3.2.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 28/47

1.1

Aastateks 2020–2030 lisanduvad praegu 25 liikmesriigist koosnevasse Euroopa Liitu kahtlemata uued liikmesriigid, näiteks Rumeenia, Türgi, Bulgaaria, Horvaatia jne. Ennustamata muid võimalikke liitumisi, on siiski tõenäoline, et koostöö ja vahetusprogrammide osas laieneb Euroopa Liidu vahetu mõjuala kaugematele riikidele nagu Ukraina, Gruusia ja Venemaa.

1.2

Sellisel praktiliselt mandri mõõtmetega alal, mis ulatub ristkülikuna 6 000 km idast läände ning 4000 km põhjast lõunasse, tekivad uued nõudmised reisijateveole, võimaldamaks isikute vaba liikumist ja seega vabaduse põhimõtete rakendamist, arendamaks välja kultuuriliste kogemuste vahetamisel põhinev Euroopa demokraatia mudel ning edendamaks majanduslikku arengut.

1.3

Transpordivahendite sellisel arendamisel, et see vastaks liikuvuse tõenäolistele vajadustele kahe- või kolmekümne aasta pärast, tuleb lähtuda 2000. aasta Lissaboni tippkohtumisel seatud eesmärkidest:

“Euroopa peab saama maailma kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmuspõhiseks majandusjõuks, mis suudab tagada säästva majanduskasvu, sellest tulenevalt rohkem ja paremaid töökohti ning suurema sotsiaalse ühtekuuluvuse.”

1.4

Seega peavad nii inimeste isikliku transpordi kui ühistranspordi arengut käsitlevad ettepanekud arvesse võtma järgmist:

1.5

Reisijateveo liikide arendamise analüüsimisel ja meetmete tarvitusele võtmisel tuleb arvestada võrdseid võimalusi ning võtta arvesse nii liikumispuudega kui puudega reisijaid, eakaid reisijaid ja väikelapsi. Liikumispuudega reisijatele sõltumatu ja takistusteta liikumise tagamiseks tuleks luua õiguslikud sätted, millega tagatakse, et tulevased transpordivahendid ja nendega seotud infrastruktuurid on puudega isikutele ligipääsetavad, nagu näiteks õhutranspordisektoris, mille kohta on komisjon teinud liikumispuudega isikute õigusi täpsustava ettepaneku (1).

1.6

Komitee märgib, et viimasel paaril aastakümnel on Euroopa Liit aktiivselt tegelenud kaubavedude küsimusega ning välja töötanud arvukad algatused kaubaveo mahu suurendamiseks, et edendada Euroopa kaubandust ja seeläbi majanduslikku arengut. Transpordi infrastruktuurid on seega loodud peamiselt maanteetranspordi valdkonnas, mõnevõrra vähemal määral raudteetranspordi vallas ning eriti vähe siseveetranspordis.

1.7

2005. aasta lõpuks esitab komisjon teatise, mis käsitleb valges raamatus “Euroopa transpordipoliitika aastani 2010: aeg otsustada” esitatud ettepanekute osas saavutatud tulemuste vahearuannet. See võimaldab kindlaks teha, kas kasutajad on seatud transpordipoliitika keskmesse, ning kontrollida, kas säästva arengu arvestamine on kaubaveol suurendanud maanteetranspordile alternatiivsete võimaluste (raudteed, sise- ja mereveeteed) kasutamist. Sobival hetkel esitab komitee kõnealuse vahearuande põhjal tavapärases vormis arvamuse, millele siin aga ei keskenduta.

1.8

Kuni veel aruannet pole esitatud, nendib komitee, et kuigi on olemas Rahvusvahelise Raudteeliidu prognoosid Lääne-Euroopa reisijate ja läbitavate kilomeetrite kohta aastateks 2010–2020 (2), puudub üldine reisijateveo ülevaade. Juba mitmeid aastakümneid tundub olevat olnud üldine seisukoht see, et kaubavedude nõuete ja vajaduste rahuldamine pakub sobivaid lahendusi ka reisijateveo valdkonnas. Sellest seisukohast on ilmselgelt lähtutud ka maanteeinfrastruktuuride arendamisel: samu infrastruktuure kasutatakse nii kauba- kui reisijatevedudel (nii era- kui ühissõidukite jaoks: autod, bussid). Maanteed on alati pidanud täitma sellist topeltülesannet. Liikluse praegune areng muudab kauba- ja reisijateveo koostoimimise paljudel teedel keeruliseks või isegi ohtlikuks. Üksnes kaubavedude vajadustele keskendumise tulemus on nii kauba- kui reisijateveoks kasutatavate maanteeinfrastruktuuride eelistamine teiste transpordiliikide arvelt.

