1. LISA

TEATMIKU JA TEABEDOKUMENDI NÄIDIS

1.   TEATMIK

Käesoleva eeskirja punktis 3 osutatud teatmik peab sisaldama järgmist.

1.1.

Sisukord.

1.2.

Tootja deklaratsioon ja tõendavad andmed, mis näitavad, et kasutatavad mootori kontrollistrateegiad on töötatud välja sellisel viisil, et takistada nende omavolilist muutmist nii palju kui võimalik, nagu on osutatud punktis 5.4. 1.2.1. Elektroonilise juhtimisega mootoritüüpide ja mootoritüüpkondade puhul, mis kasutavad mootori juhtsüsteemi osana elektroonilist juhtseadet (ECU), peab teave sisaldama nende meetmete kirjeldust, mis on võetud ECU omavolilise muutmise takistamiseks, sealhulgas ajakohastamise võimalust tootja heakskiidetud programmi või kalibreerimise abil. 1.2.2. Mehaanilise juhtimisega mootoritüüpide ja mootoritüüpkondade puhul peab teave sisaldama nende meetmete kirjeldust, mis on võetud mootori juhtsüsteemi reguleeritavate näitajate omavolilise muutmise ja süsteemi ümberehitamise vältimiseks. See peab sisaldama muutmiskindlaid osi, nagu karburaatori piirdekorgid või karburaatori kruvide plommimine või kasutaja poolt mittereguleeritavad erikruvid.

1.3.	Tootmise nõuetele vastavuse üldiste kvaliteedijuhtimissüsteemide kirjeldus kooskõlas käesoleva eeskirja punktiga 6.

1.4.	Käesoleva lisa punktis 2 esitatud täidetud teabedokument. 1.4.1. Kui mootori tüübikinnituseks esitatud teabedokumendil märgitud andmed on muutunud, peab tootja esitama tüübikinnitusasutusele muudetud leheküljed, kus on selgelt esitatud muudatus(t)e laad ja kuupäev;

1.5.	Kõik asjakohased andmed, joonised, fotod ja muu teave, nagu teabedokumendis nõutud.

2.   TEABEDOKUMENT

Teabedokumendil peab olema taotleja esitatud viitenumber.

2.1.   Kõik teabedokumendid peavad sisaldama järgmist:

2.1.1.

käesoleva lisa liite A.1 A osas sätestatud üldine teave;

2.1.2.

käesoleva lisa liite A.1 B osas sätestatud teave, et teha kindlaks kõikide tüübikinnituseks esitatavate mootoritüüpkonna mootoritüüpide ühised ehitusparameetrid, või kui mootor ei kuulu mootoritüüpkonda, siis mootoritüübi ehitusparameetrid;

2.1.3.

käesoleva lisa liite A.1 C osas esitatud teave.

2.2.   Selgitavad märkused teabedokumendi loomise kohta

2.2.1.

Kokkuleppel tüübikinnitusasutusega võib punktide 2.1.2 ja 2.1.3 teabe esitada muus vormingus.

2.2.2.

Reserveeritud

2.2.3.

Loetleda tuleb ainult käesoleva lisa need punktid, mis on asjakohased kõnealuse mootoritüüpkonna, mootoritüüpkonna mootoritüüpide või mootoritüübi kohta. Loetelu peab igal juhul järgima soovitatud numeratsioonisüsteemi.

2.2.4.

Kui sisestamiseks on antud mitu kaldkriipsuga eraldatud võimalust, tuleb kasutamata võimalused maha tõmmata või näidata ainult kasutatud võimalust (võimalusi).

2.2.5.

Kui mootori teatava näitaja kirjeldust või sama väärtust kasutatakse mitmel mootoritüüpkonna liikmel või kõigil liikmetel, võib vastavad lahtrid ühendada.

2.2.6.

Joonise, skeemi või üksikasjaliku teabe nõudmise korral võib esitada viite vastavale lisale.

2.2.7.

Kui on küsitud osa „tüüpi“, tuleb esitada osa üheselt kindlaks määrav teave, mis võib olla näitajate loetelu, tootjate nimi ja osa või joonise number, joonis või mitu eespool nimetatud meetodit või muud meetodid, mis annavad sama tulemuse.

2.3.   Mootoritüübi tähis ja mootoritüüpkonna tähis

Tootja peab andma igale mootoritüübile ja mootoritüüpkonnale kordumatu tähtnumbrilise koodi.

2.3.1.   Mootoritüübi puhul nimetatakse koodi mootoritüübi tähiseks ning see peab selgelt ja üheselt kindlaks määrama need mootorid, mis esindavad unikaalset kombinatsiooni nendest tehnilistest omadustest, mis on sätestatud käesoleva lisa liite A.1 C osas kõnealuse mootoritüübi suhtes.

2.3.2.   Mootoritüüpkonda kuuluvate mootoritüüpide tervikkoodi nimetatakse tüüpkonna-tüübiks või „FTks“ ja see koosneb kahest osast: esimest osa nimetatakse mootoritüüpkonna tähiseks ja see määrab kindlaks mootoritüüpkonna; teine osa on iga mootoritüüpkonda kuuluva konkreetse mootoritüübi tähis.

Mootoritüüpkonna tähis peab selgelt ja üheselt kindlaks määrama need mootorid, mis esindavad unikaalset kombinatsiooni nendest tehnilistest omadustest, mis on sätestatud käesoleva lisa liite A.1 B ja C osas kindla mootoritüüpkonna suhtes.

FT peab selgelt ja üheselt kindlaks määrama need mootorid, mis esindavad unikaalset kombinatsiooni nendest tehnilistest omadustest, mis on sätestatud käesoleva lisa liite A.1 C osas mootoritüüpkonna mootoritüübi suhtes.

2.3.2.1.   Tootja võib kasutada sama mootoritüüpkonna tähist sama mootoritüüpkonna tähistamiseks kahes või enamas mootorikategoorias.

2.3.2.2.   Tootja ei tohi kasutada sama mootoritüüpkonna tähist samas mootorikategoorias rohkem kui ühe mootoritüüpkonna tähistamiseks.

2.3.2.3.   FT esitamine

FTs tuleb jätta mootoritüüpkonna tähise ja mootoritüübi tähise vahele tühik, nagu on näidatud järgmises näites:

2.3.3.   Märkide arv

Märkide arv ei tohi ületada järgmist:

a)	mootoritüüpkonna tähise puhul 15;

b)	mootoritüübi tähise puhul 25;

c)	FT puhul 40.

2.3.4.   Lubatud märgid

Mootoritüübi tähis ja mootoritüüpkonna tähis peavad koosnema ladina tähtedest ja/või araabia numbritest.

2.3.4.1.   Sulgude ja sidekriipsude kasutamine on lubatud, kui need ei asenda tähti või numbreid.

2.3.4.2.   Kohatäitemärkide kasutamine on lubatud; kohatäitemärgi tähis on „#“; kui märk on teavitamise ajal teadmata, märgitakse selle asemele kohatäitemärk;

2.3.4.2.1.   Selliste kohatäitemärkide kasutamise põhjuseid tuleb tehnilisele teenistusele ja tüübikinnitusasutusele selgitada.

LIIDE A.1

TEABEDOKUMENDI NÄIDIS

Selgitav märkus liite A.1 kohta. Kõik allpool esitatud näidised on võetud 05-seeria muudatustega muudetud UNECE eeskirja nr 96 1. lisa 3. liitest, koos vastava numeratsiooniga, et lihtsustada näidiste kasutamist nii tootjate kui ka tüübikinnitusasutuste poolt.

