavalt nõukogu määruse nr 1605/2002 artikli 54 sätetele) ja EFPIA liikmetest ettevõtete vahel. Viimased tagavad valdava osa personalist, seadmetest, tarbekaupadest jne.

4.8

IMA ühisettevõte toetab konkreetseid teadusuuringuid liikmesriikides ja seitsmenda raamprogrammiga ühinenud riikides. Ühendusepoolne 1 miljardit eurot on täies ulatuses mõeldud VKEdele ning ülikoolidele farmaatsiaalasteks rakendusuuringuteks. Ühisettevõttes osalevad suured ettevõtted investeerivad sama suure summa, kandes teadusuuringutes osalemise kulud ise ja kaasates neisse VKEd ja ülikoolid.

4.9

IMA ühisettevõtet käsitatakse rahvusvahelise asutusena, millel on juriidilise isiku staatus direktiivi 2004/17/EÜ artikli 2 ja direktiivi 2004/18/EÜ artikli 15 tähenduses. Ühisettevõtte asukoht on Brüsselis ja selle tegevus lõpeb detsembris 2017. Nõukogu võib seda perioodi pikendada.

5.1

Aruandes „Innovatiivse Euroopa loomine” nimetatakse farmaatsiatööstust põhjendatult võtmetähtsusega valdkonnaks, mille tooted etendavad olulist rolli Euroopa kodanike tervises ja heaolus. Farmaatsiatoodete mõistlik ja nõuetekohane kasutamine aitab tõsta elukvaliteeti.

5.2

Lisaks panustab farmaatsiatööstus oluliselt Euroopa tööhõivesse. 2004. aastal andis kõnealune sektor tööd 612 000 inimesele, neist 103 000 olid kõrge kvalifikatsiooniga töötajad teadusuuringute alal.

5.3

IMA ühisettevõtte loomist põhjendatakse eeskätt vajadusega tegeleda Euroopa mahajäämusega farmaatsiaalases uurimistöös ja muuta kujunenud olukorda, millele komisjon juhtis tähelepanu juba oma 1. juuli 2003. aasta teatises „Euroopa farmaatsiatööstuse tugevdamine patsiendi hüvanguks — kutse tegevusele”.

5.4

Traditsiooniliste kahepoolsete koostöövormide muutmine näib siinkohal hädavajalik. Nüüd on vaja Euroopa tasandil uut lähenemisviisi, kus ülikoolid, asjaomased VKEd ja riigiasutused teevad vastavalt seitsmenda raamprogrammi finantssätetele farmaatsiatööstusega otsest koostööd.

5.5

IMA ühisettevõte peaks keskenduma järgmistele peamistele ülesannetele:

6.1

EMSK avaldab heameelt selle üle, et määruse koostamisele eelnes laiaulatuslik konsulteerimine, ja toetab sobivate koolitusprogrammide elluviimist vajalike oskuste tagamiseks Euroopa majandusele ja kodanike elukvaliteedile olulises valdkonnas.

6.2

Nagu nähtub lõigust 4.2, kasvavad ühised tehnoloogiaalgatused välja endistest Euroopa tehnoloogiaplatvormide tööst. Need aga saavutasid vaid harva neile seatud eesmärgi teadusuuringute strateegiliseks taaskäivitamiseks. Ühiste tehnoloogiaalgatuste loomine põhineb Euroopa tehnoloogiaplatvormide osalisel läbikukkumisel, mille eesmärk oli oluliselt panustada tööstuse konkurentsivõimesse.

6.2.1

Seetõttu tõdeb EMSK kahetsusega, et komisjoni ettepanekus puudub üksikasjalikum ülevaade Euroopa tehnoloogiaplatvormide eelnevast tööst; puudub igasugune hinnang, tulemustest ei räägita, bibliograafilisi viiteid ei mainita.

6.2.2

Seetõttu kiidab komitee heaks ettepaneku koostada ühiste tehnoloogiaalgatuste puhul iga-aastane tulemuste ja edusammude aruanne.

6.3

Kokkuvõttes pooldab EMSK siiski innovatiivse meditsiini algatuse ühisettevõtte loomist. Üldises mõttes on kõnealuse algatusega võimalik Euroopa farmaatsiaalasele uurimistööle uus hoog anda tänu avaliku ja erasektori tõelisele partnerlusele. Kõnealune algatus on kooskõlas Lissaboni strateegia eesmärkidega, milles nähakse ette investeerida teadus- ja arendustegevusse 3 % SKTst, millest kaks kolmandikku tuleb erasektorist.

6.3.1

Siiski leiab komitee, arvestades loodud mitmepoolset rahastamissüsteemi ja ühenduse suuremahulisi ressursse, et teadusuuringute lõpptoodete kasutamine ja jaotamine tuleks selgemalt määratleda. Nimelt tuleks täpsemalt ja selgemini käsitleda patentide ja intellektuaalomandi küsimust, nii nagu see on kirjas määruses ja selle lisas, milles aga piirdutakse põhimõtete esitamisega, kuna see võib takistada IMA ühisettevõtte edukat rakendamist.

6.3.2

Euroopa suurtel farmaatsiakontsernidel on kõigil globaalne mõõde. Ühenduse rahastamise mahukuse tõttu tuleks samuti mõelda mehhanismidele, mille abil soodustada Euroopa investeeringute tasuvust. Seetõttu, ilma et loodaks takistusi innovatiivsete ravimite kasutamisele ELi-välistes riikides, peaksid määruses sisalduma sätted, milles nähakse ette kõik ELi territooriumil toimuvad teadusuuringute etapid ja nendel uuringutel põhinev molekulide tootmine. Samuti oleks vaja, et neis sätetes nähakse ette see, et IMA ühisettevõtte rahastatud teadusuuringutest saadav kasum läheks investeeringuteks ELi territooriumil.