(1)

Venemaa Föderatsiooni agressioonisõda Ukraina vastu ning Venemaalt liikmesriikidesse suunatud maagaasitarnete enneolematu vähenemine ohustavad liidu ja selle liikmesriikide varustuskindlust. Samal ajal on Venemaa Föderatsioon, kasutades gaasitarneid relvana ja manipuleerides turuga gaasivoogude tahtliku katkestamise kaudu, põhjustanud liidus energiahindade järsu tõusu, mis lisaks liidu majanduse ohustamisele kahjustab tõsiselt ka varustuskindlust. Taastuvate energiaallikate kiire kasutuselevõtt aitaks leevendada praeguse energiakriisi mõju, luues kaitse Venemaa tegevuse vastu. Taastuvenergia võib märkimisväärselt aidata kaasa võitlusele olukorraga, kus Venemaa kasutab energiat relvana, kuna see tugevdab liidu varustuskindlust, vähendab turu volatiilsust ja alandab energiahindu.

(2)

Viimastel kuudel on Venemaa tegevus turuolukorda veelgi halvendanud, eelkõige on suurenenud oht, et lähitulevikus Venemaa gaasitarned liitu peatuvad täielikult, ja see olukord on mõjutanud liidu varustuskindlust. See suurendas järsult energiahindade volatiilsust liidus ning tõstis gaasi- ja elektrihinnad suvel kõigi aegade kõrgeimale tasemele, tuues kaasa elektri jaehindade tõusu, mis peaks järk-järgult kajastuma enamikus tarbijalepingutes, koormates üha enam kodumajapidamisi ja ettevõtjaid. Halvenenud olukord energiaturgudel on oluliselt kiirendanud üldist inflatsiooni euroalal ja aeglustas majanduskasvu kogu liidus. Nimetatud oht püsib olenemata hulgihindade ajutisest alanemisest ja puudutab veelgi enam järgmist aastat, nagu on sedastatud komisjoni 18. oktoobri 2022. aasta teatisele „Energiaalane hädaolukord: ühine ELi ettevalmistus ja kaitse ning ühisostud“ lisatud hädaolukorra ettepanekus. Euroopa energiaettevõtted võivad järgmisel aastal seista silmitsi suurte raskustega gaasihoidlate täitmisel, kuna on väga tõenäoline, et praeguse poliitilise olukorra tõttu jõuab liitu Venemaalt torugaasi varasemast vähem või ei jõua üldse. Lisaks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2022/1032 (1) sätestatud eesmärk 2023. aastaks täita liidu gaasihoidlad 90 % ulatuses, võrreldes 80 %-ga sellel talvel. Samuti võivad ettearvamatud sündmused nagu torujuhtmete saboteerimine ja muud varustuskindluse häirete riskid tekitada gaasiturgudel lisapingeid. Lisaks on Euroopa taastuvenergiatehnoloogia tööstuse konkurentsivõime väljavaateid nõrgendanud muude maailma piirkondade hiljutine poliitika, mille eesmärk on toetada ja kiirendada kogu taastuvenergia tehnoloogia väärtusahelate laiendamist.

(3)

Sellega seoses ja selleks, et lahendada olukord, kus Euroopa tarbijad ja ettevõtjad seisavad silmitsi kõrgete ja volatiilsete hindadega, mis põhjustavad majanduslikke ja sotsiaalseid raskusi, leevendada energianõudluse vajalikku vähendamist, asendades maagaasitarned taastuvatest energiaallikatest toodetud energiaga ning suurendada varustuskindlust, peab liit võtma viivitamata täiendavaid ja ajutisi meetmeid taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu kiirendamiseks, eelkõige selliste sihipäraste meetmete abil, millega suudetakse kiirendada taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu liidus lühikeses perspektiivis.