A OSA

1.   ÜLDTEAVE

1.1.   Mark (tootja kaubanimi (-nimed)): …

1.2.   Kaubanduslik(ud) nimetus(ed) (kui see on asjakohane): …

1.3.   Tootja nimi ja aadress: …

1.4.   Tootja volitatud esindaja (olemasolu korral) nimi ja aadress: …

1.5.   Kooste-/tootmistehas(t)e nimi (nimed) ja aadress(id): …

1.6.   Mootoritüübi tähis/mootoritüüpkonna tähis/FT (1): …

1.11.   Võrdlusvõimsus on: nimivõimsus/suurim kasulik võimsus (1)

B OSA

2.   MOOTORITÜÜPKONNA ÜHISED EHITUSPARAMEETRID (2)

2.1.   Töötsükkel (1): neljataktiline tsükkel/kahetaktiline tsükkel/rootor/muu (täpsustada): …

2.2.   Süüte tüüp (1): survesüüde/sädesüüde

2.3.   Silindrite konfiguratsioon

2.3.1.   Silindrite paigutus plokis (1): üksikult/V-kujuliselt/reas/vastakuti/radiaalselt/muu (täpsustada): …

2.3.2.   Silindri põhjade vaheline kaugus (mm): …

2.4.   Põlemiskambri tüüp/ehitus

2.4.1.   Avatud kamber/jaotatud kamber/muu (täpsustada) (1)

2.4.2.   Klapid ning sisse- ja väljalaskeavad: …

2.4.3.   Klappide arv silindri kohta: …

2.5.   Mootori töömahu vahemik silindri kohta (cm3): …

2.6.   Jahutusaine (1): õhk/vesi/õli

2.7.   Õhu sisselaskeviis (1): ülelaadimiseta/ülelaadimisega/ülelaadeõhu jahutiga

2.8.   Kütus

2.8.1.   Kütuse liik (1): diislikütus (liikurmasinatel kasutatav gaasiõli)/survesüütemootoritele ette nähtud etanool (ED95)/bensiin (E10)/etanool (E85)/maagaas/biometaan/veeldatud naftagaas (LPG)

2.8.1.1.   Kütuse alamliik (ainult maagaas/biometaan) (1): universaalne kütus – kõrge kütteväärtusega kütus (H-gaas) ja madala kütteväärtusega kütus (L-gaas)/piiratud kütus – kõrge kütteväärtusega kütus (H-gaas)/piiratud kütus – madala kütteväärtusega kütus (L-gaas)/kütusespetsiifiline LNG;

2.8.2.   Kütusekasutuse korraldus (1): ainult vedelkütus/ainult gaaskütus/segakahekütuseline, liik 1A/segakahekütuseline, liik 1B/segakahekütuseline, liik 2A/segakahekütuseline, liik 2B/segakahekütuseline, liik 3B

2.8.3.   Loetelu täiendavatest kütustest, kütusesegudest või emulsioonidest, mille kasutamine mootoris on tootja deklaratsiooni kohaselt kooskõlas käesoleva eeskirja punktiga 5.2.3 (esitada viide tunnustatud standardile või spetsifikatsioonile): …

2.8.4.   Kütusele lisatakse määrdeaine (1): jah/ei

2.8.4.1.   Tehnilised andmed: …

2.8.4.2.   Kütuse ja õli suhe: …

2.8.5.   Toitesüsteemi tüüp (1): pump, (kõrgsurve) toru ja pihusti/reaspump või jaoturpump/pumppihusti/ühisanum/karburaator/kaudsissepritse/otsesissepritse/segamiskamber/muu (täpsustada): …

2.9.   Mootori juhtimissüsteemid (1): mehaaniline/elektrooniline juhtimine (3)

2.10.   Mitmesugused seadmed (1): jah/ei (kui jah, siis esitada seadmete asukohaskeem ja järjekord)

2.10.1.   Heitgaasitagastus (EGR) (1): jah/ei (kui jah, siis täita punkt 3.10.1 ning esitada seadmete asukohaskeem ja järjekord)

2.10.2.   Vee pihustamine (1): jah/ei (kui jah, siis täita punkt 3.10.2 ning esitada seadmete asukohaskeem ja järjekord)

2.10.3.   Õhu sissepuhe (1): jah/ei (kui jah, siis täita punkt 3.10.3 ning esitada seadmete asukohaskeem ja järjekord)

2.10.4.   Muu (1): jah/ei (kui jah, siis täita punkt 3.10.4 ning esitada seadmete asukohaskeem ja järjekord) …

2.11.   Heitgaasi järeltöötlussüsteem (1): jah/ei (kui jah, siis esitada seadmete asukohaskeem ja järjekord)

2.11.1.   Oksüdatsioonikatalüsaator (1): jah/ei

(kui jah, siis täita punkt 3.11.2)

2.11.2.   NOX valikulise redutseerimisega (redutseeriva aine lisamisega) deNOX-süsteem: (1) jah/ei

(kui jah, siis täita punkt 3.11.3)

2.11.3.   Muud deNOX-süsteemid: (1) jah/ei

(kui jah, siis täita punkt 3.11.3)

2.11.4.   Kolmeastmeline katalüsaator koos oksüdatsiooni ja NOX redutseerimisega (1): jah/ei

(kui jah, siis täita punkt 3.11.3)

2.11.5.   Tahkete osakeste järeltöötlussüsteem passiivse regenereerimisega (1): jah/ei

(kui jah, siis täita punkt 3.11.4)

2.11.5.1.   Suletud/mittesuletud filter (1)

2.11.6.   Tahkete osakeste järeltöötlussüsteem aktiivse regenereerimisega (1): jah/ei

(kui jah, siis täita punkt 3.11.4)

2.11.6.1.   Suletud/mittesuletud filter (1)

2.11.7.   Muud tahkete osakeste järeltöötlussüsteemid (1): jah/ei

(kui jah, siis täita punkt 3.11.4)

2.11.8.   Muud järeltöötlusseadmed (täpsustada): …

(kui jah, siis täita punkt 3.11.5)

