3.2.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 28/52

—

“Ettepanek: nõukogu määrus, mis käsitleb ühist turukorraldust suhkrusektoris”

—

“Ettepanek: nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1782/2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks”

—

“Ettepanek: nõukogu määrus, millega luuakse ajutine kava suhkrutööstuse ümberkorraldamiseks Euroopa Ühenduses ning muudetakse määrust (EÜ) nr 258/1999 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta”

1.1

Kakskümmend üks Euroopa Liidu riiki toodavad peedisuhkrut. Prantsusmaa ülemeredepartemangud ja vähesel määral ka Hispaania toodavad roosuhkrut (280 000 tonni). Kokku kõigub Euroopa suhkrutoodang sõltuvalt aastast vahemikus 17 kuni 20 miljonit tonni, samas on Euroopa aastane suhkrutarbimine hinnanguliselt 16 miljonit tonni.

1.2

Külvikorra alusel kasvatatavat suhkrupeeti kasvatavad 320 000 põllumeest 2,2 miljonil hektaril (keskmiselt pisut üle 7 ha peedikasvataja kohta). Peeti töödeldakse umbes 236 suhkruvabrikus, mis annavad otseselt tööd ligi 75 000 töötajale, kelle hulgas on nii alalisi töötajaid kui hooajatöölisi. Suhkrupeedi- ja suhkrusektor annab Euroopas otseselt või kaudselt tööd kokku 500 000 inimesele.

1.3

Euroopa Liidus toodetakse ka 500 000 tonni isoglükoosi ja 250 000 tonni inuliinisiirupit ning rafineeritakse toorest roosuhkrut (millest suurem osa — 1,6 megatonni — imporditakse AKV riikidest (1))

1.4

Suhkru-, isoglükoosi ja inuliinisiirupi sektoris uuendati tootmiskvootide süsteemi viimati aastal 2001.

1.5

Komisjon esitas 14. juulil 2004 teatise suhkrusektori reformi kohta (2), mille kohta EMSK võttis 15. detsembril 2004 vastu arvamuse (3)

1.6

22. juunil 2005 esitas komisjon kolm seadusandlikku ettepanekut (4), mis on käesoleva arvamuse teemaks.

Samal ajal esitas komisjon ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus sidusmeetmete kohta suhkruprotokolliga ühinenud riikide suhtes, keda mõjutab ELi suhkruturu korralduse reformimine (5)

1.7

Komisjoni seadusandlik ettepanek erineb 14. juuli 2004. aasta teatisest järgmiste aspektide poolest:

2.1

EMSK leiab, et suhkruturu ühise korralduse reform on vajalik. Selles seoses tuletab ta meelde oma 15. detsembri 2004. aasta arvamust (6)ja konkreetselt selle punkte 2.1, 2.4, 2.6, 2.7, 2.8, 2.9, 2.10.

2.2

Siiski tõdeb EMSK, et reformiettepanek läheb palju kaugemale sellest, mis esitati 14. juuli 2004. aasta teatises. Hindade ja tootmise langus on palju järsem ja eksport lõpetatakse kiiresti. Seega saadab ettepanek meie konkurentidele WTO läbirääkimistel väära signaali. Ettepanek ei kaitse eesmärki kindlustada selline Euroopa suhkrutootmine, mis suudaks tagada turunõudluse katmise, eriti piirkondades, kus ümberkorraldamine on keeruline.

2.3

EMSK on mures pakutud hinna- ja tootmise languse mõju pärast põllumajandustootjate sissetulekule ja tööhõivele. Selles seoses rõhutab ta suhkrutööstuse olulist rolli paljude piirkondade majanduses. EMSK leiab, et ettepanek ei arvesta Euroopa põllumajandusmudeliga ja nõukogu palju kordi korratud tahtega toetada traditsioonilist põllumajandust ka vähemsoodsas olukorras olevates piirkondades ja liikmesriikides, ka ei arvesta see multifunktsionaalsusega, jätkusuutlikkusega ega Lissaboni strateegiaga. Reformiettepanekud toovad kaasa 150 000 töökoha kaotuse suhkrusektoris ja sellega seotud sektorites.

