32021R0887

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

EUROPA
EUR-Lex home
Määrus - 2021/887 - EN - EUR-Lex

Help

Search tips

Need more search options? Use the Advanced search

Document 32021R0887

Help

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/887, 20. mai 2021, millega luuakse küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute Euroopa pädevuskeskus ning riiklike koordineerimiskeskuste võrgustik

PE/28/2021/INIT

ELT L 202, 8.6.2021, pp. 1–31 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/887/oj

HTML

PDF

Official Journal

8.6.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 202/1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2021/887,

20. mai 2021,

millega luuakse küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute Euroopa pädevuskeskus ning riiklike koordineerimiskeskuste võrgustik

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 173 lõiget 3 ja artikli 188 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Valdaval osal liidu kodanikest on internetiühendus. Inimeste igapäevaelu ja majandus sõltuvad üha enam digitehnoloogiast. Kodanikud ja ettevõtjad puutuvad järjest rohkem kokku tõsiste küberturbe intsidentidega ja paljud liidu ettevõtjad kogevad igal aastal vähemalt ühte küberturbe intsidenti. See toob esile asjaolu, et on vaja tehnoloogilist ja tööstuslikku suutlikkust suurendavat vastupidavust, rangete küberturvalisuse standardite kasutamist ja küberturvalisuse terviklahendusi, mis hõlmavad liidu inimesi, tooteid, protsesse ja tehnoloogiat, ning liidu juhtrolli küberturvalisuse ja digitaalse autonoomia valdkondades. Küberturvalisust saab parandada ka teadlikkuse suurendamisega küberohtudest, arendades kogu liidus välja vastavat pädevust, suutlikkust ja võimeid, võttes seejuures hoolikalt arvesse ühiskondlikke ja eetilisi tagajärgi ning mureküsimusi.

(2)

Liit on pidevalt tõhustanud oma tegevust, et tulla toime üha suuremate väljakutsetega küberturvalisuse valdkonnas, kooskõlas küberjulgeoleku strateegiaga, mille komisjon ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja esitasid oma 7. veebruari 2013. aasta ühisteatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, pealkirjaga „Euroopa Liidu küberjulgeoleku strateegia: avatud, ohutu ja turvaline küberruum“ (edaspidi „2013. aasta küberjulgeoleku strateegia“). 2013. aasta küberjulgeoleku strateegia eesmärk oli edendada usaldusväärset, ohutut ja avatud küberturvalisuse ökosüsteemi. 2016. aastal võttis liit Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2016/1148 (3) võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse kohta vastu esimesed meetmed küberturvalisuse valdkonnas.

(3)

Komisjon ning välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avaldasid 2017. aasta septembris ühisteatise Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Vastupidavusvõime, heidutus ja kaitse: tugeva küberturvalisuse tagamine ELis“, et veelgi parandada liidu vastupidavust, heidutust ja reageerimist küberrünnete puhul.

(4)

Riigipead ja valitsusjuhid kutsusid 2017. aasta septembris toimunud Tallinna digivaldkonna tippkohtumisel liitu üles saavutama selle, et Euroopa oleks 2025. aastaks küberturvalisuse alal üleilmne liider, et kodanikele, tarbijatele ja ettevõtjatele oleks internetis tagatud usaldus, kindlus ja kaitse ning et internet oleks vaba, turvalisem ja seaduspõhine, ning teatasid oma kavatsusest hakata info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) süsteemide ja -lahenduste (ümber) kujundamisel kasutama rohkem avatud lähtekoodiga lahendusi ja avatud standardeid, vältides eelkõige sõltumist ühest pakkujast, sealhulgas neid, mis on välja töötatud või mida edendatakse selliste liidu koostalitlusvõime ja standardimise programmide abil nagu ISA2.

(5)

Käesoleva määrusega loodud küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute Euroopa pädevuskeskus (edaspidi „pädevuskeskus“) peaks aitama suurendada võrgu- ja infosüsteemide turvalisust, hõlmates internetti ja muid ühiskonna toimimiseks vajalikke taristuid, nagu transport, tervishoid, energeetika, digitaristu, vesi, finantsturud ja pangandussüsteemid.

(6)

Tõsised võrgu- ja infosüsteemide häired võivad mõjutada üksikuid liikmesriike ja liitu tervikuna. Seepärast on võrgu- ja infosüsteemide kõrgetasemeline turvalisus kogu liidus nii ühiskonna kui ka majanduse jaoks hädavajalik. Praegu sõltub liit Euroopa-välistest küberturvalisuse pakkujatest. Kuid liidu strateegilistes huvides on tagada, et ta säilitab ja arendab oma hädavajalikku teaduslikku ja tehnoloogilist võimekust küberturvalisuse valdkonnas, et tagada kodanike ja ettevõtjate võrgu- ja infosüsteemide turvalisus ning eelkõige kaitsta elutähtsaid võrgu- ja infosüsteeme ning pakkuda peamisi küberturvalisuse teenuseid.

(7)

Liidus on rohkesti eksperditeadmisi ja kogemusi küberturvalisuse teadusuuringute, tehnoloogia ja tööstusarengu alal, kuid tööstus- ja teaduskogukondade jõupingutused on killustatud ja ühtlustamata ning neil puudub ühine missioon, mis piirab konkurentsivõimet ning võrkude ja süsteemide tõhusat kaitsmist selles valdkonnas. Need jõupingutused ja eksperditeadmised tuleb koondada ja võrgustada ning neid tuleb kasutada tõhusalt, et tugevdada ja täiendada olemasolevat teaduslikku, tehnoloogilist ning tööstuslikku võimekust ja oskusi liidu ning liikmesriikide tasandil. Kuigi IKT sektor seisab silmitsi tõsiste probleemidega, nagu vajadus heade kutseoskustega töötajate järele, võib sellele kasu tuua ühiskonna mitmekesisuse laiem esindamine, mõlema sugupoole tasakaalustatud esindatus, etnilise mitmekesisuse ja puuetega inimeste diskrimineerimiseta esindatuse saavutamine, samuti tulevaste küberturvalisuse ekspertide jaoks juurdepääsu hõlbustamine teadmistele ja koolitusele, sealhulgas ekspertide haridus mitteformaalses kontekstis, näiteks vaba- ja avatud lähtekoodiga tarkvara projektides, kodanike tehnoloogiaprojektides, iduettevõtjates ja mikroettevõtjates.

(8)

Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) on liidu küberturvalisuse valdkonnas olulised sidusrühmad, kes suudavad tänu oma paindlikkusele pakkuda tipptasemel lahendusi. Kuid VKEd, kes ei ole spetsialiseerunud küberturvalisusele, on küberturbe intsidentide suhtes üldiselt ka tundlikumad, sest tõhusate küberturbelahenduste loomine nõuab suuri investeeringuid ja teadmisi. Seepärast on vaja, et pädevuskeskus ja riiklike koordineerimiskeskuste võrgustik (edaspidi „võrgustik“) pakuksid VKEdele toetust, hõlbustades VKEde juurdepääsu teadmistele ning tagaksid kohandatud juurdepääsu teadus- ja arendustegevuse tulemustele, et VKEd saaksid end piisavalt kaitsta ning et küberturvalisuse valdkonnas tegutsevad VKEd võiksid olla konkurentsivõimelised ja aidata kaasa liidu juhtrollile küberturvalisuse valdkonnas.

(9)

Eksperditeadmised on olemas ka väljaspool tööstus- ja teadusuuringute valdkonda. Mittekommerts- ja kommertskasutusele eelnevates projektides ehk nn kodanike tehnoloogiaprojektides kasutatakse ühiskonna huvides ja avaliku hüvena avatud standardeid, avatud andmeid ning vabavara ja avatud lähtekoodiga tarkvara.

(10)	Küberturvalisuse valdkond on mitmekesine. Asjaomased sidusrühmad hõlmavad avaliku sektori asutusi, liikmesriike ja liitu, samuti tööstust, kodanikuühiskonda, nagu ametiühingud, tarbijaühendused, vabavara ja avatud lähtekoodiga tarkvara kogukond ning akadeemiline ja teaduskogukond, ja muid üksusi.