1.9

Komitee on seisukohal, et selline olukord:

1.10

Eelöeldut arvestades soovib komitee, kelle ülesanne ei ole teha uurimusi, et komisjon algataks võimalikult kiiresti laialdase analüüsi, mille eesmärgid on järgmised:

2.1.1

Komitee soovib, et komisjon võtaks tarvitusele meetmed suurendamaks Euroopa poliitiliste juhtide ja kodanike teadlikkust nii Euroopa praegustest kui lähituleviku geograafilistest piiridest. Aastateks 2020–2030 on praegu 25 liikmesriigist koosnev EL kindlasti võtnud vastu uusi liikmesriike. Samuti on liit tänu lähedusele teistele riikidele (või tänu koostööle naaberriikidega) laiendanud oma vahetut mõjuala, mis ulatub üle kogu Euroopa mandri. Sel alal tuleb nii reisijate- kui kaubaveo probleeme käsitleda hoopis teisel tasandil.

2.1.2

Praegu tajuvad vaid vähesed eurooplased, et Euroopa Liit ja selle mõju katavad ala, mis ulatub ida-lääne suunal Atlandi ookeanist Musta mere ja Volga jõeni Venemaa südames või Läänemereni ning põhja-lõuna suunal Vahemereni — ja seega Aafrika rannikuni.

2.1.3

Sellisel uuel alal on muutunud ka liikumiseks vajalikud vahemaad ja ajad — neid ei saa enam käsitleda lihtsalt varasema olukorra jätkuna, võttes arvesse keskpikas perspektiivis prognoositavaid piiranguid tehnoloogia ja kiiruse osas.

2.1.4

Pealegi soodustavad üleilmastumine ning teatavate suure rahvaarvuga riikide oodatav ja tõenäoline elatustaseme tõus transpordivajaduste suurenemist, arvestades sadasid tuhandeid väljaspool Euroopa Liitu elavaid inimesi, kellel on soov või vajadus teha igal aastal Euroopasse suhteliselt lühiajalisi järjestikuseid reise. Komitee arvab seega, et Euroopa uute mõõtmetega arvestamisel tuleb keskenduda nii vahemaadele (Euroopa territooriumil ja selle vahetus mõjualas ning rahvusvaheliste sidemete alal) kui vajalikule ajale (reisi kestus, transpordivahendite kiirus, reisimiseks vajaliku aja optimeerimine, lähtudes reisijate soovidest ja olemasolevatest piirangutest).

2.2.1

Inimeste reisimise peamised põhjused

2.2.2

Komitee soovitab lähemalt analüüsida järgmisi isikute reisimise põhjuseid (nimekiri ei ole täielik):

2.2.3

Komitee soovitab, et ta taotletav üldine analüüs keskenduks reisimisele, mis tekitab korduvaid või pidevaid isikute liikumise märkimisväärseid voogusid.

—

reisimine üksi või väga väikestes rühmades (mõned inimesed, paar, perekond vms)

NB! Väikest rühma võiks näiteks piiritleda vastavalt liikluseeskirjale lubatud reisijate arvuga sõiduautos;

—

reisimine eri sihiga rühmas (töötajad ametialasel reisil, turistid, pensionärid, puhkajad jne).

2.2.6

Eelnimetatud põhjustel soovib komitee eristada järgmisi vahemaade kategooriaid:

2.2.7

Samuti peaks vahemaid käsitlev peatükk hõlmama reisimist ühest riigist teise ja ühelt mandrilt teisele, et oleks võimalik arvesse võtta Euroopa Liitu sisse tulevaid ja liidust välja minevaid inimvoogusid.

