(1)

Komisjoni soovitusega (EL) 2022/2337 (1) soovitas komisjon liikmesriikidel rakendada mitmeid meetmeid, mille eesmärk on ajakohastada ja parandada kutsehaigusi käsitleva poliitika eri aspekte. Need meetmed on seotud kutsehaiguste tunnistamise ja ennetusega ning nendest haigustest tuleneva kahju hüvitamisega, kutsehaiguste vähendamise riiklike eesmärkide püstitamisega, kutsehaigustest teatamise ja nende registreerimisega, haiguste kohta epidemioloogiliste andmete kogumisega, teadusuuringute edendamisega kutsetegevusega seotud haiguste valdkonnas, kutsehaiguste diagnoosimise parandamisega, kutsehaigusi käsitlevate statistiliste ja epidemioloogiliste andmete levitamisega ning riiklike rahvatervise- ja tervishoiusüsteemide aktiivse osaluse edendamisega kutsehaiguste ennetuses.

(2)

Asbest on ohtlik kantserogeenne aine, mis endiselt mõjutab erinevaid majandussektoreid, nagu hoonete renoveerimine, maavarade kaevandamine, jäätmekäitlus ja tuletõrje, kus töötajatel võib olla suur oht sellega kokku puutuda. Praegu puutub asbestiga kokku hinnanguliselt 4,1–7,3 miljonit töötajat (2). Asbest on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008 (3) VI lisa 3. osa kohaselt klassifitseeritud 1A kategooria kantserogeeniks. Tööga seotud surmajuhtumite suurim põhjus liidus on kutsetööga seotud vähktõbi, (4) mis tuleneb peamiselt kokkupuutest kantserogeensete ainetega, näiteks asbestiga. Hinnanguliselt 75 % liikmesriikides kutsehaiguseks tunnistatud vähijuhtumitest on seotud asbestiga (5). Asbesti kasutuse järkjärguline piiramine liidus algas 1988. aastal, kusjuures alates 2005. aastast on asbesti tootmine, turulelaskmine ja kasutamine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 (REACH) (6) kohaselt keelatud. Sellest hoolimata on see märkimisväärne minevikust tulenev probleem, kuna asbesti leidub endiselt paljudes vanemates hoonetes. Tõenäoliselt renoveeritakse, kohandatakse või lammutatakse need hooned lähiaastatel. Renoveerimislaine strateegia (7) edenedes on oodata, et töötajate kokkupuude asbestiga suureneb kõigis liikmesriikides. Asbestiga seotud haigustel on pikk peiteperiood. Kuna esimesed haigusnähud võivad ilmneda isegi 30 aastat pärast kokkupuudet või hiljem, on enne 2005. aasta asbestikeeldu toimunud asbestiga kokkupuutest põhjustatud surmasid ja haigusi oodata kuni 2020. aastate lõpuni ja 2030. aastateni.

(3)

Sellega seoses sai kantserogeensete ainetega, näiteks asbestiga kokkupuute tulemuslik vähendamine komisjoni Euroopa vähktõvevastase võitluse kava (8) ja nullsaaste tegevuskava (9) üheks eesmärgiks. Lisaks muudeti Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2023/2668 (10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/148/EÜ (11) töötajate kaitsmise kohta asbestiga kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl, millega muu hulgas vähendati märkimisväärselt asbesti suhtes kohaldatavat töökeskkonnas kokkupuute piirnormi.

(4)

Soovituses (EL) 2022/2337 on nimetatud mitu asbestiga seotud haigust. Soovituse I lisas, mis sisaldab Euroopa kutsehaiguste nimekirja, on nimetatud asbestoos, asbestitolmu sissehingamisest põhjustatud mesotelioom, asbestoosi tüsistusena tekkinud bronhivähk, asbestist põhjustatud pleura fibroossed haigused hingamisraskusega ja asbestitolmu sissehingamisest põhjustatud kopsuvähk. Soovituse II lisas, milles on täiendav loetelu haigustest, mille puhul kahtlustatakse, et need on kutsehaigused ning mille puhul võidakse hiljem kaaluda Euroopa kutsehaiguste nimekirja kandmist, on nimetatud asbestitolmu sissehingamisest põhjustatud kõrivähk.

(5)

Pärast komisjoni teatise „Töö asbestivaba tuleviku nimel“ (12) vastuvõtmist ja võttes arvesse spetsiaalse töörühma arvamuse eelnõu ja arvamust tehniliste ekspertide rühmalt, mis loodi selleks, et toetada tööd seoses võimaliku vajadusega lisada täiendavaid asbestiga seotud haigusi komisjoni soovitusse Euroopa kutsehaiguste nimekirja kohta, võttis kolmepoolne tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee (ACSH) 29. mail 2024 vastu arvamuse (13) vajaduse kohta ajakohastada komisjoni soovitust Euroopa kutsehaiguste nimekirja kohta sellega, et nimekirja lisatakse täiendavad asbestiga seotud haigused.