C OSA

Kirje number	Kirje kirjeldus	Alg-mootor/mooto-ritüüp	Mootoritüüpkonda kuuluvad mootoritüübid (kui see on asjakohane)				Selgitavad märkused (ei sisaldu dokumendis)
			tüüp 2	tüüp 3	tüüp …	tüüp n
3.1.	Mootori tunnusnumber
3.1.1.	Mootori tüüp
3.1.2.	Mootoritüübi tähis on esitatud mootori märgistuses: jah/ei
3.1.3.	Kohustusliku märgistuse asukoht:
3.1.4.	Kohustusliku märgistuse kinnitamise meetod:
3.1.5.	Mootori tunnusnumbri asukoha joonised (täielik näide koos mõõtmetega):
3.2.	Tööparameetrid
3.2.1.	Deklareeritud nimipöörlemissagedus(ed) (p/min):
3.2.1.1.	Diiselmootoritel kütuse etteanne töötsükli kohta (mm3), muudel mootoritel kütusevool (g/h) nimivõimsusel:
3.2.1.2.	Deklareeritud nimivõimsus (kW):
3.2.2.	Suurimale võimsusele vastav pöörlemissagedus (p/min):						Kui see on nimipöörlemis-sagedusest erinev
3.2.2.1.	Diiselmootoritel kütuse etteanne töötsükli kohta (mm3), muudel mootoritel kütusevool (g/h) suurimal kasulikul võimsusel:
3.2.2.2.	Suurim kasulik võimsus (kW):						Kui see on nimipöörlemis-sagedusest erinev
3.2.3.	Deklareeritud suurimale pöördemomendile vastav pöörlemissagedus (p/min):						Kui see on asjakohane
3.2.3.1.	Diiselmootoritel kütuse etteanne töötsükli kohta (mm3), muudel mootoritel kütusevool (g/h) suurimale pöördemomendile vastaval pöörlemissagedusel:
3.2.3.2.	Deklareeritud suurim pöördemoment (Nm):						Kui see on asjakohane
3.2.4.	Deklareeritud 100 % pöörlemissagedus katsel:						Kui see on asjakohane
3.2.5.	Deklareeritud vahepealne pöörlemissagedus katsel:						Kui see on asjakohane
3.2.6.	Pöörlemissagedus tühikäigul (p/min)						Kui see on asjakohane
3.2.7.	Suurim pöörlemissagedus koormuseta (p/min):						Kui see on asjakohane
3.2.8.	Deklareeritud vähim pöördemoment (Nm)						Kui see on asjakohane
3.3.	Sissetöötamine						Valikuline tootja valikul
3.3.1.	Sissetöötamise aeg:
3.3.2.	Sissetöötamise tsükkel:
3.4.	Mootori katsetamine
3.4.1.	Vajalik eraldi kinnitusrakis: jah/ei						Kui see on asjakohane
3.4.1.1	Süsteemi kirjeldus, sh fotod ja/või joonised, mootori paigaldamiseks katsestendile, sh dünamomeetriga ühendamise jõuülekandevõll:
3.4.2.	Tootja lubatud heitgaaside segamiskamber: jah/ei						Kui see on asjakohane
3.4.2.1.	Heitgaaside segamiskambri kirjeldus, foto ja/või joonis:						Kui see on asjakohane
3.5.	Määrimissüsteem
3.5.1.	Määrdeaine temperatuur:						Kui see on asjakohane
3.5.1.1.	Madalaim temperatuur (°C):
3.5.1.2.	Kõrgeim temperatuur (°C):
3.6.	Põlemiskamber
3.6.1.	Läbimõõt (mm):
3.6.2.	Käik (mm):
3.6.3.	Silindrite arv:
3.6.4.	Mootori töömaht (cm3):
3.6.5.	Mootori töömaht silindri kohta protsentides algmootori töömahust:						Kui tegemist on mootoritüüpkonnaga
3.6.6.	Surveaste:						Märkida lubatud hälve
3.6.7.	Põlemissüsteemi kirjeldus:
3.6.8.	Põlemiskambri ja kolvipea joonised:
3.6.9.	Sisse- ja väljalaskeakende vähim ristlõikepindala (mm2):
3.6.10.	Gaasijaotusfaasid
3.6.10.1.	Suurim klapi tõus ning avanemis- ja sulgemisfaasid surnud seisu suhtes või samaväärsed andmed:
3.6.10.2.	Lävilõtk ja/või seadevahemik:
3.6.10.3.	Muutuvate gaasijaotusfaasidega süsteem: jah/ei						Kui see on asjakohane ja kus on sisselase ja/või väljalase
3.6.10.3.1.	Tüüp: pidev või kinni/lahti
3.6.10.3.2.	Nuki faasinihkenurk:
3.6.11.	Sisse- ja väljalaskeavade konfiguratsioon						Ainult 2-taktiline, kui see on asjakohane
3.6.11.1.	Paigutus, suurus ja arv:
3.7.	Jahutussüsteem						Täitke vastav jagu
3.7.1.	Vedelikjahutus
3.7.1.1.	Jahutusvedeliku liik:
3.7.1.2.	Ringluspumbad: jah/ei
3.7.1.2.1.	Tüüp (tüübid):
3.7.1.2.2.	Ülekandearv(ud):						Kui see on asjakohane
3.7.1.3.	Jahutusvedeliku madalaim temperatuur väljundpunktis (°C):
3.7.1.4.	Jahutusvedeliku kõrgeim temperatuur väljundpunktis (°C):
3.7.2.	Õhkjahutus
3.7.2.1.	Ventilaator: jah/ei
3.7.2.1.1.	Tüüp (tüübid):
3.7.2.1.2.	Ülekandearv(ud):						Kui see on asjakohane
3.7.2.2.	Kõrgeim temperatuur võrdluspunktis:
3.7.2.2.1.	Võrdluspunkti asukoht
3.8.	Aspireerimine
3.8.1.	Suurim lubatud sisselaskesüsteemi hõrendus mootori 100 % pöörlemissagedusel ja 100 % koormusel (kPa)
3.8.1.1.	Puhta õhupuhastiga:
3.8.1.2.	Määrdunud õhupuhastiga:
3.8.1.3.	Mõõtmise koht:
3.8.2.	Ülelaadur(id): jah/ei
3.8.2.1.	Tüüp (tüübid):
3.8.2.2.	Süsteemi kirjeldus ja asukohaskeem (nt kõrgeim ülelaaderõhk, piirdeklapp, muutuva geomeetriaga turbiin (VGT), topeltturbo jne):
3.8.3.	Ülelaadeõhu jahuti: jah/ei
3.8.3.1.	Tüüp: õhk-õhk/õhk-vesi/muu (täpsustada)
3.8.3.2.	Ülelaadeõhu kõrgeim temperatuur jahuti väljundpunktis 100 % pöörlemissagedusel ja 100 % koormusel (°C):
3.8.3.3.	Suurim lubatud rõhulangus ülelaadeõhu jahutis mootori 100 % pöörlemissagedusel ja 100 % koormusel (kPa):
3.8.4.	Sisselaske ahendusklapp: jah/ei
3.8.5.	Karterigaaside tagasijuhtimise seade: jah/ei
3.8.5.1.	Kui jah, siis kirjeldus ja joonised.
3.8.5.2.	Kui ei, siis vastavalt käesoleva eeskirja punktile 5.7: jah/ei
3.8.6.	Sisselaskekollektor						Kui see on asjakohane
3.8.6.1.	Sisselaskekollektori kirjeldus (koos jooniste, fotode ja/või osade numbritega):
3.8.7.	Õhufilter						Kui see on asjakohane
3.8.7.1.	Tüüp:
3.8.8.	Õhu sisselaske summuti						Kui see on asjakohane
3.8.8.1.	Tüüp:
3.9.	Väljalaskesüsteem
3.9.1.	Väljalaskesüsteemi kirjeldus (koos jooniste, fotode ja/või osade numbritega, vastavalt vajadusele):						Kui see on asjakohane
3.9.2.	Heitgaasi kõrgeim temperatuur (°C):
3.9.3.	Heitgaasi kõrgeim lubatud vasturõhk mootori 100 % pöörlemissagedusel ja 100 % koormusel (kPa):
3.9.3.1.	Mõõtmise koht:
3.9.4.	Väljalaske vasturõhk tootja nimetatud koormuse juures muutuva takistusega järeltöötluse puhul katse alguses (kPa):
3.9.4.1.	Paiknemine ja pöörlemissageduse/koormuse tingimused:
3.9.5.	Väljalaske ahendusklapp: jah/ei
3.10.	Mitmesugused seadmed: jah/ei
3.10.1.	Heitgaasitagastus (EGR)
3.10.1.1.	Näitajad: jahutatud/jahutamata, kõrge rõhk/madal rõhk/muu (täpsustada):
3.10.2.	Vee pihustamine
3.10.2.1.	Tööpõhimõte:
3.10.3.	Õhu sissepuhe
3.10.3.1.	Tööpõhimõte:
3.10.4.	Muu
3.10.4.1.	Tüüp (tüübid)
3.11.	Heitgaasi järeltöötlussüsteem
3.11.1.	Paiknemine
3.11.1.1.	Asukoht ning suurim/vähim kaugus mootorist esimese järeltöötlusseadmeni:
3.11.1.2.	Suurim temperatuuri langus väljalaskeava otsast või turbiini väljalaskeavast esimese järeltöötlusseadmeni (°C), kui on esitatud:
3.11.1.2.1.	Katsetingimused mõõtmiseks:
3.11.1.3.	Madalaim temperatuur esimese järeltöötlusseadme sisendava juures (°C), kui on esitatud:
3.11.1.3.1.	Katsetingimused mõõtmiseks:
3.11.2.	Oksüdatsioonikatalüsaator
3.11.2.1.	Katalüüsmuundurite ja nende elementide arv:
3.11.2.2.	Katalüüsmuunduri(te) mõõtmed ja maht:						Või joonis
3.11.2.3.	Väärismetallide koguhulk (g):
3.11.2.4.	Iga ühendi suhteline kontsentratsioon (%):
3.11.2.5.	Substraat (struktuur ja materjal):
3.11.2.6.	Elemendi tihedus:
3.11.2.7.	Katalüüsmuunduri(te) korpuse tüüp:
3.11.3.	Heitgaasi NOX katalüütiline järeltöötlussüsteem või kolmeastmeline katalüsaator
3.11.3.1.	Tüüp:
3.11.3.2.	Katalüüsmuundurite ja nende elementide arv:
3.11.3.3.	Katalüütilise reaktsiooni tüüp:
3.11.3.4.	Katalüüsmuunduri(te) mõõtmed ja maht:						Või joonis
3.11.3.5.	Väärismetallide koguhulk (g):
3.11.3.6.	Iga ühendi suhteline kontsentratsioon (%):
3.11.3.7.	Substraat (struktuur ja materjal):
3.11.3.8.	Elemendi tihedus:
3.11.3.9.	Katalüüsmuunduri(te) korpuse tüüp:
3.11.3.10.	Regenereerimise meetod:						Kui see on asjakohane
3.11.3.10.1.	Harva toimuv regenereerimine: jah/ei:						Kui jah, siis täita punkt 3.11.6.
3.11.3.11.	Tavaline töötemperatuuride vahemik (°C):
3.11.3.12.	Tarbitavad reaktiivid: jah/ei
3.11.3.12.1.	Katalüütiliseks reaktsiooniks vajaliku reaktiivi tüüp ja kontsentratsioon:
3.11.3.12.2.	Toimeaine madalaim sisaldus reaktiivis, mis ei aktiveeri hoiatussüsteemi (CDmin) (mahuprotsent):
3.11.3.12.3.	Reaktiivi tavaline töötemperatuuride vahemik:
3.11.3.12.4.	Rahvusvaheline standard:						Kui see on asjakohane
3.11.3.13.	NOX andur(id): jah/ei
3.11.3.13.1.	Tüüp:
3.11.3.13.2.	Paiknemine
3.11.3.14.	Hapnikuandur(id): jah/ei
3.11.3.14.1.	Tüüp:
3.11.3.14.2.	Paiknemine:
3.11.4.	Tahkete osakeste järeltöötlussüsteem
3.11.4.1.	Filtreerimise tüüp: suletud/mittesuletud filter/muu filter (täpsustada)
3.11.4.2.	Tüüp:
3.11.4.3.	Tahkete osakeste järeltöötlussüsteemi mõõtmed ja maht:						Või joonis
3.11.4.4.	Paiknemine (asukoht ja suurim/vähim kaugus mootorist):
3.11.4.5.	Regenereerimismeetod või -süsteem, kirjeldus ja/või joonis:
3.11.4.5.1.	Harva toimuv regenereerimine: jah/ei						Kui jah, siis täita punkt 3.11.6.
3.11.4.5.2.	Heitgaasi madalaim temperatuur regenereerimise algatamiseks (°C):
3.11.4.6.	Katalüütiline kate: jah/ei
3.11.4.6.1.	Katalüütilise reaktsiooni tüüp:
3.11.4.7.	Kütusele lisatud katalüsaator (FBC): jah/ei
3.11.4.8.	Tavaline töötemperatuuride vahemik (°C):
3.11.4.9.	Tavaline töörõhkude vahemik (kPa):
3.11.4.10.	Tahma/tuha ladustamismaht (g):
3.11.4.11.	Hapnikuandur(id): jah/ei
3.11.4.11.1.	Tüüp:
3.11.4.11.2.	Paiknemine:
3.11.5.	Muud järeltöötlusseadmed
3.11.5.1.	Kirjeldus ja töö:
3.11.6.	Harva toimuv regenereerimine
3.11.6.1.	Regenereerimisega tsüklite arv
3.11.6.2.	Regenereerimiseta tsüklite arv
3.11.7.	Muud seadmed või tunnused
3.11.7.1.	Tüüp (tüübid)
3.12.	Kütuse etteanne vedelkütusega töötavatel survesüütemootoritel (CI), või kui see on asjakohane, segakahekütuselistel mootoritel
3.12.1.	Kütusepump
3.12.1.1.	Rõhk (kPa) või tunnuskõver:
3.12.2.	Sissepritsesüsteem
3.12.2.1.	Pump
3.12.2.1.1.	Tüüp (tüübid):
3.12.2.1.2.	Pumba nimipöörlemissagedus (p/min):
3.12.2.1.3.	mm3 takti või tsükli kohta pumba täis-sissepritsel ja nimipöörlemissagedusel:						Märkida lubatud hälve
3.12.2.1.4.	Pumba pöörlemissagedus (p/min) suurimal pöördemomendil:
3.12.2.1.5.	mm3 takti või tsükli kohta pumba täis-sissepritsel ja suurimale pöördemomendile vastaval pöörlemissagedusel:						Märkida lubatud hälve
3.12.2.1.6.	Tunnuskõver:						Kirjete 3.12.2.1.1 kuni 3.12.2.1.5 asemel
3.12.2.1.7.	Kasutatud meetod: mootoristendil/pumbastendil
3.12.2.2.	Sissepritse ajastus
3.12.2.2.1.	Sissepritse ajastuskõver:						Märkida lubatud hälve, kui see on asjakohane
3.12.2.2.2.	Staatiline ajastus:						Märkida lubatud hälve
3.12.2.3.	Sissepritsetorustik
3.12.2.3.1.	Pikkus (mm):
3.12.2.3.2.	Siseläbimõõt (mm):
3.12.2.4.	Ühisanumpritse: jah/ei
3.12.2.4.1.	Tüüp:
3.12.3.	Pihusti(d)
3.12.3.1.	Tüüp (tüübid):
3.12.3.2.	Avanemisrõhk (kPa):						Märkida lubatud hälve
3.12.4.	Elektrooniline juhtseade: jah/ei
3.12.4.1.	Tüüp (tüübid):
3.12.4.2.	Tarkvara kalibreerimisnumber (-numbrid):
3.12.4.3.	Andmevoole juurdepääsu sidestandardid: ISO 27145 koos ISO 15765-4ga (CAN-põhine)/ISO 27145 koos ISO 13400ga (TCP/IP-põhine)/SAE J1939-73
3.12.5.	Pöörlemissageduse regulaator
3.12.5.1.	Tüüp (tüübid):
3.12.5.2.	Pöörlemissagedus, millest alates toimub täiskoormuse juures toitekatkestus:						Märkida vahemik, kui see on asjakohane
3.12.5.3.	Suurim pöörlemissagedus koormuseta:						Märkida vahemik, kui see on asjakohane
3.12.5.4.	Pöörlemissagedus tühikäigul:						Märkida vahemik, kui see on asjakohane
3.12.6.	Külmkäivitussüsteem: jah/ei
3.12.6.1.	Tüüp (tüübid):
3.12.6.2.	Kirjeldus:
3.12.7.	Kütuse temperatuur kütuse sissepritsepumba sisselaskeava juures
3.12.7.1.	Madalaim temperatuur (°C):
3.12.7.2.	Kõrgeim temperatuur (°C):
3.13.	Kütuse etteanne vedelkütusega töötavatel sädesüütega mootoritel
3.13.1.	Karburaator
3.13.1.1.	Tüüp (tüübid):
3.13.2.	Kaudne sissepritse:
3.13.2.1.	ühepunktiline/mitmepunktiline
3.13.2.2.	Tüüp (tüübid):
3.13.3.	Otsesissepritse:
3.13.3.1.	Tüüp (tüübid):
3.13.4.	Kütuse temperatuur tootja määratud asukohas
3.13.4.1.	Paiknemine:
3.13.4.2.	Madalaim temperatuur (°C):
3.13.4.3.	Kõrgeim temperatuur (°C):
3.14.	Kütuse etteanne gaaskütusega töötavatel mootoritel, või kui see on asjakohane, segakahekütuselistel mootoritel (kui süsteemid on muul viisil üles ehitatud, esitada vastav teave)
3.14.1.	Kütus: LPG/NG-H/NG-L/NG-HL/LNG/kütusespetsiifiline LNG
3.14.2.	Rõhuregulaator(id)/aurusti(d)
3.14.2.1.	Tüüp (tüübid)
3.14.2.2.	Rõhualandusastmete arv:
3.14.2.3.	Rõhk lõppastmes, madalaim/kõrgeim (kPa)
3.14.2.4.	Peamiste reguleerimispunktide arv:
3.14.2.5.	Tühikäigu reguleerimispunktide arv:
3.14.3.	Kütusesüsteem: segamisseade/gaasi sissepuhe/vedeliku sissepritse/otsesissepritse
3.14.3.1.	Seguvahekorra reguleerimine
3.14.3.1.1.	Süsteemi kirjeldus ja/või skeem ning joonised:
3.14.4.	Segamisseade
3.14.4.1.	Arv:
3.14.4.2.	Tüüp (tüübid):
3.14.4.3.	Paiknemine:
3.14.4.4.	Seadevõimalused:
3.14.5.	Sissepritse sisselaskekollektorisse
3.14.5.1.	Sissepritse: ühepunktiline/mitmepunktiline
3.14.5.2.	Sissepritse: pidev/üheaegse ajastusega/järjestikajastusega
3.14.5.3.	Sissepritseseadmed
3.14.5.3.1.	Tüüp (tüübid):
3.14.5.3.2.	Seadevõimalused:
3.14.5.4.	Toitepump						Kui see on asjakohane
3.14.5.4.1.	Tüüp (tüübid):
3.14.5.5.	Pihusti(d)
3.14.5.5.1.	Tüüp (tüübid):
3.14.6.	Otsesissepritse
3.14.6.1.	Sissepritsepump/rõhuregulaator
3.14.6.1.1.	Tüüp (tüübid):
3.14.6.1.2.	Sissepritse ajastus (täpsustada):
3.14.6.2.	Pihusti(d)
3.14.6.2.1.	Tüüp (tüübid):
3.14.6.2.2.	Avanemisrõhk või tunnuskõver:
3.14.7.	Elektrooniline juhtseade (ECU)
3.14.7.1.	Tüüp (tüübid):
3.14.7.2.	Seadevõimalused:
3.14.7.3.	Tarkvara kalibreerimisnumber (numbrid):
3.14.8.	Mootorite tüübikinnitused eri kütusekoostiste jaoks
3.14.8.1.	Isekohastuvus: jah/ei
3.14.8.2.	Kalibreerimine teatava gaasikoostise jaoks: NG-H/NG-L/NG-HL/LNG/kütusespetsiifiline LNG
3.14.8.3.	Kohandamine teatava gaasikoostise jaoks: NG-HT/NG-LT/NG-HLT
3.14.9.	Kütuse temperatuur rõhuregulaatori viimases astmes
3.14.9.1.	Madalaim temperatuur (°C):
3.14.9.2.	Kõrgeim temperatuur (°C):
3.15.	Süütesüsteem
3.15.1.	Süütepool(id)
3.15.1.1.	Tüüp (tüübid):
3.15.1.2.	Arv:
3.15.2.	Süüteküünal (süüteküünlad)
3.15.2.1.	Tüüp (tüübid):
3.15.2.2.	Sädevahemiku seaded:
3.15.3.	Magneeto
3.15.3.1.	Tüüp (tüübid):
3.15.4.	Süüte ajastuse juhtimine: jah/ei
3.15.4.1.	Staatiline eelsüüde ülemise surnud seisu suhtes (väntvõlli pöördenurk kraadides):
3.15.4.2.	Eelsüüte kõver või skeem:						Kui see on asjakohane
3.15.4.3.	Elektrooniline juhtimine: jah/ei

