11.4.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 88/22

1.1

EMSK tervitab teatist kui võimalust teha kokkuvõte Euroopa puuetega inimeste aasta 2003 edusammudest ja puudustest, saada kogemusi järgmiste Euroopa aastate ettevalmistamiseks ning analüüsida Euroopa puuetega inimeste aasta 2003 vältel läbiviidud algatusi.

1.2

EMSK nõustub, et Euroopa puuetega inimeste aasta edu eelnevate Euroopa aastatega võrreldes tuleneb tõsiasjast, et see korraldati puuetega inimeste organisatsioonide endi algatusel, samuti osalesid nad aasta kavandamisel ja elluviimisel. EMSK kutsub Euroopa Komisjoni ja Euroopa institutsioone toetama alt-üles lähenemist järgmiste taoliste algatuste ettevalmistamisel.

1.3

EMSK tunneb kahetsust selle üle, et teatises puudub teave riiklikul ja piirkondlikul tasandil võetud meetmete kohta, ning on seisukohal, et tulevikus tuleks luua raamistik toimiva teabevoo tagamiseks ning häid tavasid puudutava teabe kogumiseks ja jagamiseks.

1.4

Üldise teadlikkuse ja meediakajastuse suurendamiseks tehtud samme hinnati kvantitatiivselt, kuid mitte kvalitatiivselt. Seega kutsub EMSK Euroopa Komisjoni üles käsitlema seda tulevastes algatustes.

1.5

EMSK on seisukohal, et Euroopa puuetega inimeste aasta 2003 pidanuks kajastuma poliitikas ja õigusloomes, ning et poliitika reaktsioon valmistab pettumust, eriti arvestades aasta tekitatud ootusi.

1.6

EMSK kutsub Euroopa Komisjoni üles puuetega inimeste olukorra tulevases iga kahe aasta tagant esitatavas aruandes hindama Euroopa aasta jooksul võetud poliitiliste kohustuste järelmeetmeid. Eriti puudutab see nõukogu tööhõive, hariduse, e-juurdepääsu ja kultuuri resolutsioonide järelmeetmeid. Samuti kutsutakse komisjoni üles koostama soovitusi puudeküsimuse integreerimiseks avatud kooskõlastusmeetodisse Lissaboni strateegia raames.

1.7

EMSK tunneb kahetsust selle üle, et teave liikmesriikide meetmetest puudeküsimuse juurutamisel on piiratud, ning kutsub komisjoni üles välja töötama vahendit liikmesriikide poliitikat puudutava teabe kogumiseks ja hindamiseks.

1.8

Euroopa puuetega inimeste aasta innustas komiteed käivitama mitmeid algatusi: puudeküsimuste rakkerühma loomine komitees; puudeküsimuse süvalaiendamine komitee tegevuses; puuetega inimesi puudutavate omaalgatuslike arvamuste vastuvõtmine; kättesaadavuse nõuete kohandamine uue peahoone renoveerimisel ning muudatused puuetega inimeste värbamist puudutavates personalieeskirjades.

1.9

Samuti kutsub komitee üles puudeküsimuste integreerimisele Euroopa Liidu kõikidesse poliitikavaldkondades ning toetab struktureeritud dialoogi arendamist puuetega inimeste organisatsioonidega, eelkõige siseturu õigusaktide koostamisel.

2.1

EMSK võtab suure huviga teadmiseks Euroopa Komisjoni teatise Euroopa puuetega inimeste aasta 2003 rakendamise, tulemuste ja üldhinnangu kohta.

2.2

Euroopa Liidu Nõukogu kinnitas Euroopa puuetega inimeste aasta ametlikult 3. detsembril 2001 (1). Kõnealune kampaania kestis ligi poolteist aastat, ettevalmistustööga alustati 2002. aasta keskel. Kampaaniale eraldati Euroopa Liidu eelarvest ligikaudu 12 miljonit eurot.

2.3

Aasta põhieesmärk oli tõsta teadlikkust puuetega inimeste õigustest ning julgustada käsitlema ja arutama meetmeid, mis on vajalikud võrdsete võimaluste edendamiseks ning võitluseks mitmete diskrimineerimise vormidega, millega puutuvad kokku Euroopa puuetega inimesed. Samuti oli aasta eesmärk toetada ja kindlustada heade tavade ning kohalikul, riiklikul ja Euroopa tasandil kavandatud strateegiate vahetust, parandada puudest teavitamist ning edendada positiivset pilti puuetega inimestest.

