1.   Liit viib ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) raames läbi missiooni, mille strateegiline eesmärk on aidata Guinea lahe Lääne-Aafrika riikidel anda oma julgeoleku- ja kaitsejõududele piisav suutlikkus ohjeldada terroristlike relvastatud rühmituste survet ja sellele reageerida.

2.   Lõikes 1 osutatud missiooni nimetus on „Euroopa Liidu julgeoleku- ja kaitsealgatus Guinea lahe Lääne-Aafrika riikide toetuseks“ (edaspidi „algatus“).

3.   Algatus luuakse Beninis ja Ghanas.

4.   Nõukogu võib otsustada, et algatus luuakse ka muudes Guinea lahe Lääne-Aafrika riikides, kes on nimetatud nõukogus 29. juunil 2023 heaks kiidetud kriisiohjekontseptsioonis võimaliku julgeoleku- ja kaitsepartnerluse loomiseks Guinea lahe Lääne-Aafrika riikidega, kui need riigid esitavad vastava üleskutse.

1.   Algatuse raames tehakse artikli 1 lõikes 1 sätestatud strateegilise eesmärgi saavutamiseks ja artikli 1 lõikes 3 osutatud riikides järgmist:

2.   Rahvusvaheline humanitaarõigus, inimõigused ja soolise võrdõiguslikkuse põhimõte, tsiviilelanike kaitse ning naisi, rahu ja julgeolekut käsitleva ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 (2000), noori, rahu ja julgeolekut käsitleva ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2250 (2015) ning relvakonfliktidest mõjutatud lapsi käsitleva ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1612 (2005) kohased tegevuskavad integreeritakse täielikult algatuse strateegilisse ja operatiivsesse plaanimisse, tegevusse ja aruandlusse ning nimetatud tegevuskavu võetakse neis eelnevalt arvesse.

3.   Algatuse raames siirdakse paindliku ja modulaarse käsitluse osana ning vastavalt vajadusele algatuse ülesannete täitmiseks artikli 1 lõikes 3 osutatud riikidesse eelkõige liikuvaid koolitusrühmi, külaliseksperte ja kriisile reageerimise rühmi. Algatuse raames viiakse nendes riikides ellu tsiviil- ja sõjalisi projekte, et saavutada artikli 1 lõikes 1 sätestatud algatuse strateegiline eesmärk ning artikli 2 lõikes 1 sätestatud algatuse ülesanded.

4.   Algatuse raames hõlbustatakse Euroopa rahutagamisrahastu selliste abimeetmete rakendamist, mille kohta võib otsuseid teha nõukogu, et toetada artikli 1 lõikes 3 osutatud riike.

1.   Poliitika- ja julgeolekukomitee teeb nõukogu ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (edaspidi „kõrge esindaja“) vastutusel algatuse poliitilist kontrolli ja strateegilist juhtimist. Nõukogu volitab poliitika- ja julgeolekukomiteed tegema kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikliga 38 asjakohaseid otsuseid. Volitus hõlmab õigust muuta plaanimisdokumente, sealhulgas algatuse tsiviilsamba tegevusplaani ja algatuse sõjalise samba missiooni plaani, ning käsuliini. Samuti hõlmab see õigust teha otsuseid nii tsiviil- kui ka sõjalise juhtimis- ja toetusüksuse juhi ametisse nimetamise kohta. Algatuse eesmärkide ja lõpetamise osas jääb otsustusõigus nõukogule.

2.   Poliitika- ja julgeolekukomitee annab nõukogule korrapäraselt aru.

3.   Poliitika- ja julgeolekukomitee saab ELi sõjalise komitee esimehelt korrapäraselt aruandeid algatuse sõjalise samba tegevuse kohta. Poliitika- ja julgeolekukomitee saab tsiviiloperatsiooni ülemalt korrapäraselt ja vastavalt vajadusele aruandeid algatuse tsiviilsamba tegevuse kohta. Poliitika- ja julgeolekukomitee võib asjakohasel juhul kutsuda tsiviiloperatsiooni ülema või sõjalise ülema oma koosolekutele.