Selgitavad märkused liite A.1 kohta

(Joonealuste märkuste tähiseid, joonealuseid märkusi ja selgitavaid märkusi ei lisata teabedokumenti)

Kombineeritud katalüsaatori ja tahmafiltri puhul täita mõlemad jaotised.

---

(1)  Kasutamata variandid tõmmata maha või näidata ainult kasutatud variante.

(2)  Vastavalt käesoleva eeskirja 5. lisale.

(3)  Vt 5. lisa punkt 2.3.13 (mootoritüüpkonna määratlus).

2. LISA

Tekst pildi

Tekst pildi

Tekst pildi

LIIDE A.1

KATSEARUANNE

A.1.1.   ÜLDNÕUDED

Iga tüübikinnituse jaoks vajaliku katse kohta täidetakse üks katsearuanne. Iga lisanduv (nt püsiva pöörlemissagedusega mootori teine pöörlemissagedus) või täiendav katse (nt muu kütuse katsetamine) vajab täiendavat katsearuannet.

A.1.2.   SELGITAVAD MÄRKUSED KATSEARUANDE KOOSTAMISEKS

A.1.2.1.   Katsearuanne peab sisaldama vähemalt punktis A.1.3 sätestatud teavet.

A.1.2.2.   Olenemata punktist A.1.2.1 tuleb katsearuandes ära märkida ainult need punktid või alapunktid, mis on kõnealuse katse ja mootoritüüpkonna, mootoritüüpkonda kuuluva mootoritüübi või katsetatud mootoritüübi jaoks olulised.

A.1.2.3.   Katsearuanne võib sisaldada rohkem teavet, kui punktis A.1.2.1 nõutud, kuid igal juhul tuleb järgida pakutud numeratsioonisüsteemi.

A.1.2.4.   Kui sisestamiseks on antud mitu kaldkriipsuga eraldatud võimalust, tuleb kasutamata võimalused maha tõmmata või näidata ainult kasutatud võimalust (võimalusi).

A.1.2.5.   Kui on küsitud osa „tüüpi“, tuleb esitada osa üheselt kindlaks määrav teave, mis võib olla näitajate loetelu, tootjate nimi ja osa või joonise number, joonis või mitu eespool nimetatud meetodit või muud meetodid, mis annavad sama tulemuse.

A.1.2.6.   Katsearuande võib saata tootja, tehnilise teenistuse ja tüübikinnitusasutuse vahelise kokkuleppe kohaselt kas paberikandjal või elektroonilisel kujul.

A.1.3.   KATSEARUANDE NÄIDIS

Liikurmasinate mootorite katsearuanne

1.   ÜLDTEAVE

1.1.   Mark (margid) (tootja kaubanimi (-nimed)): …

1.2.   Kaubanduslik(ud) nimetus(ed) (kui see on asjakohane): …

1.3.   Tootja nimi ja aadress: …

1.4.   Tehnilise teenistuse nimi: …

1.5.   Tehnilise teenistuse aadress: …

1.6.   Katse toimumiskoht: …

1.7.   Katsekuupäev: …

1.8.   Katsearuande number: …

1.9.   Teabedokumendi viitenumber (selle olemasolul): …

1.10.   Katsearuande tüüp: Esmane katse/lisakatse/täiendav katse

1.10.1.   Katse eesmärgi kirjeldus: …

2.   MOOTORI ÜLDANDMED (KATSEMOOTOR)

2.1.   Mootoritüübi tähis/mootoritüüpkonna tähis/FT: …

2.2.   Mootori tunnusnumber: …

3.   DOKUMENTIDE JA TEABE KONTROLL-LEHT (AINULT ESMANE KATSE)

3.6.   Mootori juhtsüsteemi osana ECUd kasutavatel mootoritüüpidel ja -tüüpkondadel viide dokumentidele, milles on deklareeritud omavolilise muutmise takistamise meetmed: …

3.7.   Mootori juhtsüsteemi osana mehaanilisi seadmeid kasutavatel mootoritüüpidel ja -tüüpkondadel viide dokumentidele, milles on deklareeritud ja tõendatud omavolilise muutmise takistamise meetmed ning reguleeritavate parameetrite andmed: …

4.   KATSES KASUTATUD ETALONKÜTUS (-KÜTUSED) (TÄITA ASJAKOHASED ALAPUNKTID)

4.1.   Sädesüütemootorite vedelkütus

4.1.1.   Mark: …

4.1.2.   Tüüp: …

4.1.3.   Oktaaniarv RON: …

4.1.4.   Oktaaniarv MON: …

4.1.5.   Etanoolisisaldus (%):…

4.1.6.   Tihedus 15 °C juures (kg/m3): …

4.2.   Diiselmootorite etalonkütus

4.2.1.   Mark: …

4.2.2.   Tüüp: …

4.2.3.   Tsetaaniarv: …

4.2.4.   Rasvhapete metüülestrite (FAME) sisaldus (%):…

4.2.5.   Tihedus 15 °C juures (kg/m3): …

4.3.   Gaaskütus – LPG

4.3.1.   Mark: …

4.3.2.   Tüüp: …

4.3.3.   Etalonkütuse liik: kütus A/kütus B

4.3.4.   Oktaaniarv MON: …

4.4.   Gaaskütus – metaan/biometaan

4.4.1.   Etalonkütuse liik: GR/G23/G25/G20

4.4.2.   Etalongaasi allikas: eriotstarbeline etalonkütus/torugaas koos segulisandiga

4.4.3.   Eriotstarbeline etalonkütus

4.4.3.1.   Mark: …

4.4.3.2.   Tüüp: …

4.4.4.   Torugaas koos segulisandiga

4.4.4.1.   Segulisand(id): süsinikdioksiid/etaan/metaan/lämmastik/propaan

4.4.4.2.   Saadud kütusesegu Sλ väärtus: …

4.4.4.3.   Selle tulemusel saadud kütusesegu metaaniarv: …

4.5.   Segakahekütuseline mootor (lisaks asjakohastele punktidele eespool)

4.5.1.   Gaaskütuse energiategur katsetsüklis: …

5.   MÄÄRDEAINE

5.1.   Mark (margid): …

5.2.   Tüüp (tüübid): …

5.3.   SAE viskoossus: …

5.4.   Määrdeaine ja kütus on segatud: jah/ei

5.4.1.   Segu õlisisaldus protsentides: …

6.   ÜKSIKASJALIKUD MÕÕTMISTULEMUSED (*1)

Mootori pöörlemissagedus, p/min
Mõõdetud pöördemoment, Nm
Mõõdetud võimsus, kW
Mõõdetud kütusevool, g/h
Õhurõhk, kPa
Veeauru rõhk, kPa
Sisselaskeõhu temperatuur, K
Tabelis 1 nimetamata lisa- ja abiseadmete arvelt juurde arvatav võimsus, kW	Nr 1 Nr 2 Nr 3
Kokku, kW
Võimsuse parandustegur
Korrigeeritud võimsus, kW
Korrigeeritud pöördemoment, Nm
Kütuse korrigeeritud erikulu g/(kWh) (2)
Jahutusvedeliku temperatuur väljundpunktis, K
Määrdeõli temperatuur mõõtepunktis, K
Õhu temperatuur pärast ülelaadurit, K (1)
Kütuse temperatuur sissepritsepumba sisselaskeavas, K
Õhu temperatuur pärast ülelaadeõhu jahutit, K (1)
Rõhk pärast ülelaadurit, kPa
Rõhk pärast ülelaadeõhu jahutit, kPa
Sisselaske hõrendus, Pa
Väljalaske vasturõhk, Pa
Kütusekulu (mm3) takti või tsükli kohta (1)

---

(*1)  Kasuliku võimsuse ja kasuliku pöördemomendi näitajate kõverad esitatakse mootori pöörlemissageduse funktsioonina.

(1)  Mittevajalik maha tõmmata.

(2)  Arvutatakse diiselmootori ja ottomootori kasuliku võimsuse abil; viimase puhul korrutatakse see võimsuse parandusteguriga.

3. LISA

TÜÜBIKINNITUSMÄRKIDE KUJUNDUS

NÄIDIS A

(vt käesoleva eeskirja punkti 4.4)

a = 8 mm min

Joonisel kujutatud tüübikinnitusmärk, mis on kinnitatud mootorile, näitab, et asjaomasele mootoritüübile on seoses kasuliku võimsuse mõõtmisega antud tüübikinnitus Madalmaades (E4) UNECE eeskirja nr 120 kohaselt ning see kannab tüübikinnitusnumbrit 021628. Tüübikinnitusnumber näitab, et tüübikinnitus on antud kooskõlas UNECE eeskirjaga nr 120, mida on muudetud 02-seeria muudatustega.