(11)

2017. aasta novembris vastu võetud nõukogu järeldustes kutsuti komisjoni üles esitama kiiresti mõjuhinnangu selle kohta, millised on võimalikud variandid küberturvalisuse pädevuskeskuste võrgustiku ja Euroopa küberturvalisuse teadus- ja pädevuskeskuse loomiseks, ning esitama 2018. aasta keskpaigaks võrgustiku ja keskuse loomist käsitleva õigusakti ettepaneku.

(12)

Liidul puudub endiselt piisav tehnoloogiline ja tööstuslik suutlikkus ja võimekus, et tagada iseseisvalt oma majanduse turvalisus ja elutähtsad taristud ning saada küberturvalisuse valdkonnas üleilmseks liidriks. Tööstusharude, küberturvalisuse teaduskogukondade ja valitsuste vaheline strateegiline ja kestlik koordineerimine ja koostöö ei ole piisavad. Liidus on investeeringud liiga väikesed ja juurdepääs küberturvalisuse oskusteabele, oskustele ja vahenditele on piiratud ning vähesed liidu küberturvalisuse valdkonna teadusuuringute ja innovatsiooni tulemused teisendatakse turustuskõlblikeks või kogu majanduses laialdaselt kasutusele võetavateks lahendusteks.

(13)

Sellise pädevuskeskuse ja võrgustiku loomine, millel on volitused võtta meetmeid tööstustehnoloogia toetamiseks ning teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas, on kõige sobivam viis käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks, pakkudes ühtlasi suurimat majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnamõju ning kaitstes seejuures liidu huve.

(14)

Pädevuskeskus peaks olema liidu peamine vahend, et koondada küberturvalisuse teadusuuringutesse, tehnoloogiasse ja tööstusarengusse tehtavad investeeringud ning rakendada asjakohaseid projekte ja algatusi koos võrgustikuga. Pädevuskeskus peaks haldama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/695 (4) loodud teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammist „Euroopa horisont“ (edaspidi „programm „Euroopa horisont““) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/694 (5) loodud programmist „Digitaalne Euroopa“ antavat küberturvalisusega seotud rahalist toetust ning olema asjakohasel juhul avatud muudele programmidele. See käsitusviis peaks aitama luua koostoimet ja koordineerida rahalist toetust, mis on seotud liidu algatustega küberturvalisusega seotud teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni, tehnoloogia ja tööstusarengu valdkonnas, ning peaks hoidma ära põhjendamatu dubleerimise.

(15)	Oluline on tagada pädevuskeskuse toetatavates küberturvalisuse valdkonna teadusuuringutes põhiõiguste ja eetiliste põhimõtete järgimine.

(16)

Pädevuskeskus ei peaks täitma operatiivseid küberturvalisuse ülesandeid, näiteks neid, mis on seotud küberturbe intsidentide lahendamise üksustega (CSIRTid), ega jälgima või käsitlema küberturbe intsidente. Pädevuskeskus peaks saama hõlbustada tööstuse, eelkõige VKEde, teadusringkondade, kodanikuühiskonna ja avaliku sektori teenistuses olevate IKT-taristute arendamist kooskõlas käesolevas määruses sätestatud missiooni ja eesmärkidega. Kui CSIRTid ja muud sidusrühmad püüavad edendada nõrkadest külgedest teatamist ja nende avalikustamist, võivad pädevuskeskus ja küberturvalisuse pädevuskogukonna (edaspidi „pädevuskogukond“) liikmed oma vastavate ülesannete piires neid sidusrühmi nende taotluse korral toetada, vältides ühtlasi aga tegevuse dubleerimist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/881 (6) loodud Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ametiga (ENISA).

(17)

Pädevuskeskus, pädevuskogukond ja võrgustik peaksid saama pädevuskogukonna juhtimise ja pädevuskogukonna pädevuskeskuses esindatuse seisukohast kasu kogemusest ning ulatuslikust ja asjakohasest sidusrühmade esindatusest, mis tuleneb komisjoni ja Euroopa Küberturvalisuse Organisatsiooni (ESCO) vahelisest küberturvalisuse alase avaliku ja erasektori lepingulisest partnerlusest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1291/2013 (7) aastateks 2014–2020 loodud teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020“ kestel ning kogemustest, mis on saadud raamprogrammi „Horisont 2020“ raames 2019. aasta alguses käivitatud nelja katseprojekti, nimelt CONCORDIA, ECHO, SPARTA ja CyberSec4Europe käigus, samuti katseprojektist ja ettevalmistavast tegevusest seoses tasuta ja avatud lähtekoodiga tarkvara audititega (EU FOSSA).

(18)

Arvestades küberturvalisusega seotud väljakutsete ulatust ning pidades silmas küberturvalisuse suutlikkusse ja võimekusse mujal maailmas tehtud investeeringuid, tuleks liitu ja liikmesriike innustada suurendama oma rahalist toetust teadusele, arendustegevusele ja vahendite kasutuselevõtule kõnealuses valdkonnas. Mastaabisäästu saavutamiseks ja võrreldava kaitsetaseme tagamiseks kogu liidus peaksid liikmesriigid koondama oma jõupingutused liidu raamistikku, panustades aktiivselt pädevuskeskuse ja võrgustiku töösse.

(19)

Selleks et edendada liidu konkurentsivõimet ja küberturvalisuse rangeid standardeid rahvusvahelisel tasandil, peaksid pädevuskeskus ja pädevuskogukond püüdma vahetada rahvusvahelise kogukonnaga teavet küberturvalisuse arengusuundade, sealhulgas toodete ja protsesside, standardite ning tehniliste standardite kohta, kui see on pädevuskeskuse missiooni, eesmärkide ja ülesannete seisukohast asjakohane. Asjakohased tehnilised standardid võiksid käesoleva määruse kohaldamisel hõlmata etalonteostuste, sealhulgas avatud standardlitsentside alusel avaldatavate etalonteostuste loomist.

(20)	Pädevuskeskuse asukoht on Bukarestis.

(21)

Oma iga-aastase tööprogrammi (edaspidi „iga-aastane tööprogramm“) koostamisel peaks pädevuskeskus komisjoni teavitama kaasrahastamise vajadusest, võttes aluseks liikmesriikide kavandatud ühismeetmete kaasrahastamise, et komisjon saaks liidu järgmise aasta üldeelarve projekti koostamisel liidu panust arvesse võtta.

(22)

Komisjon peaks programmi „Euroopa horisont“ tööprogrammi koostamisel seoses küberturvalisuse küsimustega, sealhulgas sidusrühmadega konsulteerimise protsessi raames ja eelkõige enne kõnealuse tööprogrammi vastuvõtmist, võtma arvesse pädevuskeskuse sisendit ning edastama selle programmi „Euroopa horisont“ komiteele.

(23)

Selleks et pädevuskeskus saaks täita rolli küberturvalisuse valdkonnas, hõlbustada võrgustiku kaasamist ning anda liikmesriikidele tugev juhtroll, tuleks pädevuskeskus luua liidu asutusena, millel on juriidilise isiku staatus ning millele kohaldatakse komisjoni delegeeritud määrust (EL) 2019/715 (8). Pädevuskeskusel peaks olema topeltroll täita konkreetseid ülesandeid küberturvalisuse tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute valdkonnas vastavalt käesolevas määruses sätestatule ning hallata samal ajal mitmest programmist, eelkõige programmist „Euroopa horisont“ ja programmist „Digitaalne Euroopa“ ning võib-olla ka muudest liidu programmidest antavat küberturvalisusega seotud rahastamist. Selline haldamine peaks olema kooskõlas kõnealuste programmide suhtes kohaldatavate õigusnormidega. Võttes aga arvesse, et pädevuskeskuse tegevust rahastataks peamiselt programmidest „Euroopa horisont“ ja „Digitaalne Euroopa“, tuleb pädevuskeskust eelarve täitmisel käsitada partnerlusena, sealhulgas programmitöö etapis.

(24)	Liidu toetuse tulemusena on vaja, et juurdepääs pädevuskeskuse tegevuse ja projektide tulemustele oleks nii avatud kui võimalik ja nii suletud kui vajalik ning korduvkasutus oleks asjakohasel juhul võimalik.