2.4

Euroopa Komisjon rõhutab, et aasta oli Euroopa Liidu, liikmesriikide ja puuetega inimeste organisatsioonide, eelkõige Euroopa Puuetega Inimeste Foorumi ning teiste kodanikuühiskonna huvirühmade vahelise partnerlusprotsessi tulemus.

2.5

Euroopa Komisjon arendas Euroopa tasandil mitmeid tegevusi, näiteks teavituskampaania juhtlausega “Astu sisse” ning buss, mis sõitis ringi mööda Euroopat. Toetusi jagati noorsoo-, haridus- ja kultuuriprogrammidele, samuti teadustööd ja teabeühiskonda puudutavatele algatustele. Lisaks korraldasid mitmed Euroopa Liidu institutsioonid nagu Euroopa Parlament, Regioonide Komitee ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee spetsiaalseid algatusi Euroopa puuetega inimeste aasta 2003 raames.

2.6

Riikliku ja piirkondliku tasandi algatused keskendusid peamiselt puuetega inimeste õigusi puudutava teadlikkuse tõstmisele, juurdepääsule ehitistele, teabeühiskonnale, transpordile, uute riiklike õigusaktide väljatöötamisele, aruandlusele ja perede toetusele. Komisjon rõhutab samuti, et puuetega inimeste aasta aitas kaasa puudeküsimuse võtmisele poliitilisse päevakorda.

3.1

EMSK kahetseb, et Euroopa puuetega inimeste aastat 2003 hindav teatis võeti vastu peaaegu kaks aastat pärast kõnealuse aasta lõppu. Siiski tervitab EMSK võimalust teha aastast kokkuvõtteid ning rõhutada mõningaid järelmeetmeid.

3.2

EMSK toetab Euroopa puuetega inimeste aasta 2003 tulemuste positiivset analüüsi. Aasta oli ilmselt edukaim Euroopa aasta nähtavuse ja avalikkuse osaluse poolest, samuti seetõttu, et see andis hoo meetmete ja õigusaktide koostamiseks kogu Euroopas.

3.3

Teatis annab hea ülevaate ja analüüsib põhjalikult Euroopa tasandil võetud meetmeid. Teavet riikliku ja kohaliku tasandi algatustest on aga vähe. Oleks olnud mõttekas tuua välja olulised projektid ja tegevused, mida Euroopa puuetega inimeste aasta raames rahastati, et edendada heade tavade vahetust ning määratleda algatused, mida võiks jätkata nii riiklikul kui Euroopa tasandil.

3.4

Huvitav on märkida, et välishinnang rõhutab, et Euroopa Parlamendi käivitatud pilootprojekt Euroopa puuetega inimeste aasta analüüsimiseks ei läinud kokku aasta tegevustega. EMSK usub, et raha oleks paremini kasutatud, kui aasta jooksul oleks analüüsitud huvitavaid tegevusi ja partnerlust.

3.5

Otsus Euroopa puuetega inimeste aasta 2003 korraldamiseks nägi ette EFTA/EMP riikide, Kesk- ja Ida-Euroopa assotsieerunud riikide, Küprose, Malta ja Türgi osalemise. Enamik neist on kas saanud Euroopa Liidu liikmeks või on ELi kandidaatriigid. Teatis ei anna siiski teavet kõnealustes riikides korraldatud tegevustest, sõltumata sellest, kas Euroopa Komisjoniga on sõlmitud erikokkulepe või mitte.

3.6

Teatises öeldakse samuti, et puuetega inimesi puudutav meediakajastus kasvas 2003. aastal 600 % võrra. Oleks huvitav võrrelda kõnealuseid tulemusi 2004. ja 2005. aasta meediakajastuse tulemustega, selgitamaks teavituskampaaniate keskpikka või isegi pikaajalist mõju.

3.7

Lisaks puudub teabe kvaliteedi analüüs. Aasta üks eesmärke oli edendada positiivset pilti puuetega inimestest. Aruandest ei tule välja, kas see eesmärk ka saavutati ning kas loodi uuenduslik pilt puuetega inimestest.

3.8

Detsentraliseeritud meetod võimaldas riiklikel asutustel ja komiteedel kasutada erinevaid lähenemisi. Mõned riigid otsustasid keskenduda vähestele suurtele projektidele, samas kui teised eelistasid paljude väikeste kohalike algatuste toetamist. Oleks olnud huvitav teada saada, kui tõhusad olid erinevad lähenemisviisid kampaania nähtavuse ning algatuste jätkusuutlikkuse seisukohalt.