1.   Algatusel kui kriisiohjeoperatsioonil on ühtne käsuliin.

2.   Algatuse peakorter asub Brüsselis.

3.   Algatusel on tsiviilsammas, mis allub tsiviiloperatsiooni ülema strateegilisele juhtimisele (edaspidi „tsiviilsammas“), ning sõjaline sammas, mis allub sõjalise ülema strateegilisele juhtimisele (edaspidi „sõjaline sammas“).

4.   Algatuse raames tsiviiloperatsiooni ülema ja sõjalise ülema ühise juhtimise all olev ühise toetuse koordineerimise üksus tagab käsuliini sidususe.

1.   Tsiviilsamba puhul on tsiviiloperatsiooni ülemaks tsiviilmissioonide plaanimise ja juhtimise teenistuse (CPCC) tegevdirektor.

2.   CPCC on tsiviilsamba tegevuse plaanimiseks ja juhtimiseks tsiviiloperatsiooni ülema käsutuses.

3.   Tsiviiloperatsiooni ülem juhib tsiviilsammast strateegilisel tasandil, tehes seda poliitika- ja julgeolekukomitee poliitilise kontrolli all ja strateegilisel juhtimisel ning kõrge esindaja üldises alluvuses.

4.   Tsiviiloperatsiooni ülem tagab nõukogu ning poliitika- ja julgeolekukomitee otsuste nõuetekohase ja tulemusliku rakendamise, sealhulgas annab tsiviilsamba isikkoosseisule vajaduse korral strateegilisel tasandil juhiseid ning nõu ja tehnilist toetust.

5.   Tsiviiloperatsiooni ülem annab nõukogule aru kõrge esindaja kaudu.

6.   Tsiviilsamba juurde lähetatud kogu isikkoosseis jääb riigisiseste õigusnormide kohaselt kas lähetajariigi riigiasutuste, liidu asjaomase institutsiooni või Euroopa välisteenistuse täielikku alluvusse. Riigiasutus, liidu institutsioon või Euroopa välisteenistus annab oma lähetatud isikkoosseisu operatiivjuhtimise üle tsiviiloperatsiooni ülemale.

7.   Tsiviiloperatsiooni ülem kannab üldist vastutust tsiviilsamba isikkoosseisu suhtes liidu hoolsuskohustuse nõuetekohase täitmise eest.

8.   Tsiviiloperatsiooni ülem ja artikli 1 lõikes 3 nimetatud riikides asuvate liidu delegatsioonide juhid konsulteerivad üksteisega vastavalt vajadusele.

1.   CPCCd toetab algatuse raames tsiviiljuhtimis- ja toetusüksus.

2.   Tsiviiljuhtimis- ja toetusüksuse juht vastutab tsiviilsamba eest ning juhib seda operatiivtasandil. Tsiviiljuhtimis- ja toetusüksuse juht allub vahetult tsiviiloperatsiooni ülemale ja tegutseb tsiviiloperatsiooni ülema juhiste järgi.

3.   Tsiviiljuhtimis- ja toetusüksuse juht on tsiviilsamba esindaja selle vastutusalas.

4.   Tsiviiljuhtimis- ja toetusüksuse juht vastutab tsiviilsamba töökorralduse ja logistika eest, sealhulgas tsiviilsamba käsutusse antud vara, ressursside ja teabe eest. Tsiviiljuhtimis- ja toetusüksuse juht võib delegeerida tsiviilsamba isikkoosseisu ja finantsküsimustega seotud juhtimisülesandeid tsiviilsamba isikkoosseisu liikmetele, kes on tsiviiljuhtimis- ja toetusüksuse juhi üldise vastutuse all.

5.   Tsiviiljuhtimis- ja toetusüksuse juht vastutab tsiviilsamba isikkoosseisu distsiplinaarkontrolli eest. Lähetatud isikkoosseisu suhtes rakendavad distsiplinaarmeetmeid kas lähetajariigi asutused kooskõlas riigisiseste õigusnormidega, asjaomane liidu institutsioon või Euroopa välisteenistus.