(25)

Pädevuskeskus peaks edendama ja koordineerima võrgustiku tööd. Võrgustikku peaks kuuluma üks riiklik koordineerimiskeskus igast liikmesriigist. Riiklikud koordineerimiskeskused, mille puhul komisjon on kindlaks teinud, et nad suudavad hallata vahendeid, et ellu viia käesolevas määruses sätestatud missiooni ja eesmärke, peaksid saama otsest liidu rahalist toetust, sealhulgas ilma konkursikutseta antavaid toetusi, et viia ellu oma käesoleva määrusega seotud tegevust.

(26)

Riiklikud koordineerimiskeskused peaksid olema avaliku sektori asutused või avaliku sektori enamusosalusega asutused, kes täidavad liikmesriigi õiguse alusel avaliku halduse ülesandeid, sealhulgas delegeerimise kaudu, ning nende valiku peaksid tegema liikmesriigid. Riikliku koordineerimiskeskuse ülesandeid peaks liikmesriigis saama täita asutus, kes täidab ka muid liidu õigusest tulenevaid ülesandeid, näiteks ülesandeid, mida täidab riiklik pädev asutus, ühtne kontaktpunkt direktiivi (EL) 2016/1148 või muu liidu määruse tähenduses või digitaalse innovatsiooni keskus määruse (EL) 2021/694 tähenduses. Muud avaliku sektori asutused või liikmesriigis avaliku halduse ülesandeid täitvad asutused peaksid saama selle liikmesriigi riiklikku koordineerimiskeskust tema ülesannete täitmisel abistada.

(27)

Riiklikel koordineerimiskeskustel peaks olema vajalik haldussuutlikkus ning tööstus-, tehnoloogia- ja teadusalased eksperditeadmised küberturvalisuse valdkonnas või juurdepääs neile teadmistele ning neil peaks olema võimalik tulemuslikult suhelda ja kooskõlastada tegevust tööstuse ja avaliku sektori ning teaduskogukonnaga.

(28)

Liikmesriikides antav haridus peaks kajastama piisava küberturvalisuse alase teadlikkuse ja oskuste tähtsust. Sel eesmärgil, võttes arvesse ENISA rolli ja ilma et see piiraks liikmesriikide pädevust hariduse valdkonnas, peaksid riiklikud koordineerimiskeskused koos asjaomaste ametiasutuste ja sidusrühmadega aitama kaasa küberturvalisuse alaste haridusprogrammide edendamisele ja levitamisele.

(29)

Riiklikud koordineerimiskeskused peaksid saama pädevuskeskuselt toetusi, et anda kolmandatele isikutele toetuste vormis rahalist toetust. Rahastamiskõlblikud peaksid olema riiklike koordineerimiskeskuste otsesed kulud, mis on seotud asjaomastest programmidest kolmandatele isikutele rahalise toetuse andmise ja haldamisega.

(30)

Pädevuskeskus, võrgustik ja pädevuskogukond peaksid aitama edendada ja levitada uusimaid küberturvalisuse tooteid, teenuseid ja protsesse. Samal ajal peaksid pädevuskeskus ja võrgustik edendama nõudluspoolse sektori küberturvalisuse võimekust, toetades eelkõige arendajaid ja operaatoreid sellistes sektorites nagu transport, energeetika, tervishoid, finantssektor, valitsussektor, telekommunikatsioon, tootmine ja kosmos, et aidata sellistel arendajatel ja operaatoritel toime tulla küberturvalisuse valdkonnas ette tulevate väljakutsetega, näiteks rakendades sisseprojekteeritud turvet. Samuti peaksid pädevuskeskus ja võrgustik toetama küberturvalisuse toodete, teenuste ja protsesside standardimist ja kasutuselevõttu, edendades samal ajal võimaluse korral määrusega (EL) 2019/881 loodud Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise raamistiku rakendamist.

(31)

Küberohtude ja küberturvalisuse kiiresti muutuva olemuse tõttu peab liit suutma kiiresti ja pidevalt kohaneda muutustega selles valdkonnas. Seega peaksid pädevuskeskus, võrgustik ja pädevuskogukond olema piisavalt paindlikud, et tagada vajalik suutlikkus muutustele reageerida. Nad peaksid edendama projekte, mis aitavad üksustel oma võimeid pidevalt arendada, et suurendada enda ja liidu vastupanuvõimet.

(32)

Pädevuskeskus peaks toetama pädevuskogukonda. Pädevuskeskus peaks rakendama programmide „Euroopa horisont“ ja „Digitaalne Euroopa“ küberturvalisusega seotud osi kooskõlas pädevuskeskuse mitmeaastase tööprogrammi (edaspidi „mitmeaastane tööprogramm“) ning programmi „Euroopa horisont“ iga-aastase tööprogrammi ja strateegilise planeerimise protsessiga, eraldades toetusi ja muus vormis rahastust, peamiselt konkursikutse alusel. Pädevuskeskus peaks samuti edendama eksperditeadmiste siiret võrgustikus ja pädevuskogukonnas ning toetama liidu, liikmesriikide ja tööstusharu ühiseid investeeringuid. Pädevuskeskus peaks pöörama erilist tähelepanu VKEde toetamisele küberturvalisuse valdkonnas ning meetmetele, mis aitavad ületada oskuste nappust.

(33)	Tehnilist abi projektide ettevalmistamiseks tuleks anda täiesti objektiivselt ja läbipaistvalt, et tagada kõigile võimalikele toetusesaajatele ühesugune teave, seejuures tuleb vältida huvide konflikte.

(34)

Pädevuskeskus peaks stimuleerima ja toetama pädevuskogukonna tegevuse pikaajalist strateegilist koordineerimist ja selle käigus tehtavat koostööd, mis hõlmaks küberturvalisuse tehnoloogia valdkonna suurt, avatud, valdkondadevahelist ja mitmekesist Euroopa sidusrühmade kogumit. Pädevuskogukond peaks hõlmama teadusasutusi, tööstusharu ja avalikku sektorit. Pädevuskogukond peaks andma sisendid pädevuskeskuse tegevuse, mitmeaastase tööprogrammi ja iga-aastase tööprogrammi jaoks, sealhulgas strateegilise nõuanderühma kaudu. Pädevuskogukond peaks saama kasu ka pädevuskeskuse ja võrgustiku kogukonnaarendustegevusest, kuid ta ei tohiks olla eelisseisundis konkursikutsete või hankemenetluste korral. Pädevuskogukond peaks koosnema ühingutest ja organisatsioonidest. Samal ajal peaksid pädevuskeskus ja selle organid kogu liidu küberturvalisuse alasest oskusteabest kasu saamiseks saama kasutada ajutiste ekspertidena ka füüsiliste isikute eksperditeadmisi.

(35)	Pädevuskeskus peaks tegema koostööd ja tagama koostoime ENISAga ning saama ENISA-lt oma rahastamisprioriteetide kindlaks määramiseks vajaliku sisendi.

(36)

Selleks et vastata nii nõudlus- kui ka pakkumispoolse küberturvalisuse valdkonna vajadustele, peaks pädevuskeskuse ülesanne pakkuda tööstusharudele küberturvalisuse alaseid teadmisi ja tehnilist abi lähtuma nii IKT-toodetest, protsessidest ja teenustest kui ka kõigist muudest tehnoloogilistest toodetest ja protsessidest, mille puhul tuleb tagada küberturvalisus. Avalik sektor võiks, kui ta seda taotleb, samuti pädevuskeskuselt toetust saada.

(37)

Kestliku küberturvalisuse keskkonna loomiseks on oluline, et sisseprojekteeritud turvet kasutataks taristute, toodete ja teenuste arendamise, alalhoidmise, käitamise ja ajakohastamise protsessi põhimõttena, eelkõige toetades tipptasemel meetodeid turvalisuse suurendamiseks, piisaval tasemel turvalisuse testimist ja turbeauditeid, tehes kättesaadavaks uuendused, mille abil viivituseta parandada teadaolevaid haavatavaid külgi või ohte, ning võimaluse korral lubades kolmandatel isikutel luua ja pakkuda uuendusi pärast vastavate sisseprojekteeritud turbega toodete kasutamise lõppu. Sisseprojekteeritud turve peaks olema tagatud kogu IKT-toote, -teenuse või -protsessi olelusringi vältel, samuti arendamisprotsesside kaudu, mis muutuvad pidevalt, et vähendada kuritahtlikust kasutamisest tuleneva kahju riski.