3.9

EMSK märgib samuti, et riikliku tasandi poliitiline kaasatus Euroopa puuetega inimeste aasta 2003 raames toimuvasse erines riigiti märkimisväärselt. Komitee tunneb kahetsust, et puudub analüüs selle kohta, kas puuetega inimeste aasta andis panuse täiendavate poliitiliste algatuste käivitamiseks mõnes konkreetses riigis.

3.10

Euroopa tasandil astuti mitmeid poliitilisi samme, eelkõige koostas nõukogu resolutsioonid tööhõive ja koolituse kohta, juurdepääsu kohta kultuuritegevusele, hariduse ning e-juurdepääsu (2) kohta, samuti käivitasid Euroopa Liidu institutsioonid algatused juurdepääsu (3) ja tööhõive kohta.

3.11

Euroopa Komisjon peaks analüüsima nende rakendamist oma järgmises iga kahe aasta tagant esitatavas aruandes puuetega inimeste olukorra kohta, nagu ettenähtud komisjoni tegevuskavas puuetega inimeste võrdsete võimaluste kohta.

3.12

Aasta andis suurepärase võimaluse teadlikkuse tõstmiseks sellest, kui olulist rolli võivad mängida ettevõtted puuetega inimeste sotsiaalsel integreerimisel ning nende integreerimisel tööturule. Aasta tulemusena suureneb nende ettevõtete arv, kes värbavad puuetega inimesi ning loovad tooteid ja teenuseid, arvestades üldise kättesaadavuse nõudeid. Eriti positiivne algatus oli Euroopa Komisjoni toetatav puuetega inimeste aasta raames loodud ettevõtete partnerlus, mille tulemusel loodi Business and Disability Network (ettevõtete ja puuetega inimeste võrgustik); see on aasta üks pikaajalisemaid tulemusi.

3.13

Ka sotsiaalmajandusettevõtted olid puuetega inimeste aastal väga aktiivsed, korraldades sadu algatusi kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil. Eriti huvitav oli CEP-CMAFi (Euroopa Kooperatiivide, Eneseabiühingute, Assotsiatsioonide ja Fondide Alaline Konverents) juhendi avaldamine koostöös EMSKga. Juhend käsitles teemat, kuidas saavad sotsiaalmajandusettevõtted anda oma panuse puuetega inimeste sotsiaalseks integreerimiseks ning nende integreerimiseks tööturule.

3.14

2003. aastal tegutsesid ka ametiühingud aktiivsemalt puuetega inimeste tööõiguste kaitse eesmärgil.

3.15

Aasta aitas organisatsioonidel saada juurdepääsu otsustusprotsessile või parandada juurdepääsu sellele. Samuti on võimalik, et aasta lõi puuetega inimestele paremaid võimalusi oma õiguste kaitseks.

3.16

Heade tavade vahetust ja poliitiliste algatuste läbivaatamist peaks korraldama puuetega inimeste küsimustega tegelev kõrgetasemeline rühm, kellel peavad olema selged volitused ja tööprogramm.

3.17

Lisaks on oluline, et puuetega inimeste võrdsed võimalused integreeritakse Euroopa Liidu erinevatesse protsessidesse, mis kasutavad avatud koordineerimismeetodit. See on seda olulisem, et puuetega inimeste poliitika kuulub ka edaspidi üldjoontes riiklikku pädevusse. Euroopa aasta lõpust saadik oleme kahjuks täheldanud, et viited puuetega inimestele on muutumas harvemaks ning asjaomaseid sihte seatakse vähem, nüüdseks on need Lissaboni agendast kadunud.

4.1

Euroopa puuetega inimeste aasta 2003 oli suures osas edukas tänu alt-üles lähenemisviisile. Teatises rõhutatakse, et aasta käivitas ning seda edendas Euroopa puuetega inimeste liikumine, kes osales väga aktiivselt aasta ettevalmistamises ja arengus. Kahetsust tekitav on tõdeda, et kõnealust lähenemist ei rakendatud otsuste suhtes järgnevatel aastatel, millel on nähtavad tagajärjed sihtrühmade ja laiema avalikkuse tegevusele ning huvile.

4.2

Puuetega inimeste organisatsioonide ulatuslik osalemine puuetega inimeste aasta Euroopa teavituskampaania arendamises peab jätkuma; seda tuleb isegi suurendada võrdsete võimaluste Euroopa aastal 2007, võttes arvesse hõlmatud huvirühmade mitmekesisust. Oluline on, et sihtrühmad tajuksid, et vahendid ja raamistik rahuldavad sihtrühmade vajadusi, ning et neile antakse vastutus ürituste eest nende edu tagamiseks. Samuti on oluline, et aasta kinnitamise ja selle ametliku alguse vahel oleks piisavalt aega ettevalmistusteks.