(4)

Kõnealuste kiireloomuliste meetmete valimisel on lähtutud nende olemusest ja potentsiaalist aidata kaasa energiaalase hädaolukorra lahendamisele lühikeses perspektiivis. Täpsemalt saavad liikmesriigid kiiresti rakendada mitmeid käesolevas määruses sätestatud meetmeid taastuvenergiaprojektide loamenetluse lihtsustamiseks, ilma et oleks vaja teha koormavaid muudatusi oma siseriiklikes menetlustes ja õigussüsteemides, ning tagada taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine lühikeses perspektiivis. Mõned nimetatud meetmetest on üldist laadi, nagu sellise ümberlükatava eelduse kehtestamine, mille kohaselt pakuvad taastuvenergiaprojektid asjaomaste keskkonnaalaste õigusaktide tähenduses ülekaalukat avalikku huvi, või täpsustuse lisamine teatavate keskkonnadirektiivide kohaldamisala kohta ning taastuvenergiajaamade ajakohastamise loaraamistiku lihtsustamine, keskendudes algprojektiga võrreldes tehtud muudatustest või laiendustest tulenevale mõjule. Muud meetmed on suunatud konkreetsetele tehnoloogiatele, nagu märkimisväärselt lühem ja kiirem loamenetlus olemasolevatele rajatistele päikeseenergiaseadmete paigaldamiseks. On asjakohane rakendada nimetatud erakorralised meetmed võimalikult kiiresti ja kohandada neid vastavalt vajadusele, et praegused probleemid õigesti lahendada.

(5)

On vaja kehtestada täiendavad kiireloomulised ja sihipärased meetmed, mis on suunatud konkreetsetele tehnoloogiatele ja projektiliikidele, mis kõige tõenäolisemalt võimaldavad taastuvenergiat kiiresti kasutusele võtta ja avaldavad kohe mõju hindade volatiilsuse ja maagaasinõudluse vähendamise eesmärkidele, ilma et see piiraks üldist energianõudlust. Lisaks loamenetluse kiirendamisele on tehisrajatistele päikeseenergiaseadmete paigaldamise puhul asjakohane edendada ja kiirendada väikeste päikeseenergiaseadmete kasutuselevõttu, sealhulgas oma tarbeks toodetud taastuvenergiata tarbijate ja kollektiivsete oma tarbeks toodetud energia tarbijate jaoks nagu kohalikud energiakogukonnad, kuna need võimalused on kõige vähem kulukamad ning seega kõige kättesaadavamad ja nende keskkonnaalane või muud liiki mõju on uute taastuvenergiarajatiste kiire kasutuselevõtu seisukohast kõige väiksem. Lisaks toetavad nimetatud projektid otseselt kodumajapidamisi ja ettevõtteid, kes seisavad silmitsi kõrgete energiahindadega, ning kaitsevad tarbijaid hinnavolatiilsuse eest. Taastuvelektrijaamade ajakohastamine on võimalus suurendada taastuvenergia tootmist kiiresti nii, et selle mõju võrgutaristule ja keskkonnale oleks võimalikult väike, sealhulgas selliste taastuvenergia tootmise tehnoloogiate puhul nagu tuuleelektrienergia, mille loamenetlus on tavaliselt pikem. Soojuspumbad on otsene taastuvenergial põhinev alternatiiv maagaasikateldele ja neil on potentsiaal vähendada küttehooajal maagaasinõudlust märkimisväärselt.

(6)

Kiireloomulise ja erandliku energiaolukorra tõttu peaks liikmesriikidel olema võimalik teha erandeid teatavatest liidu keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud hindamiskohustustest taastuvenergiaprojektide ning energiasalvestusprojektide ja elektrivõrguprojektide puhul, mis on vajalikud taastuvenergia integreerimiseks elektrisüsteemi. Nende erandite tegemiseks peaks olema täidetud kaks tingimust, nimelt et projekti viiakse ellu sihtotstarbelises taastuvenergia- või võrgupiirkonnas ning et sellise ala suhtes on eelnevalt läbi viidud keskkonnamõju strateegiline hindamine. Lisaks tuleks liikide kaitse tagamiseks võtta proportsionaalseid leevendusmeetmeid või, kui need ei ole kättesaadavad, kompensatsioonimeetmeid.

