22.3.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 71/6

1.1

Regioonide komitee (RK) tervitab komisjoni direktiiviettepanekut ja paneb ette järgmised muudatused:

1.2

Regioonide komitee juhib tähelepanu sellele, et peale meetmete, mis seostuvad kolmandate riikide kodanike EL-i sisenemisega ja seal viibimisega teadusuuringute eesmärgil tuleb rakendada ka teisi asjakohaseid meetmeid, saavutamaks eesmärki kulutada selle aastakümne lõpuks teadusuuringutele 3 % liikmesriikide SKP-st. Sellega seoses tuleb äratada noortes huvi teadustöö vastu, laiendada teadusalase täiendõppe ja mobiilsuse võimalusi ning parandada teadlaste karjäärivõimalusi ühenduses (põhjendus 4).

1.3

RK rõhutab, et direktiivi rakendamine ei tohi viia teadlaste äravooluni edasijõudnud arengumaadest ja arengumaadest. Koos päritoluriikidega tuleb rakendada täiendavaid meetmeid, soodustamaks teadlaste tagasipöördumist nende päritolumaale ja tõstmaks nende mobiilsust, et luua globaalne migratsioonipoliitika. RK peab esmavajalikuks esitada 2004. aastal konkreetsed ettepanekud vastavalt nõukogu 19. mai 2003. a. üleskutsele (põhjendus 6).

1.4

RK peab ka asjakohaseks, et EL-i saabuvatelt teadlastelt ei nõutaks lisaks elamisloale tööluba. Tavapärane sissesõidumenetlus omab siiski veel muuhulgas tähtsust doktorandidele, kes tegelevad teadusuuringutega, kuid on üliõpilase staatuses, kuna direktiivi ei kohaldata nende suhtes (põhjendus 7).

1.5

Regioonide komitee tervitab seda, et ettepanekus antakse teadusasutusele keskne roll teadlaste sissesõidumenetluses. Siinjuures tuleb aga selgelt reguleerida pädevuse ja ülesannete jagunemine teadusasutuse ja ametkondade vahel, muuhulgas ka selleks, et vältida tarbetut dubleerimist ja ebaotstarbekaid bürokraatlikke lahendusi. Komitee juhib tähelepanu sellele, et õiguskindluse aspektist lähtudes on oluline kehtestada konkreetsed sätted kõigi asjaosaliste pädevuse kohta. Koostöö teadusasutuse ja ametkondade vahel ei tohi takistada ametkondadel täitmast nende seaduslikke järelvalve- ja kontrollkohustusi (põhjendus 8).

1.6

Regioonide komitee rõhutab vastuvõtukokkuleppe määravat tähtsust sissesõidumenetluses. Vastuvõtukokkuleppes kohustub teadlane läbi viima vastavat teadusprojekti ning teadusasutus omalt poolt kohustub teadlast vastu võtma eeldusel, et talle antakse elamisluba. Kuna vastuvõtukokkulepe on teadlase sissesõidu ja riigis elamise eelduseks, siis peab see ka sisaldama kõiki andmeid, mis on otsuse jaoks olulised. Ka uurimisprojekti andmed peavad olema põhjalikud, et uurimisasutus – selle puudumisel vastav ametiasutus – saaks hinnata asjaolusid. Komitee arvates on neid aspekte direktiivis asjatundlikult käsitletud. (põhjendus 9)

1.7

RK konstateerib, et ulatuslik majanduslik vastutus kulude eest, mida teadlane võib tekitada oma viibimise ajal liikmesriigis, võib viia sissesõidu ja riigis elamise praktika muutmiseni. Komitee peab vältimatuks, et tuleb piisava täpsusega defineerida kuluread, mis kuuluvad teadlase elamiskulude, meditsiinikulude ja tagasisõidukulude alla, samuti ka majandusliku vastutuse alguse ajahetk (põhjendus 10).

1.8

Regioonide komitee peab määratlust “teadlane” otstarbekaks: mõiste lai tõlgendamine võimaldab direktiivi laiaulatuslikku kohaldamist. Nii ei eeldata selgesõnaliselt, et antud isik peab olema päritoluriigis teadlasena töötanud. Sissesõidu- ja elamisloa andmine peab olema uurimisprojekti läbiviimise huvides, kusjuures lubatud on ka õpetamine kõrgemas õppeasutuses (põhjendus 11).

1.9

Regioonide komitee konstateerib, et mõiste “teadusasutus” on mõistlikult defineeritud. Täitmaks eesmärki kulutada teadusele 3 % SKP-st, tuleb kaasata sellesse definitsiooni ka erasektori institutsioonid ja ettevõtted. Oluline on see, et organisatsiooni saaks käsitleda teadusasutusena ja et ta on saanud loa liikmesriigilt, mille territooriumil ta asub (artikkel 2).

1.10

Regioonide komitee rõhutab, et tuleb arvestada regionaalsete ja kohalike omavalitsuste seisukohta eelneva loa andmise osas teadusasutusele, mis kavatseb vastu võtta teadlasi kolmandatest riikidest (artikkel 4).