NÄIDIS B

(vt käesoleva eeskirja punkti 4.5)

a = 8 mm min

Joonisel kujutatud tüübikinnitusmärk, mis on kinnitatud mootorile, näitab, et asjaomasele mootoritüübile on antud tüübikinnitus Madalmaades (E4) kooskõlas UNECE eeskirjadega nr 120 ja 96 (1). Tüübikinnitusnumbrite kaks esimest kohta näitavad, et vastava tüübikinnituse andmise kuupäevadel oli UNECE eeskirja nr 120 muudetud 02-seeria muudatustega ja UNECE eeskiri nr 96 hõlmas juba 05-seeria muudatusi.

---

(1)  Teine number on esitatud vaid näitena.

4. LISA

SISEPÕLEMISMOOTORI KASULIKU VÕIMSUSE MÕÕTMISE MEETOD

1.   Käesolevaid sätteid rakendatakse meetodi puhul, mille abil tehakse kindlaks vahelduval pöörlemissagedusel kasutatava sisepõlemismootori võimsuskõver täiskoormusel; kõver esitatakse püsival pöörlemissagedusel kasutatava sisepõlemismootori pöörlemissageduse, nimipöörlemissageduse ja nimivõimsuse funktsioonina.

2.   Katsetingimused

2.1.   Mootor peab olema vastavalt tootja soovitustele sisse sõidetud.

2.2.   Kui võimsust saab mõõta üksnes mootoril, millele on paigaldatud käigukast, võetakse arvesse käigukasti kasutegurit.

2.3.   Abi- ja lisaseadmed

2.3.1.   Paigaldatavad abi- ja lisaseadmed

Katse ajaks paigaldatakse katsestendile mootori ettenähtud rakenduses toimimiseks vajalikud abiseadmed (loetletud tabelis 1) võimaluse korral samas asendis kui ettenähtud rakenduses.

2.3.2.   Eemaldatavad abi- ja lisaseadmed

Katse ajaks eemaldatakse teatavad lisaseadmed, mis on seotud masina käitamisega ja mida võib paigaldada mootorile. Näitena on esitatud järgmine mittetäielik loetelu:

a)	pidurite õhukompressor,

b)	roolivõimendi kompressor,

c)	vedrustuse kompressor,

d)	kliimaseade.

Kui abiseadmeid ei saa eemaldada, võib teha kindlaks nende poolt koormuseta tingimustes kasutatava võimsuse ja liita selle mõõdetud mootorivõimsusele (vt märkus h tabelis 1). Kui see väärtus on suurem kui 3 % suurimast võimsusest katsepöörlemissagedusel, võib katseasutus seda kontrollida.

Tabel 1

Mootori võimsuse kindlakstegemise katse jaoks paigaldatavad lisa- ja abiseadmed

Nr	Lisa- ja abiseadmed	Paigaldatakse heitgaasikatse jaoks
1	Sisselaskesüsteem
	Sisselaskekollektor	Jah
	Karterist eralduva heite kontrollisüsteem	Jah
	Õhukulumõõtur	Jah
	Õhufilter	Jah (1)
	Sisselaskesummuti	Jah (1)
2	Väljalaskesüsteem
	Heitgaasi järeltöötlussüsteem	Jah
	Väljalaskekollektor	Jah
	Ühendustorud	Jah (2)
	Summuti	Jah (2)
	Summutitoru	Jah (2)
	Mootorpidur	Ei (3)
	Ülelaadur	Jah
3	Kütusepump	Jah (4)
4	Karburatsiooniseadmed
	Karburaator	Jah
	Elektrooniline juhtsüsteem, õhukulumõõtur jne	Jah
	Gaasimootorite seadmed
	Rõhureduktor	Jah
	Aurusti	Jah
	Segamisseade	Jah
5	Sissepritseseadmed (bensiin ja diislikütus)
	Eelfilter	Jah
	Filter	Jah
	Pump	Jah
	Kõrgsurvetoru	Jah
	Pihusti	Jah
	Elektrooniline juhtsüsteem, andurid jne	Jah
	Pöörlemissageduse regulaator/juhtsüsteem	Jah
	Pumbalati täiskoormuse automaatpiiraja sõltuvalt atmosfääritingimustest	Jah
6	Vedelikjahutusseadmed
	Radiaator	Ei
	Ventilaator	Ei
	Ventilaatorikate	Ei
	Veepump	Jah (5)
	Termostaat	Jah (6)
7	Õhkjahutus
	Kate	Ei (7)
	Ventilaator või puhur	Ei (7)
	Temperatuuriregulaator	Ei
8	Ülelaadeseadmed
	Kompressor, mis töötab otseselt mootori ja/või heitgaaside jõul	Jah
	Ülelaadeõhu jahuti	Jah (7)  (8)
	Jahutipump või ventilaator (töötab mootori jõul)	Ei (7)
	Jahutusvedeliku termostaat	Jah
9	Katsestendi abiventilaator	Jah, vajaduse korral
10	Saastetõrjeseade	Jah,
11	Käivitusseadmed	Jah või katsestendi varustus (9)
12	Määrdeõli pump	Jah
13	Katse ajaks eemaldatakse teatavad lisaseadmed, mis on seotud liikurmasina käitamisega ja mida võib paigaldada mootorile. Näitena on esitatud järgmine mittetäielik loetelu: i) pidurite õhukompressor; ii) roolivõimendi kompressor; iii) vedrustuse kompressor; iv) kliimaseade.	Ei

2.4.   Seadetingimused

Kasuliku võimsuse kindlakstegemisel kasutatavad seadetingimused on esitatud tabelis 2.

Tabel 2

Seadetingimused

1. Karburaatori(te), aurusti/rõhuregulaatori seaded	Reguleeritakse tootja ettenähtud näitajate kohaselt ja kasutatakse asjaomases rakenduses ilma edasiste muudatusteta.
2. Sissepritsepumba toitesüsteemi seaded
3. Süüte või sissepritse ajastus (gaasijaotuskõver)
4. Pöörlemissageduse regulaatori seaded
5. Heitekontrolliseadmed
6. Õhu rõhuregulaator

3.   Registreeritavad andmed

3.1.   Registreeritavad andmed on loetletud 2. lisa liites A.1. Mõõtmised tehakse stabiliseeritud töötingimustes, tagades, et mootor saab piisavalt värsket õhku. Põlemiskambrid võivad sisaldada sadet, aga piiratud koguses. Katsetingimused, nagu sisselastava õhu temperatuur, tuleb valida nii, et need oleksid võimalikult lähedased võrdlustingimustele (vt käesoleva lisa punkt 5.2), et parandustegur oleks võimalikult väike.

3.2.   Mootorisse lastava õhu temperatuuri mõõdetakse sisselasketorustikus. Sisselaske hõrendust mõõdetakse samas punktis. Termomeeter või termoelement varjestatakse kütuse tagasipritse ja kiirgussoojuse eest ning asetatakse otse õhuvoolu sisse. Kasutatakse piisaval arvul mõõtekohti, et saada sisselaskeõhu representatiivne keskmine temperatuur.

3.3.   Sisselaske hõrendust mõõdetakse sisselasketorude, õhufiltri, sisselaskesummuti või pöörlemissageduse piiriku (kui see on paigaldatud) suhtes allavoolu.

3.4.   Absoluutrõhku mootorisse sisenemisel kompressorist ja soojusvahetist (kui see on paigaldatud) allavoolu mõõdetakse sisselaskekollektoris ja kõikides muudes punktides, kus parandustegurite arvutamiseks on vaja rõhku mõõta.

3.5.   Väljalaske vasturõhku mõõdetakse punktis, mis jääb vähemalt kolm toru läbimõõtu väljalaskekollektori(te) väljalasketoru(de)st ja turboülelaaduri(te)st (kui need on paigaldatud) allavoolu. Paiknemise kohta esitatakse täpsed andmed.

3.6.   Andmeid ei koguta enne, kui pöördemoment, pöörlemissagedus ja temperatuur on püsinud vähemalt ühe minuti enam-vähem samal tasemel.

3.7.   Mootori pöörlemissagedus ei tohi katse või näitude võtmise ajal erineda valitud pöörlemissagedusest rohkem kui ± 1 % või ± 10 min, sõltuvalt sellest, kumb on suurem.

3.8.   Pidurduskoormust, kütusekulu ja sisselaskeõhu temperatuuri mõõdetakse ühel ja samal ajal, kusjuures näitajana registreeritakse kahe sellise järjestikuse stabiliseeritud väärtuse keskmine, mis pidurduskoormuse puhul ei erine teineteisest rohkem kui 2 % võrra.

