22.3.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 71/30

1.1

e-tervishoiul on komisjoni teatise sissejuhatuses esitatud laiemas tähenduses potentsiaali tervishoiu efektiivsuse ja kulude kokkuhoiu parandamiseks. Kuid edu võti on selles, et kodanikud veenduksid, et e-tervishoiu kõik aspektid puudutavad just neid ja on kavandatud eeskätt nende huve silmas pidades. Seega on väga tähtis kaasata patsientide ja kodanikuorganisatsioonide esindajaid e-tervishoiu toodete, süsteemide ja teenuste kavandamisse. Süsteemide puhul, mis on mõeldud teatavatele patsiendirühmadele, tuleks kaasata nende patsientide tugirühmade esindajad. Kodanikele on väga oluline nende tervisekontrolli kaartide konfidentsiaalsuse küsimus.

1.2

Tuleb jälgida, et mõistet “kodanikele suunatud tervishoiuteenused kohaldatakse ka poliitika ellurakendamisel ja mitte ainult kavatsuste kirjeldamisel p”oliitilistes dokumentides.

1.3

e-tervishoiu süsteemide rakendamisel omandatud kogemused on näidanud selgesti ka vajadust kaasata tervishoiutöötajatele mõeldud e-tervishoiu projektide arutelusse kohe algul ka tervishoiutöötajaid.

1.4

Üldsuse usalduse võitmiseks ja alalhoidmiseks on väga tähtis ka e-tervishoiu infosüsteemide kvaliteedi tagamine (Webseal). Usalduse võitmist tuleks pidada võtmeküsimuseks, et ergutada kodanikke kasutama usaldusväärset, tasakaalustatud ja erapooletut teavet pakkuvaid allikaid selliste asemel, mis pakuvad kehva või isegi ohtlikku teavet, sageli ärilistel eesmärkidel. (1)

2.1

Teenuste kättesaadavus. Teatises märgitakse, et 2051. aastaks on peaaegu 40 % ELi elanikkonnast üle 65 aasta vanused. Selle vanuserühma nooremad inimesed on elanud ja töötanud elektroonilises keskkonnas ja ilmselt tunnevad e-tervishoiu ja kasutavad seda meelsasti, kui nende kogemused on näidanud, et on tagatud vajalik kvaliteedi kontroll. Kuid 21. sajandi algusaastatel on paljudel vanematesse vanuserühmadesse kuuluvatel isikutel e-tervishoiuga vähe kogemusi ja paljudel võivad puududa e-tervishoiu edusammude maksimaalseks kasutamiseks vajalikud infotehnoloogiaalased oskused. Just need inimesed vajavad kõige tõenäolisemalt üha enam tervishoiuteenuseid. Tuleb kehtestada süsteemid, mis tagavad, et nende inimeste huve ei kahjustataks. Mõne aasta jooksul on vaja pakkuda kodanikele ka muid kanaleid teenustele ligipääsuks, näiteks telefoni teel. Kättesaadav peaks olema ka trükitud teave.

2.2

Tööhõive ja sotsiaalküsimuste peadirektoraadi egiidi all tegutsev komitee uurib e-tervishoidu, sealhulgas “digitaalset lõhet”, linna ja maa erinevusi ning tervishoiutöötajate ja kodanike hariduse ja koolituse küsimusi. Nende küsimuste lahendamine on oluline e-tervishoiu edukaks rakendamiseks.

2.3

Tehnoloogia infrastruktuur. Teatis viitab vajadusele arendada välja telekommunikatsioonis lairibavõrgud. Mõned praegu kasutatavad Interneti lairibaühendused teatud geograafilistes piirkondades ei ole veel piisavalt töökindlad. See mõjutab oluliselt neis piirkondades tegutsevaid haiglaid ja esmatasandi tervishoiutöötajaid. Mõned telemeditsiini aspektid, näiteks radiodiagnostika tulemuste edastamine, osutuksid äärmiselt ebakindlateks, kui mitte võimatuteks. Maal või hõredasti asustatud piirkondades, kus praegune lairibaühendus on suhteliselt nõrk, on tervishoiuasutuste vahelised kaugused tõenäoliselt suuremad kui muudes piirkondades ning seega ka potentsiaalne kasu e-tervishoiu rakendustest suurem. Peale selle on oluline, et kui kohalikud tervishoiuteenuste osutajad soovivad teabe kohalikele elanikele Internetis kättesaadavaks teha, peaks elanikel olema kerget ligipääsu võimaldav usaldusväärne tehnoloogiline infrastruktuur.

