8.8.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 185/24

1.1

Vahetult enne eesistujariigiks saamist esitas Austria valitsus tööstuse muutuste nõuandekomisjonile (CCMI) ametliku taotluse koostada ettevalmistav arvamus teemal “Tööstuse muutus ja Euroopa Liidu laienemine: mõju piiriäärsetele aladele”. Tulenevalt selle olemusest esitatakse ettevalmistav arvamus enne ettepaneku või poliitilise otsuse vastuvõtmist vastava ELi otsustusorgani poolt.

1.2

Üleminek turumajandusele ning ELi siseturu- ja konkurentsieeskirjade ülevõtmine on paljudes Kesk- ja Ida-Euroopa piirkondades tekitanud uue dünaamika. Uute Kesk- ja Ida-Euroopa riikide liitumine ELiga on piirialasid üksteisele lähendanud, elavdades mitmelgi juhul varasemaid kaubandus- ja ärisidemeid. Kahjuks on uus dünaamika põhjustanud ka probleeme, seda eelkõige tööturupoliitika valdkonnas, ning toonud esile koostööd tegevate piirialade infrastruktuuri puudusi.

1.3

Et uurida lähemalt laienenud Euroopa Liidu piirialade tööstuses toimuvaid muutusi ja koguda arvamuse koostamiseks vajalikke andmeid, korraldasid CCMI ja Euroopa Muutuste Seirekeskus (EMCC) Bratislavas 17. ja 18. oktoobril 2005. aastal seminari. CENTROPE-nimelisel piirialal toimunud seminaril osalesid CCMI liikmed, Austria, Slovakkia ja Ungari sotsiaalpartnerite esindajad ning eksperdid.

2.1

Käesoleval ajal elab 33 % ELi rahvastikust piirialadel, mis kokku moodustavad 40 % Euroopa kogupindalast (1).

2.2

ELi piirid on olnud pidevas muutumises pärast ESTÜ asutamislepingu allakirjutamist. Protsess näib keskpikal perioodil jätkuvat. Võttes arvesse sellega kaasnevaid muutusi, tuleb ELil süstemaatiliselt ajakohastada oma piirialade poliitikat.

2.2.1

ELiga piirnevate kandidaatriikide piirkonnad teevad koostööd ELi kaugemate piirialadega juba enne ühinemist, ühtlustades selle käigus oma seadusandlust ja sotsiaalmajanduslikke struktuure.

2.2.2

Raudne eesriie oli üsna eriline piir. Suur osa kõnealusest piirist paikneb nüüd 25-liikmelises ELis. Berliini müüri langemise järel 1989. aastal — üheksa aastat pärast Solidaarsuse revolutsiooni (1980), puudusid piiriäärsetes piirkondades, mis kunagi eraldasid endist idablokki ülejäänud Euroopast, eelkõige nn eikellegimaal, infrastruktuurid peaaegu täielikult. Vaatamata märkimisväärsele edule kõnealuse olukorra tinginud poliitiliste otsuste tagajärgedega tegelemisel, pole probleem veel kaugeltki lahendatud.

2.2.3

Teiseks eriliseks piiriks on ELi Vahemere äärne piir. Kuigi koostööpoliitika ELi ja Vahemere maade vahel on toiminud juba aastaid, ei ole rahvusvahelistest arengutest tulenevalt kõnealune piirkond olnud ELi jaoks prioriteetne.

2.3

Enne uute liikmesriikide ühinemist ELiga viidi nende riikide piirialadel ellu mitmeid piiriüleseid algatusi (näiteks “Euroregioonid”), mille näol oli tegu piiriülese koostöö uue vormiga, põhinedes piiriäärsete naaberpiirkondade vahel sõlmitud kokkulepetel. Nõuet reguleerida Euroregioonide toimimist valitsustevaheliste kokkulepetega ei kehtestatud. Need algatused põhinesid kohalike omavalitsusasutuste ja sidusrühmade vaba valiku põhimõttel. Euroregioonide kaudu toimunud koostöö eesmärgiks oli lahendada probleeme ühiselt, vaatamata poliitilistele piiridele, ning panna paika majanduskoostöö teabevahetus- ja keskkonnameetmete valdkonnas.

