Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32022R1629

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/1629, 21. september 2022, millega kehtestatakse meetmed teatavatel piiritletud aladel esineva organismi Ceratocystis platani (J.M.Walter) Engelbr. & T.C.Harr. leviku tõkestamiseks

C/2022/6667

ELT L 245, 22.9.2022, p. 14–26 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document In force: This act has been changed. Current consolidated version: 12/03/2024

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2022/1629/oj

22.9.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 245/14


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/1629,

21. september 2022,

millega kehtestatakse meetmed teatavatel piiritletud aladel esineva organismi Ceratocystis platani (J.M.Walter) Engelbr. & T.C.Harr. leviku tõkestamiseks

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta määrust (EL) 2016/2031, mis käsitleb taimekahjustajatevastaseid kaitsemeetmeid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) nr 228/2013, (EL) nr 652/2014 ja (EL) nr 1143/2014 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 69/464/EMÜ, 74/647/EMÜ, 93/85/EMÜ, 98/57/EÜ, 2000/29/EÜ, 2006/91/EÜ ja 2007/33/EÜ, (1) eriti selle artikli 28 lõike 1 punkte d ja e ning artikli 28 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/2072 (2) II lisa B osas on esitatud loetelu liidu territooriumil teadaolevalt esinevatest liidu karantiinsetest taimekahjustajatest.

(2)

Ceratocystis platani (J.M.Walter) Engelbr. & T.C.Harr. (edaspidi „määratletud taimekahjustaja“) on kantud nimetatud loetellu, kuna seda esineb teadaolevalt liidu territooriumi teatavates osades ning sellel taimekahjustajal on oluline mõju selle peamistele peremeestaimedele – perekonna Platanus L. taimedele (edaspidi „määratletud taimed“) – ning nende puidule (edaspidi „määratletud puit“).

(3)

Määruse (EL) 2016/2031 artikli 19 kohaselt tehtud uuringutest nähtub, et määratletud taimekahjustaja likvideerimine teatavatel piiritletud aladel ei ole enam võimalik.

(4)

Seepärast tuleks kehtestada meetmed kõnealustel nakkustsoonist ja puhvertsoonist koosnevatel piiritletud aladel esineva määratletud taimekahjustaja leviku tõkestamiseks. Need meetmed peaksid olema kooskõlas määratletud taimi ja määratletud puitu käsitlevate olemasolevate tehniliste ja teaduslike tõenditega.

(5)

Pädevad asutused peaksid suurendama üldsuse teadlikkust selle tagamiseks, et piiritletud aladel kohaldatavatest tõkestusmeetmetest mõjutatud üldsus ja ettevõtjad oleksid kohaldatavatest meetmetest ja sel otstarbel kindlaks määratud piiritletud alade piiridest teadlikud.

(6)

Kui aga määratletud taimekahjustajat leitakse puhvertsoonist, mis ümbritseb nakkustsooni, kus kohaldatakse määratletud taimekahjustaja leviku tõkestamise meetmeid, peaks pädev asutus kehtestama sellisest uuest leiust lähtuvalt likvideerimismeetmete rakendamiseks uue piiritletud ala.

(7)

Määratletud taimekahjustaja esinemise tuvastamiseks tuleks igal aastal läbi viia määruse (EL) 2016/2031 artiklis 22 ja komisjoni rakendusmääruses (EL) 2020/1231 (3) sätestatud uuringud, et tagada määratletud taimekahjustaja varajane tuvastamine liidu territooriumi nendes piirkondades, kus määratletud taimekahjustajat teadaolevalt ei esine. Need uuringud peaksid põhinema Euroopa Toiduohutusameti avaldatud määratletud taimekahjustaja uuringukaardil, kuna seal on arvesse võetud uusimaid teaduslikke ja tehnilisi teadmisi.

(8)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse meetmed piiritletud aladel esineva organismi Ceratocystis platani (J.M.Walter) Engelbr. & T.C.Harr. leviku tõkestamiseks olukorras, kus selle likvideerimine ei ole võimalik.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„määratletud taimekahjustaja“ – Ceratocystis platani (J.M.Walter) Engelbr. & T.C.Harr.;

2)

„määratletud taimed“ – perekonna Platanus L. taimed, välja arvatud seemned;

3)

„määratletud puit“ – perekonna Platanus L. taimede puit;

4)

„leviku tõkestamiseks piiritletud ala“ – I lisas loetletud ala, kus ei ole võimalik määratletud taimekahjustajat likvideerida;

5)

„taimekahjustaja uuringukaart“ – Euroopa Toiduohutusameti väljaanne „Pest survey card on Ceratocystis platani“ (4).