(38)

Kuigi pädevuskeskus ja võrgustik peaksid püüdma suurendada koostoimet ja koordineerimist küberturvalisuse tsiviil- ja kaitseaspektide vahel, tuleks programmist „Euroopa horisont“ rahastatavaid käesoleva määruse kohaseid projekte rakendada kooskõlas määrusega (EL) 2021/695, milles on sätestatud, et programmi „Euroopa horisont“ raames läbiviidavates teadus- ja innovatsioonitegevustes keskendutakse üksnes tsiviilrakendustele.

(39)

Käesolevat määrust kohaldatakse peamiselt tsiviilvaldkonnas, kuid liikmesriikide tegevus käesoleva määruse alusel võib kajastada liikmesriikide eripära juhtudel, kui küberturvalisuse poliitikat viivad ellu asutused, mis täidavad nii tsiviil- kui ka sõjalisi ülesandeid, sellega tuleks püüda saavutada täiendavust ja hoida ära kattumist kaitsega seotud rahastamisega.

(40)	Käesoleva määrusega tuleks tagada pädevuskeskuse ning rahalisi vahendeid saavate ettevõtjate vastutus ja tegevuse läbipaistvus kooskõlas vastavaid programme käsitlevate määrustega.

(41)

Kasutuselevõtuprojektide rakendamise, eelkõige nende kasutuselevõtuprojektide puhul, mis on seotud liidu tasandil hangete kaudu kasutatava taristu ja võimekusega, võiks jagada eri rakendamisetappideks, näiteks eraldi pakkumused riistvara projekteerimise ja tarkvara arhitektuuri, nende tootmise, käitamise ja hoolduse jaoks, seejuures võiksid ettevõtjad osaleda ainult ühes etapis ja võiksid, kui see on asjakohane, nõuda, et ühes või mitmes etapis toetuse saajad täidaksid Euroopa omaluse või kontrolli teatavaid tingimusi.

(42)

ENISA peaks aktiivselt osalema pädevuskeskuse tegevuses, sealhulgas tegevuskava väljatöötamises, võttes arvesse oma eksperditeadmisi küberturvalisuse alal ning oma volitusi liidu institutsioonidele, organitele, ametitele ja asutustele ning asjaomastele liidu sidusrühmadele küberturvalisuse valdkonnas nõu andva ja eksperditeadmisi pakkuva kontaktüksusena ning võttes samuti arvesse oma ülesannete kaudu antavat sisendit, vältides nende ülesannete dubleerimist, eelkõige tänu oma alalise vaatleja rollile pädevuskeskuse nõukogus. Seoses tegevuskava, iga-aastase tööprogrammi ja mitmeaastase tööprogrammi koostamisega peaksid pädevuskeskuse tegevdirektor ja nõukogu võtma arvesse kõiki ENISA pakutavaid asjakohaseid strateegilisi nõuandeid ja sisendeid kooskõlas nõukogu kodukorraga.

(43)	Kui riiklikud koordineerimiskeskused ja pädevuskogukonda kuuluvad üksused saavad rahalist toetust liidu üldeelarvest, peaksid nad avalikult teatama, et vastav tegevus toimub käesoleva määruse kontekstis.

(44)	Pädevuskeskuse loomise ning haldus- ja koordineerimistegevusega seotud kulud peaksid katma liit ning liikmesriigid – proportsionaalselt liikmesriigi vabatahtliku osalusega ühismeetmetes. Topeltrahastamise vältimiseks ei tohiks selline tegevus saada samal ajal toetust muudest liidu programmidest.

(45)	Pädevuskeskuse nõukogu, mis peaks koosnema liikmesriikide ja komisjoni esindajatest, peaks kindlaks määrama pädevuskeskuse tegevuse üldsuuna ning tagama, et pädevuskeskus täidab oma ülesandeid vastavalt käesolevale määrusele. Pädevuskeskuse nõukogu peaks võtma vastu tegevuskava.

(46)

Pädevuskeskuse nõukogule tuleks anda õigus koostada pädevuskeskuse eelarve. Ta peaks kontrollima eelarve täitmist, võtma vastu asjakohased finantsreeglid ja kehtestama pädevuskeskuse otsuste tegemiseks läbipaistva korra, sealhulgas tegevuskava kajastava iga-aastase tööprogrammi ja mitmeaastase tööprogrammi vastu võtmiseks. Pädevuskeskuse nõukogu peaks samuti vastu võtma oma kodukorra, nimetama ametisse tegevdirektori ning otsustama tegevdirektori ametiaja pikendamise ja lõpetamise üle.

(47)

Pädevuskeskuse nõukogu peaks jälgima pädevuskeskuse strateegilist ja rakendamistegevust ning tagama nende tegevuste kooskõla. Pädevuskeskus peaks oma aastaaruandes panema erilist rõhku saavutatud strateegilistele eesmärkidele ja esitama vajaduse korral ettepanekuid nende strateegiliste eesmärkide paremaks saavutamiseks.

(48)

Pädevuskeskuse korralikuks ja tulemuslikuks toimimiseks peaksid komisjon ja liikmesriigid tagama, et pädevuskeskuse nõukogu liikmeteks nimetatavatel isikutel on asjakohased erialateadmised ja kogemused. Komisjon ja liikmesriigid peaksid samuti püüdma piirata oma esindajate vahetumist pädevuskeskuse nõukogus, et tagada selle töö järjepidevus.

(49)

Võttes arvesse pädevuskeskuse eristaatust ja vastutust liidu vahendite, eelkõige programmide „Euroopa horisont“ ja „Digitaalne Euroopa“ vahendite kasutamisel, peaks komisjonil olema liidu vahendeid puudutavate otsuste puhul pädevuskeskuse nõukogus 26 % kõigist häältest, et maksimeerida kõnealuste otsuste liidu lisaväärtust, tagades samal ajal nende otsuste õiguspärasuse ja kooskõla liidu prioriteetidega.

(50)	Pädevuskeskuse sujuvaks toimimiseks tuleb tegevdirektor nimetada ametisse läbipaistval viisil, võttes aluseks tema teened, dokumenteeritud haldus- ja juhtimisoskuse ning küberturvalisuse alased teadmised ja kogemused, ning tegevdirektori ülesandeid tuleb täita täiesti sõltumatult.

(51)

Pädevuskeskusel peaks olema nõuandvaks organiks strateegiline nõuanderühm. Strateegiline nõuanderühm peaks andma nõu pädevuskeskuse ja pädevuskogukonna, mis tuleks moodustada erasektori, tarbijaorganisatsioonide, teadusringkondade ja teiste asjaomaste sidusrühmade esindajatest, vahelise korrapärase dialoogi põhjal. Strateegiline nõuanderühm peaks keskenduma sidusrühmade jaoks olulistele küsimustele ja juhtima neile pädevuskeskuse nõukogu ja tegevdirektori tähelepanu. Strateegilise nõuanderühma ülesanne peaks olema anda nõu tegevuskava, iga-aastase tööprogrammi ja mitmeaastase tööprogrammi küsimustes. Eri sidusrühmade esindatus strateegilises nõuanderühmas peaks olema tasakaalustatud, erilist tähelepanu tuleks pöörata VKEdele, et tagada sidusrühmade asjakohane esindatus pädevuskeskuse töös.

(52)

Liikmesriikide osalus pädevuskeskuse vahendites võiks olla rahaline või mitterahaline. Rahaline osalus võib seisneda näiteks toetuses, mida liikmesriik annab toetusesaajale kõnealuses liikmesriigis, mis täiendab iga-aastase tööprogrammi alusel elluviidavale projektile antavat liidu rahalist toetust. Mitterahalise osalusega on aga tavaliselt tegemist siis, kui liikmesriigi asutus on ise liidu rahalise toetuse saaja. Näiteks juhul, kui liidupoolne riikliku koordineerimiskeskuse tegevuse rahastamise määr on 50 %, võetakse ülejäänud tegevuse kulud arvesse mitterahalise osalusena. Teise näitena, kui liikmesriigi asutus saab liidu rahalist toetust, et luua sidusrühmade vahel jagatav taristu või seda ajakohastada kooskõlas iga-aastase tööprogrammiga, võetakse sellega seotud mittesubsideeritud kulud arvesse mitterahalise osalusena.