2.4

Tegelikkuses on ELi regioonidevaheline koostöö alates 1990. aastatest peamiselt aset leidnud järjestikuste INTERREG programmide raames. EMSK on olnud kaasatud ka nimetatud koostöö teatud aspektidesse ning koostanud arvamused piirkondadevahelise koostöö kohta, toetudes muuhulgas Vahemere ja Läänemere piirkonna kogemustele (2), (3), (4).

2.4.1

EMSK arvates võib ühenduse poolt edendatavat piirkondadevahelist koostööd määratleda alljärgnevalt:

2.4.2

Oma arvamustes INTERREGi kohta on Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee osutanud, et 1990. aastatel olid seosed erinevate koostöökategooriate vahel mõnevõrra valikulised. Näiteks toimis koostöö ainult teatud tasanditel ning piirdus teatud ruumiliste kategooriate ja geograafiliste piirkondadega.

2.4.3

ELi üheks tähtsaks saavutuseks Prantsusmaa, Belgia, Saksamaa ja Luksemburgi piirialadel, mis kõik läbisid ulatuslikke ümberstruktureerimisi, olid meetmed võitlemaks elanikkonna äravoolu ja nende piirkondade tööstuslikuks jäätmaaks muutumise vastu. Määrav mõju ümberstruktureerimise käigule oli ESTÜ asutamislepingust tulenevatel ressurssidel ja tegevustel.

2.5

Käesoleval ajal viiakse kogu Euroopas ellu umbes 180 piiriülest algatust. Enamik neist algatustest on mõeldud piiridega kaasnevate negatiivsete mõjude leevendamiseks. 32 Euroregiooni asuvad uute liikmesriikide territooriumidel; seega on ilmne, et uued ELi liikmesriigid on olnud väga aktiivsed oma toetuses piiriülese koostöö põhimõttele.

2.6

Suurema osa “uusi” ja “vanu” ELi liikmesriike hõlmava 32 piiriülese regiooni ees seisavad veel kõikvõimalikud tööstuspoliitikaga otseselt seotud ühisalgatused, ehkki mitmed ühisettevõtmised on selle poliitikavaldkonnaga kaudselt seotud.

2.7

Reeglina on tööstuspoliitika valdkonnas ellu viidud uued algatused aset leidnud nendes piirialades, mis asuvad pealinnade läheduses (näiteks Viini, Budapesti ja Bratislava kolmnurgas) või kus asuvad tööstuskeskused või suurte linnade rühmad, mis ei ole pealinnad (Katowice, Ostrava piirkond Tšehhi ja Poola piiri ääres).

2.7.1

Huviavaks näiteks tööstuse muutuste kohta on Friuli Venezia-Giulia piirkond Itaalia-Sloveenia piiril, milles tööstuse elavnemine leidis aset nii enne kui ka pärast ELi laienemist, esmajoones mööblitootmises.

3.1.1

Käesolevas arvamuses välja toodud areneva tööstuspoliitikaga piirialade omadused on määratletud peamiselt CENTROPE (5) piirkonnas tehtud tähelepanekute alusel.

3.1.1.1

Kõnealune ala hõlmab kolme uue liikmesriigi ja ühe 15-liikmelise ELi piirkondi (Austrias Viini provintsi, Alam-Austriat ja Burgenlandi, Tšehhi Vabariigis Lõuna-Moraavia piirkonda, Slovakkias Bratislava ja Trnava piirkonda ning Ungaris Győr-Moson-Soproni ja Vasi maakondi. Piirkonnas on esindatud nii sellised tsoonid, mis kannatavad tüüpiliste ääremaade probleemide käes kui ka majanduslikult dünaamilised keskused.