Artikkel 3

Leviku tõkestamiseks piiritletud alade kehtestamine

Pädevad asutused kehtestavad määratletud taimekahjustaja leviku tõkestamiseks piiritletud alad, mis koosnevad nakkustsoonist ja seda ümbritsevast vähemalt 1 km laiusest puhvertsoonist.

Artikkel 4

Leviku tõkestamiseks piiritletud aladel kohaldatavad meetmed

1.   Pädevad asutused tagavad nakkustsoonis järgmiste meetmete kohaldamise:

a)

määratletud taimekahjustajaga nakatunud määratletud taimede ja määratletud puidu eemaldamine enne järgnevat kasvuperioodi, kusjuures kohaldatakse asjakohaseid meetmeid, et hoida ära määratletud taimekahjustaja levikut raielangil tekkinud kändude, saepuru, puiduosade ja pinnaseprahi kaudu ning tagada nende hävitamine sobivates töötlemisrajatistes;

b)

määratletud taimekahjustajaga nakatunud määratletud taimede eemaldamisel saadud määratletud puidu nakkustsoonist väljaveo keelamine, välja arvatud juhul, kui:

i)

nakkustsoonis puudub sobiv töötlemisrajatis,

ii)

töötlemine toimub lähimas väljaspool nakkustsooni asuvas töötlemisrajatises, kus selline töötlemine on võimalik, ning

iii)

vedu toimub pädevate asutuste ametliku järelevalve all kinnistes sõidukites, mille puhul on tagatud, et määratletud puit ei pudene välja ja määratletud taimekahjustaja ei saa levida;

c)

määratletud taimede istutamise keelamine asjaomases nakkustsoonis, välja arvatud juhul, kui taimed on määratletud taimekahjustaja suhtes teadaolevalt resistentsed;

d)

nakkustsoonist pinnase eemaldamise ja muusse tsooni vedamise keelamine, välja arvatud juhul, kui on kohaldatud sobivat eelnevat töötlust, millega tagatakse määratletud taimekahjustajast vabanemine;

e)

pügamisvahendite ja masinate puhastamine ja desinfitseerimine enne ja pärast kokkupuudet määratletud taimede või neid ümbritseva pinnasega, ning

f)

määratletud taimede pügamisel lõikehaavade töötlemine sobiva ennetava töötlemisvahendiga.

2.   Pädevad asutused tagavad puhvertsoonis järgmiste meetmete kohaldamise:

a)

määratletud taimede istutamise keelamine puhvertsoonis, välja arvatud juhul, kui taimed on määratletud taimekahjustaja suhtes teadaolevalt resistentsed;

b)

pügamisvahendite ja masinate puhastamine ja desinfitseerimine enne ja pärast kokkupuudet määratletud taimede, neid ümbritseva pinnase või määratletud puiduga, ning

c)

määratletud taimede pügamisel lõikehaavade töötlemine sobiva ennetava töötlemisvahendiga.

3.   Kui määratletud taimekahjustaja esinemine puhvertsoonis on ametlikult kinnitatud, kohaldatakse määruse (EL) 2016/2031 artikleid 17 ja 18.

4.   Pädevad asutused suurendavad leviku tõkestamiseks piiritletud aladel üldsuse teadlikkust määratud taimekahjustajaga seotud ohust ja vastuvõetud meetmetest, millega takistatakse selle edasist levikut neist aladest väljapoole.

Pädevad asutused teavitavad üldsust ja asjaomaseid ettevõtjaid leviku tõkestamiseks piiritletud ala piiridest.

Artikkel 5

Uuringud

1.   Pädevad asutused teevad lõigetes 2 ja 3 sätestatud uuringuid, võttes arvesse taimekahjustaja uuringukaardil osutatud teavet.

2.   Nad viivad igal aastal läbi riskipõhiseid uuringuid määratletud taimekahjustaja tuvastamiseks liidu territooriumi nendes piirkondades, kus määratletud taimekahjustajat teadaolevalt ei esine, kuid kus see võib levima hakata.

3.   Leviku tõkestamiseks piiritletud alade puhvertsoonides viivad nad igal aastal läbi määruse (EL) 2016/2031 artikli 19 lõikes 1 osutatud uuringuid määratletud taimekahjustaja esinemise kindlakstegemiseks.

Need uuringud hõlmavad:

a)

määratletud taimede visuaalset kontrolli määratletud taimekahjustaja tuvastamiseks ning

b)

määratletud taimekahjustaja esinemise kahtluse korral proovivõtmist ja analüüsimist.