6.   Tsiviiljuhtimis- ja toetusüksuse juht tagab tsiviilsamba asjakohase nähtavuse.

1.   Tsiviilsammas koosneb peamiselt liikmesriikide, liidu institutsioonide või Euroopa välisteenistuse lähetatud isikkoosseisust. Iga liikmesriik, iga liidu institutsioon ja Euroopa välisteenistus katavad oma isikkoosseisu liikme lähetamisega seotud kulud, sealhulgas reisikulud siirmisekohta ja tagasi, töötasud, tervisekindlustuse ja hüvitised, välja arvatud päevaraha.

2.   Kõikide isikkoosseisu liikme lähetusega seotud nõuete lahendamise eest, mille on esitanud tsiviilsamba juurde lähetatud isikkoosseisu liige või mis käivad tema kohta, ja selle isiku suhtes meetmete võtmise eest vastutab kas asjaomane liikmesriik, liidu institutsioon või Euroopa välisteenistus.

3.   Kui liikmesriikide lähetatud personal ei suuda tagada nõutavate ülesannete täitmist, võib tsiviilsammas lepingulisel alusel tööle võtta rahvusvahelisi ja kohalikke isikkoosseisu liikmeid. Erandkorras võib põhjendatud juhtudel, kui liikmesriikides ei ole kvalifitseeritud kandidaate, võtta lepingulisel alusel tööle osalevate kolmandate riikide kodanikke.

4.   Tsiviilsamba rahvusvahelise ja kohaliku isikkoosseisu töötingimused ning õigused ja kohustused määratakse kindlaks tsiviilsamba ja asjaomase isikkoosseisu liikme vahel sõlmitavates lepingutes.

1.   Tsiviiloperatsiooni ülem juhib tsiviilsamba julgeolekumeetmete plaanimist ning tagab nende meetmete nõuetekohase ja tõhusa rakendamise algatuse poolt kooskõlas artikliga 5.

2.   Tsiviiljuhtimis- ja toetusüksuse juht vastutab tsiviilsamba julgeoleku ning algatuse suhtes kohaldatavate minimaalsete julgeolekunõuete täitmise tagamise eest kooskõlas liidu poliitikaga, mis käsitleb ELi lepingu V jaotise ja seda toetavate õigusaktide alusel väljapoole liitu operatiivülesannete täitmisele siirdud personali julgeolekut.

3.   Tsiviilsamba isikkoosseisu liikmed läbivad enne teenistuskohustusi täitma asumist kohustusliku julgeolekukoolituse kooskõlas tegevusplaaniga. Samuti saab isikkoosseis kohapeal korrapäraselt julgeolekuametniku korraldatud täienduskoolitusi.

4.   Tsiviiloperatsiooni ülem tagab ELi salastatud teabe kaitse vastavalt nõukogu otsusele 2013/488/EL (2).

1.   Tsiviilsambaga seonduvate kulutuste katmiseks ette nähtud lähtesumma kuueks kuuks pärast käesoleva otsuse jõustumise kuupäeva on 1 075 000 eurot. Võimalikeks järgnevateks ajavahemikeks määratavad lähtesummad otsustab nõukogu.

2.   Kõiki tsiviilsambaga seotud kulutusi hallatakse vastavalt liidu üldeelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja reeglitele. Tsiviilsamba korraldatavates hankemenetlustes võivad piiranguteta osaleda kõik füüsilised ja juriidilised isikud. Lisaks ei kohaldata tsiviilsamba poolt ostetavate kaupade suhtes päritolureegleid. Tsiviilsammas võib komisjoni nõusolekul sõlmida liikmesriikidega, artikli 1 lõikes 3 osutatud riikidega, osalevate kolmandate riikidega ja teiste rahvusvaheliste osalejatega tehnilisi kokkuleppeid, mis puudutavad tsiviilsambale varustuse, teenuste ja ruumide pakkumist.