(6)

Võttes arvesse tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee arvamust, tuleks I lisasse lisada järgmised asbestiga seotud haigused: asbestist põhjustatud kõrivähk (kehtiva soovituse II lisa kande „asbestitolmu sissehingamisest põhjustatud kõrivähk“ asemel), asbestist põhjustatud munasarjavähk, asbestist põhjustatud pleuranaastud koos funktsionaalse kopsukahjustusega ja asbestist põhjustatud healoomuline pleuraefusioon. Lisaks tuleks II lisasse lisada järgmised haigused: asbestist põhjustatud käärsoolevähk, asbestist põhjustatud pärasoolevähk ja asbestist põhjustatud maovähk.

(7)

Lisaks tuleks parandada teatavad trükivead soovituse (EL) 2022/2337 lisades. See puudutab ingliskeelse versiooni kandeid „302 Complication of asbestos in the form of bronchial cancer“, mis peaks olema järgmine: „302 Complication of asbestosis in the form of bronchial cancer“ ja „2.108 Thiopene“, mis peaks olema „2.108 Thiophene“.

(8)

Kuigi kutsehaigusteks tunnistamine on tihedalt seotud sotsiaalkindlustussüsteemide ülesehitusega, mis kuulub liikmesriikide pädevusse, edendab komisjon Euroopa kutsehaiguste nimekirja kantud haiguste kutsehaigusteks tunnistamist liikmesriikide poolt. Nagu on märgitud komisjoni teatises „ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegiline raamistik aastateks 2021 – 2027. Töötervishoid ja tööohutus muutuvas töömaailmas“ (14) (edaspidi „ELi strateegiline raamistik“), on endiselt vaja pöörata rohkem tähelepanu kutsehaigustele. Kooskõlas ennetamise üldpõhimõtetega, mis moodustavad nõukogu töötervishoiu ja tööohutuse direktiivi 89/391/EMÜ (15) ning sellega seotud töötervishoiu ja tööohutuse direktiivide (16) tuuma, peaks käesolev soovitus olema tähtis lisavahend kutsehaiguste ennetamiseks ELi tasandil. Lisaks on oluline toetada haigestunud töötajaid ja perekondi, kes on kaotanud pereliikmed tööl toimunud kokkupuute tõttu.

(9)

Kooskõlas ELi strateegilise raamistikuga tuleks liikmesriike kutsuda üles aktiivselt kaasama kõiki osalejaid, eelkõige sotsiaalpartnereid, kutsehaiguste tõhusa ennetamise meetmete väljatöötamisse.

(10)

ELi strateegilises raamistikus osutatakse vajadusele tugevdatud tõendusbaasi järele, et toetada õigusakte ja poliitikat, ning teadusuuringute ja andmekogumise järele nii liidu kui ka liikmesriikide tasandil, mis on tööga seotud haiguste ja õnnetuste ennetamise eeltingimus. Koostöö ning teabe, kogemuste ja parimate tavade vahetamine on otsustava tähtsusega selleks, et parandada analüüsi ja ennetust kogu liidus.

(11)

Liikmesriikidele antud soovitus edastada komisjonile ja teha huvitatud isikutele kättesaadavaks riiklikul tasandil kutsehaigusteks tunnistatud haigusi käsitlevad statistilised ja epidemioloogilised andmed on endiselt asjakohane, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1338/2008 (17) rahvatervist ning töötervishoidu ja tööohutust käsitleva ühenduse statistika kohta ning Euroopa kutsehaiguste statistikaga seotud suundumusi.

(12)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/126 (18) asutatud Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Ameti ülesanne on muu hulgas anda liidu institutsioonidele ja asutustele ning liikmesriikidele objektiivset kättesaadavat tehnilist, teaduslikku ja majandusteavet ning kvalifitseeritud oskusteavet, mida nad vajavad, et sõnastada ja rakendada töötajate ohutuse ja tervise kaitseks kavandatud mõistlik ja tõhus poliitika ning et koguda, analüüsida ja levitada liikmesriikides tehnilist, teaduslikku ja majandusteavet. Seetõttu peaks ametil olema oluline roll ka kutsehaiguste ennetamisega seotud teabe, kogemuste ja parimate tavade vahetamisel.

(13)

Riiklikud rahvatervise- ja tervishoiusüsteemid võivad oluliselt osaleda kutsehaiguste ennetuse toetamises, näiteks suurendada meditsiinitöötajate teadlikkust, et parandada nende haiguste tundmist ja diagnoosimist.

(14)

Kuna Euroopa kutsehaiguste nimekirja käsitlevasse soovitusesse on vaja lisada põhjenduses 6 osutatud haigused ja soovituse tekstis on vaja parandada mõned trükivead, asendatakse soovitus (EL) 2022/2337 käesoleva soovitusega,