(7)

Käesolevat määrust tuleks kohaldada loamenetluste suhtes, mille alguskuupäev langeb määruse kohaldamisaega. Võttes arvesse käesoleva määruse eesmärki ning hädaolukorda ja määruse vastuvõtmise erandlikku konteksti, eelkõige asjaolu, et taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu lühiajaline kiirendamine liidus õigustab käesoleva määruse sätete kohaldamist pooleliolevate loamenetluste suhtes, peaks liikmesriikidel olema lubatud kohaldada käesolevat määrust või selle teatavaid sätteid pooleliolevate loamenetluste suhtes, mille kohta ei ole asjaomane asutus lõplikku otsust teinud, tingimusel et kõnealuste normide kohaldamisel austatakse nõuetekohaselt kolmandate isikute olemasolevaid õigusi ja nende õiguspäraseid ootusi. Liikmesriigid peaksid seega tagama, et käesoleva määruse kohaldamine pooleliolevate loamenetluste suhtes on proportsionaalne ning kaitseb asjakohaselt kõigi huvitatud isikute õigusi ja õiguspäraseid ootusi.

(8)

Üks ajutistest meetmetest seisneb selles, et kehtestatakse ümberlükatav eeldus, mille kohaselt taastuvenergiaprojektid pakuvad ülekaalukat avalikku huvi ning edendavad rahva tervist ja ohutust asjakohaste keskkonnaalaste liidu õigusaktide tähenduses, välja arvatud juhul, kui on selgeid tõendeid selle kohta, et kõnealustel projektidel on keskkonnale suur kahjulik mõju, mida ei saa leevendada ega kompenseerida. Taastuvenergiajaamad, sealhulgas soojuspumbad ja tuuleenergia, on väga olulised selleks, et võidelda kliimamuutuste ja saaste vastu, alandada energiahindu, vähendada liidu sõltuvust fossiilkütustest ja tagada liidu varustuskindlus. Eeldus, et taastuvenergiajaamad, sealhulgas soojuspumbad, pakuvad ülekaalukat avalikku huvi ning edendavad rahva tervist ja ohutust, võimaldaks vajaduse korral sellistel projektidel viivitamata kasu saada konkreetse erandiga asjakohastes keskkonnaalastes liidu õigusaktides ette nähtud lihtsustatud hindamisest. Liikmesriikidel peaks olema lubatud, võttes arvesse oma riigi eripära, piirduda selle eelduse kohaldamisel oma territooriumi teatavate osadega või teatavate tehnoloogiate või projektidega. Liikmesriikidel on võimalik kaaluda selle eelduse kohaldamist oma asjakohastes maastikukujundust käsitlevates siseriiklikes õigusaktides.

(9)

See kajastab taastuvenergia olulist rolli liidu energiasüsteemi CO2 heite vähendamisel, koheste lahenduste pakkumisel fossiilkütustel põhineva energia asendamiseks ja raske turuolukorra lahendamisel. Selleks et kõrvaldada kitsaskohad taastuvenergiajaamadele loamenetluses ja taastuvenergiajaamade käitamises, tuleks siis, kui üksikjuhtude puhul kaalutakse õiguslikke huve, planeerimis- ja loamenetluses eelistada taastuvenergiajaamade ehitamist ja käitamist ning sellega seotud võrgutaristu arendamist, vähemalt projektide puhul, mis on tunnistatud avalikku huvi pakkuvateks. Liikide kaitse puhul tuleks kõnealust eelistust kohaldada ainult siis ja niivõrd, kuivõrd võetakse asjakohaseid liigikaitsemeetmeid, mis aitavad kaasa liigi populatsioonide soodsa kaitsestaatuse säilitamisele või taastamisele, ning selleks tehakse kättesaadavaks piisavad rahalised vahendid ja alad.

(10)