2.4

Seepärast on vaja investeerida vajalikesse seadmetesse, et tagada sobiva tehnoloogilise infrastruktuuri olemasolu kõigile asjaosalistele, et neil oleks hea ligipääs e-tervishoiu teenustele. Investeering võiks tulla ELi ühtekuuluvus- ja/või struktuurifondidest ja võib-olla ka Euroopa Investeerimispanga kaudu.

2.5

Otsustusõiguse delegeerimine tervishoiuteenuste tarbijatele – patsiendid ja terved kodanikud. Viidatakse toetusele, mida inimesed praegu vajavad oma haiguse, riskide ja elustiiliga toimetulemiseks, ning asjaolule, et inimesed otsivad aktiivselt teavet oma tervisliku seisundi kohta. Lühidalt öeldes – inimesed soovivad tänapäeval oma ravi üle otsustada koos tervishoiutöötajatega.

2.6

Ravimite tarvitamine on kaugelt kõige levinum sekkumisviis haiguste ravis ja kodanike kaitsmisel raskete terviserikete nagu südame isheemiatõbi ja insult. Euroopa Ravimiameti plaanide kohta avaldatud ettepanekutes ilmneb soov, et Euroopa Ravimiameti andmebaas sisaldaks kõiki ravimeid, millele mõnes ELi liikmesriigis või tsentraliseeritud menetluse kaudu on müügiluba antud. See ettepanek tuleks võimalikult kiiresti ellu viia. Inimestele, kes otsivad internetist ravimite kohta teavet, tuleks kindlasti soovitada kasutada esmase allikana Euroopa Ravimiameti andmebaasi, sest seal pakutav teave on objektiivne, usaldusväärne ja teaduslikult tõestatud.

2.7

Kõigil kontrollitud kvaliteediga veebilehtedel ravimite ja ravi kohta peaks olema selgesõnaline soovitus pidada nõu neil sisalduva teabe või ravimiga tekkinud probleemide suhtes oma arsti või apteekriga. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni 2003. aasta aruandes Adherence to long term therapies – evidence for action rõhutati olulisi probleeme, mida põhjustab pikaajalistest ravikuuridest mittekinnipidamine krooniliste haiguste puhul. Sellega mitte ainult ei raisata ressursse, vaid ohustatakse ka inimese edasist tervist.

2.8

Hiljutised uuringud (2) on näidanud, et inimesed teevad sageli kindla otsuse lõpetada ravimi tarvitamine, mitte lihtsalt ei unusta seda võtta. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni aruande järgi on ravist mittekinnipidamisel mitmesuguseid põhjusi, kuid sageli võib selle vallandada ebameeldiva kõrvaltoime tekkimine. Seda tuleb arvestada kõigi e-tervishoiu algatuste puhul, millega pakutakse ravimite ja ravi alast teavet, ja tuleb kasutada positiivset lähenemisviisi, et ergutada ravi järgima.

2.9

Maailma Tervishoiuorganisatsiooni aruandes jõuti järeldusele, et ravi järgima ajendavate sekkumiste tulemuslikkuse parandamine võib avaldada elanikkonna tervisele palju rohkem mõju kui konkreetsete ravimeetodite täiustamine. Tervishoiu ressursside nappuse korral peaksid sobivad e-tervishoiu algatused keskenduma ravi järgimise parandamisele.

2.10

Teatises rõhutatakse võimalust parandada põhjalike ja turvaliste elektrooniliste tervisekontrolli kaartide kasutamise teel ravi kvaliteeti ja patsiendi ohutust. Dilemma on selles, kuidas säilitada patsiendi usaldus tervisekontrolli kaardi turvalisuse ja konfidentsiaalsuse suhtes, tagades samal ajal kogu vajaliku teabe kättesaadavuse kõigile seda isikut ravivatele tervishoiutöötajatele, et nad saaksid pakkuda võimalikult kvaliteetset ravi. Üldsuse usalduse säilitamist andmete konfidentsiaalsuse suhtes võib raskendada tervishoiuteenuste üha sagedasem piiriülene osutamine. Teatis avab võimalused viia läbi e-teenustega seotud andmekaitse uuring. See tuleks võtta prioriteediks.