(53)

Kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2019/715 asjakohaste sätetega peaks pädevuskeskus võtma vastu reeglid, mis käsitlevad tema liikmete, organite ja töötajate, pädevuskeskuse nõukogu ning strateegilise nõuanderühma ja pädevuskogukonna puhul huvide konflikti vältimist, tuvastamist, lahendamist ja käsitlemist. Liikmesriigid peaksid tagama riiklikes koordineerimiskeskustes huvide konflikti vältimise, tuvastamise ja lahendamise kooskõlas oma riigisisese õigusega. Pädevuskeskus peaks kohaldama ka asjaomast liidu õigust, mis käsitleb üldsuse juurdepääsu dokumentidele, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1049/2001 (9). Pädevuskeskuse isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1725 (10). Pädevuskeskus peaks järgima liidu institutsioonidele kohalduvat liidu õigust ja liikmesriikide õigust, mis käsitleb teabe, eelkõige tundliku salastamata teabe ja ELi salastatud teabe käitlemist.

(54)

Liidu ja liikmesriikide finantshuve tuleks kogu kulutsükli jooksul kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise ärahoidmist, avastamist ja uurimist, kaotatud, alusetult makstud või ebaõigesti kasutatud summade sissenõudmist ning asjakohasel juhul haldus- ja rahaliste karistuste kehtestamist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) 2018/1046 (11) (edaspidi „finantsmäärus“).

(55)

Pädevuskeskus peaks tegutsema avatult ja läbipaistvalt. Ta peaks edastama aegsasti kogu asjakohase teabe ning tutvustama oma tegevust, sealhulgas üldsusele suunatud teavitamis- ja levitamistegevuse kaudu. Pädevuskeskuse nõukogu ja strateegilise nõuanderühma kodukord tuleks teha üldsusele kättesaadavaks.

(56)	Komisjoni siseaudiitoril peaks pädevuskeskuse suhtes olema samasugused volitused nagu komisjoni suhtes.

(57)	Komisjonil, kontrollikojal ja Euroopa Pettustevastasel Ametil peaks olema juurdepääs kogu vajalikule teabele ja pädevuskeskuse ruumidele, et läbi viia auditeid ja uurimisi, mis on seotud pädevuskeskuse allkirjastatud toetuste, lepingute ja kokkulepetega.

(58)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, milleks on tugevdada liidu konkurentsivõimet ja suutlikkust, säilitada ja arendada liidu küberturvalisuse teaduslikku, tehnoloogilist ja tööstuslikku võimekust, suurendada liidu küberturvalisuse valdkonna konkurentsivõimet ja muuta küberturvalisus liidu muude tööstusvaldkondade konkurentsieeliseks, ei saa liikmesriigid üksi piisavalt saavutada olemasolevate piiratud ressursside hajutatuse ning vajalike investeeringute mahu tõttu, küll aga saab neid paremini saavutada liidu tasandil, sest hoitakse ära tegevuse põhjendamatu dubleerimine, aidatakse kaasa investeeringute kriitilise massi saavutamisele, tagatakse avaliku sektori rahastamise optimaalne kasutamine ning tagatakse, et kõrgetasemelist küberturvalisust edendatakse kõigis liikmesriikides, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

Üldsätted ning pädevuskeskuse ja võrgustiku põhimõtted

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1. Käesoleva määrusega luuakse küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute Euroopa pädevuskeskus (edaspidi „pädevuskeskus“) ning riiklike koordineerimiskeskuste võrgustik (edaspidi „võrgustik“). Selles sätestatakse riiklike koordineerimiskeskuste määramist ja küberturvalisuse pädevuskogukonna (edaspidi „pädevuskogukond“) loomist käsitlevad õigusnormid.

2. Pädevuskeskusel on oluline roll programmi „Digitaalne Euroopa“ küberturvalisuse osa rakendamisel, eelkõige määruse (EL) 2021/694 artikliga 6 seotud meetmete rakendamisel, ning see aitab kaasa programmi „Euroopa horisont“, eelkõige nõukogu otsuse (EL) 2021/764 (12) I lisa II samba jaotise 3.1.3 rakendamisele.

3. Liikmesriigid panustavad pädevuskeskuse ja võrgustiku töösse ühiselt.

4. Käesolev määrus ei piira liikmesriikide pädevust, mis on seotud avaliku julgeoleku, riigikaitse, riikliku julgeoleku ja riigi tegevusega kriminaalõiguse valdkonnas.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„küberturvalisus“ – tegevused, mis on vajalikud, et kaitsta võrgu- ja infosüsteeme, selliste süsteemide kasutajaid ja teisi küberohtudest mõjutatud isikuid;

2)	„võrgu- ja infosüsteem“ – direktiivi (EL) 2016/1148 artikli 4 punktis 1 määratletud võrgu- ja infosüsteem;

„küberturvalisuse tooted, teenused ja protsessid“ – IKT kommerts- ja mittekommertstooted, -teenused ja -protsessid, mille eriotstarve on kaitsta võrgu- ja infosüsteeme või tagada võrgu- ja infosüsteemides töödeldud või salvestatud andmete konfidentsiaalsus, terviklus ja kättesaadavus ning selliste süsteemide kasutajate ja teiste küberohtudest mõjutatud isikute küberturvalisus;

4)	„küberoht“ – võimalik asjaolu, sündmus või tegevus, mis võib võrgu- ja infosüsteeme, nende kasutajaid ja teisi isikuid kahjustada või häirida või neile muul viisil kahjulikku mõju avaldada;

„ühismeede“ – iga-aastases tööprogrammis sisalduv meede, mis saab rahalist toetust programmidest „Euroopa horisont“ ja „Digitaalne Euroopa“ või muudest liidu programmidest, samuti rahalist või mitterahalist toetust ühelt või mitmelt liikmesriigilt, ning mida rakendatakse projektide kaudu, mis hõlmavad nimetatud liikmesriikides asuvaid ja neilt rahalist või mitterahalist toetust saavaid toetusesaajaid;

6)	„mitterahaline osalus“ – rahastamiskõlblikud kulud, mis on tekkinud riiklikel koordineerimiskeskustel ja muudel avaliku sektori asutustel käesoleva määruse alusel rahastatud projektides osalemisel, kui neid kulusid ei rahastata liidu ega liikmesriikide rahalisest osalusest;

7)	„Euroopa digitaalse innovatsiooni keskus“ – määruse (EL) 2021/694 artikli 2 punktis e määratletud Euroopa digitaalse innovatsiooni keskus;

„tegevuskava“ – terviklik ja kestlik küberturvalisuse tööstus-, tehnoloogia- ja teadusuuringute strateegia, milles määratakse kindlaks strateegilised soovitused Euroopa küberturvalisuse tööstus-, tehnoloogia- ja teadusuuringute valdkonna arendamiseks ja kasvuks ning pädevuskeskuse tegevuse strateegilised prioriteedid ja mis ei ole siduv iga-aastaste tööprogrammide kohta tehtavate otsuste suhtes;

„tehniline abi“ – abi, mida pädevuskeskus pakub riiklikele koordineerimiskeskustele või pädevuskogukonnale nende ülesannete täitmisel, andes teadmisi või hõlbustades juurdepääsu eksperditeadmistele küberturvalisuse teadusuuringute, tehnoloogia ja tööstuse valdkonnas, hõlbustades võrgustike loomist, suurendades teadlikkust ja edendades koostööd; või abi, mida pädevuskeskus pakub sidusrühmadele koos riiklike koordineerimiskeskustega pädevuskeskuse ja võrgustiku missiooni ja pädevuskeskuse eesmärkidega seotud projektide ettevalmistamiseks.