Päikeseenergia on peamine taastuvenergia allikas, mis võimaldab lõpetada liidu sõltuvuse Venemaa fossiilkütustest ning saavutada samal ajal ülemineku kliimaneutraalsele majandusele. Fotogalvaanilist energiat, mis on üks vähem kulukaimaid kättesaadavaid elektriallikaid, ja päikese soojusenergial põhinevat tehnoloogiat, mis võimaldab pakkuda taastuvenergial põhinevat kütet madala hinnaga soojusühiku kohta, on võimalik kiiresti kasutusele võtta ning see võib tuua otsest kasu kodanikele ja ettevõtjatele. Sellega seoses ja kooskõlas komisjoni 18. mai 2022. aasta teatisega „ELi päikeseenergia strateegia“ toetatakse liidus vastupidava tööstusliku päikeseenergia väärtusahela arendamist, sealhulgas päikeseenergiatööstuse liidu kaudu, mis käivitatakse 2022. aasta lõpus. Taastuvenergiaprojektidele lubade andmise kiirendamine ja vastava menetluse täiustamine aitab suurendada liidu tootmisvõimsust puhta energia tehnoloogia valdkonnas. Praeguse olukorra ja eelkõige energiahindade väga suure volatiilsuse tõttu on vaja tegutseda kohe, et tagada oluliselt kiiremad loamenetlused, et märkimisväärselt kiiremini paigaldada päikeseenergiaseadmeid tehisrajatistele, mis on üldiselt vähem keerukam kui maapealne paigaldus ja mis võimaldab kiiresti leevendada praeguse energiakriisi mõju, tingimusel et säilitatakse võrgu stabiilsus, töökindlus ja ohutus. Seepärast peaksid loamenetlused olema kõnealuste paigaldamiste puhul kiiremad kui muude taastuvenergiaprojektide puhul.

(11)

Sellistes olemasolevates või tulevastes tehisrajatistes, mis on loodud muul otstarbel kui päikeseenergia tootmine, päikeseenergiaseadmete paigaldamise ning samas kohas asuvate salvestusvahendite ja võrguühenduste loamenetluse maksimaalne tähtaeg peaks olema kolm kuud. Samuti tuleks kehtestada kõnealuste paigaldamiste puhul konkreetne erand keskkonnamõju hindamise läbiviimise nõudest Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/92/EL (2) alusel, kuna need seadmed ei tekita tõenäoliselt probleeme, mis on seotud ruumi konkureerivate kasutusviiside või keskkonnamõjuga. Investeerimine väikestesse detsentraliseeritud päikeseenergiaseadmetesse, et saada oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijaks, on energiatarbijate jaoks üks tõhusamaid vahendeid oma energiaarvete ja hinnavolatiilsuse mõju vähendamiseks. Liikmesriikidel peaks olema lubatud teatavad alad või struktuurid selle lühema tähtaja ja kõnealuse erandi kohaldamisalast teatavatel õigustatud põhjustel välja jätta.

(12)

Oma tarbeks energiat tootvad seadmed, sealhulgas seadmed kollektiivsetele oma tarbeks toodetud energia tarbijatele nagu kohalikud energiakogukonnad, aitavad samuti vähendada üldist maagaasinõudlust, suurendada süsteemi vastupidavust ja saavutada liidu taastuvenergia eesmärgid. Selliste päikeseenergiaseadmete paigaldamine, mille võimsus on alla 50 kW, sealhulgas oma tarbeks toodetud taastuvenergia tarbijate jaoks, ei avalda tõenäoliselt olulist kahjulikku mõju keskkonnale ega võrgule ega tekita ohutusprobleeme. Lisaks ei nõua väikesed seadmed üldjuhul võimsuse suurendamist võrgu ühenduspunktis. Võttes arvesse sellist tüüpi seadmete vahetut positiivset mõju tarbijatele ja nende võimalikku piiratud keskkonnamõju, on asjakohane veelgi lihtsustada nende suhtes kohaldatavat loamenetlust, eeldusel et need ei ületa jaotusvõrgu võrguühenduse olemasolevat võimsust, kehtestades asjaomastes loamenetlustes positiivse haldusvaikuse põhimõtte, et edendada ja kiirendada kõnealuste seadmete kasutuselevõttu ning saada neist lühikese ajaga kasu. Liikmesriikidel peaks olema lubatud kohaldada madalamat künnist kui 50 kW oma sisemiste piirangute tõttu, tingimusel et künnis jääb üle 10,8 kW. Igal juhul võivad asjaomased asutused või üksused selliste seadmete kohta esitatud taotlused ühekuise loamenetluse käigus tagasi lükata võrgu ohutuse, stabiilsuse ja töökindlusega seotud põhjustel, andes igakülgselt põhjendatud vastuse.