3.   Tsiviilsammas vastutab oma eelarve täitmise eest. Sel eesmärgil allkirjastab tsiviilsammas komisjoniga lepingu. Rahastamisel võetakse arvesse artiklites 4, 5 ja 6 sätestatud käsuliini ning algatuse tegevusega seotud vajadusi.

4.   Tsiviilsammas annab komisjonile täielikult aru lõikes 3 osutatud kokkuleppe raames tehtud finantstoimingutest ja tegutseb komisjoni järelevalve all.

5.   Tsiviilsambaga seotud kulud on rahastamiskõlblikud alates käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäevast.

1.   Tsiviilsambal on tsiviilvaldkonna projektiüksus, kes teeb kindlaks ja viib ellu tsiviilprojekte, mis toetavad artikli 2 lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmist.

2.   Tsiviilvaldkonna projektiüksus toetab asjakohasel juhul tsiviilsambaga seotud valdkondades ja selle eesmärkide toetamiseks liikmesriikide ja kolmandate riikide poolt nende vastutusel elluviidavaid projekte ja annab nendega seoses nõu.

3.   Kui lõikest 5 ei tulene teisiti, on tsiviilsambal õigus kasutada liikmesriikide või kolmandate riikide rahalist panust, et viia ellu projekte, mille puhul on kindlaks tehtud, et need täiendavad järjekindlal moel algatuse muid tegevusi, kui projekt

4.   Tsiviilsammas sõlmib lõikes 3 osutatud riikide asjaomaste ametiasutustega kokkuleppe, milles käsitletakse eelkõige erikorda seoses kolmandate isikute esitatud selliste kaebuste lahendamisega, mis käsitlevad kahju, mida tsiviilsammas on põhjustanud oma tegevuse või tegevusetusega kõnealustelt riikidelt saadud vahendite kasutamisel.

5.   Ühelgi juhul ei või lõikes 3 osutatud riigid pidada liitu või kõrget esindajat vastutavaks tsiviilsamba tegevuse või tegevusetuse eest nimetatud riikide vahendite kasutamisel.

6.   Tsiviilvaldkonna projektiüksusele kolmandate riikide poolt antava rahalise panuse vastuvõtmise kiidab heaks poliitika- ja julgeolekukomitee.

1.   Sõjalise samba puhul on sõjaliseks ülemaks sõjaliste missioonide plaanimise ja juhtimise teenistuse (MPCC) direktor.

2.   MPCC on paikne sõjalise strateegilise tasandi juhtimisstruktuur väljaspool operatsioonitandrit ning vastutab sõjalise samba operatiivse plaanimise ja juhtimise eest.

3.   Sõjaline ülem juhib sõjalist sammast strateegilisel tasandil, tehes seda poliitika- ja julgeolekukomitee poliitilise kontrolli all ja strateegilisel juhtimisel ning kõrge esindaja üldises alluvuses.

4.   Sõjaline ülem tagab sõjalise samba operatsioonide läbiviimist käsitlevate nõukogu ning poliitika- ja julgeolekukomitee otsuste nõuetekohase ja tulemusliku rakendamise, sealhulgas andes juhiseid oma personalile.

5.   Sõjaline ülem annab nõukogule aru kõrge esindaja kaudu.

6.   Sõjalise samba juurde lähetatud kogu isikkoosseis jääb riigisiseste õigusnormide kohaselt kas lähetajariigi riigiasutuste, liidu asjaomase institutsiooni või Euroopa välisteenistuse täielikku alluvusse. Riigiasutus, liidu institutsioon või Euroopa välisteenistus annab oma lähetatud isikkoosseisu operatiivjuhtimise üle sõjalisele ülemale.

7.   Sõjaline ülem kannab üldist vastutust sõjalise samba isikkoosseisu suhtes liidu hoolsuskohustuse nõuetekohase täitmise eest.