Kõnealused uuringud on lõikes 2 osutatud uuringutest põhjalikumad ning hõlmavad suuremat arvu visuaalseid kontrolle ning vajaduse korral suuremas mahus proovivõtmist ja analüüsimist.

Artikkel 6

Aruandlus

Liikmesriigid esitavad iga aasta 30. aprilliks komisjonile ja teistele liikmesriikidele eelneval kalendriaastal tehtud järgmiste uuringute tulemused:

a)

käesoleva määruse artikli 5 lõike 2 kohased uuringud, mille puhul kasutatakse ühte rakendusmääruse (EL) 2020/1231 I lisas esitatud vormidest;

b)

käesoleva määruse artikli 5 lõike 3 kohased uuringud, mille puhul kasutatakse ühte käesoleva määruse II lisas esitatud vormidest.

Artikkel 7

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. september 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)   ELT L 317, 23.11.2016, lk 4.

(2)  Komisjoni 28. novembri 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/2072, millega kehtestatakse ühetaolised tingimused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/2031 rakendamiseks seoses taimekahjustajatevastaste kaitsemeetmetega ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 690/2008 ja muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) 2018/2019 (ELT L 319, 10.12.2019, lk 1).

(3)  Komisjoni 27. augusti 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/1231 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/2031 artiklites 22 ja 23 sätestatud uuringute tulemusi käsitlevate aastaaruannete vormi ja juhiste ning mitmeaastaste uuringukavade vormi ja praktilise korra kohta (ELT L 280, 28.8.2020, lk 1).

(4)  Pest survey card on Ceratocystis platani („Taimekahjustaja uuringukaart Ceratocystis platani kohta“). Euroopa Toiduohutusameti toetav väljaanne 2021:EN-6822. doi:10.2903/sp.efsa.2021.EN-6822. Kättesaadav internetis: https://arcg.is/15CyXW.


I LISA

Loetelu leviku tõkestamiseks piiritletud aladest, millele on osutatud artiklis 2

Prantsusmaa

Piiritletud ala (PA) number/nimi

PA tsoon

Piirkond

Omavalitsusüksused või muud piiritletud haldus- või geograafilised üksused

1.

Canal du Midi et Canal de la Robine

Nakkustsoon

Aude (11)

100 m kummalgi pool kanalit järgmistes omavalitsusüksustes: Alzonne; Argeliers; Argens-Minervois; Azille; Blomac; Bram; Carcassonne; Castelnaudary; Caux-et-Sauzens; Ginestas; Homps; La Redorte; Lasbordes; Marseillette; Mirepeisset; Montréal; Moussan; Narbonne; Ouveillan; Paraza; Pexiora; Pezens; Puichéric; Roubia; Saint-Martin-Lalande; Saint-Nazaire-d’Aude; Sainte-Eulalie; Sallèle d’Aude; Trèbes; Ventenac-en-Minervois; Villalier; Villedubert; Villemoustaussou; Villepinte; Villesèquelande

Hérault (34)

100 m kummalgi pool kanalit järgmistes omavalitsusüksustes: Agde; Béziers; Capestang; Cers; Colombiers; Cruzy; Nissan-lez-Ensérune; Olonzac; Poilhes; Portiragnes; Quarante; Vias; Villeneuve-les-Béziers

Puhvertsoon

Aude (11)

1 km laiune nakkustsooni ümbritsev ala järgmistes omavalitsusüksustes: Alzonne; Argeliers; Argens-Minervois; Arzens; Azille; Badens; Bages; Baraigne; Barbaira; Berriac; Blomac; Bouilhonnac; Bram; Canet; Capendu; Carcassonne; Castelnau d’Aude; Castelnaudary; Caux-et-Sauzens; Conques sur Orbiel; Cuxac d’Aude; Floure; Fonties d’Aude; Ginestas; Gruissan; Homps; La Redorte; Labastide-d’Anjou; Lasbordes; Lézignan Corbières; Marseillette; Mas-saintes-Puelles; Mirepeisset; Mireval Lauragais; Montferrand; Montréal; Moussan; Narbonne; Ouveillan; Paraza; Pennautier; Pexiora; Peyriac de Mer; Pezens; Port-la-Nouvelle; Puichéric; Raissac d’Aude; Roquecourbe Minervois; Roubia; Rustiques; Saint-Couat d’Aude; Sainte-Eulalie; Sainte-Valière; Saint-Marcel sur Aude; Saint-Martin-Lalande; Saint-Nazaire-d’Aude; Sallèle d’Aude; Sigean; Tourouzelle; Trèbes; Ventenac Cabardès; Ventenac-en-Minervois; Villalier; Villedubert; Villemoustaussou; Villepinte; Villesèquelande

Hérault (34)

1 km laiune nakkustsooni ümbritsev ala järgmistes omavalitsusüksustes: Agde; Béziers; Capestang; Cers; Colombiers; Cruzy; Marseillan; Montady; Montels; Montouliers; Nissan-lez-Ensérune; Olonzac; Poilhes; Portiragnes; Quarante; Sauvian; Sérignan; Vias; Villeneuve-les-Béziers

2.