Artikkel 3

Pädevuskeskuse ja võrgustiku missioon

1. Pädevuskeskuse ja võrgustiku missioon on aidata liidul:

tugevdada oma juhtrolli ja strateegilist sõltumatust küberturvalisuse valdkonnas, säilitades ja arendades liidu küberturvalisuse alast teaduslikku, akadeemilist, ühiskondlikku, tehnoloogilist ja tööstuslikku suutlikkust ja võimekust, mida on vaja, et suurendada usaldusväärsust ja turvalisust, sealhulgas andmete konfidentsiaalsust, terviklust ja kättesaadavust digitaalsel ühtsel turul;

b)	toetada liidu tehnoloogilist suutlikkust, võimekust ja oskusi seoses võrgu- ja infosüsteemide taristu, sealhulgas kriitilise tähtsusega taristu ning liidus üldkasutatava riist- ja tarkvara vastupanuvõime ja usaldusväärsusega, ja

c)	suurendada liidu küberturvalisuse valdkonna üleilmset konkurentsivõimet, et tagada küberturvalisuse ranged standardid kogu liidus ja muuta küberturvalisus liidu muude tööstusharude jaoks konkurentsieeliseks.

2. Pädevuskeskus ja võrgustik täidavad oma ülesandeid koostöös ENISA ja pädevuskogukonnaga, kui see on asjakohane.

3. Kooskõlas asjaomaste programmide, eelkõige programmide „Euroopa horisont“ ja „Digitaalne Euroopa“ loomist käsitlevate seadusandlike aktidega kasutab pädevuskeskus asjakohaseid liidu rahalisi vahendeid viisil, mis toetab lõikes 1 sätestatud missiooni elluviimist.

Artikkel 4

Pädevuskeskuse eesmärgid

1. Pädevuskeskuse üldeesmärk on edendada teadusuuringuid, innovatsiooni ja kasutuselevõttu küberturvalisuse valdkonnas, et viia ellu artiklis 3 sätestatud missiooni.

2. Pädevuskeskusel on järgmised erieesmärgid:

a)	suurendada asjakohasel juhul küberturvalisuse suutlikkust, võimekust, teadmisi ja taristut tööstuse, eelkõige VKEde, teaduskogukondade, avaliku sektori ja kodanikuühiskonna hüvanguks;

b)	edendada küberturvalisuse vastupanuvõimet, küberturvalisuse parimate tavade kasutuselevõttu, sisseprojekteeritud turbe põhimõtet ning digitoodete ja -teenuste turvalisuse sertifitseerimist viisil, mis täiendab muude avaliku sektori üksuste jõupingutusi;

c)	aidata kaasa tugeva Euroopa küberjulgeoleku ökosüsteemi loomisele, mis koondaks kõik asjaomased sidusrühmad.

3. Pädevuskeskus rakendab lõikes 2 osutatud konkreetseid eesmärke järgmiselt:

a)	määrab kindlaks strateegilised soovitused seoses küberturvalisuse valdkonna teadusuuringute, innovatsiooni ja kasutuselevõtuga ning määrab kindlaks pädevuskeskuse tegevuse strateegilised prioriteedid;

b)	rakendab asjakohaste liidu rahastamisprogrammide alusel meetmeid kooskõlas vastavate tööprogrammidega ja nende programmide loomist käsitlevate seadusandlike aktidega;

c)	soodustab koostööd ja koordineerimist riiklike koordineerimiskeskuste vahel, samuti pädevuskogukonnaga ja pädevuskogukonna sees, ning

d)	kui see on asjakohane ja sobiv, omandab ja käitab IKT-taristut ja-teenuseid, kui seda on vaja artiklis 5 sätestatud ülesannete täitmiseks ja kooskõlas artikli 5 lõike 3 punktis b sätestatud vastavate tööprogrammidega.

Artikkel 5

Pädevuskeskuse ülesanded

1. Pädevuskeskuse missiooni ja eesmärkide elluviimiseks on pädevuskeskusel järgmised ülesanded:

a)	strateegilised ülesanded ja

b)	rakendusülesanded.

2. Lõike 1 punktis a osutatud strateegilised ülesanded on järgmised:

a)	koostada tegevuskava ja jälgida selle rakendamist;

tegevuskava ja mitmeaastase tööprogrammi kaudu, vältides tegevuse igasugust dubleerimist ENISAga ning võttes arvesse vajadust luua koostoime programmide „Euroopa horisont“ ja „Digitaalne Euroopa“ küberturvalisust puudutavate ja muude osade vahel,

määrata kindlaks pädevuskeskuse töö prioriteedid seoses järgmisega:

1)	kogu innovatsioonitsüklit hõlmava küberturvalisuse valdkonna teadusuuringute ja innovatsiooni edendamine ning kõnealuste teadusuuringute ja innovatsiooni kasutuselevõtt;

2)	küberturvalisuse valdkonna tööstusliku, tehnoloogilise ja teadusliku suutlikkuse, võimekuse ja taristu arendamine;

3)	küberturvalisuse ja tehnoloogiaalaste oskuste ja pädevuse tugevdamine tööstuses, tehnoloogias ja teadusuuringutes ning kõikidel asjakohastel haridustasanditel, toetades soolist tasakaalu;

4)	küberturvalisuse toodete, teenuste ja protsesside kasutuselevõtt;

5)	artiklis 3 sätestatud missiooni elluviimist toetavate küberturvalisuse toodete, teenuste ja protsesside turuleviimise toetamine;

6)	toetus tipptasemel küberturvalisuse toodete, teenuste ja protsesside kasutuselevõtule ja integreerimisele ametiasutuste poolt nende taotluse korral, nõudluspoole tööstusharude ja muude kasutajate poolt;

ii)	toetada küberturvalisuse valdkonda, eelkõige VKEsid, et tugevdada liidu küberturvalisuse alast tipptaset, võimekust ja konkurentsivõimet, sealhulgas selleks, et luua ühendus potentsiaalsete turgudega ja kasutuselevõtu võimalustega ning meelitada ligi investeeringuid, ja

iii)	pakkuda toetust ja tehnilist abi küberturvalisuse valdkonna iduettevõtjatele, VKEdele, mikroettevõtjatele, ühendustele, üksikekspertidele ja kodanike tehnoloogiaprojektidele;

c)	tagada koostoime ja koostöö asjaomaste liidu institutsioonide, organite, ametite ja asutustega, eelkõige ENISAga, vältides samal ajal liidu institutsioonide, organite, ametite ja asutuste tegevuse dubleerimist;

d)	koordineerida võrgustiku kaudu riiklikke koordineerimiskeskusi ja tagada korrapärane eksperditeadmiste vahetamine;

e)	anda liikmesriikidele taotluse korral küberturvalisuse alast eksperdinõu tööstus-, tehnoloogia- ja teadusküsimustes, sealhulgas hangete ja tehnoloogia kasutuselevõtu küsimuses;

f)	hõlbustada koostööd ja jagada eksperditeadmisi kõigi asjaomaste sidusrühmade, eelkõige pädevuskogukonna liikmete vahel;

g)	osaleda pädevuskeskus missiooni, eesmärkide ja ülesannetega seotud liidu, liikmesriikide ja rahvusvahelistel konverentsidel, messidel ja foorumitel, et vahetada arvamusi ja asjakohaseid parimaid tavasid teiste osalejatega;

hõlbustada teadus- ja innovatsiooniprojektide tulemuste kasutamist küberturvalisuse toodete, teenuste ja protsesside arendamisega seotud meetmetes, püüdes vältida jõupingutuste killustumist ja dubleerimist, samuti võtta üle küberturvalisuse head tavad ning küberturvalisuse tooted, teenused ja protsessid, eelkõige need, mille on välja töötanud VKEd, ja need, mis põhinevad avatud lähtekoodiga tarkvaral.

