Back to EUR-Lex homepage

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search
You are here

Document 32021R1256

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2021/1256, 21. aprill 2021, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2015/35 seoses jätkusuutlikkusriskide lõimimisega kindlustus- ja edasikindlustusandjate üldjuhtimise nõuetesse (EMPs kohaldatav tekst)

C/2021/2628

ELT L 277, 2.8.2021, p. 14–17 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2021/1256/oj

2.8.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 277/14

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2021/1256,

21. aprill 2021,

millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2015/35 seoses jätkusuutlikkusriskide lõimimisega kindlustus- ja edasikindlustusandjate üldjuhtimise nõuetesse

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II), (1) eriti selle artikli 50 lõiget 1 ja artikli 135 lõike 1 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)

Üleminek vähese CO2-heitega, jätkusuutlikumale, ressursitõhusale ringmajandusele kooskõlas kestliku arengu eesmärkidega on liidu majanduse pikaajalise konkurentsivõime tagamisel keskse tähtsusega. 2016. aastal sõlmis liit Pariisi kokkuleppe (2). Selle artikli 2 lõike 1 punktis c on sätestatud eesmärk tugevdada kliimamuutustele reageerimist muu hulgas seeläbi, et rahastamisvood viiakse kooskõlla vähese kasvuhoonegaaside heitega ja kliimamuutute suhtes vastupanuvõimelisema arengu saavutamisega.

(2)

Seda keerulist ülesannet arvesse võttes esitas komisjon 2019. aasta detsembris Euroopa rohelise kokkuleppe (3). Tegemist on uue majanduskasvu strateegiaga, mille eesmärk on muuta liit õiglaseks ja jõukaks nüüdisaegse, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks, kus 2050. aastaks ei ole enam kasvuhoonegaaside netoheidet ja kus majanduskasv on ressursikasutusest lahutatud. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb anda investoritele pikaajalisi selgeid signaale, et vältida varade kasutuskõlbmatuks muutumist ja kaasata jätkusuutlikku rahastust.

(3)

2018. aasta märtsis avaldas komisjon jätkusuutliku majanduskasvu rahastamise tegevuskava, (4) milles on kehtestatud ambitsioonikas ja laiaulatuslik jätkusuutliku rahastamise strateegia. Üks tegevuskavas sätestatud eesmärkidest on suunata kapitalivood ümber jätkusuutlikesse investeeringutesse, et tagada kestlik ja kaasav majanduskasv. 2018. aasta mais avaldatud seadusandlike algatuste aluseks olnud mõjuhinnang (5) näitas vajadust selgitada, et kindlustus- ja edasikindlustusandjad peaksid osana oma kohustustest kindlustusvõtjate ees arvestama ka jätkusuutlikkusteguritega. Seega ei peaks kindlustus- ja edasikindlustusandjad mitte üksnes jooksvalt hindama kõiki asjakohaseid finantsriske, vaid ka kõiki Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/2088 (6) osutatud asjakohaseid jätkusuutlikkusriske, mis tekkimise korral võivad avaldada investeeringu või kohustuse väärtusele olulist reaalset või potentsiaalset negatiivset mõju. Komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2015/35 (7) pole jätkusuutlikkusriskidele sõnaselgelt viidatud. Seetõttu ning selleks, et tagada üldjuhtimissüsteemi korrektne rakendamine ja järgimine, tuleb selgitada, et kindlustus- ja edasikindlustusandjate üldjuhtimissüsteem ja nende üldiste maksevõimevajaduste hindamine peaksid kajastama jätkusuutlikkusriske.

(4)

Kindlustusandjad, kes kooskõlas määrusega (EL) 2019/2088 avalikustavad peamise kahjuliku mõju jätkusuutlikkusteguritele, peaksid ka oma protsesse, süsteeme ja sisekontrolli seoses sellise avalikustamisega kohandama.