Adour et affluents

Nakkustsoon

Hautes-Pyrénées (65)

Andrest; Ansost; Artagnan; Aureilhan; Aurensan; Auriébat; Barbachen; Bazet; Bazillac; Bordères-sur-l’Échez; Bours; Caixon; Camalès; Escondeaux; Estirac; Gayan; Gensac; Horgues; Lafitole; Lagarde; Laloubère; Larreule; Liac; Marsac; Maubourguet; Monfaucon; Nouilhan; Odos; Oursbelille; Pujo; Rabastens-de-Bigorre; Saint-Lézer; Sarniguet; Sarriac-Bigorre; Sauveterre; Ségalas; Séméac; Siarrouy; Sombrun; Soues; Talazac; Tarbes; Tostat; Ugnouas; Vic-en-Bigorre; Villenave-près-Marsac

Gers (32)

Haget

Puhvertsoon

Hautes-Pyrénées (65)

Castelnau-Rivière-Basse; Caussade-Rivière; Hères; Labatut-Rivière; Villefranque

1 km laiune nakkustsooni ümbritsev ala järgmistes omavalitsusüksustes: Barbazan-Debat; Boulin; Buzon; Castéra-Lou; Chis; Dours; Ibos; Juillan; Lacassagne; Lahitte-Toupières; Lascazères; Lescurry; Louey; Momères; Mingot; Orleix; Orois; Pintac; Saint-Martin; Salles-Adour; Sanous; Sarrouilles; Tarasteix

Gers (32)

Armentieux; Jû-Belloc; Ladevèze-Ville; Tieste-Uragnoux

1 km laiune nakkustsooni ümbritsev ala järgmistes omavalitsusüksustes: Beccas; Betplan; Cazeaux-Villecomtal; Malabat; Marciac; Montégut-Arros; Saint-Justin; Sembouès; Villecomtal-Sur-Arros

Pyrénées-Atlantique (Région Nouvelle-Aquitaine)

1 km laiune nakkustsooni ümbritsev ala järgmistes omavalitsusüksustes: Castéide-Doat; Labatut; Lamayou; Moncaup; Montaner; Monségur

3.

Vaucluse/Bouches-du-Rhône/Var

Nakkustsoon

Bouches du Rhône (13)

Aix-en-Provence; Allauch; Arles; Aubagne; Auriol; Barbentane; Berre-l’Etang; Cabannes; Cadolive; Carry-le-Rouet; Ceyreste; Châteaurenard; Cornillon-Confoux; Cuges-les-Pins; Eygalières; Eyguières; Eyragues; Fuveau; Gémenos; Gignac-la-Nerthe; Grans; Graveson; Gréasque; Istres; Jouques; La Bouilladisse; La Ciotat; La Destrousse; La Fare-les-Oliviers; La Penne-sur-Huveaune; Lamanon; Lambesc; Le Tholonet; Les Pennes-Mirabeau; Maillane; Mallemort; Marignane; Marseille; Martigues; Mas-Blanc-des-Alpilles; Maussane-les-Alpilles; Meyrargues; Meyreuil; Mollégès; Mouriès; Noves; Orgon; Pélissanne; Peyrolles-en-Provence; Plan-de-Cuques; Plan-d’Orgon; Port-de-Bouc; Port-Saint-Louis-du-Rhône; Puyloubier; Rognonas; Roquevaire; Saint-Andiol; Saint-Chamas; Saint-Etienne-du-Grès; Saint-Martin-de-Crau; Saint-Rémy-de-Provence; Saint-Victoret; Salon-de-Provence; Sénas; Simiane-Collongue; Tarascon; Trets; Velaux; Venelles; Ventabren; Verquiéres; Vitrolles

Var (83)

Cogolin; Draguignan; Hyères; La Garde; La Londe-les-Maures; La Seyne-sur-Mer; Le Beausset; Le Luc; Les Arcs; Pignans; Saint-Cyr-sur-Mer; Saint-Maximin-la-Sainte-Baume; Saint-Tropez; Saint-Zacharie; Toulon

Vaucluse (84)