3. Lõike 1 punktis b osutatud rakendusülesanded on järgmised:

koordineerida ja hallata võrgustiku ja pädevuskogukonna tööd, et viia ellu artiklis 3 sätestatud missiooni, toetades eelkõige küberturvalisuse valdkonna iduettevõtjaid, VKEsid, mikroettevõtjaid, ühendusi ja kodanike tehnoloogiaprojekte liidus ning hõlbustades nende juurdepääsu eksperditeadmistele, rahastamisele, investeeringutele ja turgudele;

koostada iga-aastane tööprogramm ja seda rakendada kooskõlas tegevuskava ja mitmeaastase tööprogrammiga seoses järgmiste küberturvalisust puudutavate osadega:

i)	programm „Digitaalne Euroopa“, eelkõige määruse (EL) 2021/694 artikliga 6 seotud meetmed;

ii)	ühismeetmed, mis saavad toetust programmi „Euroopa horisont“ küberturvalisust puudutavate sätete alusel, eelkõige seoses otsuse (EL) 2021/764 I lisa II samba jaotisega 3.1.3, kooskõlas mitmeaastase tööprogrammi ja programmi „Euroopa horisont“ strateegilise planeerimise protsessiga, ning

iii)	muud programmid, kui see on sätestatud asjaomastes liidu seadusandlikes aktides;

c)	toetada asjakohasel juhul määruse (EL) 2021/694 artiklis 7 sätestatud programmi „Digitaalne Euroopa“ erieesmärgi nr 4 „Kõrgtasemel digioskused“ saavutamist koostöös Euroopa digitaalse innovatsiooni keskustega;

d)	anda komisjonile küberturvalisuse alast eksperdinõu tööstus-, tehnoloogia- ja teadusküsimustes, kui komisjon valmistab ette otsuse (EL) 2021/764 artikli 13 kohaseid tööprogrammide kavandeid;

võtta liikmesriikide, avaliku sektori, teaduskogukondade ja oluliste teenuste operaatorite taotluse korral kasutusele IKT-taristu või võimaldada selle kasutuselevõttu ja hõlbustada sellise taristu omandamist ühiskonna, tööstuse ja avaliku sektori hüvanguks, muu hulgas liikmesriikide osaluse ja ühismeetmete liidupoolse rahastamise kaudu kooskõlas tegevuskava, mitmeaastase tööprogrammi ja iga-aastase tööprogrammiga;

f)	teadlikkuse suurendamine pädevuskeskuse ja võrgustiku missioonist ning pädevuskeskuse eesmärkidest ja ülesannetest;

ilma et see piiraks programmist „Euroopa horisont“ rahastatavate projektide tsiviilotstarbelist laadi ning kooskõlas määrustega (EL) 2021/695 ja (EL) 2021/694 suurendada koostoimet ja koordineerimist küberturvalisuse tsiviil- ja kaitseaspektide vahel, hõlbustades

i)	teadmiste ja teabe vahetamist kahesuguse kasutusega tehnoloogia ja rakenduste kohta;

ii)	tulemuste, nõuete ja parimate tavade vahetamist ja

iii)	teabevahetust asjaomaste liidu programmide prioriteetide kohta.

4. Pädevuskeskus täidab lõikes 1 osutatud ülesandeid tihedas koostöös võrgustikuga.

5. Kooskõlas määruse (EL) 2021/695 artikliga 6 ja tingimusel, et sõlmitakse finantsmääruse artikli 2 punktis 18 määratletud rahalist toetust käsitlev leping, võib pädevuskeskusele usaldada selliste programmi „Euroopa horisont“ kohaste küberturvalisuse osade rakendamise, mida liikmesriigid ei kaasrahasta, eelkõige seoses otsuse (EL) 2021/764 I lisa II samba jaotisega 3.1.3.

Artikkel 6

Riiklike koordineerimiskeskuste määramine

1. 29. detsembriks 2021 määrab iga liikmesriik ühe lõikes 5 sätestatud kriteeriume täitva asutuse käesoleva määruse kohaldamisel riiklikuks koordineerimiskeskuseks. Liikmesriik teavitab sellest asutusest viivitamata pädevuskeskuse nõukogu. Selliseks asutuseks võib olla kõnealuses liikmesriigis juba olemasolev asutus.

Esimeses lõigus sätestatud tähtaega pikendatakse ajavahemikuks, mille jooksul komisjon esitab lõikes 2 osutatud arvamuse.

2. Liikmesriik võib igal ajal paluda komisjonilt arvamust selle kohta, kas asutusel, mille liikmesriik on määranud või kavatseb määrata oma riiklikuks koordineerimiskeskuseks, on vajalik suutlikkus hallata vahendeid viisil, et viia ellu käesolevas määruses sätestatud missiooni ja eesmärke. Komisjon esitab oma arvamuse kõnealusele liikmesriigile kolme kuu jooksul taotluse esitamisest.

3. Lõikes 1 osutatud liikmesriigi teatise alusel kannab pädevuskeskuse nõukogu asutuse riikliku koordineerimiskeskusena loetellu hiljemalt kolme kuu jooksul pärast teatise esitamist. Pädevuskeskus avaldab riiklike koordineerimiskeskuste loetelu.

4. Liikmesriigid võivad käesoleva määruse kohaldamisel määrata igal ajal riiklikuks koordineerimiskeskuseks uue asutuse. Kõigi uute asutuste määramise suhtes kohaldatakse lõikeid 1, 2 ja 3.

5. Riiklik koordineerimiskeskus on avaliku sektori asutus või liikmesriigi enamusosalusega asutus, kes täidab liikmesriigi õiguse alusel avaliku halduse ülesandeid, sealhulgas delegeerimise kaudu, ja kellel on suutlikkus toetada pädevuskeskust ja võrgustikku nende käesoleva määruse artiklis 3 sätestatud missiooni elluviimisel. Asutusel peavad olema teaduse ja tehnoloogia alased eksperditeadmised küberturvalisuse valdkonnas või juurdepääs sellistele teadmistele. Asutus peab suutma pidada tulemuslikku dialoogi ja koordineerida oma tegevust tööstuse, avaliku sektori, akadeemilise ja teaduskogukonnaga ning kodanikega, sealhulgas direktiivi (EL) 2016/1148 kohaselt määratud asutustega.

6. Riiklik koordineerimiskeskus võib igal ajal taotleda selle tunnustamist, et tal on vajalik suutlikkus hallata vahendeid, et viia ellu käesolevas määruses sätestatud missiooni ja eesmärke kooskõlas määrustega (EL) 2021/695 ja (EL) 2021/694. Kolme kuu jooksul kõnealuse taotluse esitamisest hindab komisjon, kas riiklikul koordineerimiskeskusel on vajalik suutlikkus olemas ja teeb otsuse.

Kui komisjon on lõikes 2 sätestatud korras esitanud liikmesriigile positiivse arvamuse, käsitatakse seda arvamust otsusena, millega tunnustatakse asjaomase riikliku koordineerimiskeskuse vajalikku suutlikkust käesoleva lõike kohaldamisel.

Pärast pädevuskeskuse nõukoguga konsulteerimist annab komisjon hiljemalt 29. augustil 2021 välja suunised esimeses lõigus osutatud hindamise kohta, täpsustades muu hulgas tunnustamise tingimusi ning arvamuste esitamise ja hindamiste läbiviimise korda.

Enne lõikes 2 osutatud arvamuse esitamist ja käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud otsuse tegemist võtab komisjon arvesse taotluse esitanud riikliku koordineerimiskeskuse esitatud teavet ja dokumente.

Otsus, millega ei tunnustata riikliku koordineerimiskeskuse vajalikku suutlikkust hallata vahendeid, et viia ellu käesolevas määruses sätestatud missiooni ja eesmärke, peab olema igakülgselt põhjendatud, märkides ära nõuded, mida taotluse esitanud riiklik koordineerimiskeskus ei ole veel täitnud ja mis õigustavad tunnustamisest keeldumise otsust. Riiklik koordineerimiskeskus, kelle tunnustamise taotlus on tagasi lükatud, võib taotluse koos lisateabega igal ajal uuesti esitada.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni riikliku koordineerimiskeskusega seotud muudatustest, nagu riikliku koordineerimiskeskuse koosseis, selle õiguslik vorm või muud asjakohased aspektid, mis mõjutavad selle suutlikkust hallata vahendeid, et viia ellu käesolevas määruses sätestatud missiooni ja eesmärke. Sellise teabe saamisel võib komisjon läbi vaadata otsuse, millega tunnustatakse, et riiklikul koordineerimiskeskusel on vajalik suutlikkus vahendeid asjakohaselt hallata, või tunnustamisest keeldumise otsuse.

