1.   Disainilahenduse kaitse registreeritud ELi disainilahendusena tekib siis, kui amet selle registreerib.

2.   Registreeritud ELi disainilahendus registreeritakse viieks aastaks, mida arvestatakse registreerimistaotluse esitamise kuupäevast. Õiguste omanik võib kooskõlas artikliga 50d pikendada registreeringu kehtivust veel üheks või mitmeks viieaastaseks ajavahemikuks, kusjuures kokku on kaitse kehtivuse tähtaeg kuni 25 aastat alates registreerimistaotluse esitamise kuupäevast.“

1.   Kui registreerimata ELi disainilahenduse avalikustab või nõuab endale isik, kellel ei ole artikli 14 alusel sellele õigust, või kui selline isik on taotlenud registreeritud ELi disainilahendust või selle oma nimele registreerinud, võib isik, kellel on sellele kõnealuse artikli alusel õigus, nõuda asjaomase liikmesriigi pädevas kohtus või asutuses enda tunnustamist selle ELi disainilahenduse seadusliku omanikuna, ilma et see piiraks muude kõnealuse isiku käsutuses olevate õiguskaitsevahendite kasutamist.

2.   Kui isikul on õigus ELi disainilahendusele ühiselt koos teiste isikutega, võib see isik lõike 1 kohaselt nõuda enda tunnustamist ühisomanikuna.

3.   Lõigete 1 ja 2 kohaste menetluste kasutamise õigus aegub kolm aastat pärast registreeritud ELi disainilahenduse avaldamist või registreerimata ELi disainilahenduse avalikustamist. Seda sätet ei kohaldata, kui isik, kellel puudub õigus ELi disainilahendusele, on disainilahenduse taotlemisel, avalikustamisel või oma nimele registreerimisel tegutsenud pahauskselt.

4.   Isik, kellel on artikli 14 alusel õigus ELi disainilahendusele, võib käesoleva artikli lõike 1 kohaselt esitada ametile omanikuvahetuse taotluse koos asjaomase liikmesriigi pädeva kohtu või asutuse lõpliku otsusega, mis käsitleb õigust sellele ELi disainilahendusele.

5.   Registreeritud ELi disainilahenduse puhul kantakse artiklis 72 osutatud ELi disainilahenduste registrisse (edaspidi „register“) järgmised andmed:

1.   Kui artikli 15 lõike 1 kohase menetluse tulemusena läheb registreeritud ELi disainilahenduse omandiõigus täielikult üle teisele isikule, lõppevad litsentsid ja muud õigused registreeritud ELi disainilahenduse uue omaniku registrisse kandmisega.

2.   Kui registreeritud ELi disainilahenduse omanik või litsentsiaat on enne artikli 15 lõike 1 kohase menetluse algatamise registreerimist disainilahendust liidus kasutanud või teinud selleks tegelikke ja olulisi ettevalmistusi, võib ta kasutamist jätkata juhul, kui ta kolme kuu jooksul alates uue omaniku registrisse kandmise kuupäevast taotleb uuelt omanikult, kelle nimi on registrisse kantud, lihtlitsentsi. Litsents antakse mõistlikuks ajaks ja mõistlikel tingimustel.

3.   Lõiget 2 ei kohaldata, kui registreeritud ELi disainilahendust kasutama hakates või selleks ettevalmistusi tegema asudes tegutses kõnealuse ELi disainilahenduse omanik või litsentsiaat pahauskselt.“

1.   Registreeritud ELi disainilahendus annab selle omanikule ainuõiguse kasutada seda disainilahendust ning takistada kolmandat isikut seda ilma omaniku nõusolekuta kasutamast.

2.   Lõike 1 alusel võib eelkõige keelata järgmised toimingud:

3.   Registreeritud ELi disainilahenduse omanikul on õigus takistada kolmandaid isikuid toomast kaubandustegevuse käigus kolmandatest riikidest liitu tooteid, mida ei lasta liidus vabasse ringlusse, kui disainilahendus sisaldub nendes toodetes või seda kasutatakse nendel toodetel identsena või kui disainilahendust ei ole võimalik olulistes aspektides sellistest toodetest eristada ja õiguste omanik ei ole selleks luba andnud.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud õigus lõppeb, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 608/2013 (*2) kohaselt algatatud menetluses, mille eesmärk on teha kindlaks, kas ELi disainilahenduse õigust on rikutud, esitab deklarant või toodete valdaja tõendeid selle kohta, et registreeritud ELi disainilahenduse omanikul ei ole õigust keelata lõppsihtriigis toodete turule laskmist.

4.   Registreerimata ELi disainilahenduse omanikul on õigus takistada lõigetes 1 ja 2 osutatud toiminguid üksnes juhul, kui vaidlusalune kasutus tuleneb kaitstud disainilahenduse kopeerimisest.

Esimeses lõigus osutatud vaidlusalust kasutust ei loeta registreerimata ELi disainilahenduse kopeerimisest tulenevaks, kui kasutatava disainilahenduse on sõltumatult loonud autor, kelle puhul on alust arvata, et ta ei ole omaniku poolt avalikkusele kättesaadavaks tehtud disainilahendusega tuttav.

5.   Käesoleva artikli lõiget 4 kohaldatakse ka selliste registreeritud ELi disainilahenduste suhtes, mille avaldamine on edasi lükatud, seni kuni asjaomaseid registrikandeid ega toimikut ei ole artikli 50 lõike 4 kohaselt avalikkusele kättesaadavaks tehtud.

1.   ELi disainilahendusest tulenevaid õigusi ei kohaldata järgmise suhtes:

2.   Lõike 1 punkte c, d ja e kohaldatakse üksnes juhul, kui toimingud on kooskõlas õiglaste kaubandustavadega ega piira disainilahenduse tavapärast kasutamist põhjendamatult, ning punktis c osutatud juhul, kui mainitakse selle toote päritolu, milles disainilahendus sisaldub või millel seda kasutatakse.

1.   Kaitset ei anta ELi disainilahendusele, mis on sellise mitmeosalise toote koostisosa, mille välimusest sõltub koostisosa disainilahendus, ja mida kasutatakse artikli 19 lõike 1 tähenduses üksnes asjaomase mitmeosalise toote remondiks, et taastada selle algne välimus.

2.   Lõikele 1 ei või tugineda mitmeosalise toote koostisosa valmistaja või müüja, kes ei ole tootele kantud selge ja nähtava märkega või muul sobival viisil tarbijaid nõuetekohaselt teavitanud mitmeosalise toote remondiks kasutatava toote kaubanduslikust päritolust ja valmistaja identiteedist, et tarbijad saaksid teha teadliku valiku konkureerivate toodete vahel, mida saab remondiks kasutada.

3.   Mitmeosalise toote koostisosa valmistaja või müüja ei ole kohustatud tagama, et lõppkokkuvõttes kasutavad lõppkasutajad nende valmistatavaid või müüdavaid koostisosi üksnes remondiks, eesmärgiga taastada mitmeosalise toote algne välimus.“

1.   ELi disainilahenduse võib kehtetuks tunnistada üksnes järgmistel juhtudel:

2.   Lõike 1 punktides a ja b sätestatud kehtetuse alustele võivad tugineda järgmised isikud:

3.   Käesoleva artikli lõike 1 punktis c sätestatud kehtetuse alusele võib tugineda üksnes isik, kellel artikli 14 kohaselt on õigus ELi disainiahendusele.

4.   Lõike 1 punktides d, e ja f sätestatud kehtetuse alustele võivad tugineda üksnes järgmised isikud:

5.   Lõike 1 punktis g sätestatud kehtetuse alusele võib tugineda üksnes isik või üksus, keda väärkasutus puudutab.

6.   Erandina lõigetest 4 ja 5 võivad liikmesriigid sätestada, et lõike 1 punktides d ja g sätestatud alustele võib omal algatusel tugineda ka asjaomase liikmesriigi pädev asutus.

7.   Registreeritud ELi disainilahendust ei tunnistata kehtetuks, kui lõike 1 punktides d–f osutatud õiguste taotleja või omanik andis enne kehtetuks tunnistamise taotluse või vastuhagi esitamist ELi disainilahenduse registreerimiseks selge nõusoleku.

8.   Kui lõike 1 punktides d, e ja f osutatud õiguste taotleja või omanik on varem taotlenud ELi disainilahenduse kehtetuks tunnistamist või esitanud rikkumise suhtes algatatud menetluses vastuhagi, ei tohi ta esitada uut kehtetuks tunnistamise taotlust ega vastuhagi mõne muu kõnealustes punktides osutatud õiguse põhjal, millele ta oleks võinud tugineda ka esmase taotluse või vastuhagi puhul.“

Artikkel 26a

Registreerimissümbol

Registreeritud ELi disainilahenduse omanik võib teavitada üldsust sellest, et disainilahendus on registreeritud, märkides tootele, milles disainilahendus sisaldub või millel seda kasutatakse, ringi sisse paigutatud D-tähe

1.   Registreeritud ELi disainilahenduse üleandmine toimub kirjalikult ja lepingupooled kirjutavad sellele alla, välja arvatud juhul, kui see tuleneb kohtuotsusest.