Althen-des-Paluds; Apt; Avignon; Beaumes-de-Venise; Bédarrides; Bonnieux; Cadenet; Caderousse; Camaret-sur-Aigues; Carpentras; Caumont-sur-Durance; Cavaillon; Châteauneuf-de-Gadagne; Châteauneuf-du-Pape; Courthézon; Entraigues-sur-la-Sorgue; Fontaine-se-Vaucluse; Gargas; Gignac; Gigondas; Gordes; Goult; Jonquerettes; Jonquières; La Tour-d’Aigues; Lagnes; Lapalud; Lauris; Le Pontet; Le Thor; L’Isle-sur-la-Sorgue; Loriol-du-Comtat; Lourmarin; Malaucène; Mazan; Mérindol; Modène; Mondragon; Monteux; Morières-lès-Avignon; Oppède; Orange; Pernes-les-Fontaines; Pertuis; Piolenc; Robion; Saignon; Saint-Didier; Saint-Saturnin-lès-Apt; Saint-Saturnin-lès-Avignon; Sarrians; Saumane-de-Vaucluse; Sorgues; Travaillan; Vedène; Velleron; Venasque; Villelaure; Violes

Puhvertsoon

Bouches du Rhône (13)

Alleins; Aureille; Aurons; Beaurecueil; Belcodène; Bouc-Bel-Air; Boulbon; Cabriès; Carnoux-en-Provence; Cassis; Charleval; Châteauneuf-le-Rouge; Châteauneuf-les-Martigues; Coudoux; Eguilles; Ensuès-la-Redonne; Fontvieille; Fos-sur-Mer; Gardanne; La Barben; La Roque-d’Anthéron; Lançon-Provence; Le Puy-Sainte-Réparade; Le Rove; Les Baux-de-Provence; Mimet; Miramas; Paradou; Peynier; Peypin; Rognac; Rognes; Roquefort-la-Bédoule; Rousset; Saint-Antonin-sur-Bayon; Saint-Cannat; Saintes-Maries-de-la-Mer; Saint-Estève-Janson; Saint-Marc-Jaumegarde; Saint-Mitre-les-Remparts; Saint-Paul-lès-Durance; Saint-Pierre-de-Mézoargues; Saint-Savournin; Sausset-les-Pins; Septèmes-les-Vallons; Vauvenargues; Vernègues

Var (83)

Ampus; Bandol; Besse-sur-Issole; Bormes-les-Mimosas; Bras; Brue-Auriac; Cabasse; Carnoules; Carqueiranne; Cavalaire-sur-Mer; Châteaudouble; Collobrières; Evenos; Figanières; Flassans-sur-Issole; Flayosc; Gassin; Gonfaron; Grimaud; La Cadiere-d’Azur; La Crau; La Croix-Valmer; La Farlède; La Mole; La Motte; La Valette-du-Var; Le Cannet-des-Maures; Le Castellet; Le Muy; Le Pradet; Le Revest-les-Eaux; Le Thoronet; Les Mayons; Lorgues; Nans-les-Pins; Ollières; Ollioules; Pierrefeu-du-Var; Plan-d’Aups-Sainte-Baume; Pourcieux; Pourrières; Puget-Ville; Ramatuelle; Rians; Riboux; Rougiers; Sainte-Maxime; Saint-Mandrier-sur-Mer; Sanary-sur-Mer; Seillons-Source-d’Argens; Signes; Siu-Fooris-les-Palges; Tarade au; Tõrves; Transs-en-Provence; Vidauban

Vaucluse (84)

Ansouis; Aubignan; Auribeau; Beaumettes; Beaumont-de-Pertuis; Beaumont-du-Ventoux; Bedoin; Blauvac; Bollène; Buoux; Cabrieres-d’Avignon; Cairanne; Caromb; Caseneuve; Castellet; Cheval-Blanc; Crestet; Crillon-le-Brave; Cucuron; Entrechaux; Grambois; Joucas; La Bastidonne; La Motte-d’Aigues; La Roque-Alric; La Roque-sur-Pernes; Lacoste; Lafare; Lagarde-d’Apt; Lamotte-du-Rhône; Le Barroux; Le Beaucet; Lioux; Malemort-du-Comtat; Maubec; Ménerbes; Méthamis; Mirabeau; Mormoiron; Mornas; Murs; Puget; Puyvert; Rasteau; Roussillon; Rustrel; Sablet; Saint-Christol; Sainte-Cécile-les-Vignes; Saint-Hippolyte-le-Graveyron; Saint-Léger-du-Ventoux; Saint-Martin-de-Castillon; Saint-Martin-de-la-Brasque; Saint-Pantaléon; Saint-Pierre-de-Vassols; Sannes; Sault; Seguret; Sérignan-du-Comtat; Sivergues; Suzette; Taillades; Uchaux; Vacqueyras; Vaison-la-Romaine; Vaugines; Viens; Villars

