Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 42007X1222(02)

    Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate järeldused, 25. mai 2007 , Euroopa noortevaldkonnas tehtava koostöö tulevikuväljavaadete kohta

    ELT C 314, 22.12.2007, p. 24–26 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    22.12.2007   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 314/24

    Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate järeldused, 25. mai 2007, Euroopa noortevaldkonnas tehtava koostöö tulevikuväljavaadete kohta

    (2007/C 314/07)

    NÕUKOGU JA NÕUKOGUS KOKKU TULNUD LIIKMESRIIKIDE VALITSUSTE ESINDAJAD,

    VÕTTES ARVESSE:

    (1)

    nõukogu taotlust (1) anda 2009. aastal hinnang Euroopa noortevaldkonnas tehtava koostöö üldraamistikule, milles lepiti kokku 2002. aastal;

    (2)

    esimest arvamustevahetust Euroopa noortepoliitika tulevikuväljavaadete üle, mis toimus nõukogu (haridus, noored ja kultuur) 16. veebruari 2007. aasta istungil eesistujariikide Saksamaa, Portugali ja Sloveenia esitatud ühise aruteludokumendi põhjal ning mille eesmärk oli anda hinnang koostööraamistikule;

    (3)

    Euroopa Komisjoni Euroopa poliitika nõustajate büroo tööd (2), millega rõhutatakse noorte inimeste heaolusse, tervisesse, haridusse, tööturule integreerimisse ja kodanikuaktiivsusesse investeerimise tähtsust;

    (4)

    Euroopa Komisjoni poolt 2007. aasta kevadisele Euroopa Ülemkogule esitatud vahearuannet „Sotsiaalse tegelikkuse hindamine” (3), milles tõstetakse esile põlvkondadevahelise võrdsuse küsimus seoses üleilmastumise ja demograafiliste muutustega ning rajatakse teed neid sotsiaalseid küsimusi ja väljakutseid käsitleva avatud mõttevahetuse läbiviimisele, mis samuti mõjutavad põhjalikult noorte sotsiaalset olukorda Euroopas;

    (5)

    nõukogu taotlust (4) edendada struktureeritud dialoogi noortega, et suurendada noorte ja nende organisatsioonide kaasamist kõigil tasanditel neid mõjutava poliitika kujundamisel ja rakendamisel ning edendada seeläbi nende kodanikuaktiivsust;

    (6)

    2005. aasta kevadisel Euroopa Ülemkogul heaks kiidetud Euroopa noortepakti, milles määrati kindlaks need prioriteetsed tegevusvaldkonnad, kus on tarvis noorte ja kõigi asjaomaste noortepoliitikas osalejate suuremat kaasamist,

    1.

    JUHIVAD TÄHELEPANU sellele, et vastavalt Euroopa noortepaktile nõuab tõhusa ja jätkusuutliku noortega seotud poliitika kujundamine asjaomastes poliitikavaldkondades tõeliselt sektoritevahelist lähenemisviisi, mille kujundamisse ja rakendamisse kavatseb nõukogu anda olulise panuse;

    2.

    JUHIVAD TÄHELEPANU KA sellele, et võttes arvesse kõikides liikmesriikides toimuvaid märkimisväärseid demograafilisi muutusi, millega seoses noorte osakaal kogu elanikkonna hulgas eelseisvatel aastakümnetel pidevalt väheneb, on üha enam tarvis sektoritevahelist strateegiat, et arendada välja põlvkondadevaheliselt võrdne ning jätkusuutlik poliitika, kus võimalused ja vajalikud kohustused oleksid võrdselt kõigi vanuserühmade vahel ära jagatud ning mis võimaldaks noortel saavutada iseseisvust sellisel määral, mis sobiks nende vanuse ja vajadustega;

    3.

    MÄRGIVAD, et avatud koordinatsioonimeetod ja Euroopa noortepakt on Euroopa noortepoliitika väljaarendamise peamised vahendid. Tõhususe, sidususe ja nähtavuse huvides tuleks välja töötada algatusi, mille eesmärk on tagada, et need vahendid saaksid tulevikus üksteist paremini mõjutada ning seega ka üksteist vastastikku toetada. Vältida tuleks liikmesriikidelt praegu nõutava aruandluse mahu suurenemist;

    4.