3.1.1.2

Siin viidi 1990. aastatel läbi intensiivne restruktureerimine, mille otseseks tulemuseks oli investeeringute sissevool teatud piirkondadesse, põhjustades nihkeid tööturul, sest lahkus märkimisväärne arv peamiselt vanemaid töötajaid, tuues kaasa kasvanud nõudluse tööjõu järele — samaaegselt tehtud investeeringutega — kuigi mitte alati samas paikkonnas

3.1.1.3

ELi laienemine on kokku viinud erinevad tööturud piirkonna, mis võtab enda alla Austria, Tšehhi Vabariigi, Slovakkia ja Ungari piirialad, integreerides nende turgusid ja esitades sel viisil tõelise väljakutse. Ettevõtete ümberpaigutumine ja tööjõu väljavool linnapiirkondadesse, samuti (transpordi)infrastruktuuri puudulikkus koormab jätkuvalt tööturu struktuuri, millele lisandub märkimisväärne palgavahe Austria ning uute liikmesriikide vahel ja oskustööjõu prognoositud puudus.

3.1.1.4

Ilmnenud on piiriüleste tööstusvõrgustike tekkimise esimesed märgid. Oma osa selles on protsessis olnud transpordiinfrastruktuuri arendamisel, mis nõuab suuri investeeringuid. See on omakorda aidanud kaasa olemasolevate lünkade täitmisele ja endiste sidemete taasloomisele.

3.1.2

Kodu- ja välismaised investeeringud annavad peamise tõuke tööstuse muutustele sellistes piirkondades, samuti väikestes ning keskmise suurusega ettevõtetes. Riikides, kus laienemise eel loodi erimajandustsoonid või tööstustsoonid, suunati enamus investeeringuid tsoonidesse, mis harva kattusid piirialadega (vt EMSK arvamust CCMI/025). Nimetatud asjaolu aitab selgitada selliste piiriülest koostööd arendavate piirkondade väikest arvu, kus on välja töötatud uus tööstuspoliitika.

3.1.2.1

Arengu peamiseks tõukejõuks on olnud investeeringud olemasolevasse ja uude infrastruktuuri ning ettevõtete ümberpaigutumine. Nimetatud investeeringute põhjuseks oli muuhulgas ka uute turgude määratlemine, erinevused ettevõtete tulumaksus, märkimisväärsed palgaerinevused ja riigiabi. Need tegurid on toetanud restruktureerimisprotsessi ja aidanud kaasa majanduskasvule.

3.1.2.2

Samuti on kõnealused protsessid aidanud kaasa kõrge kvalifikatsiooniga töötajate ja kesktasemespetsialistide palkamisele ning tööjõu- ja muude kulude vähendamisele. Tunduvalt on suurenenud nõudlus masinistide, lukkseppade, masinatööstusspetsialistide, keevitajate, masinaehitusinseneride ja IT spetsialistide järele, ning suundumus muutub veelgi märgatavamaks kõigis ELi tootmissektorites.

3.1.2.3

Selliste meetmete tulemusena on õnnestunud parandada juhtimisoskusi, panna paika inimressursside poliitika ja seada sisse toimivad tööstussuhted. Samuti on need meetmed võimaldanud hankida rahalisi vahendeid investeeringuteks ning tugevdada seoseid tarnijate ja klientide turgudega.

3.1.2.4

Kõnealused investeeringud ei hõlmanud mitte ainult suuri ELi ettevõtteid, vaid ka väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid väljaspool Euroopa Liitu. Need ettevõtted on koondanud investeeringuid, tekitanud mitmekordistava mõju ning loonud sidemeid kodumaiste ettevõtete ja välismaiste filiaalidega.

3.1.3

Vaadeldavatel piirialadel toimuvate strukturaalsete tööstuse muutuste analüüs näitab, et reeglina on seal kasutusel n-ö etapiviisilise tegevuse meetod.