Registreeritud ELi disainilahenduse üleandmine, mis ei vasta esimeses lõigus sätestatud nõuetele, on kehtetu.

2.   Ühe poole taotluse korral kantakse registreeritud ELi disainilahenduse üleandmine registrisse ja avaldatakse.

3.   Üleandmise registrisse kandmise avaldus peab sisaldama teavet registreeritud ELi disainilahenduse, uue omaniku ja vajaduse korral uue omaniku esindaja kohta. Samuti peab see sisaldama dokumente, mis nõuetekohaselt tõendavad üleandmist vastavalt lõikele 1.

4.   Kui käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimused või artiklis 28a osutatud rakendusaktides sätestatud tingimused, mida kohaldatakse üleandmise registreerimise suhtes, ei ole täidetud, annab amet taotlejale puudustest teada. Kui ameti määratud tähtaja jooksul puudusi ei kõrvaldata, lükkab amet üleandmise registreerimise taotluse tagasi.

5.   Kahe või enama registreeritud ELi disainilahenduse üleandmise registreerimiseks võib esitada ühe taotluse, kui registreeritud omanik ja õigusjärglane on kõigil nendel registreeritud ELi disainilahendustel samad.

6.   Kuni üleandmist ei ole registrisse kantud, ei saa õigusjärglane registreeritud ELi disainilahenduse registreerimisest tulenevaid õigusi kasutada.

7.   Kui ametiga suhtlemisel on tarvis kinni pidada tähtaegadest, võib õigusjärglane esitada vastavad avaldused ametile pärast seda, kui üleandmise registreerimise avaldus on ametile laekunud.

8.   Kõik dokumendid, millest tuleb registreeritud ELi disainilahenduse omanikku artikli 66 kohaselt teavitada, adresseeritakse isikule, kes on omanikuna registrisse kantud.“

1.   ELi disainilahendus võib olla ainult sellise maksejõuetusmenetluse objekt, mis on algatatud liikmesriigis, mille territooriumil asub võlgniku põhihuvide kese.

2.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ (*3) artikli 13 punktis 1 määratletud kindlustusandjate ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (*4) artikli 4 punktis 1 määratletud krediidiasutuste puhul on lõikes 1 osutatud põhihuvide kese see liikmesriik, kus kindlustusandjale või krediidiasutusele on antud tegevusluba.

3.   Kui ELi disainilahendus on ühisomandis, kohaldatakse lõiget 1 ühisomaniku osa suhtes.

4.   Kui ELi disainilahendus on maksejõuetusmenetluse objekt, tehakse sellekohane kanne pädeva riikliku asutuse taotlusel registrisse ja avaldatakse.

1.   ELi disainilahendus võib terves liidus või selle osas olla litsentsi objektiks. Litsents võib olla ainulitsents või lihtlitsents.

2.   ELi disainilahenduse omanik võib kasutada sellest ELi disainilahendusest tulenevaid õigusi litsentsiaadi vastu, kes rikub litsentsilepingu sätteid järgmise osas:

3.   Kui litsentsilepingus ei ole sätestatud teisiti, võib litsentsiaat algatada ELi disainilahenduse õiguse rikkumise menetluse üksnes disainilahenduse omaniku nõusolekul. Seevastu ainulitsentsi omanik võib sellise menetluse algatada, kui ELi disainilahenduse omanik ei ole mõistliku aja jooksul pärast ametlikku teatamist ise õiguse rikkumise suhtes menetlust algatanud.

4.   Litsentsiaadil on talle tekitatud kahju hüvitamiseks õigus astuda rikkumismenetlusse, mille on algatanud ELi disainilahenduse omanik.

1.   Artikli 28 lõiget 3, artikli 28a alusel vastu võetud norme ning artikli 28 lõiget 5 kohaldatakse mutatis mutandis artiklis 29 osutatud asjaõiguse või selle üleandmise registreerimise, artiklis 30 osutatud sundtäitmise, artiklis 31 osutatud maksejõuetusmenetluses oleku ning artiklis 32 osutatud litsentsi registreerimise või litsentsi üleandmise registreerimise suhtes. Artikli 28 lõikes 3 sätestatud litsentsi üleandmist nõuetekohaselt dokumenteerivate dokumentide nõuet siiski ei kohaldata, kui taotluse esitab ELi disainilahenduse omanik.

2.   Lõikes 1 osutatud õiguste registreerimise taotlus loetakse esitatuks alles siis, kui nõutav lõiv on tasutud.

3.   Litsentsi registreerimise taotlus võib sisaldada taotlust litsentsi registrisse kandmiseks ühe või mitmena järgmistest:

Kui esitatakse taotlus litsentsi registrisse kandmiseks esimese lõigu punktis c, d või e nimetatud litsentsina, tuleb litsentsi registreerimise taotluses märkida konkreetne tootevalik, liidu osa või ajavahemik, mille jaoks litsents antakse.

4.   Kui käesolevas määruses sätestatud litsentside ja muude õiguste registreerimise tingimused ei ole täidetud, annab amet taotlejale puudusest teada. Kui ameti määratud tähtaja jooksul puudust ei kõrvaldata, lükkab amet registreerimistaotluse tagasi.“

1.   ELi disainilahenduse puhul toovad artiklites 28, 29 ja 32 nimetatud õigustoimingud kõikides liikmesriikides kolmandatele isikutele tagajärgi üksnes alates registrisse kandmisest. Sellisel õigustoimingul on enne registrisse kandmist siiski tagajärjed nendele kolmandatele isikutele, kes on omandanud registreeritud ELi disainilahendusega seotud õigused pärast kõnealuse toimingu kuupäeva, kuid olid õiguste omandamise kuupäeval toimingust teadlikud.

2.   Lõiget 1 ei kohaldata isiku suhtes, kes omandab registreeritud ELi disainilahenduse või sellest tuleneva õiguse terve ettevõtja üleminekuga või muu üldõigusjärgluse alusel.

3.   Artiklis 30 osutatud õigustoimingute tagajärgi kolmandatele isikutele reguleerivad artikli 27 kohaselt kindlaks määratud liikmesriigi õigusaktid.

4.   Pankrotimenetluste ja muude sarnaste menetluste tagajärgi kolmandatele isikutele reguleerivad selle liikmesriigi õigusaktid, kus selline menetlus esimesena algatatakse kõnealuse valdkonna liikmesriigi õigusaktides või kohaldatavates konventsioonides määratletud tähenduses.“

1.   Artikli 32a lõike 1 alusel tehtud registreering kustutatakse või seda muudetakse ühe asjaomase isiku taotluse põhjal.

2.   Registreeringu kustutamise või muutmise taotlus peab sisaldama asjaomase registreeritud ELi disainilahenduse registreerimisnumbrit või mitme disainilahenduse ühise registreerimise korral iga disainilahenduse numbrit ja selle õiguse üksikasju, mille registreeringu kustutamist või muutmist taotletakse.

3.   Registreeringu kustutamise või muutmise taotlusele tuleb lisada dokumendid, mis näitavad, et registreeritud õigust ei ole enam olemas või et litsentsiaat või muu õiguse omanik nõustub registreeringu kustutamise või muutmisega.

4.   Kui registreeringu kustutamise või muutmise nõuded ei ole täidetud, annab amet taotlejale puudustest teada. Kui ameti määratud tähtaja jooksul puudusi ei kõrvaldata, lükkab amet registreeringu kustutamise või muutmise taotluse tagasi.“

1.   Registreeritud ELi disainilahenduse taotlus esitatakse ametile.

2.   Amet väljastab taotlejale viivitamata kättesaamistõendi, mis sisaldab vähemalt toimiku numbrit, disainilahenduse kujutist, kirjeldust või muud identifitseerimisvahendit, dokumentide liiki ja arvu ning nende vastuvõtmise kuupäeva. Koondtaotluse puhul täpsustatakse ameti väljastatavas tõendis esimene disainilahendus ja esitatud disainilahenduste arv.“

1.   Tooted, milles ELi disainilahendus on ette nähtud sisalduma või millel kasutamiseks see on ette nähtud, klassifitseeritakse vastavalt Locarno klassifikatsioonile, lähtudes taotluse esitamise kuupäeval kehtivast redaktsioonist.