1.   MPCCd toetab algatuse raames sõjaline juhtimis- ja toetusüksus.

2.   Sõjalise juhtimis- ja toetusüksuse juht vastutab sõjalise samba eest ning juhib seda operatiivtasandil.

3.   Sõjalise juhtimis- ja toetusüksuse juht allub vahetult sõjalisele ülemale ja tegutseb sõjalise ülema juhiste järgi.

1.   ELi sõjaline komitee teeb seiret sõjalise samba ülesannete, mida täidetakse sõjalise ülema vastutusel, nõuetekohase täitmise üle.

2.   ELi sõjaline komitee saab sõjaliselt ülemalt korrapäraselt aruandeid. ELi sõjaline komitee võib asjakohasel juhul sõjalist ülemat ja sõjalise juhtimis- ja toetusüksuse juhti oma koosolekutele kutsuda.

3.   Sõjalise ülema peamine kontaktisik on ELi sõjalise komitee esimees.

1.   Sõjalise samba ühiseid kulusid hallatakse kooskõlas otsusega (ÜVJP) 2021/509.

2.   Sõjalise samba ühiste kulude lähtesumma kuueks kuuks pärast käesoleva otsuse jõustumise kuupäeva on 179 000 eurot. Otsuse (ÜVJP) 2021/509 artikli 51 lõikes 2 osutatud lähtesumma jaguneb protsentuaalselt järgmiselt: 30 % kulukohustuste ja 15 % maksete jaoks. Võimalikeks järgnevateks ajavahemikeks määratavad lähtesummad otsustab nõukogu.

1.   Sõjalisel sambal on sõjaline projektiüksus, kes teeb kindlaks ja viib ellu sõjalise tähendusega projekte, mis toetavad artikli 2 lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmist.

2.   Sõjaline projektiüksus toetab asjakohasel juhul sõjalise sambaga seotud valdkondades ja selle eesmärkide toetamiseks liikmesriikide ja kolmandate riikide poolt nende vastutusel elluviidavaid projekte ja annab nendega seoses nõu.

3.   Kui lõikest 5 ei tulene teisiti, on sõjalisel ülemal õigus kasutada liikmesriikide või kolmandate riikide rahalist panust, et viia ellu projekte, mille puhul on kindlaks tehtud, et need täiendavad järjekindlal moel sõjalise samba muid tegevusi.

4.   Kooskõlas otsuse (ÜVJP) 2021/509 artikliga 30 võib Euroopa rahutagamisrahastu hallata käesoleva artikli lõikes 3 osutatud rahalist panust.

5.   Ühelgi juhul ei saa lõikes 3 osutatud riigid pidada liitu või kõrget esindajat vastutavaks sõjalise samba tegevuse või tegevusetuse eest nendelt riikidelt saadud vahendite kasutamisel.

6.   Sõjalisele projektiüksusele kolmandate riikide poolt antava rahalise panuse vastuvõtmise kiidab heaks poliitika- ja julgeolekukomitee.

1.   Kõrge esindaja tagab käesoleva otsuse rakendamise ja selle kooskõla liidu välistegevuse kui tervikuga, sealhulgas liidu arenguprogrammide ja liidu antava humanitaarabi programmidega.

2.   Tsiviiloperatsiooni ülem, sõjaline ülem ja artikli 1 lõikes 3 osutatud riikides asuvate liidu delegatsioonide juhid konsulteerivad üksteisega vastavalt vajadusele.

3.   Ilma et see piiraks käsuliini kohaldamist, saavad tsiviil- ning sõjalise juhtimis- ja toetusüksuse juhid artikli 1 lõikes 3 osutatud riikides asuvate liidu delegatsioonide juhtidelt kohapealset olukorda käsitlevaid poliitilisi suuniseid.

4.   Ilma et see piiraks käsuliini kohaldamist, saavad artikli 1 lõikes 3 osutatud riiki lähetatud liidu delegatsiooni siirdud isikkoosseisu liikmed vastava delegatsiooni juhilt kohapealset olukorda käsitlevaid poliitilisi suuniseid.