4.3

Välishindajad rõhutasid, et finantsmääruste järgimine asetas liiga raske koorma liikmesriikidele ja lepingupartneritele, samuti Euroopa Komisjonile, kes oleks võinud investeerida enam aega täiendavate algatuste käivitamiseks. Euroopa Komisjon peaks seda arvestama finantsmääruste ja rakenduseeskirjade käimasoleval läbivaatamisel.

4.4

Lisaks võimaldaks näitajate ja seiresüsteemi väljatöötamine liikmesriikidel registreerida nende tegevust puudutavad andmed, mis toob kaasa heade tavade alase teabe tõhusa jälgimise ja kogumise.

4.5

Euroopa aasta ei peaks olema ainuüksi teadlikkuse tõstmise või tähistamise võimalus, vaid pigem täiendavate algatuste hüppelaud. Euroopa puuetega inimeste aasta 2003 äratas mitmeid ootusi nii riiklikul kui Euroopa tasandil. Oluline on, et teadlikkuse tõstmise kampaaniad muudetaks alaliseks praktikaks ning et eksisteeriks adekvaatne poliitika ning õiguslik raamistik, mis vastaks aasta jooksul kerkinud väljakutsetele. Ressursside kättesaadavus on samuti keskse tähtsusega aasta jooksul loodud partnerluste ning uuenduslike projektide jätkamiseks.

5.1

EMSK pühendus Euroopa puuetega inimeste aastal 2003 mitmetele algatustele. Käesolev aruanne annab võimaluse võetud kohustusi hinnata ning teha ettepanekuid mõningateks tulevasteks meetmeteks.

5.2

EMSK moodustas komitee liikmetest ning ametnikest puudeküsimuse rakkerühma, eesmärgiga valmistada ette ja rakendada EMSK tegevusi Euroopa aastal.

5.3

EMSK toonitas Madridi deklaratsiooni põhimõtteid ning kohustus neid levitama (4). EMSK võttis Euroopa puuetega inimeste aasta 2003 ettevalmistamise ning jälgimise käigus vastu mitmeid arvamusi (5), mida levitati ulatuslikult Euroopa institutsioonides ning asjaomastes organisatsioonides. Lisaks korraldas EMSK kaks seminari puuetega inimeste tööhõive ning Euroopa puuetega inimeste aasta 2003 hindamise kohta.

5.4

EMSK pühendus puudeküsimuste lülitamisele oma tegevuse kõikidesse valdkondadesse ning puuetega inimeste huvide, õiguste ja kohustuste arvestamisele kõikides oma arvamustes. Kuigi arenguruumi on veel piisavalt, liigub EMSK õiges suunas ning puuetega inimeste küsimusi arvestavate komitee arvamuste hulk kasvab, seejuures juhitakse teiste institutsioonide tähelepanu puuetega inimeste õigustele.

5.5

EMSK võttis arvamusi puuetega inimeste kohta vastu nii omaalgatuslikult kui vastuseks komisjoni teatistele või õigusaktide ettepanekutele (6). Eriti võiks mainida EMSK koostatud arvamust, milles antakse juhiseid puudeküsimuste juurutamise ja puuetega inimeste organisatsioonide konsulteerimise kohta (7). Mitmed komitee arvamused hõlmavad puudeküsimusi tööhõive, sotsiaalse hõlvamise ja tööstuse kontekstis (8). EMSK kohustus samuti regulaarselt korraldama hindamisi, mille 2006. aastal viib läbi komitee töörühm.

5.6

Lisaks arvestas EMSK kättesaadavuse nõuetega oma uue peahoone renoveerimisel, mis avati 2004. aasta mais. Uus peahoone võimaldab EMSK-l luua peaaegu võrdse juurdepääsu puuetega liikmetele ja teenistujatele. Selle tulemusel on EMSK hoones peetud seminare, kus osalesid ka puuetega inimeste organisatsioonid. See on eeskujuks teistele Euroopa Liidu institutsioonidele ja organitele.

5.7

EMSK võtab teadmiseks 2003. aastal uuendatud Euroopa Ühenduste ametnike personalieeskirjad ning selle sätted, mis lihtsustavad puuetega inimeste värbamist. Siiski märgib EMSK, et puuetega inimeste värbamise suurendamiseks on vaja on proaktiivsemat lähenemist.