3.1.3.1

Esimeseks etapiks on olnud töömahukas tootmistegevus, mis tugineb madala kvalifikatsiooniga tööjõule; teises etapis on kasutatud parema kvalifikatsiooniga töötajaid ja keerulisemaid teenuseid. Kui esimene etapp osutus edukaks, tehti jõupingutusi teatud teenuste sisseostmiseks piirkonna muudelt ettevõtetelt, et tööjõukulusid vähendada.

3.1.3.2

Taoliste muutustega kaasnevatele struktuuriprobleemidele on märkimisväärset mõju avaldanud kahesuunalised strukturaalsed ühinemised. Nende ülespoole suunatud ühinemiste (välisfirmad piirkonnas ja väljaspool seda) ja allapoole suunatud ühinemiste (kohalikus piirkonnas) eesmärk oli saavutada konkurentsieeliseid võrgustikus või piirkonnas.

3.1.3.3

Kasutati ka riskantsemaid lähenemisviise (põhinevad nn lumepalliefektil), mille tulemusena on sidemeid veelgi tugevdatud. Sellise protsessi tulemusena loodud laieneva ettevõtte “enklaavide” tunnuseks oli lihtsus, millega neid üle võeti uutes ettevõtetes.

3.1.3.4

Piirialadel, ka uutes liikmesriikides, on üha levinumaks suundumuseks ettevõtete uute filiaalide asutamine sel teel, et dünaamilised investorid asuvad antud piirkonda arendustegevuse teises etapis. Nendes piirkondades stimuleerivad tööstuspoliitika arengut ka ettevõtete võrgustikud, mis sageli on olemuselt rahvusvahelised ja mis tegelevad näiteks vastastikuse piiriülese inimressursside haldamisega.

3.2.1

Üheks taoliseks tööstuspoliitikaga kaasnevaks probleemiks on otseste soodustuste rakendamine ja ettevõtete vahel asümmeetria tekitamine. Sellist asümmeetriat tekitavate ettevõtete ees, mis kaasavad oma võrgustikku väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid, seisavad tulevikus suuremadki probleemid.

3.2.1.1

Nagu hr Pedersini väidab on ettekandes (vt 5. allmärkust), võib lähitulevikus ilmneda ettevõtete planeeritud tegevusperioodide lühenemist keskpikale perioodile, millega kindlasti kaasnevad teatud sotsiaalsed tagajärjed ning mille elluviimisel tuleks kasutada kohaseid sotsiaal- ja majandusdialoogi mehhanisme.

3.2.2

Üheks väga oluliseks väljakutseks seoses ELi kui terviku arengu ja tööstuspoliitika tulevikuga kogu tema territooriumil, aga esmajoones piirialadel, on erinevused ettevõtete maksustamisel, eriti ettevõtete tulumaksu küsimus (6).

3.2.2.1

Ülitähtis on langetada otsus selle kohta, kas ettevõtte tulumaksu peaks ühtlustama ja kehtestada maksubaas määramise kord — st kas registrijärgse asukoha alusel (koduriigipõhine maksustamine) või ettevõtete ühtset konsolideeritud tulumaksubaasi alusel.

3.2.2.2

Koduriigipõhise maksustamise süsteem välistab ELi piirialadel erinevate maksubaasi sätestavate seaduste rakendamise. Siiski on kõnealuse süsteemiga seotud rohkem ohte (7)

3.2.2.3

Ettevõtete ühtse konsolideeritud tulumaksubaasi kasutamine tähendab seda, et kõik piiriüleselt tegutsevad ettevõtted rakendavad maksubaasi määramisel (8) ühtset põhimõtet, sõltumata registrijärgsest asukohast. Lisaks ei kaasne ettevõtete ühtse konsolideeritud tulumaksubaasi kasutamisega vajadus muuta olemasolevaid riiklikke eeskirju — piisab nõustumisest uue, üleeuroopalise lisamääruse kehtestamisega ettevõtetele, kes tegutsevad mitmes riigis.