    RÕHUTAVAD programmi „Aktiivsed noored” (5) tähtsust Euroopa koostöö laiendamisel noortevaldkonnas, Euroopa struktuurifondide tähtsust Euroopa noortepakti rakendamise toetamisel riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil ning avatud koordinatsioonimeetodi tähtsust;

    5.

    TERVITAVAD komisjoni algatusi, milles tõstetakse esile noorte naiste ja meeste juhtivat rolli ühiskonna kujundamisel tulevikus Euroopa Liidus ja selle liikmesriikides, toetades tõeliselt sektoritevahelist lähenemisviisi noortepoliitika kujundamisel, tugevdades struktureeritud dialoogi noortega ning edendades noorte iseseisvust ja kodanikuaktiivsust;

    6.

    VÄLJENDAVAD oma valmisolekut aidata töötada välja selliseid algatusi, neid edasi arendada ning võtta järelmeetmeid, eeldades toetust Euroopa Parlamendilt, Majandus- ja Sotsiaalkomiteelt ning Regioonide Komiteelt ning võttes arvesse asjaomaste piirkondlike ja kohalike osalejate rolli;

    6a)

    KAVATSEVAD käesolevate järelduste vastuvõtmisega anda asjakohaste temaatilisi ja struktuurilisi tulevikuväljavaateid käsitlevate ettepanekute näol oma panuse põhjalikku arutellu Euroopa noortevaldkonnas tehtava koostöö tulevikuväljavaadete üle ning koostööraamistiku hindamisse 2009. aastal;

    7.

    ON SEISUKOHAL, et sellest tulenevalt on järgmised küsimused eriti olulised:

    a)

    Euroopa noortevaldkonnas tehtav koostöö jagab ühist vastutust noorte elukvaliteediga seotud probleemi lahendamise eest Euroopas konkreetsete noortepoliitika vahendite kaudu ning samuti noortemõõtme süvalaiendamise parandamise kaudu sellega seotud poliitikavaldkondadesse ning noortepoliitikaga seotud valdkondade vahelise koostöö parandamise kaudu. Sellist koostööd saaks tugevdada eesmärgiga:

    —

    parandada noorte sotsiaalset kaasatust ning hõlbustada nende liikumist iseseisvuse suunas ja niiviisi lahendada demograafilisi probleeme, eelkõige:

    —

    kindlustades kõigile noortele võimaluse omandada vajalikud põhioskused ja pädevused;

    —

    hõlbustades hariduse, koolituse ja tööturu vahelist üleminekut;

    —

    kombineerides paindlikkuse, sealhulgas noortele vajaliku suurema liikuvuse, ja kaitstuse („kaitstud paindlikkus”);

    —

    edendades noorte ettevõtluspotentsiaali ning

    —

    vajadusel edendades poliitikat, mis annab noortele teise võimaluse pöörduda tagasi teele, kus neil on võimalik arendada oma inimkapitali tuleviku jaoks;

    —

    parandades multikultuurilises ühiskonnas elamise tingimusi noorte kultuuridevaheliste oskuste edendamise kaudu;

    —

    edendades inimõiguste ning selliste väärtuste nagu sallivus, vastastikune austus, mitmekesisus, võrdõiguslikkus ja solidaarsus austamist ning võideldes igasuguse diskrimineerimise vastu;

    —

    parandades noorte heaolu, võimaldades neil sealhulgas järgida tervislikke eluviise;

    —

    soodustades noorte kaasamist kultuuri- ja loometegevustesse;

    —

    toetades noori töö-, pere- ja eraelu parema ühitamise kaudu, võimaldades neil, kui nad seda soovivad, alustada pereelu ning täielikult osaleda koolitus- ja haridustegevuses või alustada samaaegselt tööelu;

    —

    parandades neid sotsiaal-majanduslikke tingimusi, kus ebasoodsas olukorras olevate linna- ja maapiirkondade noored elavad.

    b)

    Ülimalt oluline on arendada noortepoliitikat sektorite vahel ning tihedas koostöös noorte, noorsootöös osalejate ja noorteorganisatsioonidega. Muude kavandatavate ettepanekute hulgas tuleks kasutada selliseid olemasolevaid struktureeritud dialoogi vahendeid nagu eesistujariigi korraldatavad noorteüritused ja Euroopa noortenädal, et võõrustada rahvusvahelisi foorumeid, kuhu on kaasatud osalejad nõukogu, komisjoni ja Euroopa Parlamendi noorteteemaga seotud poliitikavaldkondadest. Hoolt tuleks kanda selle eest, et selliste foorumite väljatöötamisse ja elluviimisesse oleksid juba alguses kaasatud noorte esindajad ning eelkõige noored, kes on sotsiaalselt, kultuuriliselt ja majanduslikult ebasoodsas olukorras.