(13)

Olemasolevate taastuvenergiajaamade ajakohastamisel on märkimisväärne potentsiaal taastuvelektri tootmist kiiresti suurendada ja seega gaasitarbimist vähendada. Ajakohastamine võimaldab jätkata märkimisväärse taastuvenergiapotentsiaaliga asukohtade kasutamist, mis vähendab vajadust määrata taastuvenergiaprojektide jaoks uusi asukohti. Tuuleelektrijaama ajakohastamine tõhusamate turbiinidega võimaldab olemasolevat võimsust säilitada või suurendada väiksema arvu suuremate ja tõhusamate turbiinidega. Ajakohastamise puhul on ka muid eelised nagu olemasolev võrguühendus, tõenäoliselt suurem üldsuse heakskiit ja teadmised keskkonnamõju kohta.

(14)

2021.–2025. aastal lõppeb hinnanguliselt maismaa tuuleenergia 38 GW võimsusega rajatiste tavapärane 20-aastane tööiga. Kõnealuste võimsuste kasutuselt kõrvaldamine ajakohastamise asemel tooks kaasa praegu ülesseatud taastuvenergiavõimsuse olulise vähenemise, muutes olukorra energiaturul veelgi keerulisemaks. Ajakohastamise kohene lihtsustamine ja kiirem loamenetlus on liidu taastuvenergiavõimsuse säilitamiseks ja suurendamiseks väga olulised. Sel eesmärgil kehtestatakse käesoleva määrusega täiendavad meetmed taastuvenergiaprojektide ajakohastamise suhtes kohaldatava loamenetluse täiendavaks lihtsustamiseks. Eelkõige peaks taastuvenergiaprojektide ajakohastamise loamenetluse suhtes kohaldatav maksimaalne kuue kuu pikkune tähtaeg hõlmama kõiki asjakohaseid keskkonnamõju hindamisi. Lisaks tuleks alati, kui taastuvenergiajaama või taastuvenergia elektrisüsteemi integreerimiseks vajaliku võrgutaristu ajakohastamise suhtes kohaldatakse läbivaatamist või keskkonnamõju hindamist, piirduda selle hindamisega, milline on algprojektiga võrreldes tehtud muudatuse või laienduse võimalik oluline mõju.

(15)

Selleks et edendada ja kiirendada olemasolevate taastuvenergiajaamade ajakohastamist, tuleks võrguühenduste puhul kohe kehtestada lihtsustatud menetlus, kui ajakohastamise tulemusel suureneb koguvõimsus algprojektiga võrreldes piiratud määral.

(16)

Päikeseenergiaseadme ajakohastamisel on võimalik suurendada tõhusust ja võimsust ilma kasutatava ruumi suurendamiseta. Ajakohastatud seadmel ei oleks seega keskkonnale teistsugust mõju kui algsel seadmel, kui kasutatavat ruumi selle protsessi käigus ei suurendata ja järgitakse jätkuvalt algselt nõutud keskkonnaohu vähendamise meetmeid.

(17)

Soojuspumba tehnoloogia on oluline, et toota taastuvallikatel põhinevat kütet ja jahutust ümbritseva keskkonna energiast, sealhulgas reoveepuhastitest, ja geotermilisest energiast. Samuti võimaldavad soojuspumbad kasutada heitsoojust ja -jahutust. Selliste soojuspumpade kiire kasutuselevõtt, mis kasutavad vähekasutatud taastuvaid energiaallikaid nagu ümbritseva keskkonna energia, geotermiline energia ja heitsoojus tööstus- ja teenindussektorist, sealhulgas andmekeskustest, võimaldab asendada maagaasi ja muud fossiilkütustel põhinevad katlad taastuvenergial põhineva küttelahendusega ning suurendada samal ajal energiatõhusust. See kiirendab gaasi kasutamise vähendamist küttega varustamisel nii hoonetes kui ka tööstuses. Soojuspumpade paigaldamise ja kasutuselevõtu kiirendamiseks on asjakohane kehtestada selliste seadmete jaoks sihipärased lühemad loamenetlused, sealhulgas lihtsustatud menetlus väiksemate soojuspumpade elektrivõrku ühendamiseks, kui puuduvad ohutusega seotud probleemid, ei ole vaja teha täiendavaid töid seoses võrguühendustega, süsteemi osad ühilduvad tehniliselt ning kui sellist menetlust siseriiklike õigusaktidega ei nõuta. Tänu soojuspumpade kiiremale ja lihtsamale paigaldamisele aitab taastuvate energiaallikate suurem kasutamine küttesektoris, mis moodustab peaaegu poole liidu energiatarbimisest, parandada varustuskindlust ja aidata lahendada praegust keerulisemat turuolukorda.