2.11

Tervishoiuasutuste ja tervishoiujuhtide toetamine. Teatises loodetakse, et e-tervishoid avab uusi võimalusi kaugemates, tervishoiuteenuste piiratud kättesaadavusega piirkondades elavatele isikutele, samuti ühiskonnast kõrvale jäetud rühmadele, näiteks mitmesuguste puuetega isikutele. See saab aga teoks vaid siis, kui kaugemate piirkondade tehnoloogilisse infrastruktuuri tehakse vajalikud investeeringud. Samuti on tähtis pakkuda kodanikele koolitust.

3.1

Laialdasema rakendamisega kaasnevad olulised väljakutsed. Nagu teatises selgitatakse, on tähtis küsimus koostalitlusvõime, mille saavutamiseks on vaja senisest tunduvalt positiivsemat lähenemisviisi. Kasutajasõbralikkust peaks olema kergem saavutada vajalike investeeringute korral. Konfidentsiaalsuse ja turvalisuse küsimusi on käesolevas arvamuses juba käsitletud.

3.1.1

Kiiresti tuleks kohaldada üldise andmekaitsedirektiivi sätet, mille kohaselt teatavate valdkondade kohta koostatakse käitumisjuhised, eriti konfidentsiaalsuse- ja turvalisuseküsimuste reguleerimiseks.

3.1.2

Lisaks konfidentsiaalsuse tagatusele soovivad kodanikud veenduda, et kui tekib probleeme seoses teenuste piiriülese osutamisega, kaitstakse nende õigust saada hüvitust. Siseturu teenuste direktiivi (KOM(2004) 2 (lõplik)) eelnõu arutelud näitavad, et liikmesriigiti on ametialase vastutuskindlustuse kaitse väga erinev. Kindlustusfirmad on avaldanud arvamust, et tervishoiutöötajate kohustusliku ametialase vastutuskindlustuse nõude tõttu võib mõnedel tervishoiutöötajatel osutuda võimatuks saada kindlustuskaitset, mille eest nad oleksid suutelised tasuma. See sunniks neid tegevust lõpetama või ebaseaduslikult tegutsema. See probleem tuleks lahendada, et kodanikud võiksid piiriüleste e-tervishoiu teenuste kasutamist usaldada.

3.2

Kodanike jaoks on tähtis küsimus ka tervishoiuteenuste piiriüleste pakkujate kvalifikatsioon, nagu on selgesti näidanud kutsekvalifikatsiooni vastastikuse tunnustamise direktiivi eelnõu üle peetavad arutelud (KOM(2002) 119 (lõplik)). Tähtis on, et e-tervishoiu teenuseid ei kasutataks siseriiklikest sätetest möödaminemiseks, mis tähendab, et vastuvõtva liikmesriigi reguleeriv asutus peab teadma, et teenust osutab teise liikmesriigi tervishoiutöötaja, ning olema veendunud, et sellel tervishoiutöötajal on nõuetekohane kvalifikatsioon ja litsents oma kutsealal tegutsemiseks ning et tema suhtes ei ole kohaldatud distsiplinaarkaristusi. Kodanikud tahavad olla kindlad, et neile teenuseid osutavad teiste liikmesriikide tervishoiutöötajad vastavad samadele standarditele, mida nõutakse nende liikmesriigis. Kõnealuse direktiivi tekstis tuleb leida sellele lahendus, et kodanikud usaldaksid e-teenuseid kasutada.

3.3

Turvalisust ja õiguskindlust aitaks näiteks parandada e-retseptide vormide standardiseerimine. Paberretseptide vormid ei ole Euroopa Liidus praegu standardiseeritud ning see on veel üks tegur, mis põhjustab raskusi patsientidele, kes soovivad osta ravimit mõnes teises liikmesriigis kui see, milles retsept on väljastatud. Seepärast näib kohane uurida e-retseptide vormide standardiseerimise võimalust juba e-retseptide väljastamise algusperioodil, selle asemel, et oodata, kuni liikmesriigid oma vastavad süsteemid kehtestavad. Euroopa Liidu arsti, hambaarsti ja farmatseudi kutsealade esindajaid tuleks kutsuda üles selle algatusega koostööd tegema.