2.   Artikli 36 lõikes 2 osutatud viites tootele määratakse selgelt ja täpselt kindlaks toodete laad ning see peab võimaldama liigitada iga toodet ainult ühte Locarno klassifikatsiooni klassi ja alamklassi, kasutades võimaluse korral ameti poolt kättesaadavaks tehtud ühtlustatud andmebaasi, mis sisaldab viiteid toodetele. Viide tootele peab vastama disainilahenduse kujutisele.

3.   Tooted rühmitatakse vastavalt Locarno klassifikatsiooni klassidele ning iga rühma ees on klassi number, millesse see toodete rühm kuulub, ja esitatakse selle klassifikatsiooni kohases klasside ja alamklasside järjestuses.

4.   Kui taotleja kasutab selliseid viiteid toodetele, mis ei sisaldu lõikes 2 osutatud andmebaasis või mis ei vasta disainilahenduse kujutisele, võib amet pakkuda välja kõnealuses andmebaasis sisalduvaid viiteid toodetele. Kui taotleja ameti määratud tähtaja jooksul ei vasta, võib amet jätkata taotluse läbivaatamist, lähtudes väljapakutud viidetest toodetele.

1.   Isikul, kes on esitanud nõuetekohase taotluse disainilahenduse õiguse või kasuliku mudeli kohta ükskõik millises Pariisi konventsiooni või Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingu osalisriigis või osalisriigile, või tema õigusjärglasel on sama disainilahenduse või kasuliku mudeli kohta registreeritud ELi disainilahenduse taotluse esitamisel prioriteediõigus kuue kuu jooksul esmase taotluse esitamisest alates.

2.   Prioriteediõiguse aluseks loetakse iga sellise taotluse esitamine, mis on olenemata taotluse tulemusest selle riigi õiguse kohaselt, kus taotlus esitati, või kahe- või mitmepoolsete lepingute kohaselt piisav taotluse esitamise kuupäeva kindlaksmääramiseks.

3.   Hilisemat taotlust, mis käsitleb sama disainilahendust kui varem esitatud esmane taotlus ning on esitatud samas riigis või käib sama riigi kohta, käsitatakse prioriteedi määramisel esmase taotlusena, juhul kui varasem taotlus on hilisema taotluse esitamise kuupäevaks tagasi võetud, sellest on loobutud või see on tagasi lükatud, ilma et seda oleks avalikkusele kättesaadavaks tehtud ja ilma et sellest oleks lähtunud mingisuguseid õigusi ning eeldusel, et see ei ole olnud prioriteedinõude aluseks. Varasemat taotlust ei peeta sellisel juhul hiljem prioriteedinõude aluseks.

4.   Kui esmane taotlus on esitatud riigis, mis ei ole Pariisi konventsiooni ega Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingu osaline, kohaldatakse lõikeid 1–3 üksnes sel määral, mil avaldatud uurimistulemustest selgub, et kõnealune riik annab ametile esitatud esmase taotluse alusel ja käesolevas määruses ette nähtud tingimustel samaväärse toimega prioriteediõiguse. Vajaduse korral palub tegevdirektor komisjonil kaaluda võimalust uurida, kas asjaomane riik tagab sellise vastastikuse kohtlemise. Kui komisjon teeb kindlaks, et riik tagab sellise vastastikuse kohtlemise, avaldab ta vastavasisulise teate Euroopa Liidu Teatajas.

5.   Lõikes 4 osutatud prioriteediõigust hakatakse kohaldama alates päevast, mil Euroopa Liidu Teatajas avaldatakse teade selle kohta, et tagatud on vastastikune kohtlemine, juhul kui teates ei ole määratud varasemat kohaldamise alguskuupäeva. Prioriteediõigus kaotab kehtivuse päeval, mil Euroopa Liidu Teatajas avaldatakse komisjoni teade selle kohta, et vastastikust kohtlemist enam ei tagata, juhul kui teates ei ole määratud varasemat kehtivuse lõppkuupäeva.

6.   Lõigetes 4 ja 5 osutatud teated avaldatakse ka ameti teatajas.

1.   Registreeritud ELi disainilahenduse taotleja, kes soovib kasutada varasema taotluse prioriteeti, peab esitama prioriteedinõude kas koos taotlusega või kahe kuu jooksul taotluse esitamisest arvates. Selline prioriteedinõue peab sisaldama varasema taotluse kuupäeva ja riiki. Varasema taotluse toimiku number ja prioriteedinõuet tõendavad dokumendid tuleb esitada kolme kuu jooksul prioriteedinõude esitamise kuupäevast arvates.

2.   Tegevdirektor võib ette näha, et dokumente, mille taotleja peab esitama prioriteedinõude tõendamiseks, võib olla vähem kui dokumente, mida nõutakse artikli 42a kohaselt vastu võetud rakendusaktides, tingimusel et järgitakse taotlejate võrdse kohtlemise põhimõtet ja et nõutav teave on ametile kättesaadav muudest allikatest.“

1.   Kui registreeritud ELi disainilahenduse taotleja on tooteid, milles disainilahendus sisaldub või millel seda kasutatakse, esitlenud ametlikul või ametlikult tunnustatud näitusel, mis kuulub 1928. aastal allakirjutatud ning viimati 30. novembril 1972. aastal muudetud rahvusvaheliste näituste konventsiooni alla, ning kui ta esitab taotluse kuue kuu jooksul selliste toodete esmaesitluse kuupäevast arvates, siis võib ta prioriteediõigust nõuda nimetatud kuupäevast alates.

2.   Taotleja, kes soovib lõike 1 alusel prioriteeti nõuda, peab esitama prioriteedinõude kas koos taotlusega või kahe kuu jooksul taotluse esitamisest arvates. Taotleja peab esitama kolme kuu jooksul prioriteedinõude esitamisest arvates tõendid selle kohta, et tooted, milles disainilahendus sisaldub või millel seda kasutatakse, on lõike 1 tähenduses avalikustatud.

3.   Liikmesriigis või kolmandas riigis antud näituseprioriteet ei pikenda artiklis 41 sätestatud prioriteedi tähtaega.“

1.   Amet kontrollib, kas registreeritud ELi disainilahenduse taotlus vastab artiklis 38 sätestatud taotluse esitamise kuupäeva määramise nõuetele.

2.   Amet kontrollib, kas:

3.   Kui registreeritud ELi disainilahenduse taotlus ei vasta lõikes 1 või 2 osutatud nõuetele, palub amet taotluse esitajal kõrvaldada puudused või tasuda maksmata lõivud kahe kuu jooksul alates selle palve saamisest.

4.   Kui taotleja ei täida ameti lõikes 3 osutatud palvet täita lõikes 1 osutatud nõuded, ei käsitleta taotlust registreeritud ELi disainilahenduse taotlusena. Kui taotluse esitaja täidab nimetatud palve need nõuded täita, määrab amet taotluse esitamise kuupäevaks kuupäeva, mil kindlakstehtud puudused on kõrvaldatud või maksmata lõivud tasutud.

5.   Kui taotleja ei täida ameti lõikes 3 osutatud palvet täita lõike 2 punktides a ja b osutatud nõuded, lükkab amet taotluse tagasi.

6.   Kui taotleja ei täida ameti lõikes 3 osutatud palvet täita lõike 2 punktis c osutatud nõuded, lükatakse taotlus täiendavate disainilahenduste osas tagasi, välja arvatud juhul, kui on selge, milliste disainilahenduste katmiseks on makstud summa ette nähtud. Kui puuduvad muud kriteeriumid, mille abil kindlaks teha, milliste disainilahenduste eest on tasutud, käsitleb amet disainilahendusi sellises numbrilises järjestuses, milles need on koondtaotluses esitatud. Taotlus lükatakse tagasi nende disainilahenduste puhul, mille eest täiendavat avaldamise edasilükkamise lõivu ei ole tasutud või mille eest ei ole seda tasutud täies ulatuses.

7.   Kui prioriteedinõude tingimused ei ole täidetud, tähendab see kõnealuse taotluse puhul prioriteediõiguse kaotamist.“

1.   Kui amet leiab käesoleva määruse artikli 45 kohase kontrolli käigus, et disainilahendus, millele kaitset taotletakse, ei vasta käesoleva määruse artikli 3 punktis 1 esitatud määratlusele, et see on vastuolus avaliku korra või üldtunnustatud moraalipõhimõtetega või, ilma et pädevad asutused oleksid andnud registreerimiseks oma nõusoleku, on selles väärkasutatud Pariisi konventsiooni artiklis 6ter loetletud elementi või nimetatud konventsiooni artiklis 6ter loetlemata märke, embleeme ja vapikilpe, mille suhtes liikmesriigis on eriline avalik huvi, teatab ta taotlejale, et disainilahendust ei registreerita, täpsustades registreerimata jätmise aluse.