Alpes-de-Haute-Provence (04)

Simiane-la-Rotonde

Ardèche (07)

Bourg-Saint-Andéol; Saint-Just-d’Ardèche; Saint-Marcel-d’Ardèche

Drôme (26)

Mollans-sur-Ouvèze; Pierrelatte; Rochegude; Saint-Paul-Trois-Châteaux; Suze-la-Rousse

Gard (30)

Aramon; Beaucaire; Chusclan; Codolet; Fourques; Laudun-l’Ardoise; Les Angles; Montfaucon; Pont-Saint-Esprit; Roquemaure; Saint-Alexandre; Saint-Etienne-des-Sorts; Saint-Geniès-de-Comolas; Saint-Gilles; Sauveterre; Vallabrègues; Vénéjan; Villeneuve-lès-Avignon


II LISA

Artikli 6 punkti b kohaselt tehtud iga-aastaste uuringute tulemustest aru andmise vormid

A osa

1.   Iga-aastaste uuringute tulemustest aru andmise vorm

Image 1

2.   Vormi täitmise juhised

Selle vormi täitmise korral ei täideta käesoleva lisa B osas esitatud vormi.

1. veerg:

märkida asjaomase geograafilise ala nimi, puhangu number või mis tahes muu teave, mis võimaldab kindlaks teha, millise piiritletud alaga (PA) on tegemist ja mis kuupäeval see kehtestati.

2. veerg:

märkida PA suurus enne uuringu alustamist.

3. veerg:

märkida PA suurus pärast uuringu läbiviimist.

4. veerg:

märkida lähenemisviis: leviku tõkestamine (T). Lisada vajalik arv ridu olenevalt PAde arvust iga taimekahjustaja puhul ja nendel aladel kohaldatavatest lähenemisviisidest.

5. veerg:

märkida PA tsoon, kus uuring läbi viidi, lisades vajaliku arvu ridu: nakkustsoon (NT) ja puhvertsoon (PT) eraldi ridadel. Kui see on asjakohane, märkida eri ridadel PT alad, kus uuring läbi viidi (nt PTga külgnevad viimased 20 km, puukoolide ümbrus vms).

6. veerg:

märkida uuringukohtade arv ja kirjeldus, valides kirjelduse jaoks ühe järgmistest kannetest:

1.

vabaõhuala (tootmisala): 1.1. haritav maa (põllumaa, karjamaa); 1.2. viljapuuaed/viinamarjaistandus; 1.3. puukool; 1.4. mets;

2.

vabaõhuala (muu): 2.1. eraaed; 2.2. avalik koht; 2.3. kaitseala; 2.4. looduslike taimede ala, mis ei ole kaitseala; 2.5. muu, koos konkreetse olukorra kirjeldusega (nt aianduskeskus, puidust pakkematerjali kasutavad kaubandusettevõtted, puidutööstus, märgalad, niisutus- või kuivendusvõrk vms);

3.

füüsiliselt suletud ala: 3.1. kasvuhoone; 3.2. eravalduses olev muu ruum kui kasvuhoone; 3.3. avalikus kasutuses olev muu ruum kui kasvuhoone; 3.4. muu, koos konkreetse olukorra kirjeldusega (nt aianduskeskus, puidust pakkematerjali kasutavad kaubandusettevõtted, puidutööstus).

7. veerg:

märkida, millised on taimekahjustaja(te) bioloogia, peremeestaimede esinemise, ökoloogilis-klimaatiliste tingimuste ja riskikohtade alusel kindlaks tehtud riskipiirkonnad.

8. veerg:

märkida, milliseid 7. veerus märgitud riskipiirkondi uuring hõlmab.

9. veerg:

märkida taimed, viljad, seemned, pinnas, pakkematerjal, puit, masinad, sõidukid, vesi või muu, täpsustades, millega on tegemist.

10. veerg:

loetleda uuringusse kaasatud taimeliigid/-perekonnad, märkides igale reale ühe taimeliigi/-perekonna.

11. veerg:

märkida kuud, mil uuring läbi viidi.

12. veerg:

märkida iga taimekahjustaja puhul uuringu üksikasjad sõltuvalt konkreetsetest õiguslikest nõuetest. Märkida „Ei ole kohaldatav“, kui mõnes konkreetses veerus nõutav teave ei ole asjakohane.

13. ja 14.

veerg: kui see on asjakohane, märkida tulemused, esitades olemasoleva teabe vastavates veergudes. Määratlemata tulemusega proovid on analüüsitud proovid, mille puhul ei saadud eri põhjustel tulemust (nt avastamispiirist väiksem sisaldus, töötlemata proov (identifitseerimisandmeteta, vana)).