(18)

Päikeseenergiaseadmete paigaldamise, taastuvenergiajaamade ajakohastamise ja soojuspumpade kasutuselevõtu tähtaegade kohaldamisel ei tohiks nimetatud tähtaegade puhul sisse arvestada aega, mille jooksul ehitatakse või ajakohastatakse jaamasid, nende võrguühendusi ja nendega seotud vajalikku võrgutaristut, välja arvatud juhul, kui see langeb kokku loamenetluse muude haldusetappidega. Lisaks ei peaks nende tähtaegade sisse arvestama võrgu stabiilsuse, usaldusväärsuse ja ohutuse tagamise seisukohast vajalikuks võrgu oluliseks ajakohastamiseks läbitud haldusetappidele kulunud aega.

(19)

Selleks et veelgi hõlbustada taastuvenergia kasutuselevõttu, peaks liikmesriikidele jääma võimalus loamenetluse tähtaegu veelgi lühendada.

(20)

ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni (Århusi konventsioon) sätteid, mis käsitlevad keskkonnainfo kättesaadavust, üldsuse osalemist keskkonnaasjade otsustamises ning õiguskaitse kättesaadavust keskkonnaküsimustes, eelkõige liikmesriikide kohustusi seoses üldsuse kaasamise ja õiguskaitse kättesaadavusega, kohaldatakse jätkuvalt.

(21)

Energiasolidaarsuse põhimõte on liidu õiguse üldpõhimõte, nagu on märkinud Euroopa Kohus oma 15. juuli 2021. aasta otsuses kohtuasjas C-848/19 P, (3) Saksamaa vs. Poola, ja see kehtib kõigi liikmesriikide suhtes. Energiasolidaarsuse põhimõtte rakendamisel võimaldab käesolev määrus taastuvenergiaprojektide kiirema kasutuselevõtu mõju piiriülest jaotamist. Käesolevas määruses sätestatud meetmed on suunatud kõigis liikmesriikides asuvatele taastuvenergiaseadmetele ja hõlmavad paljusid projekte, sealhulgas olemasolevatele rajatistele paigaldatavaid seadmeid, uusi päikeseenergiaseadmeid ja olemasolevate seadmete ajakohastamist. Võttes arvesse liidu energiaturgude integreerituse taset, peaks taastuvenergia kasutuselevõtu suurendamine ühes liikmesriigis olema kasulik ka teistele liikmesriikidele varustuskindluse ja madalamate hindade seisukohast. See peaks aitama suunata taastuvelektri üle piiri sinna, kus seda kõige rohkem vajatakse, ning tagama odavalt toodetud taastuvelektri eksportimise liikmesriikidesse, kus elektritootmine on kallim. Lisaks hakkab liikmesriikides uus lisanduv ülesseatud taastuvenergia tootmisvõimsus mõjutama gaasinõudluse üldist vähendamist kogu liidus.

(22)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 122 lõike 1 kohaselt võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ja liikmesriikide vahelises solidaarsuse vaimus kehtestada majanduslikule olukorrale vastavad meetmed, eriti kui tekib tõsiseid raskusi teatud toodetega varustamisel, eelkõige energeetika valdkonnas. Võttes arvesse hiljutisi sündmusi ja Venemaa hiljutist tegevust, võib Venemaa gaasitarnete täieliku peatumise suur risk ja alternatiividega seotud ebakindel väljavaade kujutada märkimisväärset ohtu energiavarustuse häirete ja energiahindade edasise tõusu seisukohast ning avaldada survet liidu majandusele. Seetõttu on vaja võtta kiireloomulisi meetmeid.

(23)

Võttes arvesse energiakriisi ulatust, selle sotsiaalset, majanduslikku ja rahalist mõju ning vajadust võimalikult kiiresti tegutseda, peaks käesolev määrus jõustuma kiireloomulisena järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Määrus kehtib 18 kuud ja sisaldab läbivaatamisklauslit, et komisjon saaks vajaduse korral teha ettepaneku selle kehtivuse pikendamiseks.

(24)

Kuna käesoleva määruse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,