2.2.8

Komitee soovib, et taotletav üldine analüüs keskenduks transpordivahenditele ja isikute liikumisel kasutatavatele infrastruktuuridele. Kõnealuses valdkonnas tuleb lisaks olemasolevate ja laialdaselt tuntud vahendite määratlemisele, hindamisele ja optimeerimisele uurida eelarvamusteta ka uusi võimalusi selles valdkonnas järgnevate aastakümnete jooksul loodava tehnika ja tehnoloogia kiireks integreerimiseks. See eeldab, et komisjon teeb ettepanekuid transpordivahendite arengu uurimisprogrammide toetamiseks, korraldamiseks ja kooskõlastamiseks ning tulevaste vajaduste prognoosimiseks, võimaldades samas ära kasutada ka sobivaid võimalusi.

2.2.9

Reisijateveo praeguseid transpordivahendeid võib üldise analüüsi raames liigitada järgmiselt:

2.3.1

Olles uurinud arvulisi andmeid olemasolevates prognoosides inimeste reisimise kohta järgmistel aastakümnetel, nendib komitee, et selles osas on tõsiseid puudujääke. Transpordisektori mineviku kohta on läbi viidud suhteliselt palju uuringuid, kuid nende andmete põhjal ei ole võimalik teha piisavalt usaldusväärseid prognoose tulevikuks. Need ei võimalda võtta arvesse kõige viimaseid muutusi nagu ELi liikmete arvu tõusu 25ni, kavandatavaid laienemisi keskpikas perspektiivis ega muutusi ELi vahetus mõjualas asuvates riikides.

2.3.2

Komiteele teadaolevalt ei ole praeguseks läbi viidud ühtegi uuringut selle kohta, kuidas mõjutaks Euroopa Liitu muutused arenguriikide elatustasemetes, mis võimaldaks 2020. aastaks (Hiina puhul) või 2030. aastaks (India puhul) reisida sadadel miljonitel inimestel koduriigist väljapoole, nagu ennustatakse eri allikatest pärinevates prognoosides. Sageli prognoositud arv — 100 miljonit välisriiki reisivat hiinlast aastas 2020. aastaks — ei tundu praegu enam olevat realistlik. Samas moodustab see vaid 8 % Hiina rahvastikust. See on väiksem näitaja kui välismaale reisivate jaapanlaste osakaal (umbes 12 miljonit inimest). Hiljutine uurimus näitab, et praegu on keskmiselt 4 % hiinlastest jõudnud Euroopa keskmisele elatustasemele — protsendiliselt on seda küll vähe, kuid arvuliselt on see enam kui 50 miljonit inimest!

2.3.3

Eeldades, et vaid 50 miljonit hiinlast soovivad reisida Euroopasse, tehes selleks lühiajalisi (keskmiselt kümnepäevaseid) mitme riigi külastamist hõlmavaid lennureise, soovib komitee, et Euroopa Liit uuriks lähemalt transpordisuutlikkuse vajalikku arengut, olles eelnevalt kontrollinud esialgseid prognoose. Samuti kutsub komitee liikmesriike üles eraldama vastavalt kohandatud vahendeid, et kasutada ära majanduslikku kasu, mida turismi selline areng kaasa võib tuua. Kui ei suudeta vastata Hiina ja India turistide vajadustele reisimisel, siis eelistavad nad reisida riikidesse, mis suudavad neid paremini vastu võtta.

2.3.4

Komitee võttis huviga teatavaks 2004. aasta septembris komisjoni avaldatud toimiku “Euroopa energia ja transport: peamiste tõukejõudude stsenaarium”. Selles on ära toodud prognoosid mitmes valdkonnas aastateni 2010, 2020 ja 2030 ning seda võiks kasutada viitedokumendina. Eesmärk on eelkõige uurida energiavajadusi ning võimalusi keskkonda vähem saastavate ja/või taastuvate energiaallikate kasutamiseks. Neljas peatükk keskendub selles perspektiivis transpordile ja võimaldab teha mõningaid prognoose, et tuua välja olemasolevad andmed nii reisijateveo kui ka kaubaveo kohta, mille kohta on praegu rohkesti statistikat.