2.4

EMSK ei usu, et komisjoni valitud reformivariant, mis seisneb turutasakaalu taotlemises hindade alandamise kaudu, võiks saavutada oma eesmärki, nimelt Euroopa elujõulise suhkrupeedikasvatuse ja suhkrutööstuse pikaajalist säilimist ja kohustuste järgimist, mis Euroopa on võtnud suhkrut tarnivate soodustatud arengumaade suhtes. EMSK on veendunud, et tuleb teha kõik võimalik vältimaks olukorda, kus suhkru SWAPi (kolmnurkkaubanduse) kaudu, millest ei ole mingit kasu vähimarenenud riikidele, avaneksid Brasiiliale maailmaturu uued osad. Selles seoses soovib komitee rõhutada, et Brasiilia suhkrutootmine, mis toetub suuresti riigi bioetanooli ja rahanduspoliitikale, rajaneb vastuvõtmatutel sotsiaalsetel, keskkonna ja maaomandi tingimustel, kuid mis tagavad äärmiselt madalad tootmiskulud ja tootmise kasvu viimastel aastatel, mille tagajärjel on suhkruvarud maailmaturul suurenenud ja suhkru hind vastavalt langenud. EMSK leiab, et ELi turule pääsemise tingimuseks peaks olema vastavus Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 1998. aasta konverentsi deklaratsioonis viidatud sotsiaalsetele normidele.

2.5

EMSK (7)“hinnangul on väljapakutud hindade alandamine ja kvootide vähendamine tõsine samm suhkruturu täieliku liberaliseerimise suunas. See ei saa pakkuda jätkusuutlikku tulevikuväljavaadet suhkrupeedikasvatajatele, suhkrusektori töötajatele ja Euroopa riikide tarbijatele.”

2.6

Seepärast ei mõista EMSK (8), miks komisjon ei toetanud ideed pidada vähimarenenud riikidega läbirääkimisi soodusimpordikvootide üle, nagu need riigid soovivad. See võimaldaks senisest sihipärasemalt rahuldada vaeseimate arengumaade huve ja saavutada Euroopas tasakaalustatud turupakkumine jätkusuutlike hindadega. EMSK juhib tähelepanu fundamentaalsele vastuolule komisjoni seisukohas: ühelt poolt õigustab komisjon suhkrusektori ühise turukorralduse radikaalset reformi algatuse “Kõik peale relvade” abil, teiselt poolt aga keeldub rahuldamast vähimarenenud riikide selgelt väljendatud soovi saada sooduskvootide süsteem.

2.7

EMSK (9)ei usu, et suhkruhindade märkimisväärne langus tuleks kasuks tarbijaile. 70 % suhkrust kasutatakse töödeldud toodetes, mistõttu on väga keeruline vähendada tarbijate makstavat hinda. Pealegi ei ole riikides, mis on oma turud avanud, tarbijate makstav hind langenud.

2.8

EMSK ei mõista, miks komisjon tegi ettepaneku töötlemata suhkru eksport kiiresti tühistada. Vaatamata kaotusele WTO suhkrukomisjonis on Euroopa Liidul õigus eksportida 1 273 000 tonni subsideeritud töötlemata suhkrut, olenemata sellest, kas tegemist on toetusi saava kvoodisuhkru või toetusi mittesaava kvoodivälise suhkruga. Suhkrupeedikasvatuse saagikus varieerub teataval määral ja turule avaldavad mõju ka muutused impordi mahus. Seepärast oleks soovitav saavutada ekspordi kaudu mõningane paindlikkus, et võimaldada kvoodisuhkru või kvoodivälise suhkru ühtlasemat kättesaadavust. See tagaks tootmise järjepidevuse ning töötajate ja varustuse otstarbeka kasutamise.

2.9

EMSK toetab komisjoni ettepanekut sektori vabatahtliku ümberkorraldamise kava kohta, mis parandaks oluliselt ümberkorraldamise elluviimise tingimusi. Siiski soovib komitee, et kõnealust kava täiendataks, et arvestada peedikasvatajate ja suhkrutööstuse töötajate huve.