3.9.   Mootori väljalaskeavast väljuva jahutusvedeliku temperatuur hoitakse tootja ettenähtud tasemel.

Kui tootja ei ole temperatuuri ette näinud, on selleks 353 K ± 5 K. Õhkjahutusega mootorite puhul hoitakse temperatuur tootja kindlaksmääratud punktis + 0/– 20 K piires kõrgeimast temperatuurist, mille tootja on võrdlustingimuste puhul ette näinud.

3.10.   Diiselmootorite puhul mõõdetakse kütuse temperatuuri sissepritsepumba sisselaskeava juures ja see hoitakse 306–316 K (33–43 °C) piires. Ottomootorite puhul mõõdetakse kütuse temperatuuri võimalikult lähedal karburaatori või kütusepihustite koostu sisselaskeavale ja see hoitakse 293–303 K (20–30 °C) piires.

3.11.   Määrdeõli temperatuur, mida mõõdetakse õlipumbas või õliradiaatori (kui see on olemas) väljalaskeava juures, hoitakse mootori tootja ettenähtud piirides.

3.12.   Vajaduse korral võib temperatuuri käesoleva lisa punktides 3.9, 3.10 ja 3.11 osutatud piirides hoidmise otstarbel kasutada täiendavat reguleerimissüsteemi.

4.   Mõõtmistäpsus

4.1.   Pöördemoment: ± 1 % mõõdetud pöördemomendist. Pöördemomendi mõõtmise süsteem reguleeritakse nii, et arvesse oleks võetud hõõrdekaod. Veojõustendi mõõteulatuse alumises pooles peab täpsus olema ± 2 % mõõdetud pöördemomendist.

4.2.   Mootori pöörlemissagedus: 0,5 % mõõdetud pöörlemissagedusest.

4.3.   Kütusekulu: ± 1 % mõõdetud kulust.

4.4.   Kütuse temperatuur: ± 2 K

4.5.   Mootorisse siseneva õhu temperatuur: ± 2 K

4.6.   Õhurõhk: ± 100 Pa

4.7.   Hõrendus sisselaskesüsteemis: ± 50 Pa

4.8.   Vasturõhk väljelaskesüsteemis: ± 200 Pa

5.   Võimsuse parandustegurid

5.1.   Mõiste

Võimsuse parandustegur on tegur, mille abil tehakse kindlaks mootori võimsus punktis 5.2 osutatud keskkonna võrdlustingimustes.

Po = α P

kus:

Po	on korrigeeritud võimsus (s.o võimsus keskkonna võrdlustingimustes);
α	on parandustegur (αa või αd);
P	on mõõdetud võimsus (katsel saadud võimsus).

5.2.   Keskkonna võrdlustingimused

5.2.1.   Temperatuur (To): 298 K (25 °C)

5.2.2.   Kuiva õhu rõhk (Pso): 99 kPa

Kuiva õhu rõhk põhineb kogurõhul 100 kPa ja veeauru rõhul 1 kPa.

5.3.   Atmosfääritingimused katse ajal

Katse ajal peavad atmosfääritingimused olema järgmised:

5.3.1.   Temperatuur (T)

Ottomootorite puhul	:	288 K ≤ T ≤ 308 K
Diiselmootorite puhul	:	283 K ≤ T ≤ 313 K

5.3.2.   Rõhk (ps)

90 kPa < ps < 110 kPa

5.4.   Parandustegurite αa ja αd kindlakstegemine (1)

5.4.1.   Ülelaadimiseta või ülelaadimisega ottomootorid

Parandustegur αa saadakse järgmise valemi abil:

kus:

ps	on kuiva õhu kogurõhk kilopaskalites (kPa), s.o koguõhurõhk miinus veeauru rõhk;
T	on mootorisse lastava õhu absoluutne temperatuur kelvinites (K).

Tingimused, mida tuleb laboris täita

Selleks et katsetulemused oleksid kehtivad, peab parandustegur olema järgmine:

0,93 < αa < 1,07

Nende piiride ületamisel esitatakse katsearuandes korrigeeritud väärtus ja täpsed andmed katsetingimuste kohta (temperatuur ja rõhk).

5.4.2.   Diiselmootorid – tegur αd

Diiselmootorite puhul saadakse võimsuse parandustegur (αd) ühtlase kütusekulu juures järgmise valemi abil:

αd = (fa)fm

kus:

fa	on atmosfääritegur;
fm	on asjaomasele mootoritüübile ja seadele iseloomulik näitaja.

5.4.2.1.   Atmosfääritegur fa

See tegur näitab keskkonnatingimuste (rõhk, temperatuur ja niiskus) mõju mootorisse lastavale õhule. Atmosfääriteguri valem sõltub mootoritüübist.

5.4.2.1.1.   Ülelaadimiseta ja mehaanilise ülelaadimisega mootorid

5.4.2.1.2.   Turboülelaaduriga mootorid ülelaadeõhu jahutiga või ilma

5.4.2.2.   Mootoritegur fm

fm	on qc (korrigeeritud kütusevoolu) järgmine funktsioon:
fm =	0,036 qc – 1,14

ning

qc

=

q/r

kus:

q	on kütusevool milligrammides kütusetsükli ja kogutöömahu liitri kohta (mg/(l x tsükkel));
r	on kompressori väljalaskeava ja sisselaskeava vaheline rõhusuhe; mitme turboülelaaduri korral on r kogusurveaste (ülelaadimiseta mootorite puhul r = 1).

See valem kehtib qc väärtuste puhul, mis jäävad vahemikku 37,2–65 mg/(l × tsükkel).

qc väärtuste puhul, mis on väiksemad kui 37,2 mg/(l × tsükkel), võetakse fm väärtuseks konstant 0,2 (fm = 0,2).

qc väärtuste puhul, mis on suuremad kui 65 mg/(l × tsükkel), võetakse fm väärtuseks konstant 1,2 (fm = 1,2) (vt joonis):

Mootoriteguri fm kindlakstegemine

Tekst pildi

5.4.2.3.   Tingimused, mida tuleb laboris täita

Selleks et katsetulemused oleksid kehtivad, peab parandustegur αa olema järgmine:

0,93 ≤ αa ≤ 1,07

Nende piiride ületamisel esitatakse katsearuandes korrigeeritud väärtus ja täpsed andmed katsetingimuste kohta (temperatuur ja rõhk).

---

(1)  Täielik sisselaskesüsteem paigaldatakse ettenähtud rakenduse jaoks kindlaksmääratud viisil:

a)	kui sellel võib olla märkimisväärne mõju mootori võimsusele;

b)	ülelaadimiseta sädesüütega mootorite puhul.

Muudel juhtudel võib kasutada samaväärset süsteemi, mille puhul tuleks katse käigus kontrollida, et rõhk ei erineks tootja kindlaksmääratud kõrgeimast rõhust puhta õhufiltri korral rohkem kui 100 Pa võrra.

(2)  Täielik väljalaskesüsteem paigaldatakse ettenähtud rakenduse jaoks kindlaksmääratud viisil:

a)	kui sellel võib olla märkimisväärne mõju mootori võimsusele;

b)	ülelaadimiseta sädesüütega mootorite puhul.

Muudel juhtudel võib paigaldada samaväärse süsteemi, eeldusel et mõõdetud rõhk ei erine tootja ettenähtud kõrgeimast rõhust rohkem kui 1 000 Pa võrra.

(3)  Kui mootoril on mootorpidur, peab seguklapp olema fikseeritud täielikult avatud asendisse.

(4)  Kütuse toiterõhku võib vajaduse korral muuta, et saavutada mootori teatavas rakenduses esinev rõhk (eelkõige kütusetagastussüsteemi kasutamise korral).

(5)  Jahutusvedeliku ringlust võib juhtida ainult mootori veepump. Vedeliku jahutamine võib toimuda välise ringluse teel, nii et välise ringluse rõhukadu ja rõhk pumba sisselaskeava juures jäävad ligikaudu samaks kui mootori jahutussüsteemis.

(6)  Termostaadi võib paigaldada täiesti avatuna.

(7)  Kui katseks paigaldatakse mootorile jahutusventilaator või -puhur, lisatakse jahutusventilaatori või -puhuri kasutatav võimsus arvutustulemustele, välja arvatud mootorite puhul, millel sellised lisaseadmed moodustavad mootori lahutamatu osa (nt otse väntvõllile paigaldatud jahutusventilaatorid õhkjahutusega mootoritel). Ventilaatori või puhuri võimsus mõõdetakse katse ajal rakendatavate pöörlemissageduste juures kas standardnäitajatel põhinevate arvutuste või praktiliste katsete teel.