15. veerg:

märkida uuringu toimumise aastal PTs tuvastatud haiguspuhanguid käsitlevate teadete andmed. Puhanguteate numbrit ei ole vaja lisada, kui pädev asutus on otsustanud, et leiu puhul on tegemist ühega määruse (EL) 2016/2031 artikli 14 lõikes 2, artikli 15 lõikes 2 või artiklis 16 osutatud juhtumitest. Sel juhul märkida 16. veergu („Märkused“) kõnealuse teabe esitamata jätmise põhjus.

B osa

1.   Iga-aastaste statistikapõhiste uuringute tulemustest aru andmise vorm

Image 2

2.   Vormi täitmise juhised

Selle vormi täitmise korral ei täideta käesoleva lisa A osas esitatud vormi.

Selgitada uuringu ülesehituse aluseks olevaid eeldusi iga taimekahjustaja puhul. Esitada kokkuvõte ja põhjendus järgmise kohta:

sihtpopulatsioon, epidemioloogiline üksus ja kontrolliüksused;

tuvastamismeetod ja meetodi tundlikkus;

riskitegur(id), seejuures märkida riskitasemed ning vastavad suhtelised riskid ja osakaal peremeestaimede populatsioonis.

1. veerg:

märkida asjaomase geograafilise ala nimi, puhangu number või mis tahes muu teave, mis võimaldab kindlaks teha, millise piiritletud alaga (PA) on tegemist ja mis kuupäeval see kehtestati.

2. veerg:

märkida PA suurus enne uuringu alustamist.

3. veerg:

märkida PA suurus pärast uuringu läbiviimist.

4. veerg:

märkida lähenemisviis: leviku tõkestamine (T). Lisada vajalik arv ridu olenevalt PAde arvust iga taimekahjustaja puhul ja nendel aladel kohaldatavatest lähenemisviisidest.

5. veerg:

märkida PA tsoon, kus uuring läbi viidi, lisades vajaliku arvu ridu: nakkustsoon (NT) ja puhvertsoon (PT) eraldi ridadel. Kui see on asjakohane, märkida eri ridadel PT alad, kus uuring läbi viidi (nt PTga külgnevad viimased 20 km, puukoolide ümbrus vms).

6. veerg:

märkida uuringukohtade arv ja kirjeldus, valides kirjelduse jaoks ühe järgmistest kannetest:

1.

vabaõhuala (tootmisala): 1.1. haritav maa (põllumaa, karjamaa); 1.2. viljapuuaed/viinamarjaistandus; 1.3. puukool; 1.4. mets;

2.

vabaõhuala (muu): 2.1. eraaed; 2.2. avalik koht; 2.3. kaitseala; 2.4. looduslike taimede ala, mis ei ole kaitseala; 2.5. muu, koos konkreetse olukorra kirjeldusega (nt aianduskeskus, puidust pakkematerjali kasutavad kaubandusettevõtted, puidutööstus, märgalad, niisutus- või kuivendusvõrk vms);

3.

füüsiliselt suletud ala: 3.1. kasvuhoone; 3.2. eravalduses olev muu ruum kui kasvuhoone; 3.3. avalikus kasutuses olev muu ruum kui kasvuhoone; 3.4. muu, koos konkreetse olukorra kirjeldusega (nt aianduskeskus, puidust pakkematerjali kasutavad kaubandusettevõtted, puidutööstus).

7. veerg:

märkida kuud, mil uuringud läbi viidi.

8. veerg:

märkida valitud sihtpopulatsioon, esitades vastavalt peremeesliikide/-perekondade loetelu ja hõlmatud ala suuruse. Sihtpopulatsioon on määratletud kui kontrolliüksuste kogum. Selle suurus esitatakse põllumajandusmaa puhul tavaliselt hektarites, kuid ühikuks võib olla ka partii, põld, kasvuhoone vms. Põhjendada tehtud valikut aluseelduste kirjelduses. Märkida uuritud kontrolliüksused. Kontrolliüksusena käsitatakse taimi, taimeosi, kaupu, materjale ja taimekahjustajate siirutajaid, mida on uuritud taimekahjustajate identifitseerimiseks ja tuvastamiseks.