2.10

EMSK (10) üldhinnangu kohaselt ei ole komisjon adekvaatselt kaalunud oma ettepaneku mõju, mis toob kaasa Euroopa ja arengumaade põllumajandussektori (põllumajandus ja esmane töötlemine) ressursside suureulatusliku ülekandumise rahvusvahelistele toiduaineid tootvatele ja turustavatele suurettevõtetele ning mis ühtlasi hävitab suure osa Euroopa ja AKV riikide suhkrutööstusest praktiliselt ainult Brasiilia suhkrutootmise huvides (11)

3.1

EMSK tervitab asjaolu, et vastavalt komitee taotlusele teeb komisjon ettepaneku kehtestada määrus ajavahemikuks 1.6.2006–20.9.2015.

3.2

EMSK hinnangul on ettepanekus pakutud hinnalangused liiga suured ning neil poleks pealegi mingit mõju suhkru impordile kaubavoogude kolmnurkliikumise kaudu (maailmaturu, vähimarenenud riikide ja ELi vahel), mille suurus kõiguks vastavalt maailmaturu hindade ja vahetuskursside muutustele. Seetõttu soovib komitee, et hindade alandamine oleks võimalikult väike, piirdudes WTO läbirääkimiste tulemustele vastavate nõuetega, ning järkjärguline, nagu seda on tariifide alandamine, mis eelkõige annaks uutele liikmesriikidele vajalikku kohanemisaega.

Samuti palub komitee nõukogul pöörata erilist tähelepanu keerulises olukorras olevate või peedikasvatusele vähe tasuvaid alternatiive pakkuvate piirkondade põllumajandustootjate probleemidele.

3.3

Komitee on üllatunud, et ettepanekus nähakse ette tootmismaks peedikasvatajatele ja tootjatele, samas kui kvoodid on tarbimisest märkimisväärselt väiksemad ja komisjoni lähenemise aluseks on konkurentsi edendamine Euroopas toodetud ja imporditud suhkru vahel. Kõnealune maks diskrimineerib ühenduse suhkrukasvatajaid ja -töötlejaid. Vastavalt nõuab EMSK, et maks kas kaotataks või laiendataks seda kogu imporditud suhkrule.

3.4

EMSK leiab, et tõhus suhkrusektori ühine turukorraldus (CMO) on võimatu, kui ei leita võimalust mingil viisil importi piirata. Komitee soovitab seega lisada sätted, mis keelustaksid suhkru SWAPi vähimarenenud riikidega ja mis, juhul kui komisjon otsustab turult kõrvaldada teatava hulga tonne kvoodisuhkrut (kõrvaldamismenetlus) või kui rakendatakse mõnda eraladustamist soodustavat meedet (turuhind, mis on madalam võrdlushinnast), kohaldaksid vähimarenenud riikidest pärit impordi suhtes automaatselt koguselist kaitseklauslit.

3.5

EMSK leiab, et määruse ettepanek piirab eksporti põhjendamatult suurel määral. Komitee on arvamusel, et määrus peaks lubama kõiki ekspordivõimalusi, mida lubab WTO, sealhulgas eriti kvoodivälise suhkru lisakoguse eksporti, kui toetust saava kvoodisuhkru eksport pole saavutanud WTO poolt lubatud subsideeritud ekspordi koguselisi ja eelarvelisi piire.

Peale selle peaks määrus laskma vabaks toetust mitte saava kvoodivälise suhkru ekspordi.

3.6

EMSK taunib komisjoni poolt sekkumise asendamiseks pakutud turukorraldusmehhanismide nõrkust. Arvestades impordi ebakorrapärasust ja ettenähtamatust, mis toovad kaasa püsiva surve turule, on selge, et eraladustamine ja kohustuslik turult kõrvaldamine ei taga turu- ja võrdlushinna omavahelist vastavust. Vastavalt nõuab EMSK sekkumiskorra säilitamist.