2.   Lõikes 1 osutatud teates määrab amet tähtaja, mille jooksul taotleja võib esitada märkusi, võtta taotluse või vastustatud vaated tagasi või esitada disainilahenduse muudetud kujutise, mis erineb algselt taotluses esitatud kujutisest üksnes ebaoluliste üksikasjade poolest.

3.   Kui taotleja registreerimata jätmise aluseid ei kõrvalda, lükkab amet taotluse tagasi. Kui need alused kehtivad ainult mõne koondtaotluses sisalduva disainilahenduse puhul, lükkab amet taotluse tagasi üksnes nende disainilahenduste osas.“

1.   Taotleja võib ELi disainilahenduse taotluse või mõned taotluses sisalduvad disainilahendused, kui tegemist on koondtaotlusega, igal ajal tagasi võtta.

2.   Taotleja võib taotletud ELi disainilahenduse kujutist ebaolulistes üksikasjades igal ajal muuta.“

1.   Kui registreeritud ELi disainilahenduse taotluse nõuded on täidetud, kannab amet taotluses sisalduva disainilahenduse ja artikli 72 lõikes 2 osutatud andmed registrisse sellises ulatuses, milles taotlust ei ole artikli 47 kohaselt tagasi lükatud.

2.   Kui taotlus sisaldab palvet avaldamine artikli 50 kohaselt edasi lükata, kantakse registrisse ka see asjaolu ja edasilükkamistähtaja lõppkuupäev.

3.   Registreerimiskuupäevaks on artiklis 38 osutatud taotluse esitamise kuupäev.

4.   Artikli 36 lõike 4 ja artikli 37 lõike 2 kohaselt tasutavaid lõive ei tagastata isegi mitte juhul, kui taotletavat disainilahendust ei registreerita.“

1.   Registreeritud ELi disainilahenduse taotleja võib taotluse esitamisel paluda, et registreeritud ELi disainilahenduse avaldamine lükataks taotluse esitamise kuupäevast, või kui nõutakse prioriteeti, siis prioriteedikuupäevast arvates kuni 30 kuu võrra edasi.

2.   Kui esitatakse käesoleva artikli lõike 1 kohane palve ja artikli 48 tingimused on täidetud, kantakse registreeritud ELi disainilahendus registrisse, kuid disainilahenduse kujutist ja taotlusega seotud toimikuid ei tehta avalikkusele kättesaadavaks, kui artikli 74 lõikest 2 ei tulene teisiti.

3.   Amet avaldab ELi Disainilahenduste Bülletäänis märke lõikes 1 osutatud palve kohta. Märkele lisatakse teave registreeritud disainilahenduse õiguste omaniku kohta, esindaja nimi (kui esindaja on olemas), taotluse esitamise ja disainilahenduse registreerimise kuupäev ning taotluse toimiku number. Disainilahenduse kujutist ja disainilahenduse väljanägemisele iseloomulikke üksikasju ei avaldata.

4.   Edasilükkamistähtaja möödumisel või õiguste omaniku taotluse korral varasemal kuupäeval teeb amet avalikkusele kättesaadavaks kõik registrikanded ja taotlusega seotud toimiku ning avaldab registreeritud ELi disainilahenduse ELi Disainilahenduste Bülletäänis.

5.   Õiguste omanik võib takistada käesoleva artikli lõikes 4 osutatud registreeritud ELi disainilahenduse avaldamist, esitades hiljemalt kolm kuud enne edasilükkamistähtaja lõppu artikli 51 kohase taotluse ELi disainilahendusest loobumise kohta. Kõik taotlused loobumise registrisse kandmise kohta, mis ei vasta artiklis 51 ja artikli 51a kohaselt vastu võetud rakendusaktides sätestatud nõuetele või mis esitatakse pärast käesolevas lõikes osutatud kolmekuulist tähtaega, lükatakse tagasi.

6.   Kui registreerimine toimub artikli 37 kohaselt koondtaotluse alusel, märgib omanik koos lõikes 4 osutatud varasema avaldamise taotlusega või lõikes 5 osutatud loobumistaotlusega selgelt, millised taotluses sisalduvad disainilahendused tuleb varem avaldada või millest loobutakse ning milliste disainilahenduste avaldamise edasilükkamist jätkatakse.

7.   Kui omanik ei täida lõikes 6 sätestatud nõuet, palub amet omanikul kõrvaldada puuduse määratud tähtaja jooksul, mis mingil juhul ei lõpe pärast 30 kuu pikkust edasilükkamistähtaega.

8.   Kui lõikes 7 osutatud puudust määratud tähtaja jooksul ei kõrvaldata, loetakse varajase avaldamise taotlus esitamata jäetuks või loobumistaotlus tagasi lükatuks.

9.   Registreeritud ELi disainilahenduse põhjal võib ajavahemikul, mil avaldamine on edasi lükatud, kohtumenetlusi algatada vaid tingimusel, et isikule, kelle vastu hagi esitatakse, on registris ning taotlusega seotud toimikus sisalduv teave teatavaks tehtud.“

1.   ELi disainilahenduse registreeringu kehtivust pikendatakse registreeritud ELi disainilahenduse õiguste omaniku või õiguste omaniku poolt sõnaselgelt kehtivuse pikendamist taotlema volitatud isiku taotlusel, kui on tasutud pikendamislõiv.

2.   Amet teatab registreeringu kehtivuse lõppemisest registreeritud ELi disainilahenduse õiguste omanikule ja kõigile isikutele, kellel on ELi disainilahenduse suhtes registreeritud õigusi, vähemalt kuus kuud enne kõnealuse kehtivuse lõppemist. Kui nimetatud teavet ei edastata, ei too see kaasa ameti vastutust ega mõjuta registreeringu kehtivuse lõppemist.

3.   Pikendamistaotlus esitatakse kuue kuu jooksul enne registreeringu kehtivuse lõppemist. Selle aja jooksul tuleb tasuda ka pikendamislõiv.

Kui seda ei tehta, võib taotluse esitada ja lõivu tasuda ka kuue kuu jooksul pärast registreeringu kehtivuse lõppemist, tingimusel et nimetatud lisatähtaja jooksul tasutakse täiendav lõiv selle eest, et pikendamislõivu tasumisega või pikendamistaotluse esitamisega on hilinetud.

4.   Lõikes 1 osutatud pikendamistaotluses peab olema märgitud:

Kui pikendamislõiv tasutakse, loetakse selle lõivu tasumine pikendamistaotluseks, juhul kui see sisaldab kogu teavet, mida on vaja makse sihtotstarbe kindlakstegemiseks.

5.   Juhul kui registreering põhines artikli 37 kohasel koondtaotlusel ja makstud lõivud ei ole piisavad, et katta kõiki disainilahendusi, mille puhul pikendamist taotletakse, siis pikendatakse nende disainilahenduste registreeringut, mida kavatsetakse makstud summaga ilmselgelt katta. Kui puuduvad muud kriteeriumid, mille abil kindlaks teha, milliste disainilahenduste eest on tasutud, käsitleb amet disainilahendusi sellises numbrilises järjestuses, milles need on koondtaotluses esitatud.

6.   Registreeringu pikendamine jõustub järgmisel päeval pärast senise registreeringu kehtivuse lõppu. Pikendamise kohta tehakse registrisse kanne.

7.   Kui pikendamistaotlus esitatakse lõikes 3 osutatud tähtaegade jooksul, kuid muud käesolevas artiklis sätestatud registreeringu pikendamise tingimused ei ole täidetud, teavitab amet taotlejat puudustest.

8.   Kui pikendamistaotlust ei esitata või kui see esitatakse pärast lõikes 3 ette nähtud tähtaja möödumist või kui lõivu pole tasutud või kui see tasutakse alles pärast kõnealuse tähtaja möödumist või kui lõikes 7 osutatud puudusi selle ajavahemiku jooksul ei kõrvaldata, otsustab amet, et registreering on kehtivuse kaotanud, ja teatab sellest ELi disainilahenduse omanikule. Kui registreeringu kehtivuse kaotamise otsus on lõplik, kustutab amet disainilahenduse registrist. Kustutamine jõustub järgmisel päeval pärast senise registreeringu kehtivuse lõppemist. Kui pikendamislõiv on tasutud, kuid registreeringut ei pikendata, siis lõiv tagastatakse.

9.   Kahe või enama disainilahenduse kohta võib esitada ühe pikendamistaotluse, juhul kui kõigil taotlusega hõlmatud disainilahendustel on sama omanik või esindaja. Nõutav pikendamislõiv tuleb tasuda iga disainilahenduse eest, mille registreeringu pikendamist taotletakse.“

1.   Registreeritud ELi disainilahenduse kujutist ei muudeta registris registreerimisperioodi jooksul ega pikendamise korral, välja arvatud ebaolulistes üksikasjades.