9. veerg:

märkida uuritud epidemioloogilised üksused, esitades nende kirjelduse ja mõõtühiku. Epidemioloogilise üksusena käsitatakse homogeenset ala, mida taimekahjustaja esinemise korral iseloomustab taimekahjustaja, peremeestaimede ning abiootiliste ja biootiliste tegurite ja tingimuste koostoime tulemusena ühesugune epidemioloogiline seisund. Epidemioloogiline üksus on sihtpopulatsiooni alajaotus, mis on epidemioloogiliselt homogeenne ja hõlmab vähemalt ühte peremeestaime. Mõnel juhul võib epidemioloogiline üksus olla kogu piirkonna/ala/riigi peremeestaimede populatsioon. See võib olla ühisele statistiliste territoriaalüksuste liigitusele (NUTS) vastav piirkond, linnaala, mets, roosiaed või talu või olla esitatud hektarites. Valikut põhjendatakse aluseelduste kirjelduses.

10. veerg:

märkida uuringu käigus kasutatud meetodid ja lisada iga üksikjuhtumi puhul läbi viidud tegevuste arv sõltuvalt konkreetsetest õiguslikest nõuetest iga taimekahjustaja puhul. Märkida „Ei ole kohaldatav“, kui mõnes konkreetses veerus nõutav teave ei ole kättesaadav.

11. veerg:

märkida proovivõtu hinnanguline tõhusus. Proovivõtu tõhusus on nakatunud taimest nakatunud taimeosade valimise tõenäosus. Siirutajate puhul on see positiivse siirutaja püüdmise meetodi tõhusus, kui selline siirutaja uuringualal esineb. Pinnase puhul on see taimekahjustajat sisaldava pinnaseproovi valimise tõhusus, kui taimekahjustaja uuringualal esineb.

12. veerg:

meetodi tundlikkus on tõenäosus, et meetodiga tuvastatakse õigesti taimekahjustaja olemasolu. Meetodi tundlikkus on määratletud kui tõenäosus, et tõese positiivse peremeesorganismi analüüsi tulemus on positiivne. See on proovivõtu tõhususe (st nakatunud taimest nakatunud taimeosade valimise tõenäosuse) ja diagnostilise tundlikkuse (tuvastamiseks kasutatava visuaalse kontrolli ja/või laborianalüüsi alusel iseloomustatava näitaja) korrutis.

13. veerg:

esitada riskitegurid eri ridadel, kasutades nii palju ridu kui vaja. Iga riskiteguri puhul märkida riskitase ning vastav suhteline risk ja osakaal peremeestaimede populatsioonis.

Veerg B:

märkida iga taimekahjustaja puhul uuringu üksikasjad sõltuvalt konkreetsetest õiguslikest nõuetest. Märkida „Ei ole kohaldatav“, kui mõnes konkreetses veerus nõutav teave ei ole asjakohane. Nendes veergudes esitatav teave on seotud 10. veerus („Tuvastamismeetodid“) sisalduva teabega.

18. veerg:

märkida püüniste kasutuskohtade arv, kui see erineb püüniste arvust (17. veerg) (nt sama püünist kasutatakse eri asukohtades).

21. veerg:

märkida positiivsete, negatiivsete ja määratlemata tulemusega proovide arv. Määratlemata tulemusega proovid on analüüsitud proovid, mille puhul ei saadud eri põhjustel tulemust (nt avastamispiirist väiksem sisaldus, töötlemata proov (identifitseerimisandmeteta, vana) vms).

22. veerg:

märkida uuringu toimumise aastal puhvertsoonis tuvastatud haiguspuhanguid käsitlevate teadete andmed. Puhanguteate numbrit ei ole vaja lisada, kui pädev asutus on otsustanud, et leiu puhul on tegemist ühega määruse (EL) 2016/2031 artikli 14 lõikes 2, artikli 15 lõikes 2 või artiklis 16 osutatud juhtumitest. Sel juhul märkida 25. veergu („Märkused“) kõnealuse teabe esitamata jätmise põhjus.

23. veerg:

märkida uuringu tundlikkus vastavalt rahvusvahelises fütosanitaarmeetmete standardis (ISPM) nr 31 esitatud määratlusele. See taimekahjustaja puudumist iseloomustav saavutatud usaldusnivoo väärtus arvutatakse tehtud kontrollide (ja/või proovide) järgi lähtuvalt meetodi tundlikkusest ja kontroll-levimusest.

24. veerg:

märkida kontroll-levimus lähtuvalt uuringueelsest hinnangust taimekahjustaja tõenäolise tegeliku levimuse kohta uuritaval alal. Kontroll-levimus seatakse uuringu eesmärgiks ja see vastab kompromissile, mille riskijuhid teevad taimekahjustaja esinemise riski ja uuringu jaoks kättesaadavate vahendite vahel. Tavaliselt võetakse selle väärtuseks tuvastamisuuringu puhul 1 %.


Top