3.4

Nagu teatises märgitud, eelistavad kodanikud oma vajadustele ja nõudmistele kohandatud teenuseid, teades, et nende õigus privaatsusele on kaitstud. e-teenuste süsteemide ja teenuste kasutuselevõtmine kulgeks kiiremini, kui võetaks arvesse kasutajaringkondade (tervishoiutöötajad, patsiendid ja kodanikud) vajadusi ja huve. Seega tuleks kasutajarühmade esindajad e-teenuste projektide väljatöötamisse kaasata. Need ringkonnad hakkavad siis ka suurema tõenäosusega e-teenuseid kasutama ja propageerima. Nende projektide kavandajad peaksid eelkõige arvesse võtma, et igal huvirühmal oleks võimalus iga projekti elluviimisele veto panna, kui seda kasulikuks ei peeta.

3.5

Eelkõige tuleb välistada oht, et alalõigus “e-teenuste kättesaadavus kõigi jaoks” mainitud ühiskonnagrupid võivad e-teenuste poolt pakutud võimalustest välja jääda, et need juba niigi ebasoodsas olukorras olevad rühmad ei tunneks end veelgi rohkem tõrjututena. Sobivalt pakutavad e-teenused võivad olla neile osutatavate tervishoiuteenuste parandamise oluliseks elemendiks.

4.1

Teatises toodud eesmärgid eespool mainitud teemadel saavutatakse vaid siis, kui liikmesriigid võtavad need endale täielikult kohustuseks ja kui kõik huvirühmad, kaasa arvatud patsientide, kodanike ja kutsealade esindajad, on juba algusest peale nii riigi kui ka kohalikul tasandil kaasatud, kui jälgitakse hoolikalt ja järjekindlalt püstitatud eesmärkide saavutamist ja kui on tehtud vajalikud investeeringud tehnoloogilisse infrastruktuuri. See aitab oluliselt suurendada kodanike usaldust e-teenuste kasutamise ja nende edasiarendamise vastu. Ilma kodanike toetuseta ei õnnestu palju saavutada.

Regioonide komitee ei ole kommenteerinud kõiki teatise selle jao alapealkirju.

4.2

1. küsimus: ühiste väljakutsetega toimetulemine (teatise punkt 4.2.1). Tähtis on, et liikmesriigid ja komisjon uuriksid ravikulude hüvitamise küsimust teises liikmesriigis raviteenuseid kasutavatele patsientidele. Võib tekkida olukord, kus piiri lähedal elav patsient on seisukohal, et lähim spetsialist, kes sobib kõige paremini vajaduse korral telekonsultatsiooni teel teise arvamuse andmiseks vastavalt punktile 4.3.2, töötab mitte patsiendi elukoha liikmesriigi, vaid teise liikmesriigi haiglas. Raske oleks selgitada niisugustele patsientidele selge hüvitamiskorra puudumist. Seetõttu tuleks välja töötada ja tööle rakendada eeskirjad, mis oleksid analoogsed liikmesriikides kehtivatega.

4.2.1

(Teatise punkt 4.2.3) Patsientide liikuvuse suhtes on tähtis saavutada ühine lähenemisviis patsientide isiku kindlakstegemise suhtes vastavalt punktile 4.2.2.1 ning veenduda, et liikmesriikides teenuseid osutavate tervishoiutöötajate pädevuse tagamiseks on kehtestatud ranged kontrollimeetmed.

4.2.2

(Teatise punkt 4.2.4) Siin kordab regioonide komitee oma varasemat seisukohta, et lairibaühenduse kasutuselevõtmise kiirendamiseks mõnedes vähemsoodsates piirkondades on oluline anda ühenduse finantsabi.

4.2.3

(Teatise punkt 4.2.7) Komisjoni teatises märgitakse, et “oleks kasulik” kehtestada kindel vastutus e-tervishoiu toodete ja teenuste eest. Regioonide komitee arvates tuleks need sõnad asendada sõnadega “on oluline”, et luua ja säilitada patsiendi usaldust e-teenuste kasutamise vastu. Komisjonile tuleb kehtestada 2009. aastast varasem tähtaeg koostöös liikmesriikidega vajaliku raamistiku loomiseks antud küsimuses suurema õiguskindluse tagamiseks.