2.3.5

Aruande lisas  (3) on ära toodud mõned viited kavandatavatele muudatustele.

Prognoosid on tehtud 30 riigi kohta (25 liikmesriiki, millele komisjon lisas ka Rumeenia, Bulgaaria, Šveitsi, Norra ja Türgi). Üldiselt on neis riikides järgmise 40 aasta jooksul oodata reisijateveo mahu suurenemist. (Gpkm = Gigapassenger per kilometre)

2.3.6

Komitee märgib, et huvitaval kombel näitavad kasvuprognoosid tulevate aastakümnete kohta väiksemat kasvu kui ajavahemikul 1990–2000. Selle põhjal võib oletada, et inimeste liikuvus ei ole enam majanduse aktiivsuse kriteerium.

2.3.7

Ajavahemikus 2000–2030 kasvab erasõidukitega maanteel liikuvate isikute arv 45 %, samas kui raudteetranspordi maht suureneb vaid 30 %. Õhutranspordi mahu kasvuks prognoositakse aga 300 %. Komitee pädevuses ei ole hinnata kõnealuste prognooside ühtsust, kuid ta märgib, et seda tuleks põhjalikumalt uurida, et saada olukorrast ülevaade nii keskpikas kui pikas perspektiivis.

2.3.8

Komitee taotleb seega, et komisjon algataks spetsiaalse kõikehõlmava eelanalüüsi, et hinnata võimalikult täielikult inimeste transpordivajadusi, nii kvantitatiivseid kui kvalitatiivseid, aastateni 2020 ja 2030.

2.3.9

Analüüsi peaks kaasama lisaks eelnimetatud dokumendis komisjoni poolt loetletud 30 riigile ka ELi vahetus mõjualas asuvad riigid (Horvaatia, Albaania, Ukraina, Venemaa, Põhja-Aafrika riigid jne), kellel järgmise 25 aasta jooksul kujunevad mis tahes kujul tihedamad suhted ELiga.

2.3.10

Eelanalüüs peaks samuti võimaldama hinnata arenguriikide (nt Hiina, India) turistide reisimise mõju nii Euroopa Liidu välis- kui siseturismile.

3.1

on seisukohal, et laienenud Euroopa Liidus tuleb kindlasti tagada isikute liikumisvõimalused, et tugevdada ELi demokraatiat ja ühtekuuluvust;

3.2

nendib, et praegu on inimeste reisimise kohta aastani 2030 olemas vaid üksikud perspektiivuuringud, mis võimaldaks analüüsida mõju transpordivajadustele ja vastavatele infrastruktuuridele;

3.3

märgib, et mis tahes Euroopa kontinenti hõlmavate infrastruktuuride puhul on vaja väga pikki rajamise tähtaegasid (kuni kakskümmend aastat);

3.4

on seisukohal, et praegu olemasolevate andmete põhjal, mis lubavad ennustada reisijateveo nõudluse märkimisväärset suurenemist, peaks Euroopa Komisjon algatama uuringud ja seejärel küsimuse laialdase analüüsi, tehes seda paralleelselt kaubaveo uuringute ja analüüsidega;

3.5

teeb ettepaneku, et analüüsi tulemusi võiks käsitleda 2010. aastaks koostatavas transpordipoliitika valges raamatus, kus oleks 2001. aasta analüüsiga võrreldes kesksemal kohal reisijateveo sektori vajaduste rahuldamine aastani 2020 ja 2030; Selles võiks keskenduda järgmistele teemadele:

3.6

soovitab komisjonil määrata ühiselt asjassepuutuvate liikmesriikidega kindlaks vahendid, millega tagada optimaalsetes tingimustes ja kooskõlas säästva arengu põhimõtetega isikute liikumisvõimalused. Seejuures tuleks arvesse võtta eelkõige järgmist:

3.7

rõhutab, et Euroopa Liit peab kontrollima, et liikmesriigid pakuvad transporditeenust, milles on tasakaalus nii kauba- kui reisijateveo valdkond, ning soovib, et teda teavitataks laialdase analüüsi algatamisest ja hoitaks sellega kursis ning et temaga konsulteeritaks lõppjärelduste osas.