1.   Käesolevas määruses sätestatakse juhtpõhimõtted ja kriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks menetlus, millega kontrollitakse, et kliendi teabefailides sisalduvad CO2 heite ja kütusekulu väärtused vastaksid kasutusel olevate raskeveokite CO2 heite ja kütusekulu väärtustele. Samuti sätestatakse selles menetlus, millega kontrollitakse selliste pardaseadmete või näidissõidukitega seotud meetodite olemasolu, millega sõiduki tulemusi CO2 heite ja kütusekulu sertifitseerimise eesmärgil tehtavate katsete või arvutuste ajal kunstlikult tegelikust paremana näidatakse (edaspidi „kasutusel olevate sõidukite kontroll“).

2.   Käesolevat määrust ei kohaldata määruse (EL) 2019/1242 artiklis 3 määratletud heiteta raskeveokite suhtes.

1.   Iga luba andev kinnitusasutus valib igaks aruandeperioodiks sõidukite valimi nende tootjate jaoks, kellele ta on andnud modelleerimisvahendi kasutamise loa kooskõlas määrusega (EÜ) nr 595/2009 (3) ja selle rakendusmeetmetega, eriti määruse (EL) 2017/2400 artiklitega 6 ja 7.

Igal aruandeperioodil ja iga tootja puhul tuleb vähemalt kõik artikli 4 lõikes 2 osutatud kasutusel olevate sõidukite kontrollkatsed teha sobiv arv kordi, võttes aluseks asjaomase tootja sõidukite keskmise koguarvu kontrollimisele eelnenud kolme aruandeperioodil, mis on kindlaks määratud määruse (EL) 2017/2400 artikli 9 või komisjoni rakendusmääruse (EL) 2022/1362 (4) artikli 8 kohaselt.

2.   Kui tootja on tootnud vähem kui 100 uut sõidukit, mis on registreeritud liidus kahe aasta jooksul enne selle aasta aruandlusperioodi, mil sõidukid lõike 1 kohaselt välja valiti, võib luba andev kinnitusasutus otsustada mitte teha kõnealuse tootja jaoks kasutusel olevate sõidukite kontrollkatseid.

1.   Luba andev kinnitusasutus valib lõikes 2 osutatud katsete jaoks välja kasutusel olevad sõidukid, mis on nõuetekohaselt hooldatud ja kasutatud sõidukile tüüpilises seisukorras ning mille näitajad vastavad kliendi teabefailis sisalduvatele või vastavustunnistuses märgitud omadustele.

2.   Luba andev kinnitusasutus kontrollib, kas lõike 1 kohaselt valitud sõidukite kliendi teabefailis sisalduvad CO2 heite ja kütusekulu väärtused vastavad kasutusel olevate sõidukite CO2 heite ja kütusekulu väärtustele ning kas on kasutatud kunstlikke meetodeid, mõne järgmise katse abil:

3.   Luba andev kinnitusasutus usaldab lõikes 2 osutatud katsed tehnilisele teenistusele, kes ei ole asjaomaste sõidukite puhul teinud sama tüüpi katseid osade, eraldi seadmestike ja süsteemide CO2 heite ja kütusekuluga seotud omaduste sertifitseerimiseks, nagu on sätestatud määruses (EL) 2017/2400.

4.   Luba andev kinnitusasutus hindab üksikute katsete katsetulemusi ja teeb kindlaks, kas kasutusel olevate sõidukite CO2 heide ja kütusekulu väärtused on suuremad kui kliendi teabefailides sisalduvad CO2 heide ja kütusekulu väärtused, võttes arvesse lõike 2 punktides a, b, c ja d osutatud katsete statistilist hindamist, ning kas on kasutatud kunstlikke meetodeid.

5.   Iga tootja esitab taotluse korral kinnitusasutusele ja kasutusel olevate sõidukite kontrollkatseid tegevale üksusele kogu teabe, dokumentatsiooni ja tehnilised kirjeldused või pakub tuge, mida on vaja kasutusel olevate sõidukite kontrolli nõuetekohaseks läbiviimiseks.

1.   Luba andev kinnitusasutus tagab, et artikli 4 kohaselt tehtud katsed dokumenteeritakse ning et katsearuanded tehakse kättesaadavaks komisjonile, asjaomaste sõidukite tootjale ning taotluse korral teistele kinnitusasutustele, turujärelevalveasutustele ja kolmandatele isikutele, kes vastavad komisjoni rakendusmääruse (EL) 2022/163 (6) nõuetele.

2.   Luba andev kinnitusasutus teeb kümne kuu jooksul pärast katse algust järelduse selle kohta, kas kasutusel olevate sõidukite kontrollimisel on kindlaks tehtud mittevastavus kasutusel olevate sõidukite CO2 heite ja kütusekulu väärtuste ning kliendi teabefailides sisalduvate väärtuste vahel või kunstlike meetodite kasutamine.

3.   Luba andva kinnitusasutuse lõike 2 kohane järeldus kehtib kõigi asjaomaste sõidukite suhtes, mis on liidus esmakordselt kasutusele võetud.