3.7

EMSK võtab teadmiseks komisjoni ettepaneku hüvitada 60 % suhkurpeedikasvatusel saamata jäänud sissetulekutest toetuste abil. Komitee arvab, et hüvitised peavad olema õiglased ja nende protsent peab olema sarnane teiste põllukultuuride hüvitamise protsendiga. Komitee nendib, et suhkrupeedi tegelik hinnalangus, kui arvestada tootmismaksuga ja ohuga, et toimub veel 10-protsendiline lisalangus, võib ulatuda 50 protsendini. Neis tingimustes ei moodustaks hüvitis rohkem kui 51 %. EMSK soovitab seega väiksemat hindade alandamist ja suuremat hüvitismäära, esitatud eelarve piirides. EMSK rõhutab tungivalt asjaolu, et hindade alandamise hüvitamine ei kõrvalda vajadust pikaajalise toimega tõhusate juhtimisvahendite järele, kui soovitakse vältida turu kokkuvarisemist ja tagada põllumajandustootjate sissetulekuid.

3.8

EMSK tõdeb, et hüvitusettepanek näeb ette tootmisest lahutatud abi, mida jagatakse suhkrupeedi või siguri tootmiseks määratud hektarite alusel, mille kohta on sõlmitud A- ja B-suhkru ja inuliinisiirupi tootmise lepingud. EMSK on seisukohal, et liikmesriikidel peab olema täielik vabadus sobivate sätete abil anda suhkrupeedi- ja sigurikasvatajatele maksimaalset toetust, mis on piiratud ainult ettepanekus ette nähtud ülemmääraga. EMSK soovitab komisjonil hinnata toetuste tootmisest lahutamise pikaajalist mõju.

3.9

EMSK peab ebaloogiliseks, et ettepanek näeb ette isoglükoosi kvootide maksuvaba tõstmise 300 000 tonni võrra, kui samas on kehtestatud range ümberkorralduskava eesmärgiga vähendada märgatavalt kvoodisuhkru hulka ja kui miljoni tonni lisakvoodisuhkru eest, mida võidakse eraldada, tuleb maksta.

3.10

EMSK täheldab, et komisjon on ettepaneku algusse jätnud alles soovituse viia ellu vabatahtlik hüvitatud ümberkorralduskava, mis asendab kvootide kohustusliku vähendamise mehhanismi ja kvootide ülekantavuse Euroopa tasandil.

EMSK kutsub üles kasvatajate/töötlejate kaasotsustusõigusele ümberkorralduse küsimuses ja ümberkorraldustest mõjutatud kasvatajatele piisava hüvitise maksmisele.

EMSK märgib selles seoses, et 2006/2007. aasta lisahüvitis 4.68 eurot A- ja B-suhkrupeedi tonni kohta ümberkorraldusest mõjutatud suhkrupeedikasvatajatele on lihtsalt 2007/2008. aastal jõustuva hinnalanguse varajane hüvitamine. Seega pole tegu ümberkorraldusega seotud hüvitisega.

3.11

EMSK leiab, et nõukogu peaks omistama erakordselt suurt tähtsust mõjule, mida komisjoni ettepanek avaldab tööhõivele suhkrutoomise ümberkorraldusest puudutatud erinevates piirkondades. Komitee nõuab liikmesriikidelt ja komisjonilt, et need soodustaksid juurdepääsu Euroopa struktuurifondidele ja Euroopa Sotsiaalfondile eriti neis piirkondades, mida ümberkorraldused kõige enam puudutavad, ja uutes liikmesriikides, et leevendada reformi negatiivset mõju tööhõivele sotsiaalsete kavadega, mis lähevad märksa kaugemale kohustuslikust õiguslikust raamistikust. Tuleb soodustada uute töökohtade loomist, mitmekesistamist ja ümberkorraldusi.

3.12

EMSK peab selles seoses vajalikuks, et komisjon ja liikmesriigid kiireloomuliselt nii reguleerivate kui rahaliste vahendite abil toetaksid ennetavat poliitikat, mis soodustab biokütuseid, milles suhkrupeet mängib keskset rolli. EMSK arvates on tingimata tarvis edasi arendada meetodeid kvoodivälise suhkru kasutamiseks väljaspool toidusektorit.

3.13

EMSK juhib komisjoni ja nõukogu tähelepanu Balkani riikide suhkru impordi tugevalt destabiliseerivale mõjule naaberriikide turgudele. Komitee soovitab selgitada välja ja rakendada vajalikud kaitsemeetmed (eriti sekkumishinnast või võrdlushinnast kinnipidamine) ja nõuab võimalikult kiiret kvoodi kehtestamist Horvaatiale.