2.   Omaniku esitatud muutmistaotlus peab sisaldama registreeritud ELi disainilahenduse kujutise muudetud versiooni.

3.   Muutmistaotlust ei loeta esitatuks enne, kui nõutav lõiv on tasutud. Kui lõivu ei ole tasutud või kui seda ei ole tasutud täies ulatuses, siis teatab amet sellest omanikule. Kui kahes või enamas registreeringus soovitakse muuta sama elementi, võib selle kohta esitada ühe taotluse, tingimusel et kõigil neil disainilahendustel on sama omanik. Nõutav muutmislõiv tuleb tasuda iga muudetava registreeringu eest. Kui käesolevas artiklis ja artikli 50f kohaselt vastu võetud rakendusaktides sätestatud nõuded registreeringu muutmise kohta ei ole täidetud, teatab amet puudusest omanikule. Kui ameti määratud tähtaja jooksul puudust ei kõrvaldata, lükkab amet muutmistaotluse tagasi.

4.   Muudatuse registreeringu avaldamine hõlmab registreeritud ELi disainilahenduse kujutist selle muudetud kujul.“

1.   Registreeritud ELi disainilahenduse omanik teatab ametile omaniku nime või aadressi muutusest, mis ei tulene registreeritud ELi disainilahenduse üleandmisest või omanikuvahetusest.

2.   Kui sama omanik soovib muuta nime või aadressi kahes või enamas registreeringus, võib ta selle kohta esitada ühe taotluse.

3.   Kui käesolevas artiklis ja artikli 50h kohaselt vastu võetud rakendusaktides sätestatud nõuded nime või aadressi muutmise kohta ei ole täidetud, teatab amet puudusest registreeritud ELi disainilahenduse omanikule. Kui ameti määratud tähtaja jooksul puudust ei kõrvaldata, lükkab amet taotluse tagasi.

4.   Lõikeid 1, 2 ja 3 kohaldatakse ka registreeritud esindaja nime või aadressi muutmise suhtes.

5.   Amet kannab artikli 72 lõike 3 punktides a ja b osutatud andmed registrisse.

6.   ELi disainilahenduse taotluste suhtes kohaldatakse lõikeid 1–4. Muudatus kantakse toimikusse, mida amet peab registreeritud ELi disainilahenduse taotluse kohta.“

1.   Registreeritud ELi disainilahendusest loobumise kohta teeb õiguste omanik ametile kirjaliku avalduse. Loobumine jõustub registrisse kandmisel.

2.   Kui loobutakse ELi disainilahendusest, mille avaldamine on edasi lükatud, loetakse, et sellel on käesolevast määrusest tulenev toime algusest peale puudunud.

3.   Loobumine registreeritakse üksnes registrisse kantud õiguste omaniku nõusolekul. Kui registrisse on kantud litsents, kantakse loobumine registrisse üksnes juhul, kui registreeritud ELi disainilahenduse omanik tõendab, et litsentsiaadile on omaniku loobumiskavatsusest teatatud. Loobumise kanne tehakse kolme kuu möödudes kuupäevast, mil omanik tõendab ametile, et litsentsiaadile on loobumiskavatsusest teatatud, või enne selle ajavahemiku lõppemist niipea, kui omanik tõendab, et litsentsiaat on andnud nõusoleku.

4.   Kui pädeva kohtu või asutuse juures on alustatud artikli 15 kohast menetlust, mis on seotud õigusega registreeritud ELi disainilahendusele, ei kanna amet loobumist registrisse ilma hageja nõusolekuta.

5.   Kui käesolevas artiklis ja artikli 51a kohaselt vastu võetud rakendusaktides sätestatud nõuded loobumise kohta ei ole täidetud, teatab amet puudustest loobumisest teatanud õiguste omanikule. Kui ameti määratud tähtaja jooksul puudusi ei kõrvaldata, ei kanna amet loobumist registrisse.“

1.   Kui amet leiab, et kehtetuks tunnistamise taotlus on vastuvõetav, kontrollib ta, kas artiklis 25 osutatud kehtetuse alused ei muuda registreeritud ELi disainilahendust kehtetuks.

2.   Kehtetuks tunnistamise taotlust läbi vaadates palub amet pooltel nii sageli kui vaja esitada ameti määratud tähtaja jooksul märkusi teistelt pooltelt saadud või ameti enda edastatud teadete kohta.

3.   Kui registreeritud ELi disainilahenduse omanik seda taotleb, esitab kehtetuks tunnistamise taotleja, kes tugineb varasemale ELi või riigisisesele kaubamärgile kui eristavale tähisele käesoleva määruse artikli 25 lõike 1 punkti e tähenduses, tõendid sellise kaubamärgi tegeliku kasutuse kohta vastavalt määruse (EL) 2017/1001 artikli 64 lõigetele 2 ja 3 ning käesoleva määruse artikli 53a kohaselt vastu võetud õigusnormidele.

4.   Kanne ameti poolt kehtetuks tunnistamise taotluse suhtes tehtud otsuse kohta tehakse registrisse niipea, kui see otsus on lõplik.

5.   Amet võib teha pooltele ettepaneku lahendada asi kokkuleppe korras.“

1.   Kaebuse võib esitada artikli 102 punktides a, b ja c osutatud ameti otsuste peale.

2.   Apellatsioonikodade poolt käesoleva määruse alusel menetletavate kaebuste suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2017/1001 artikleid 66–72, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.“

1.   Ameti otsustes märgitakse põhjused, millel need rajanevad. Otsuste aluseks võivad olla üksnes põhjused või tõendid, mille kohta asjaomastel isikutel on olnud võimalik esitada oma märkused. Kui asja menetletakse ametis suuliselt, võib otsuse esitada suuliselt. Hiljem edastatakse pooltele kirjalik otsus.

2.   Kõigis ameti otsustes, teadetes ja teatistes märgitakse ära vastava küsimuse eest vastutav osakond või üksus ja vastutava ametniku või vastutavate ametnike nimed. Otsustel, teadetel ja teatistel peab olema selle ametniku allkiri või nende ametnike allkirjad või allkirjade asemel ameti pitser trükituna või pitsatiga lööduna. Tegevdirektor võib ette näha, et ameti vastutava osakonna või üksuse ja vastutava ametniku või vastutavate ametnike nimed võib identifitseerida muul viisil või et võib kasutada muid identifitseerimisvahendeid kui pitser, kui otsused, teated või teatised edastatakse tehniliste sidevahendite abil.

3.   Ameti otsustele, mida võib edasi kaevata, lisatakse kirjalik teade selle kohta, et kaebuse teade tuleb ametile esitada kirjalikult kahe kuu jooksul pärast asjaomase otsuse teatavakstegemise kuupäeva. Sellistes teadetes juhitakse poolte tähelepanu ka määruse (EL) 2017/1001 artiklite 66, 67, 68, 71 ja 72 sätetele, mida vastavalt käesoleva määruse artikli 55 lõikele 2 kohaldatakse ka käesoleva määruse kohaste kaebuste suhtes. Pooled ei või oma avaldustes tugineda sellele, et amet ei ole andnud teavet edasikaebamisvõimaluse kohta.“

1.   Kui amet leiab, et otstarbekas on suuline menetlus, viiakse see läbi ameti algatusel või menetluspoole taotlusel.

2.   Suuline menetlus läbivaatajate ja registri eest vastutava osakonna ees ei ole avalik.

3.   Suuline menetlus, sealhulgas otsuse väljakuulutamine, kehtetuks tunnistamise osakonnas ja apellatsioonikojas on avalik, kui asja menetlev talitus ei otsusta teisiti asjade puhul, mille avalik menetlemine võiks põhjustada eelkõige menetluspooltele olulist ja põhjendamatut kahju.“

1.   Amet teavitab omal algatusel menetluse käigus huvitatud isikuid otsustest ja kutsetest ning mis tahes teatistest või muudest teadetest, mis on tähtaja arvestamise aluseks või millest tuleb asjaomaseid isikuid teavitada käesoleva määruse või käesoleva määruse kohaselt vastu võetud õigusaktide muude sätete kohaselt või mille teatavakstegemise korralduse on andnud tegevdirektor.

2.   Teavitamine toimub elektrooniliselt. Elektrooniliste vahendite üksikasjad määrab kindlaks tegevdirektor.

3.   Kui ametipoolne teavitamine on osutunud võimatuks, toimub teavitamine avaliku teadaandega. Tegevdirektor määrab kindlaks avaliku teadaande edastusviisi ja määrab ühe kuu pikkuse tähtaja alguskuupäeva ning selle tähtaja lõppedes loetakse, et dokumendist on teavitatud.“

1.   Tähtaegade määramise aluseks on täisaastad, -kuud, -nädalad või -päevad. Tähtaja arvestus algab asjaomasele sündmusele järgnevast päevast. Tähtajad ei tohi olla lühemad kui üks kuu ega pikemad kui kuus kuud, kui käesolevas määruses või käesoleva määruse kohaselt vastu võetud õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.