3.2.2.4

Üheks ühtse tulumaksubaasi kasutamise puuduseks on oht, et kaks konkreetse riigi ettevõtet, millel on sarnased võimalused ja sarnane kogemus kodumaisel turul, kasutavad oma maksubaasi määramisel erinevaid meetodeid.

3.2.3

Üheks tähtsaimaks tööstuspoliitika arengut mõjutavaks teguriks kõnealustes piirkondades on transpordi infrastruktuuri hetkeseis ja arengukiirus neis piirkondades ja sissepääsukoridorides. Lisaks mahukatele investeeringutele piirkonna transpordivõrgu ehitamisse ja ajakohastamisse on seepärast vaja kaasaegsel viisil luua ja korraldada ühiseid transpordiprojekte, kaasates neisse ka uuendustegevust ja teadusuuringuid.

4.1

Uue toimiva tööstuspoliitikaga piiriala kontseptsioon on oma olemuselt väga keerukas, seda nii üldiselt kui konkreetsete juhtumite ja asukohtade osas. Selletõttu on komitee arvamusel, et järgmisel eesistumisperioodil on väga oluline esitada mõiste “PIIRKOND” täpne ja selge määratlus, võttes arvesse selle kasutamist seoses piirialade ja tööstusega. Määratluses peaks selgelt eristama ELi mittekuuluvate riikidega piirnevaid piirkondi ja võtma arvesse asjaolu, kas naaberriigiks on kandidaatriik või mitte.

4.1.1

Uutes liikmesriikides asuvate piirkondade ja “vana” ELi riikidega piirnevate piirkondade puhul tuleb selgeks teha, kuidas eristada neis piirkondades 1990. aastatel toimunud muutuste tagajärgi mõjust, mida on avaldanud liitumine ELiga, ning määratleda kõnealustes piirkondades liitumise eel ja järel rakendatud ühenduse vahendite edu.

4.1.2

Uue eesistujariigi töö käigus tuleks Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega koostöös anda vastused ka järgmistele küsimustele:

4.2

Arvestades laienenud ELi piirialadele omast olukorda, mida iseloomustavad:

leiab EMSK, et on äärmiselt oluline tagada sotsiaalne ühtekuuluvus ja takistada tööseaduse ja sotsiaalsete standardite halvenemist. EMSK arvates äärmiselt oluline tagada, et nende protsesside puhul kasutataks ELis paika pandud kaasaegsete töösuhete vahendeid, iseäranis sotsiaaldialoogi ja sidusrühmade vahelise dialoogi valdkonnas.

4.2.1

Võttes arvesse tööturu raskusi, mis on tüüpilised piirialadele ja tulenevad mineviku möödalaskmistest, ümberstruktureerimisest ja kõnealuste piirkondade eristrateegiate rakendamise põhjustatud dünaamilistest muutustest, teeb EMSK ettepaneku kehtestada teatud ajaks tööhõive edendamise mehhanismid, mida EL varem laialdaselt kasutas ja mis hõlmavad ettevõtete subsideerimist eesmärgiga luua püsivaid töökohti.

4.2.2

Kõnealust lähenemist peaksid toetama ametlikud garantiid välistamaks riigiraha igasugust väärkasutust ja tagamaks, et sel viisil loodud töökohad on tõepoolest uued püsivad. Nimetatud tagatiste üksikasjad on esitatud ELi muudetud direktiivides riigihangete kohta.

4.2.3

Eelkõige tuleks jälgida, et riiklikke toetusi ega struktuurifondide abivahendeid ei eraldataks ettevõtetele, kes varasema toetamise järel paigutasid töökohad ümber või vallandasid töötajad oma algses asukohas seoses ettevõtte ümberpaiknemisega, eirates riiklikke ja rahvusvahelisi õigusesätteid.