4.1

EMSK tunnustab suhkrusektori ühise turupoliitika kohandamise vajadust, kuid leiab, et reformiettepanekud lähevad nii toomise vähendamise kui hindade alandamise osas liiga kaugele.

Nende ellurakendamine tooks Euroopa suhkrusektorile kaasa märkimisväärseid negatiivseid tagajärgi ning tähendaks vähemalt 150 000 töökoha kaotamist, seda suuresti piirkondades, mis on juba niigi raskustes ja kus ei ole tulusat alternatiivi suhkrukasvatamisele.

4.2

EMSK kutsub nõukogu üles komisjonist suurejoonelisemale poliitikale Euroopa suhkrupeedi ja suhkru toomise osas, mis avalduks impordi mahulises piiramises ja õiguse andmises kasutada ära kõik WTO poolt lubatud ekspordivõimalused. Komisjoni pakutust 2 kuni 3 miljonit tonni suurem tootmine on tegelikult täiesti võimalik, konkreetselt impordi piiramise teel. See päästaks 50 000 kuni 75 000 töökohta ja umbes 50 000 suhkrupeedikasvandust paljudes piirkondades kogu ühenduses.

4.3

EMSK kardab, et algatuse “Kõik peale relvade” ja suhkru ühise turukorralduse reformi arengupoliitika-alased eesmärgid jäävad täitmata ning just seepärast toetab vähimarenenud riikide nõudmist läbirääkimiste järele Euroopa Liiduga suhkru impordikvootide üle. Igal juhul tuleb keelata SWAPi kasutamine ja kehtestada automaatsed kaitseklauslid ja käitumiskoodeks, mis sisaldaks sotsiaalse ja keskkonnaalase jätkusuutlikkuse ja riikide toidualase autonoomia (st võime iseseisvalt oma elanikkonda toiduga varustada) tagamise kriteeriumid, mida tuleb ühenduse turule pääsemiseks järgida.

4.4

EMSK soovitab säilitada kvoodisuhkru ja kvoodivälise suhkru ekspordivood, mis vastavad WTO poolt lubatud kogustele, jätkamaks meie lähimate traditsiooniliste klientide teenindamist.

4.5

EMSK nõuab, et hindade alandamine oleks järkjärguline ja rangelt piiratud rahvusvaheliste kohustuste täitmisega, ning et suhkrut käsitletaks vajaduse korral Doha arenguagenda (DDA) läbirääkimiste kontekstis tundliku tootena.

4.6

Komitee soovitab säilitada sekkumisrežiimi ja rakendada püsivalt tõhusaid turujuhtimise vahendeid.

4.7

EMSK nõuab, et suhkrupeedi kasvatajatele hindade langusest tuleneva sissetulekukaotuse osalisi hüvitisi võimalikult suurendataks ning need eraldataks tervikuna. EMSK rõhutab vajadust tagada toetuste jätkusuutlikkus ja säilitada suhkrueelarve.

4.8

Komitee toetab komisjoni ettepanekut ümberkorralduste kava kohta, kuid nõuab kasvatajatele kaasotsustusõigust ja toetuste maksmist tehaste sulgemise tõttu kannatavatele kasvatajatele, võimaldamaks neil oma ettevõtted ümber korraldada.

4.9

EMSK nõuab Euroopa struktuurifondide ja Euroopa Sotsiaalfondi mobiliseerimist, andmaks Euroopa suhkrutööstuse ümberkorraldamisest mõjutatud töötajatele lisaks vajalikele hüvitistele ka parimad võimalused uute elukutsete omandamiseks.

4.10

EMSK peab hädavajalikuks suhkrusektori kiireloomulist lülitamist energiadebatti (biokütuste poliitika), mis kujutab endast reformi negatiivsete tagajärgede hüvitamise vahendit.

4.11

Komitee nõuab, et kiiresti korrigeeritaks destabiliseeriv mõju, mida avaldab suhkru import Balkani riikidest.

4.12

Komitee kutsub nõukogu üles pöörama erilist tähelepanu raskustes olevatele või peedikasvatusele vähe tasuvaid alternatiive pakkuvatele piirkondadele.