5.8

EMSK kutsub Euroopa Komisjoni üles võrdsete võimaluste Euroopa aasta 2007 raames analüüsima puuetega inimeste tööd puudutavaid muudatusi personalieeskirjades.

5.9

Samuti kutsub EMSK üles looma praktikantide süsteemi puuetega inimestele. Võrdsete võimaluste Euroopa aasta 2007 oleks õige aeg sellise hinnangu korraldamiseks.

6.1

EMSK on oma arvamustes alati rõhutanud, et Euroopa puuetega inimeste aasta edu tuleks mõõta konkreetsete tulemuste alusel.

6.2

EMSK kahetseb, et Euroopa puuetega inimeste aasta 2003 ei viinud puuetega inimeste mittediskrimineerimist käsitlevate ulatuslike õigusaktide vastuvõtmiseni Euroopa Liidu kõigis poliitikavaldkondades.

6.3

EMSK tervitas oma 2004. aasta veebruaris vastuvõetud arvamuses võrdseid võimalusi puudutavat Euroopa tegevuskava 2003. aastaks. EMSK rõhutas samas arvamuses, et tegevuskava ei olnud piisavalt ambitsioonikas ning tegi Euroopa Komisjonile ettepaneku täiendavate meetmete kaalumiseks (9).

6.4

EMSK märgib, et hiljuti avaldati esimene iga kahe aasta tagant esitatav aruanne puuetega inimeste olukorrast ning Euroopa tegevuskava järgmise etapi uued prioriteedid (10).

6.5

Vajalikud on soovitused puuetega inimeste sotsiaalkaitse, tööhõive ja elukestva õppe Euroopa strateegiate mõju kohta. See on eriti oluline, kuivõrd puuetega inimesi ei mainita uues ajakohastatud Lissaboni strateegias ning 2005. aastal esitletud riiklikes reformikavades. EMSK tervitab antud kontekstis töödokumenti puudeküsimuse integreerimise kohta tööhõive strateegiasse (11) ning kutsub Euroopa Komisjoni üles läbi viima kõnealuse dokumendi mõju hindamise.

6.6

Samuti tervitab EMSK Ühendkuningriigi eesistumisajal tehtud ettepanekut korraldada iga-aastane ministrite konverents puudeküsimuses, et edendada kõrgetasemelist poliitilist arutelu puuetega inimeste organisatsioonide osalusel.

6.7

EMSK usub, et Euroopa Komisjon peaks koostöös puuetega inimeste organisatsioonidega välja töötama vahendi, hindamaks Euroopa Liidu õigusaktide mõju puuetega inimestele ning koostama erinevate peadirektoraatide ametnikele kursused selle kasutamiseks.

6.8

Amsterdami lepinguga võttis Euroopa Ühendus endale kohustuse arvestada puuetega inimestega siseturu meetmete koostamisel. 22. deklaratsiooni ei ole kahjuks rakendatud, mis on toonud kaasa kasvavad tõkked kaupade ja teenuste kättesaadavusele.

6.9

EMSK kutsub Euroopa Komisjoni üles käivitama algatust, mis ühendaks siseturu küsimustega tegelevad ametnikud ja puuetega inimeste organisatsioonide eksperdid strateegilise kava väljatöötamiseks.

6.10

EMSK tervitab liikumispuudega lennureisijate määruse kiiret vastuvõtmist. Määrus aitab vähendada puuetega inimeste diskrimineerimist lennureisidel. Komitee tervitab ka mitmeid teisi seadusandlikke algatusi transpordivaldkonnas, mis edendavad samuti puuetega inimeste õigusi.

6.11

EMSK kutsub üles lisama kättesaadavuse nõuded kõikidesse Euroopa Liidu antavatesse toetustesse ning Euroopa Liidu hankepoliitikasse.

6.12

EMSK jälgib samuti tähelepanelikult läbirääkimisi puuetega inimeste inimõiguste konventsiooni üle ning tervitab Euroopa Liidu ettepanekut Euroopa ühenduste liitumiseks konventsiooniga, mis pakub kaitset Euroopa Liidus elavatele puuetega inimestele, samuti Euroopa Liidu institutsioonide ja organite õigusaktidega ühinemiseks.

6.13

EMSK on seisukohal, et diskrimineerimise ohjeldamiseks kõikides Euroopa Liidu pädevusvaldkondades on vaja täiendavaid õigusakte. Komitee ootab teostatavusuuringu tulemusi; uuring puudutab täiendavaid seadusandlikke algatusi mittediskrimineerimise valdkonnas. Lisaks on komitee kindel, et järgmisel aastal tehakse ettepanek puudedirektiivi koostamiseks.