(5)

Arvestades komisjoni soovi tagada kliima- ja keskkonnariskide juhtimise ja nendega arvestamise lõimimine finantssüsteemi ning seda, kui tähtis on selles, et kindlustus- ja edasikindlustusandjate töötajad juhiks riskijuhtimissüsteemi tuvastatud riske tulemuslikult, tasustamispoliitika, peaks kindlustus- ja edasikindlustusandjate tasustamispoliitika sisaldama teavet selle kohta, kuidas on selles arvestatud jätkusuutlikkusriskide lõimimisega riskijuhtimissüsteemi.

(6)

Direktiivi 2009/138/EÜ artiklis 132 sätestatud mõistlikkuse põhimõtte kohaselt peavad kindlustus- ja edasikindlustusandjad investeerima vaid varadesse, mille riske nad suudavad korralikult tuvastada, mõõta, jälgida, juhtida ja ohjata ning neist aru anda. Et tagada kliima- ja keskkonnariskide tulemuslik juhtimine kindlustus- ja edasikindlustusandjates, tuleb mõistlikkuse põhimõtte rakendamisel võtta arvesse jätkusuutlikkusriske ning kindlustus- ja edasikindlustusandjate investeerimises peaksid kajastuma klientide jätkusuutlikkusega seotud eelistused, millega arvestatakse toote heakskiitmisel.

(7)

Seepärast tuleks delegeeritud määrust (EL) 2015/35 vastavalt muuta.

(8)

Järelevalveasutustele ning kindlustus- ja edasikindlustusandjatele tuleks anda piisavalt aega käesolevas määruses esitatud uute nõuetega kohanemiseks. Seepärast tuleks selle kohaldamisega viivitada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Delegeeritud määruse (EL) 2015/35 muudatused

Delegeeritud määrust (EL) 2015/35 muudetakse järgmiselt:

1)

Artiklile 1 lisatakse järgmised punktid 55c ja 55e:

„55.c

„jätkusuutlikkusrisk“ – keskkonnaalane, sotsiaalne või juhtimisega seotud sündmus või tingimus, mis toimumise korral võib avaldada investeeringu või kohustuse väärtusele reaalset või potentsiaalset negatiivset mõju;

55.d

„jätkusuutlikkustegurid“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2088 (*1) artikli 2 punktis 24 määratletud jätkusuutlikkustegurid;

55.e

„jätkusuutlikkuseelistused“ – kliendi või potentsiaalse kliendi otsus selle kohta, kas ja mil määral tuleks tema investeeringusse kaasata üks või mitu järgmistest finantsinstrumentidest:

a)

finantsinstrument, mille puhul klient või potentsiaalne klient määrab kindlaks, et miinimumosa investeeritakse keskkonnasäästlikesse investeeringutesse, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 (*2) artikli 2 punktis 1;

b)

finantsinstrument, mille puhul klient või potentsiaalne klient määrab kindlaks, et miinimumosa investeeritakse jätkusuutlikesse investeeringutesse, mis on määratletud määruse (EL) 2019/2088 artikli 2 punktis 17;

c)

finantsinstrument, mille puhul võetakse arvesse põhilist negatiivset mõju jätkusuutlikkusteguritele ja mille puhul klient või potentsiaalne klient määrab kindlaks kvalitatiivsed või kvantitatiivsed elemendid, mis arvessevõtmist tõendavad;

(*1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris (ELT L 317, 9.12.2019, lk 1)."

(*2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13).“"

2)

Artiklit 260 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 1 punkti a alapunkt i asendatakse järgmisega:

„i)

meetmed, mis tuleb kindlustus- või edasikindlustusandjal võtta, et hinnata ja juhtida kahjumi teenimise riski või riski, et tema kindlustuskohustiste väärtus muutub sisemiste või väliste tegurite tõttu ja hinnastamise või tehniliste eraldiste hindamise [direktiivis 2009/138/EÜ „eraldiste moodustamine“] valedest eeldustest tulenevalt ebasoodsalt (sh jätkusuutlikkusriske);“;

b)

lõike 1 punkti c lisatakse alapunkt vi:

„vi)

meetmed, mis tuleb kindlustus- või edasikindlustusandjal võtta, et oleks tagatud investeerimisportfelliga seotud jätkusuutlikkusriskide nõuetekohane tuvastamine, hindamine ja juhtimine.“;

c)

lisatakse järgmine lõige 1a:

„1a.   Kindlustus- ja edasikindlustusandjad lõimivad lõike 1 punktides a ja c nimetatud poliitikasse ning asjakohasel juhul ka teistesse lõikes 1 nimetatud poliitikatesse jätkusuutlikkusriskidega arvestamise.“

3)

Artiklit 269 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 1 punkt e asendatakse järgmisega:

„e)

tekkivate riskide ja jätkusuutlikkusriskide kindlakstegemine ja hindamine.“;

b)

lisatakse järgmine lõige 1a:

„1a.   lõike 1 punktis e osutatud tekkivad riskid ja jätkusuutlikkusriskid, mille on riskijuhtimise funktsioon tuvastanud, peavad kuuluma artikli 262 lõike 1 punktis a nimetatud riskide hulka.“

4)

Artikli 272 lõike 6 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

inflatsiooni, õigusriski, jätkusuutlikkusriskide, kindlustus- või edasikindlustusandja portfelli koosseisu muutuse ning selliste süsteemide mõju, mille abil kohandatakse kindlustusvõtjate tehtavaid kindlustusmakseid nende kahjunõuete ajaloost olenevalt üles või alla (bonus-malus-süsteemid), või konkreetsete homogeensete riskigruppide suhtes kohaldatavate sarnaste süsteemide mõju;“.

5)

Artiklisse 275 lisatakse järgmine lõige 4:

„4.   Tasustamispoliitika peab sisaldama teavet selle kohta, kuidas selles võetakse arvesse jätkusuutlikkusriskide lõimimist riskijuhtimissüsteemi.“

6)

I jaotise IX peatükile lisatakse järgmine 6. jagu:

„6. JAGU

Investeeringud

Artikkel 275a

Jätkusuutlikkusriskidega arvestamise lõimimine mõistlikkuse põhimõttesse

1.   Investeeringutest tulenevate riskide tuvastamisel, mõõtmisel, jälgimisel, juhtimisel, ohjamisel, hindamisel ja neist aruandmisel (nagu on sätestatud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 132 lõike 2 esimeses lõigus) võtavad kindlustus- ja edasikindlustusandjad arvesse ka jätkusuutlikkusriske.

2.   Lõikes 1 nimetatud otstarbel arvestavad kindlustus- ja edasikindlustusandjad oma investeerimisstrateegia ja -otsuste võimalikku pikaajalist mõju jätkusuutlikkusteguritele ning asjakohasel juhul peavad kindlustusandja strateegia ja otsused kajastama klientide jätkusuutlikkuseelistusi, mida võetakse arvesse komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/2358 (*3) artikli 4 kohasel toote heakskiitmisel.

(*3)  Komisjoni 21. septembri 2017. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/2358, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/97 seoses toodete järelevalve ja juhtimise nõuetega, mida kohaldatakse kindlustusandjate ja kindlustustoodete turustajate suhtes (ELT L 341, 20.12.2017, lk 1).“"

Artikkel 2

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 2. augustist 2022.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. aprill 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1)  ELT L 335, 17.12.2009, lk 1.

(2)  Nõukogu 5. oktoobri 2016. aasta otsus (EL) 2016/1841 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkuleppe Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta (ELT L 282, 19.10.2016, lk 1).

(3)  Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: Euroopa roheline kokkulepe (COM(2019)640 final).

(4)  COM(2018) 97 final.

(5)  SWD(2018) 264 final.

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris (ELT L 317, 9.12.2019, lk 1).

(7)  Komisjoni 10. oktoobri 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/35, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 12, 17.1.2015, lk 1).

Top