    Arendada tuleks ettepanekuid, mis käsitlevad tugevdatud sektoritevahelist koostööd nõukogus ja selle noorsoovaldkonnaga tegelevates organites.

    c)

    Korrapärased Euroopa noorte olukorda käsitlevad Euroopa noortearuanded võiksid aidata analüüsida noorte muresid ja nende elukvaliteeti ning neile tähelepanu juhtida, samuti võiksid need aidata arendada noortepoliitikat Euroopas. Struktureeritud dialoogi ühe osana peaksid noored andma nimetatud aruandlusesse oma aktiivse panuse. Kõnealuseid aruandeid tuleks käsitada kui nähtavaid stiimuleid arutelude algatamiseks vastavalt nende temaatilistele prioriteetidele.

    Vältimaks täiendavaid aruandlusega seotud kohustusi, tuleks aruannetes kasutada teavet, mis kogutakse avatud koordinatsioonimeetodi kohasele aruandlusele tuginedes, lisades võimaluse korral asjakohased andmed ning liikmesriikide, noorteorganisatsioonide ja uurimisvaldkonna heade tavade struktuursed näited.

    d)

    Järjepidevuse, sidususe ja nähtavuse parandamiseks noortevaldkonnas tuleks optimaalselt ära kasutada 18 kuud kestvate programmide alusel tehtavat kolme eesistujariigi koostööd. Vastavalt nõukogu kodukorrale (6) hõlmaks see järgmise kolme eesistujariigi ja komisjoni õigeaegset koostööd, et nõukogus kinnitatud tegevuskorra alusel oleksid temaatilised prioriteedid järgmiseks kolmeks aastaks täpselt kindlaks määratud.

    Eesistujariigid peaksid pöörama erilist tähelepanu noortega läbi viidava struktureeritud dialoogi üksikute etappide omavahelisele ühendamisele ning selle tagamisele, et noortega läbi arutatud küsimuste osas saaks järelmeetmeid võtta.

    e)

    Tuleks sisse seada piiriülene raamistik heade tavade vahetamise hõlbustamiseks kohalike ja piirkondlike noortepoliitikas osalejate vahel, asetades erilise rõhu üksteiselt õppimisele seoses Euroopa noortepakti kohalike rakendusstrateegiatega. Nende vahetuste tulemused tuleks teha hõlpsasti kättesaadavaks kõigile huvirühmadele ning neid tuleks süstemaatiliselt hinnata ja kasutada, seda samuti osana noorteministrite panusest Lissaboni eesmärkide saavutamisel.

    Kõnealuseid vahetusi tuleks toetada planeerimise, struktureerimise ja hindamise suunistega. Kaaluda tuleks auhindamissüsteemi väljatöötamist, et juhtida tähelepanu kohalike strateegiate eduka rakendamise parimatele näidetele ning tõsta teadlikkust Euroopa noortevaldkonnas tehtud töö osas.

    (1)  Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsioon, mis käsitleb Euroopa noorte probleemide lahendamist — Euroopa noortepakti rakendamine ja kodanikuaktiivsuse edendamine (ELT C 292, 24.11.2005, lk 5).

    (2)  http://ec.europa.eu/dgs/policy_advisers/publications/index_en.htm

    (3)  KOM(2007) 63 lõplik.

    (4)  Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsioon, milles käsitletakse ühiste eesmärkide elluviimist noorte osaluse ja teavitamise valdkonnas, pidades silmas noorte Euroopa kodanikuaktiivsuse edendamist (ELT C 297, 7.12.2006, lk 6).

    (5)  ELT L 327, 24.11.2006, lk 30.

    (6)  ELT L 285, 16.10.2006, lk 47.

    Top