5.   Algatus kooskõlastab oma tegevust liikmesriikide kahepoolse julgeoleku- ja kaitsealase tegevusega artikli 1 lõikes 3 osutatud riikides, ning kui see on asjakohane, sarnaselt meelestatud partnerite ja piirkondlike organisatsioonidega, eelkõige Lääne-Aafrika riikide majandusühenduse ja Accra algatusega.

1.   Ilma et see piiraks liidu sõltumatust otsuste tegemisel ja selle ühtset institutsioonilist raamistikku ning kooskõlas Euroopa Ülemkogu asjakohaste suunistega, võib kolmandaid riike kutsuda algatuses osalema.

2.   Nõukogu volitab poliitika- ja julgeolekukomiteed kutsuma kolmandaid riike panustama ning tegema vastavalt sõjalise ülema ja ELi sõjalise komitee või tsiviiloperatsiooni ülema soovitusel asjakohaseid otsuseid pakutava panuse vastuvõtmise kohta.

3.   Kolmandate riikide osalemist käsitlev üksikasjalik kord määratakse kindlaks lepingutega, mis sõlmitakse ELi lepingu artikli 37 alusel ning Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklis 218 sätestatud korras. Kui liit ja kolmas riik on sõlminud lepingu, millega luuakse raamistik kõnealuse kolmanda riigi osalemiseks liidu kriisiohjemissioonidel, kehtivad sellise lepingu sätted algatuse kontekstis.

4.   Kolmandatel riikidel, kes panustavad tsiviilsambasse või kes annavad märkimisväärse sõjalise panuse sõjalisse sambasse, on algatuse igapäevase haldamise seisukohast samad õigused ja kohustused kui algatuses osalevatel liikmesriikidel.

5.   Nõukogu volitab poliitika- ja julgeolekukomiteed tegema asjakohaseid otsuseid panustajate tsiviil- või sõjalise komitee loomise kohta, kui kolmandad riigid peaksid panustama tsiviilsambasse või andma märkimisväärse sõjalise panuse sõjalisse sambasse.

1.   Kõrgel esindajal on volitus avaldada kooskõlas otsusega 2013/488/EL käesoleva otsusega ühinenud kolmandatele riikidele asjakohastel juhtudel ja vastavalt algatuse vajadustele selle läbiviimisel tekkinud ELi salastatud teavet

2.   Konkreetse ja vahetu tegevusega seotud operatiivse vajaduse puhul on kõrgel esindajal samuti volitus avaldada kooskõlas otsusega 2013/488/EL artikli 1 lõikes 3 osutatud asjaomasele riigile algatuse jaoks koostatud ELi salastatud teavet kuni tasemeni „RESTREINT UE/EU RESTRICTED“. Selle jaoks sõlmitakse asjakohased kokkulepped kõrge esindaja ning asjaomasele riigi pädevate asutuste vahel.

3.   Kõrgel esindajal on volitus avaldada käesoleva otsusega ühinenud kolmandatele riikidele ELi salastamata dokumente, mis on seotud algatust käsitlevate nõukogu aruteludega ja mille suhtes kehtib vastavalt nõukogu kodukorra (3) artikli 6 lõikele 1 ametisaladuse hoidmise kohustus.

4.   Kõrge esindaja võib lõigetes 1–3 osutatud volitused ning samuti volituse sõlmida lõikes 2 osutatud kokkuleppeid delegeerida Euroopa välisteenistuse töötajatele, tsiviiloperatsiooni ülemale või sõjalisele ülemale.

1.   Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

2.   Käesolevat otsust kohaldatakse kahe aasta jooksul alates algatuse käivitamise algusest artikli 21 kohaselt.

3.   Käesolev otsus tunnistatakse kehtetuks kooskõlas algatuse lõpetamiseks heaks kiidetud kavadega ning ilma et see piiraks otsuses (ÜVJP) 2021/509 sätestatud menetlusi seoses sõjalise samba raamatupidamisaruannete auditeerimise ja esitamisega.