4.3

Komitee märgib, et üheks oluliseks ja ehk isegi otsustavaks teguriks, mis on mõjutanud tööstuspoliitika elluviimist ja arendamist laienenud Euroopa piirialadel nii käesoleval ajal kui ka minevikus, on nende piirkondade sidusrühmade suutlikkus kasutada ELi struktuurifondide ressursse. Struktuurifondide rolli suurendamine neis piirkondades on äärmiselt oluline nii intensiivse üleminekuprotsessi mõjude leevendamiseks kui ka aitamaks piirkondadel kohaneda kasutatud strateegiate dünaamilise loomuga.

4.3.1

Sellest tulenevalt ja viidates oma arvamusele (9) teemal “Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa piiriülese koostöö rühmitus (EGCC)”, paneb EMSK erilist rõhku vajadusele laiendada määruse neid sätteid, mis on seotud Euroopa piiriülese koostöö rühmituse eesmärgi ja koosseisuga, lisades sõnad “ning majanduslikud ja sotsiaalsed sidusrühmad, aga ka teised asjast huvitatud kodanikuühiskonna organisatsioonid…”.

4.3.1.1

EGCC ja struktuurifondide alusel asutatud juriidilised isikud peaksid vastutama erinevate finantseerimisallikate koostöö korraldamise ning konkreetses piirkonnas tööstuspoliitikat toetavate, fondidest rahastatavate projektide ettevalmistamise ja elluviimise eest. Juurdepääs rahastamisele peaks olema kõnealuste piirkondade erinevate osapoolte esindajatele. Nimetatud juriidiliste isikute loomine võiks äratada huvi piiriülese koostöö vastu ning anda kõnealustele piirkondadele tugevama identiteeditunde ja suurendada nende tahet oma eeskirju ühtlustada.

4.3.2

Struktuurifondide toel tegutsevate projektide loomisel ja elluviimisel peaks kasutama võimalust kombineerida avaliku sektori finantsvahendeid erainvestorite omadega, liigitamata avaliku sektori panust keelatud abi hulka. Kõnealune kriteerium oleks kasulik mitte niivõrd ettevõttele kui piirkonnale — luuakse ju töökohti, arendatakse infrastruktuuri ja kasvab majanduse tootlikkus.

4.4

Komitee on arvamusel, et tööturgude arendamine kõnealustes piirkondades on tööstuse muutuse teguriks, mida ei tohi alahinnata. Käesoleval ajal säilivad ELis ajutised tööjõu piiriülese liikumise takistused. Komitee kutsub liikmesriike üles tõsiselt kaaluma, kas poleks mõistlik üleminekuperioode varem tühistada. Selleks on vaja sotsiaalpartnerite kohast kaasamist ja asjakohasel tasandil nõupidamisi sotsiaalpartneritega.

4.4.1

Innustades paremate tingimuste loomist piirialade töötajate liikuvusele, ei tohi unustada võimalikke esilekerkivaid rahvuslikke ja etnilisi pingeid. Selliste piirkondade eripära ja kogemus, kus erinevad kultuurid ja rahvused on üksteist juba pikka aega mõjutanud, peaks aitama kõnealustest probleemidest kergemini võitu saada ja neid tõhusamalt leevendada. Sotsiaaldialoog ja kodanikuühiskonna panus võivad samuti etendada märkimisväärselt olulist osa erinevate rahvuste, etniliste rühmade ja kultuuride vastastikustes suhetes esinevate probleemide ületamisel (10).

4.5

Piirialade dünaamiliste struktuurimuutustega seotud tegevuse osas peaks koostama eksperthinnangu ja akadeemilise uurimuse, mis tuleks teostada ELi järjestikuste eesistumisperioodide eestvõttel, kuna spontaansed initsiatiivid võivad osutuda ebatõhusateks või isegi destabiliseerivateks.