2.   Enne iga kalendriaasta algust määrab tegevdirektor kindlaks päevad, mil amet ei ole dokumentide vastuvõtuks avatud.

3.   Kui ameti ühendus lubatud elektrooniliste sidevahenditega tegelikult katkeb, määrab tegevdirektor kindlaks katkestusperioodi kestuse.

4.   Kui nõuetekohane teadete saatmine menetlusosalistelt ametile ja vastupidi on katkenud või häiritud erakorralise sündmuse, näiteks loodusõnnetuse või streigi tõttu, võib tegevdirektor määrata, et menetlusosaliste puhul, kelle alaline elukoht või registrijärgne asukoht on piirkonnas, mida see erakorraline sündmus mõjutab, või kes on nimetanud esindaja, kelle tegevuskoht on selles piirkonnas, pikendatakse kõiki tähtaegu, mis muidu mööduksid nimetatud sündmuse alguskuupäeval või pärast seda, kuni teatava kuupäevani. Seda kuupäeva määrates hindab tegevdirektor, millal erakorraline sündmus lõpeb. Kui sündmus mõjutab ka ameti asukohta, täpsustab tegevdirektor kuupäeva määramisel, et see kehtib kõikide menetlusosaliste suhtes.“

1.   Omal algatusel või poole taotlusel parandab amet oma otsustes esinevad keelevead, ümberkirjutusvead ja ilmsed eksimused, ELi disainilahenduse registreerimisel tehtud vead või registreeringu avaldamisel tehtud vead.

2.   Kui omanik palub parandada ELi disainilahenduse registreerimisel või registreeringu avaldamisel tehtud vea, kohaldatakse artiklit 50g mutatis mutandis.

3.   Amet avaldab ELi disainilahenduse registreerimisel või registreeringu avaldamisel tehtud vigade parandused.

1.   Kui amet on teinud registrisse kande või võtnud vastu otsuse, mis sisaldab ilmset viga, mida saab omistada ametile, tagab ta kande kustutamise või otsuse tühistamise. Kui menetluses on ainult üks osapool ning kanne või tegu mõjutab selle osapoole õigusi, määratakse kande kustutamine või otsuse tühistamine isegi juhul, kui pool ise seda viga ei märganud.

2.   Lõikes 1 osutatud kustutamise või tühistamise määrab kas omal algatusel või ühe menetlusosalise taotlusel see osakond, kes kande tegi või otsuse vastu võttis. Registrikande kustutamine või otsuse tühistamine toimub ühe aasta jooksul alates kuupäevast, mil kanne registrisse tehti või otsus vastu võeti, pärast konsulteerimist menetlusosalistega ja kõnealuse ELi disainilahenduse õiguste omanikega, kes on registrisse kantud. Amet peab selliste kustutamiste ja tühistamiste üle arvestust.

3.   Käesoleva artikli kohaldamine ei piira poolte õigust esitada artiklite 55 ja 55a kohaselt kaebusi ega võimalust parandada artikli 66g kohaselt vigu ja ilmseid eksimusi. Kui ameti otsus, mis sisaldab viga, on edasi kaevatud, langeb apellatsioonimenetluse ese ära, kui amet tühistab käesoleva artikli lõike 1 kohaselt oma otsuse. Viimasel juhul tagastatakse kaebuse esitajale kaebuse esitamise lõiv.“

1.   Registreeritud ELi disainilahenduse taotleja või omanik või muu ametis toimuva menetluse osaline, kes ei ole pidanud kinni ameti määratud tähtajast, võib taotleda menetluse jätkamist, tingimusel et taotluse esitamise ajaks on tal tegemata jäetud toiming sooritatud. Menetluse jätkamise taotlus on vastuvõetav üksnes siis, kui see esitatakse kahe kuu jooksul alates selle tähtaja möödumisest, millest kinni ei peetud. Avaldust ei loeta esitatuks enne, kui menetluse jätkamise lõiv on tasutud.

2.   Menetlust ei jätkata, kui ei peeta kinni tähtaegadest, mis on sätestatud:

3.   Menetluse jätkamise taotluse kohta teeb otsuse osakond, kelle pädevuses on teha otsus tegemata jäetud toimingu kohta.

4.   Kui amet võtab menetluse jätkamise taotluse vastu, loetakse, et tähtajast mitte kinnipidamise tagajärjed ei ole aset leidnud. Kui kõnealuse tähtaja lõpu ja menetluse jätkamise taotluse esitamise vahel on tehtud otsus, vaatab osakond, kelle pädevuses on teha otsus tegemata jäetud toimingu kohta, otsuse läbi ja juhul, kui tegemata jäetud toimingu sooritamine iseenesest on piisav, teeb uue otsuse. Kui amet leiab pärast otsuse läbivaatamist, et algset otsust ei ole vaja muuta, kinnitatakse seda kirjalikult.

5.   Kui amet lükkab menetluse jätkamise taotluse tagasi, siis lõiv tagastatakse.

1.   Menetlus ametis katkestatakse järgmistel juhtudel:

Kui esimese lõigu punktis a osutatud surm või teovõimetuks muutumine ei mõjuta artikli 78 kohaselt määratud esindaja volitusi, katkestatakse menetlus ainult esindaja taotluse korral.

2.   Ametis võib menetlust jätkata niipea, kui on kindlaks tehtud isik, kes on volitatud menetlust jätkama, või kui amet on ammendanud kõik mõistlikud katsed sellist isikut kindlaks teha.“

1.   Poolelt, kelle kahjuks on lõppenud registreeritud ELi disainilahenduse kehtetuks tunnistamise menetlus või apellatsioonimenetlus, mõistetakse välja teise poole makstud lõivud kehtetuks tunnistamise taotlemise ja edasikaebamise eest. Samuti kannab kaotanud pool kõik teise poole menetluse seisukohast olulised kulud, sealhulgas sõidu- ja elamiskulud ning artikli 78 lõike 1 tähenduses esindaja tasud maksimummäärade piires, mis on sätestatud artikli 70a kohaselt vastu võetud rakendusaktis iga kulukategooria jaoks.

2.   Kui mõlema poole osa taotlusi rahuldatakse ja osa jäetakse rahuldamata või kui õigluspõhimõtted seda nõuavad, otsustab kehtetuks tunnistamise osakond või apellatsioonikoda siiski lõikes 1 sätestatust erineva kulude jaotuse.

3.   Pool, kes lõpetab menetluse ELi disainilahenduse taotluse, kehtetuks tunnistamise taotluse või kaebuse tagasivõtmisega või ilma ELi disainilahenduse registreeringut pikendamata või registreeritud ELi disainilahendusest loobumisega, tasub teise poole makstud lõivud ja kannab tema kulud lõigetes 1 ja 2 sätestatud korras.

4.   Kui asjas otsust ei tehta, jääb kulude kandmine kehtetuks tunnistamise osakonna või apellatsioonikoja otsustada.

5.   Kui pooled sõlmivad kehtetuks tunnistamise osakonna või apellatsioonikoja ees kulude jaotamise kokkuleppe, mis erineb lõigetes 1–4 sätestatust, siis võtab asjaomane organ selle kokkuleppe teadmiseks.

6.   Kehtetuks tunnistamise osakond või apellatsioonikoda määrab omal algatusel kindlaks käesoleva artikli lõigete 1–5 kohaselt hüvitatavate kulude summa, kui kulud piirduvad ametile tasutud lõivude ja esindamiskuludega. Muudel juhtudel määrab hüvitatavate kulude summa taotluse korral kindlaks apellatsioonikoja või kehtetuks tunnistamise osakonna kantselei. Taotlus on vastuvõetav üksnes kahe kuu jooksul alates kuupäevast, mil muutub lõplikuks otsus, mille suhtes kulude kindlaksmääramist taotletakse, ning taotlusele lisatakse arve ja nõuet põhjendavad tõendid. Artikli 78 lõike 1 kohase esindamise kulude osas piisab esindaja kinnitusest kulude kandmise kohta. Muude kulude osas piisab nende usutavuse kindlakstegemisest.

Kui kulude summa määratakse kindlaks käesoleva lõike esimese lõigu kohaselt, määratakse esindamiskulud sellises ulatuses, nagu on ette nähtud artikli 70a kohaselt vastu võetud rakendusaktis, olenemata sellest, kas neid on tegelikult kantud.