1.11

Regioonide komitee tervitab seda, et liikmesriigid võivad teadusasutuse loa ära võtta või selle pikendamisest keelduda. See võib juhtuda siis, kui teadusasutus ei täida enam artikli 4 lõigetes 2, 3, 4 ja 7 nimetatud tingimusi; kui teadlane ei täida artiklites 5 ja 6 nimetatud tingimusi ja kui teadusasutus on sõlminud vastuvõtukokkuleppe kolmanda riigi kodanikuga, kelle suhtes liikmesriik on kohaldanud artikli 8 lõiget 1. RK väljendab arvamust, et need võimalikud sanktsioonid soodustavad valmidust täita direktiivi sätteid – neil on ka ennetav funktsioon (artikkel 4).

1.12

Komitee juhib tähelepanu olulisele asjaolule, et kehtiva elamisloa ja kehtivate reisidokumentidega teadlane võib teostada ühe osa uurimisprojektist mõne teise liikmesriigi territooriumil, eeldusel, et sellega ei seata ohtu avalikku korda, turvalisust ega tervist. Sõltuvalt niisuguse ajavahemiku pikkusest, võib uurimisprojekti jooksul osutuda vajalikuks uue vastuvõtukokkulepe sõlmimine. Vastava vastuvõtukokkuleppe alusel tuleb anda teadlasele elamisluba teises liikmesriigis. RK peab otstarbekaks lihtsustada ja soodustada mobiilsust EL-s. See peaks parandama konkurentsivõimet rahvusvahelisel tasandil (artikkel 13).

1.13

Regioonide komitee peab pädevale ametiasutusele pandud kohustust teha otsus sissesõidu- või elamisloa andmise või elamisloa pikendamise asjus 30 päeva jooksul pärast taotluse esitamist kiire menetluse vajalikuks garantiiks. Kui tuleb otsustada selle üle, kas avaldus lugeda keerukaks, siis peaks RK arvates õiguskindluse eesmärgil püüdlema ühtse ja prognoositava kohtlemise poole, kuna niisugustel juhtudel võib ületada etteantud tähtaega (artikkel 15).

1.14

Regioonide komitee on seisukohal, et soovituses nimetatud meetmed täidavad olulist funktsiooni kohustuste ja reeglite järkjärgulise kohandamise juures, mida tuleb arvestada direktiivi rakendamisel.

1.15

Komitee võtab teadmiseks, et teadlastele soovitatakse anda vabastus tööloa omamise nõudest või siis väljastada neile tööluba automaatselt. See peaks lühendama dokumentide vormistamise aega. Võttes arvesse Euroopa Liidu pikaajalist ja suurt vajadust teadlaste järele, on lisaks põhjust anda piiratud tähtajaga töö- ja elamislubasid välja vaid siis, kui see on vajalik teadlase päritolumaa vajaduste tõttu (soovitus 1 a, 1 c, 2 b).

1.16

Regioonide komitee juhib tähelepanu sellele, kui tähtis on kaasata teadusasutus juba varakult sissesõidu- ja elamisloamenetlusse, loomaks vastastikuse usalduse õhkkonda ja aitamaks kaasa optimaalsele koostööle teadusasutuse ja pädeva ametkonna vahel (soovitus 2 c).

1.17

Regioonide komitee tervitab soovitust soodustada perekondade taasühinemist, lubades muuhulgas esitada perekonna taasühinemise taotlust pärast vastavasse liikmesriiki saabumist; seda ei ole direktiivis perekondade taasühinemise osas kohustusena fikseeritud. Veel juhib regioonide komitee tähelepanu sellele, et perekonnaliikmete sissesõidu- ja elamisloa taotlusi tuleb menetleda kiiresti. On täiesti alust arvata, et raskused seoses perekonnaliikmete sissesõidu- või elamisloa saamisega võivad ajendada teadlast liikmesriigis viibimisest loobuma (soovitus 3a, 3b, 3d).

1.18

Regioonide komitee peab oluliseks, et liikmesriigid kasutaksid laialdaselt võimalust väljastada mitmekordseid viisasid. Konkurentsikaalutlustel tuleks viisa kehtivusaja kindlaksmääramisel võtta arvesse uurimisprojekti kestvust. Niisugused pragmaatilised lahendused võivad globaalses konkurentsiolukorras tõsta oma riigi atraktiivsust (soovitus 2).

1.19

Regioonide komitee peab soovituse põhimõtetest kinnipidamist liikmesriikide poolt oluliseks, et tõsta nende teadlaste mobiilsust, kes peavad sageli lühemate teadusprojektide tõttu välismaal viibima. Selles mõttes võib lähtuda oletusest, et teadlased, kes taotlevad elamisluba Euroopa Liidus, on ausate kavatsustega, mida tuleb ka arvestada seoses tõendite esitamisega viisa taotlemisel (soovitus 3).