(8)  Ülelaadeõhu jahutiga mootoreid katsetatakse selle vahejahutiga, olenemata sellest, kas jahuti toimib vedeliku või õhuga, kuid tootja soovil võib õhuga toimiva jahuti asendada katsestendi süsteemiga. Mõlemal juhul mõõdetakse võimsust kõikidel pöörlemissagedustel nii, et mootoriõhu suurim rõhukadu ja vähim temperatuurikadu katsestendi süsteemi ülelaadeõhu jahutis vastavad tootja ettenähtud näitajatele.

(9)  Elektriliste või muude käivitussüsteemide toide saadakse katsestendist.

(1)  Katseid võib teha kliimaseadmega katseruumides, kus atmosfääritingimusi on võimalik reguleerida.

Kui mootor on varustatud õhutemperatuuri automaatse reguleerimise seadmega ja kui see seade on selline, et täiskoormusel temperatuuril 25 °C ei lisata soojendatud õhku, tehakse katse nii, et seade on täielikult suletud. Kui seade temperatuuril 25 °C veel töötab, tehakse katse nii, et seade töötab harilikul viisil ja temperatuuri tähistava valemiosa eksponendiks parandusteguris võetakse null (temperatuuri ei korrigeerita).

5. LISA

MOOTORITÜÜPIDE JA -TÜÜPKONDADE NING NENDE TÖÖREŽIIMIDE KINDLAKSMÄÄRAMISE PARAMEETRID

1.   MOOTORITÜÜP

Mootoritüübi tehnilised omadused peavad vastama teabedokumendile, mis on koostatud kooskõlas 1. lisas esitatud näidisega.

1.1.   Töörežiim (pöörlemissagedus)

Mootoritüübile võib anda tüübikinnituse kui püsiva pöörlemissagedusega mootorile või muutuva pöörlemissagedusega mootorile käesoleva eeskirja punktide 2.3 ja 2.32 tähenduses.

2.   MOOTORITÜÜPKONNA KRITEERIUMID

2.1.   Üldteave

Mootoritüüpkonda iseloomustavad ehitusparameetrid. Need peavad olema kõigil mootoritüüpkonna mootoritel ühised. Mootori tootja võib otsustada, millised mootorid tüüpkonda kuuluvad, tingimusel et ta järgib käesoleva lisa punktis 2.3 loetletud kuuluvustingimusi. Mootoritüüpkond peab saama tüübikinnitusasutuselt tüübikinnituse.

2.2.   Mootorikategooriad, töörežiim (pöörlemissagedus) ja võimsusvahemik

2.2.1.   Mootoritüüpkond võib sisaldada üksnes sama töörežiimiga mootoritüüpe.

2.3.   Mootoritüüpkonna kindlaksmääramise parameetrid

2.3.1.   Töötsükkel:

a)	kahetaktiline tsükkel;

b)	neljataktiline tsükkel;

c)	rootormootor;

d)

muu.

2.3.2.   Silindrite konfiguratsioon

2.3.2.1.   Silindrite paigutus plokis:

a)

üksikult

b)	V-kujuliselt;

c)

reas;

d)	vastakuti;

e)	radiaalselt;

f)	muul viisil (F-, W-kujuliselt jne).

2.3.2.2.   Silindrite suhteline asend

Sama plokiga mootorid võivad kuuluda samasse tüüpkonda, kui nende silindrite läbimõõdud keskpunktist keskpunkti on samad.

2.3.3.   Peamine jahutusaine:

a)

õhk;

b)

vesi;

c)

õli.

2.3.4.   Mootori töömaht silindri kohta

2.3.4.1.   Mootorid, mille töömaht silindri kohta on ≥ 750 cm3

Selleks et lugeda mootorid, mille töömaht silindri kohta on ≥ 750 cm3, samasse mootoritüüpkonda kuuluvaks, ei tohi nende mootori töömahu hajuvus ühe silindri kohta ületada 15 % mootoritüüpkonna suurimast töömahust silindri kohta.

2.3.4.2.   Mootorid, mille töömaht silindri kohta on < 750 cm3

Selleks et lugeda mootorid, mille töömaht silindri kohta on < 750 cm3, samasse mootoritüüpkonda kuuluvaks, ei tohi nende mootori töömahu hajuvus ühe silindri kohta ületada 30 % mootoritüüpkonna suurimast töömahust silindri kohta.

2.3.5.   Õhu sisselaskeviis:

a)	ülelaadimiseta;

b)	ülelaadimisega;

c)	ülelaadeõhu jahutiga.

2.3.6.   Kütuse liik

a)	diislikütus (liikurmasinatel kasutatav gaasiõli);

b)	eriotstarbeline survesüütemootorite etanool (ED95);

c)	bensiin (E10);

d)	etanool (E85);

e)	maagaas/biometaan: i) universaalne kütus – kõrge kütteväärtusega (H-gaas) ja madala kütteväärtusega (L-gaas); ii) piiratud kütus – kõrge kütteväärtusega (H-gaas); iii) piiratud kütus – madala kütteväärtusega (L-gaas); iv) kütusespetsiifiline LNG;

f)	veeldatud naftagaas (LPG).

2.3.7.   Kütusekasutuse korraldus

a)	ainult vedelkütus;

b)	ainult gaaskütus;

c)	segakahekütuseline, liik 1A;

d)	segakahekütuseline, liik 1B;

e)	segakahekütuseline, liik 2A;

f)	segakahekütuseline, liik 2B;

g)	segakahekütuseline, liik 3B.

2.3.8.   Põlemiskambri tüüp/ehitus:

a)	jaotamata kamber;

b)	jaotatud kamber;

c)	muud tüübid.

2.3.9.   Süüte tüüp:

a)	sädesüüde;

b)	survesüüde.

2.3.10.   Klapid ning sisse- ja väljalaskeavad:

a)

paigutus;

b)	klappide arv silindri kohta.

2.3.11.   Toitesüsteemi tüüp

a)	pump, (kõrgsurve)toru ja pihusti;

b)	reas- või jaoturpump;

c)	pumppihusti;

d)	ühisanumpritse;

e)	karburaator;

f)	kaudsissepritse;

g)	otsesissepritse;

h)	segamisseade;

i)

muu.

2.3.12.   Mitmesugused seadmed:

a)	heitgaasitagastus (EGR);

b)	vee pihustamine;

c)	õhu sissepuhe;

d)

muu.

2.3.13.   Elektrooniline juhtimine

Elektroonilise juhtseadme (ECU) olemasolu või puudumist mootoril loetakse mootoritüüpkonna põhinäitajaks.

Elektrooniliselt juhitava pöörlemissagedusega mootorid ei pea kuuluma mehaaniliselt juhitavatest mootoritest erinevasse tüüpkonda. Elektrooniliselt juhitavaid mootoreid tuleks mehaanilistest mootoritest eristada üksnes selliste kütuse sissepritse näitajate alusel nagu näiteks ajastus, rõhk, kütuse kogus jne.

2.3.14.   Heitgaasi järeltöötlussüsteemid

Mootoritüüpkonda kuuluvuse tunnusteks peetakse järgmiste seadmete talitlust ja kombinatsiooni:

a)	oksüdatsioonikatalüsaator;

b)	NOX valikulise redutseerimisega (redutseeriva aine lisamisega) deNOX-süsteem;

c)	Muud deNOX-süsteemid;

d)	Tahkete osakeste järeltöötlussüsteem passiivse regenereerimisega: i) suletud filter; ii) mittesuletud filter;

e)	Tahkete osakeste järeltöötlussüsteem aktiivse regenereerimisega: i) suletud filter; ii) mittesuletud filter;

f)	muud tahkete osakeste järeltöötlussüsteemid;

g)	muud seadmed.

2.3.15.   Segakahekütuselised mootorid

Kõik segakahekütuselise mootori tüüpkonda kuuluvad mootoritüübid peavad kuuluma samasse 05-seeria muudatustega muudetud UNECE eeskirja nr 96 7. lisa punktis 2 määratletud segakahekütuseliste mootorite tüüpi ja töötama sama tüüpi kütustega või, olenevalt asjaoludest, kütustega, mis on selle eeskirja alusel tunnistatud samasse kütuserühma kuuluvaks.

3.   ALGMOOTORI VALIK

3.1.   Üldteave

3.1.1.   Kui tüübikinnitusasutus on mootoritüüpkonna kooskõlastanud, kasutatakse mootoritüüpkonna algmootori valimise esmase kriteeriumina ühe silindri suurimat kütusekulu töötsükli kohta deklareeritud suurimale pöördemomendile vastaval pöörlemissagedusel. Kui kaks või enam mootorit vastavad sellele esmasele kriteeriumile, kasutatakse algmootori valimisel teisese kriteeriumina suurimat kütusekulu töötsükli kohta nimipöörlemissagedusel.