7.   Lõike 6 kohastes otsustes kulude kindlaksmääramise kohta esitatakse otsuste aluseks olevad põhjendused ning kehtetuks tunnistamise osakond või apellatsioonikoda võib need läbi vaadata, kui sellekohane taotlus esitatakse ühe kuu jooksul alates otsuse teatavakstegemise kuupäevast. Taotlust ei loeta esitatuks enne, kui on tasutud kulusummade läbivaatamise lõiv. Otsuse kulude kindlaksmääramise otsuse läbivaatamise taotluse kohta teeb olenevalt asjaoludest kas kehtetuks tunnistamise osakond või apellatsioonikoda ilma suulise menetluseta.“

1.   Amet peab registreeritud ELi disainilahenduste registrit ja hoiab seda ajakohasena.

2.   Register sisaldab ELi disainilahenduste registreeringute kohta järgmisi kandeid:

3.   Lisaks sisaldab register järgmisi kandeid koos iga sellise kande tegemise kuupäevaga:

4.   Tegevdirektor võib otsustada, et registrisse tuleb kanda ka muid andmeid peale lõigetes 2 ja 3 osutatud andmete.

5.   Registrit võib pidada elektrooniliselt. Amet kogub, organiseerib, avalikustab ja säilitab lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud andmeid, kaasa arvatud isikuandmeid, lõikes 8 sätestatud eesmärkidel. Amet hoiab registrit avalikuks tutvumiseks kergesti juurdepääsetavana.

6.   Registreeritud ELi disainilahenduse omanikku teavitatakse kõigist registris tehtud muudatustest.

7.   Kui juurdepääs registrile ei ole artikli 74 lõike 5 kohaselt piiratud, teeb amet taotluse korral elektrooniliselt registrist kinnitatud või kinnitamata väljavõtteid.

8.   Lõigetes 2 ja 3 sätestatud kannete andmeid, kaasa arvatud isikuandmeid, töödeldakse järgmistel eesmärkidel:

9.   Kõiki käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 sätestatud kannete andmeid, kaasa arvatud isikuandmeid, peetakse avalikku huvi pakkuvateks andmeteks ja neile on juurdepääs kõigil kolmandatel isikutel, välja arvatud niivõrd kui artikli 50 lõikes 2 on sätestatud teisiti. Registri kandeid säilitatakse määramata aja jooksul.“

1.   Lisaks kohustusele pidada registrit, nagu on sätestatud artiklis 72, kogub amet kõiki andmeid, mida omanikud või muud menetlusosalised talle vastavalt käesolevale määrusele või selle kohaselt vastu võetud õigusaktidele esitavad, ja säilitab neid elektroonilises andmebaasis.

2.   Elektrooniline andmebaas võib sisaldada ka muid isikuandmeid peale artikli 72 kohaselt registrisse kantud isikuandmete, niivõrd kui sellised andmed on nõutavad vastavalt käesolevale määrusele või selle kohaselt vastu võetud õigusaktidele. Isikuandmeid kogutakse, säilitatakse ja töödeldakse järgmistel eesmärkidel:

3.   Tegevdirektor määrab kindlaks andmebaasile juurdepääsu tingimused ja viisi, kuidas andmebaasi sisu, välja arvatud käesoleva artikli lõikes 2 osutatud isikuandmed, kuid kaasa arvatud artiklis 72 loetletud andmed, võib kättesaadavaks teha.

4.   Juurdepääs lõikes 2 osutatud isikuandmetele on piiratud ja neid andmeid ei tehta avalikkusele kättesaadavaks ilma asjaomase isiku sõnaselge nõusolekuta.

5.   Kõiki andmeid säilitatakse tähtajatult. Asjaomane isik võib siiski taotleda kõigi isikuandmete kustutamist andmebaasist 18 kuu möödumisel registreeritud ELi disainilahenduse kehtivusaja või asjaomase inter partes menetluse lõppemisest. Asjaomasel isikul on õigus lasta igal ajal parandada ebatäpseid või ekslikke andmeid.

1.   Ameti otsused registreeritud ELi disainilahenduste kohta tehakse internetis kättesaadavaks üldsusele teadmiseks ja tutvumiseks. Kõik otsuse vastuvõtmisega lõppenud menetluses osalenud isikud võivad taotleda otsuses sisalduvate isikuandmete kustutamist.

2.   Amet võib teha internetis kättesaadavaks liikmesriikide ja liidu kohtute otsused, mis on seotud tema ülesannetega, et suurendada üldsuse teadlikkust intellektuaalomandi küsimustest ja edendada tavade ühtlustamist. Amet järgib tingimusi, mis on isikuandmete suhtes kehtestatud algsel avaldamisel.“

1.   Amet avaldab perioodiliselt:

Esimese lõigu punktides a ja b osutatud väljaanded võib avaldada elektrooniliselt.

2.   Euroopa Liidu Disainilahenduste Bülletääni väljaandmise viisi ja sageduse määrab tegevdirektor.

3.   Ameti teatajat antakse välja ameti töökeeltes. Tegevdirektor võib siiski määrata, et teatav teave tuleb avaldada ameti teatajas liidu ametlikes keeltes.“

1.   Registreeritud ELi disainilahenduste toimikutega tutvumine, mida on taotletud vastavalt artikli 74 lõikele 3, hõlmab tutvumist tehniliste vahenditega tehtud toimiku salvestisega. Tutvumine toimub internetikeskkonnas. Tegevdirektor määrab kindlaks tutvumise viisi.

2.   Kui toimikutega tutvumise taotlus käsitleb registreeritud ELi disainilahenduse taotlust või registreeritud ELi disainilahendust, mille avaldamine on artikli 50 kohaselt edasi lükatud või millest on edasilükkamistähtaja jooksul või selle lõppemise kuupäeval loobutud, siis peab taotlus sisaldama tõendeid selle kohta, et:

3.   Taotluse korral väljastatakse toimikuga tutvumiseks elektrooniliselt toimiku dokumentide ärakirjad. Taotluse korral väljastab amet elektrooniliselt ka registreeritud ELi disainilahenduse taotluse kinnitatud või kinnitamata ärakirju.

1.   Amet peab toimikut iga menetluse kohta, mis on seotud ELi disainilahenduste taotlustega või registreeritud ELi disainilahendusega. Tegevdirektor määrab kindlaks, millises vormis tuleb neid toimikuid pidada.

2.   Kui toimikuid peetakse elektrooniliselt, säilitatakse elektroonilisi faile või nende varukoopiaid tähtajatult. Menetlusosaliste esitatud originaaldokumendid, mille põhjal sellised elektroonilised toimikud on loodud, hävitatakse, kui nende ametile laekumisest on möödunud teatav ajavahemik, mille määrab tegevdirektor.

3.   Juhul kui ja niivõrd kui toimikuid või nende osi hoitakse muus vormis kui elektrooniliselt, säilitatakse selliste toimikute osaks olevaid dokumente või tõendeid vähemalt viis aastat alates selle aasta lõpust, mil:

1.   Kui käesolevas määruses või liikmesriigi õigusaktides ei ole ette nähtud teisiti, abistavad amet ning liikmesriikide kohtud või asutused üksteist taotluse korral, edastades teavet või võimaldades toimikutega tutvuda. Kui amet võimaldab toimikutega tutvuda kohtutel, prokuratuuridel või tööstusomandi õiguskaitse keskametitel, ei kohaldata toimikuga tutvumise suhtes artiklis 74 sätestatud piiranguid.

2.   Teabe edastamise või toimikutega tutvumise võimaldamise eest ei nõua amet lõivu.“

1.   Kui lõikest 2 ei tulene teisiti, ei ole ametiga suhtlemisel kohustuslik omada esindajat.

2.   Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 3 teise lõigu kohaldamist, peab füüsilistel ja juriidilistel isikutel, kelle alaline elu- või asukoht või peamine tegevuskoht või tegelik ja toimiv tööstus- või kaubandusettevõte ei asu EMPs, olema artikli 78 lõike 1 kohane esindaja kõikideks ametis tehtavateks käesoleva määruse kohasteks toiminguteks, välja arvatud registreeritud ELi disainilahenduse taotluse esitamiseks.

3.   Füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kelle alaline elu- või asukoht või peamine tegevuskoht või tegelik ja toimiv tööstus- või kaubandusettevõte asub EMPs, võib ametiga suhtlemisel esindada nende töötaja.

Juriidilise isiku töötaja, kelle suhtes käesolevat lõiget kohaldatakse, võib esindada ka teisi juriidilisi isikuid, kel on eespool nimetatud juriidilise isikuga majandussidemed, isegi juhul, kui kõnealuste teiste juriidiliste isikute alaline asukoht või peamine tegevuskoht või tegelik ja toimiv tööstus- või kaubandusettevõte ei asu EMPs.