4.3.1

(Teatise punkt 4.3.1) Regioonide komitee tervitab, et komisjon kaasrahastab kvaliteedikriteeriumide väljatöötamist tervishoiualaste veebilehtede jaoks. Valitsused ja tervishoiutöötajad peaksid läbi viima pikaajalisi kampaaniaid, millega ergutada kodanikke kasutama just kontrollitud kvaliteediga veebilehti, neid teistele eelistades. Oluline on teostada pidevat järelvalvet nende veebilehtede üle, et tagada nende jätkuv vastavus kvaliteedikriteeriumidele.

4.3.2

(Teatise punkt 4.3.3) Regioonide komitee tervitab Euroopa ravikindlustuskaardi kasutuselevõtmist. Pakutav Euroopa tervisekaart peaks sisaldama selle kasutuselevõtmisel ravikindlustuskaardi andmeid ja patsiendi soovil tema olulisemaid terviseandmeid. Patsiendil peaks siis olema võimalik võimaldada teatavatele tervishoiutöötajatele ligipääs asjakohastele andmetele, et nad võiksid osutada võimalikult kvaliteetseid tervishoiuteenuseid. See viitab taas elektroonilise tehnoloogia koostalitlusvõime tagamise tähtsusele. Tuleb jälgida, et ravikindlustusorganisatsioonidel ei oleks ligipääsu teatavatele meditsiinilistele andmetele, mida võidakse valida ja kasutada oma huvidest lähtudes.

4.3.3

(Teatise punkt 4.4.1) Kõrgetasemelise e-teenuste foorumi sisseseadmine komisjoni toetuseks looks ideaalsed võimalused usalduse võitmiseks; sellega tagataks kõigi vajalike huvirühmade kaasatus juba algusest peale. Foorum saab moodustada töörühmad spetsiifilistel teemadel, millest üks peaks ilmselt olema koostalitlusvõime. e-tervishoiu foorumil peaks arendama tihedaid sidemeid kõrgetasemelise tervishoiu ja meditsiiniteenuste analüüsirühmaga, mis moodustatakse vastavalt komisjoni teatisele patsientide liikuvuse kohta.

5.1

soovitab anda ELi struktuuri- või ühtekuuluvusfondide või Euroopa Investeerimispanga kaudu finantsabi, et tagada lairibaühenduse piisav tõhusus piirkondades, mis muidu oleksid vähemsoodsas olukorras;

5.2

soovitab võtta komisjonil koostöös liikmesriikidega prioriteediks üldsuse usalduse säilitamine isiklike meditsiiniliste andmete konfidentsiaalsuse suhtes, selgitades eeliseid, mida annab asjakohase teabe jagamine antud inimese raviga tegelevatele tervishoiutöötajatele;

5.3

soovitab kaasata kõigi e-teenuste projektidega seotud ettepanekute tegemisse juba algjärgus patsientide, kodanike ja tervishoiutöötajate esindajaid;

5.4

soovitab võtta tõhusad meetmed tagamaks vanemate vanuserühmade ja teiste ebasoodsas olukorras olevate rühmade huvide kaitstus seoses e-tervishoiu projektidega ning alternatiivsete teavitamis- ja nõustamisvahendite pakkumine mõne järgneva aasta jooksul;

5.5

soovitab luua juba palju varem kui komisjoni poolt kehtestatud 2009. aastaks koostöös liikmesriikidega vajalik raamistik suurema õiguskindluse tagamiseks vastutuse suhtes e-tervishoiu toodete ja teenuste eest;

5.6

soovitab võtta prioriteediks piiriüleselt osutatavate teenuste eest tasumise küsimus;

5.7

soovitab liikmesriikide valitsustel ja tervishoiutöötajatel pikaajaliste kampaaniatega ergutada kodanikke eelistama kontrollitud kvaliteediga veebilehti muudele veebilehtele;

5.8

soovitab seada sisse süsteemi, millega tagataks kontrollitud kvaliteediga veebilehtede pidev vastavus kehtestatud kvaliteedikriteeriumidele;

5.9

soovitab medikamentoosse raviga seotud e-tervishoiu teenuste puhul tegelda kindlasti ravirežiimist mitte kinnipidamise kui tõsise probleemiga;

5.10

soovitab luua tihedad kontaktid e-tervishoiu foorumi ja vastavalt komisjoni teatisele patsientide liikuvuse kohta moodustatud tervishoiu ja raviteenuste kõrgetasemelise analüüsirühma vahel.