Töötajad, kes esindavad isikuid käesoleva lõike tähenduses, esitavad ameti nõudel või, kui see on asjakohane, menetlusosalise nõudel ametile allkirjastatud volituse, mis lisatakse toimikusse.

4.   Kui rohkem kui üks taotleja või rohkem kui üks kolmas isik tegutsevad ühiselt, määratakse ühine esindaja.“

1.   Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse ELi disainilahendustega ja registreeritud ELi disainilahenduste taotlustega seotud kohtumenetluste suhtes ning ELi disainilahenduste ja liikmesriigi disainilahenduste põhjal algatatud samaaegsete ja üksteisele järgnevate kohtumenetluste suhtes liidu õigusnorme, mis käsitlevad kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist tsiviil- ja kaubandusasjades.

2.   Käesoleva määruse artiklis 81 osutatud hagide ja vastuhagide menetlemisel:

3.   Käesolevas määruses olevad viited määrusele (EL) nr 1215/2012 hõlmavad asjakohasel juhul Euroopa Ühenduse ja Taani Kuningriigi vahel 19. oktoobril 2005 sõlmitud lepingut kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades.

1.   Kui ELi disainilahendus on ELi disainilahenduste kohtu menetluse käigus vaidlustatud vastuhagiga, milles nõutakse selle kehtetuks tunnistamist:

2.   ELi disainilahenduste kohus jätab registreeritud ELi disainilahenduse kehtetuks tunnistamise vastuhagi rahuldamata, kui ameti tehtud otsus, mis käsitleb sama teemat ja sama hagi alust ning samu osapooli, on juba jõustunud.

3.   Kui ELi disainilahenduste kohus on teinud registreeritud ELi disainilahenduse kehtetuks tunnistamise vastuhagi suhtes kohtuotsuse, mis on jõustunud, saadab kohus või riigisisese menetluse osapool viivitamata otsuse koopia ametile. Amet või mõni muu huvitatud pool võib sellise kohtuotsuse kohta nõuda teavet. Amet kannab artikli 72 lõike 3 punkti r kohaselt kohtuotsuse registrisse.“

1.   Kui ELi disainilahenduste kohus leiab, et kostja on rikkunud või ähvardanud rikkuda ELi disainilahendusega seotud õigusi, teeb ta kohtumääruse, millega keelatakse kostjal ELi disainilahenduse õigusi rikkunud või rikkuda võivate toimingute jätkamine, kui ei ole eripõhjusi vastupidiseks. Samuti võtab kohus liikmesriigi õiguse kohaselt meetmeid tagamaks, et sellest keelust peetakse kinni.

2.   ELi disainilahenduste kohus võib kohaldada ka selliseid kohaldatavas õiguses ette nähtud meetmeid või kohtumäärusi, mida ta peab juhtumi asjaolude puhul sobivaks.“

1.   Selles liikmesriigis, mille kohtud on artikli 79 lõike 1 kohaselt pädevad, on ELi disainilahendustega seotud hagide (v.a artiklis 81 osutatud hagid) menetlemise pädevus nendel kohtutel, millel on territoriaalne ja sisuline pädevus menetleda selles liikmesriigis hagisid, mis on seotud liikmesriigi disainilahenduse õigusega.

2.   ELi disainilahendusega seotud hagisid (v.a artiklis 81 osutatud hagid), mis ei kuulu artikli 79 lõike 1 ja käesoleva artikli lõike 1 kohaselt ühegi kohtu pädevusse, võib arutada selle liikmesriigi kohtutes, kus on ameti asukoht.“

1.   Kogu teave, mille avaldamine on ette nähtud käesoleva määruse või selle kohaselt vastu võetud õigusaktiga, avaldatakse kõikides liidu ametlikes keeltes.

2.   Kõik registrikanded tehakse kõikides liidu ametlikes keeltes.

3.   Kahtluse korral loetakse autentseks tekst selles ameti töökeeles, milles on esitatud registreeritud ELi disainilahenduse taotlus. Kui taotlus on esitatud mõnes liidu ametlikus keeles, mis ei ole ameti töökeel, loetakse autentseks tekst, mis on taotleja märgitud teises keeles.“

1.   Lisaks volitustele, mis talle on antud määrusega (EL) 2017/1001, vastutab registri pidamise eest vastutav osakond käesoleva määruse kohaste registrikannete kohta otsuste tegemise eest ja muude käesoleva määrusega nõutavate otsuste tegemise eest, mis ei kuulu taotluste läbivaatajate ega kehtetuks tunnistamise osakonna pädevusse.

2.   Registri pidamise eest vastutav osakond vastutab ka disainilahendustega tegelevate kutseliste esindajate nimekirja pidamise eest.“

Artikkel -106aa

Lõivud ja muud tasud ning maksetähtpäev

Artikkel -106ab

Lõivude ja tasude maksmine

Artikkel -106ac

Makse vastuvõtmiskuupäev

Tegevdirektor määrab kindlaks kuupäeva, mil maksed loetakse tehtuks.

Artikkel -106ad

Ebapiisavad maksed ja ülemääraste maksete tagastamine

1.   Kui amet leiab rahvusvahelise registreeringu kontrollimise käigus, et disainilahendus, mille kaitset taotletakse, ei vasta artikli 3 punktis 1 esitatud määratlusele või et disainilahendus on vastuolus avaliku korra või üldtunnustatud moraalipõhimõtetega või et disainilahenduses on väärkasutatud Pariisi konventsiooni artiklis 6ter loetletud elementi või nimetatud artiklis 6ter loetlemata märke, embleeme ja vapikilpe, mille suhtes liikmesriigis on eriline avalik huvi, saadab ta Rahvusvahelisele Büroole hiljemalt kuus kuud pärast rahvusvahelise registreeringu avaldamise kuupäeva teate keeldumise kohta, täpsustades Genfi redaktsiooni artikli 12 lõike 2 kohaselt keeldumise põhjused.

2.   Kui rahvusvahelise registreeringu omanikul peab artikli 77 lõike 2 kohaselt olema ametis tehtavateks toiminguteks esindaja, siis sisaldab käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teade viidet omaniku kohustusele määrata esindaja artikli 78 lõikes 1 osutatud tähenduses.

3.   Amet määrab tähtaja, mille jooksul rahvusvahelise registreeringu omanik võib loobuda rahvusvahelisest registreeringust liidu suhtes, piirata rahvusvahelist registreeringut liidu puhul ühe või mõne tööstusdisainilahendusega või esitada märkusi ning mille jooksul ta määrab vajaduse korral esindaja. Tähtaja arvestamine algab päevast, mil amet väljastab keeldumise teate.

4.   Kui omanik lõikes 3 osutatud tähtaja jooksul esindajat ei määra, keeldub amet rahvusvahelise registreeringu õiguslike tagajärgede tunnustamisest.

5.   Kui omanik esitab kindlaksmääratud tähtaja jooksul märkusi, mis ametit veenavad, võtab amet keeldumise tagasi ja teatab sellest Genfi redaktsiooni artikli 12 lõike 4 kohaselt Rahvusvahelisele Büroole. Kui omanik kindlaksmääratud tähtaja jooksul Genfi redaktsiooni artikli 12 lõike 2 kohaselt ametit rahuldavaid märkusi ei esita, kinnitab amet otsuse rahvusvahelise registreeringu kaitsest keeldumise kohta. Selle otsuse saab edasi kaevata vastavalt määruse (EL) 2017/1001 artiklitele 66–72 koostoimes käesoleva määruse artikli 55 lõikega 2.

6.   Kui omanik loobub rahvusvahelisest registreeringust või piirab rahvusvahelist registreeringut liidu puhul ühe või mõne tööstusdisainilahendusega, teatab omanik sellest Rahvusvahelisele Büroole Genfi redaktsiooni artikli 16 lõike 1 punktide iv ja v kohase registreerimismenetluse teel.“

1.   Komisjoni abistab rakenduseeskirjade komitee, mis on loodud määrusega (EL) 2017/1001. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.“

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artiklites 47b, 53a, 55a, 64a, 65a, 66a, 66d, 66f, 66i, 67c, 78a ja -106a osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates 8. detsembrist 2024.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 47b, 53a, 55a, 64a, 65a, 66a, 66d, 66f, 66i, 67c, 78a ja -106a osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega ekspertidega, sealhulgas iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artiklite 47b, 53a, 55a, 64a, 65a, 66a, 66d, 66f, 66i, 67c, 78a või -106a alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.“

1.   Komisjon hindab käesoleva määruse rakendamist hiljemalt 1. jaanuariks 2030 ja seejärel iga viie aasta tagant.

2.   Komisjon edastab hindamisaruande koos järeldustega, mis ta on selle aruande põhjal teinud, Euroopa Parlamendile, nõukogule ja haldusnõukogule. Hindamistulemused avalikustatakse.“