7. Võrgustik koosneb kõigist liikmesriikide määratud riiklikest koordineerimiskeskustest, millest on pädevuskeskuse nõukogu teavitatud.

Artikkel 7

Riiklike koordineerimiskeskuste ülesanded

1. Riiklikel koordineerimiskeskustel on järgmised ülesanded:

a)	tegutseda riiklikul tasandil pädevuskogukonna kontaktpunktidena, et toetada pädevuskeskust selle missiooni ja eesmärkide elluviimisel, eelkõige pädevuskogukonna koordineerimisel selle liikmete koordineerimise kaudu nende liikmesriikides;

b)	pakkuda eksperditeadmisi ja panustada aktiivselt artikli 5 lõikes 2 osutatud strateegiliste ülesannete täitmisesse, võttes arvesse eri sektorite asjakohaseid riiklikke ja piirkondlikke küberturvalisuse väljakutseid;

c)	edendada, innustada ja hõlbustada kodanikuühiskonna, tööstuse (eelkõige iduettevõtjate ja VKEde), akadeemiliste ja teaduskogukondade ning riikliku tasandi muude sidusrühmade osalemist piiriülestes projektides ja küberturvalisuse meetmetes, mida rahastatakse asjaomastest liidu programmidest;

d)	pakkuda sidusrühmadele tehnilist abi, toetades neid pädevuskeskuse hallatavate projektide puhul taotluste esitamise etapis seoses selle missiooni ja eesmärkidega ning järgides täielikult usaldusväärse finantsjuhtimise norme, eelkõige seoses huvide konfliktiga;

püüda luua koostoimet asjaomaste riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi tegevustega, milleks on näiteks küberturvalisuse valdkonna teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni alased riiklikud poliitikameetmed, eelkõige poliitikameetmeid, mis on esitatud riiklikes küberturvalisuse strateegiates;

f)	rakendada konkreetseid meetmeid, mille jaoks pädevuskeskus on andnud toetusi, sealhulgas rahalist toetust kolmandatele isikutele kooskõlas finantsmääruse artikliga 204 asjaomastes toetuslepingutes kindlaks määratud tingimustel;

g)	ilma et see piiraks liikmesriikide pädevust hariduse valdkonnas ja võttes arvesse ENISA asjakohaseid ülesandeid, suhelda riiklike asutustega seoses nende võimaliku panusega küberturvalisuse alaste haridusprogrammide edendamisse ja levitamisse;

h)	tutvustada ja levitada võrgustiku, pädevuskogukonna ja pädevuskeskuse asjakohaseid töötulemusi riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil;

i)	hinnata riikliku koordineerimiskeskusega samas liikmesriigis asuvate üksuste taotlusi saada pädevuskogukonna liikmeks;

j)	propageerida ja edendada asjaomaste asutuste osalemist pädevuskeskuse, võrgustiku ja pädevuskogukonnaga seotud tegevustes ning asjakohasel juhul jälgida küberturvalisuse teadusuuringutes, arendamises ja kasutuselevõtus osalemise taset ja selleks antava avaliku sektori rahalise toetuse suurust.

2. Käesoleva artikli lõike 1 punkti f kohaldamisel võidakse anda kolmandatele isikutele rahalist toetust kõigis finantsmääruse artiklis 125 kindlaks määratud liidupoolse toetuse vormides, sealhulgas kindlasummaliste maksetena.

3. Käesoleva määruse artikli 6 lõikes 6 osutatud otsuse alusel võivad riiklikud koordineerimiskeskused saada käesolevas artiklis sätestatud ülesannete täitmiseks liidult toetust kooskõlas finantsmääruse artikli 195 esimese lõigu punktiga d.

4. Riiklikud koordineerimiskeskused teevad võrgustiku kaudu koostööd, kui see on asjakohane.

Artikkel 8

Küberturvalisuse pädevuskogukond

1. Pädevuskogukond aitab ellu viia artiklis 3 sätestatud pädevuskeskuse ja võrgustiku missiooni ning suurendab, jagab ja levitab küberturvalisuse alaseid eksperditeadmisi kogu liidus.

2. Pädevuskogukonda kuuluvad tööstus, sealhulgas VKEd, akadeemilised ja teadusorganisatsioonid, muud asjaomased kodanikuühiskonna ühendused ning asjakohasel juhul asjaomased Euroopa standardiorganisatsioonid, avaliku sektori asutused ja muud üksused, kes tegelevad küberturvalisuse alaste operatiivsete ja tehniliste küsimustega, ning asjakohasel juhul sellised sektorite sidusrühmad, kes tunnevad huvi küberturvalisuse vastu ja seisavad silmitsi väljakutsetega küberturvalisuse valdkonnas. Pädevuskogukonda koonduvad liidus küberturvalisuse alast tehnoloogilist, tööstuslikku, akadeemilist ja teaduslikku võimekust omavad peamised sidusrühmad. Sinna kaasatakse riiklikud koordineerimiskeskused, asjakohasel juhul Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused ning asjaomaste eksperditeadmistega liidu institutsioonid, organid, ametid ja asutused, näiteks ENISA.

3. Pädevuskogukonna liikmetena registreeritakse ainult liikmesriikides asuvaid üksusi. Nad peavad tõendama, et saavad aidata ellu viia missiooni, ning et neil on küberturvalisuse alased eksperditeadmised vähemalt ühes järgmises valdkonnas:

a)	akadeemiline tegevus, teadusuuringud või innovatsioon;

b)	tööstuse või toodete arendamine;

c)	koolitus ja haridus;

d)	infoturve või intsidentidele reageerimine;

eetika;

f)	ametlik ja tehniline standardimine ning tehnilised kirjeldused.

4. Pädevuskeskus registreerib üksused nende taotluse alusel pädevuskogukonna liikmetena pärast seda, kui selle liikmesriigi riiklik koordineerimiskeskus, kus üksus asub, on oma hinnangus kinnitanud, et üksus täidab käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud kriteeriume. Kõnealuses hinnangus võetakse arvesse ka riiklike pädevate asutuste poolt julgeolekukaalutlustel tehtud asjakohaseid riiklikke hindamisi. Registreering ei ole ajaliselt piiratud, kuid pädevuskeskus võib selle igal ajal kehtetuks tunnistada, kui asjaomase riikliku koordineerimiskeskuse hinnangul ei täida üksus enam käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud kriteeriume või kuulub finantsmääruse artikli 136 kohaldamisalasse või kui see on põhjendatud julgeolekukaalutlustel. Kui pädevuskogukonna liikmesus tunnistatakse kehtetuks julgeolekukaalutlustel, peab kehtetuks tunnistamise otsus olema proportsionaalne ja põhjendatud. Riiklikud koordineerimiskeskused püüavad saavutada pädevuskogukonnas sidusrühmade tasakaalustatud esindatuse ja stimuleerida aktiivselt eelkõige VKEde osalemist.

5. Riiklikke koordineerimiskeskusi ergutatakse võrgustiku kaudu koostööd tegema, et ühtlustada lõikes 3 sätestatud kriteeriumide kohaldamist ning lõikes 4 osutatud üksuste hindamise ja registreerimise korda.

6. Pädevuskeskus registreerib asjaomased liidu institutsioonid, organid, ametid ja asutused pädevuskogukonna liikmetena pärast seda, kui ta on oma hinnangus kinnitanud, et kõnealune liidu institutsioon, organ, amet või asutus täidab käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud kriteeriume. Registreering ei ole ajaliselt piiratud, kuid pädevuskeskus võib selle igal ajal kehtetuks tunnistada, kui tema hinnangul ei täida liidu institutsioon, organ, amet või asutus käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud kriteeriume või kuulub finantsmääruse artikli 136 kohaldamisalasse.

7. Liidu institutsioonide, organite, ametite ja asutuste esindajad võivad osaleda pädevuskogukonna töös.

8. Pädevuskogukonna liikmena registreeritud üksus nimetab tõhusa dialoogi tagamiseks oma esindajad. Kõnealustel esindajatel on eksperditeadmised küberturvalisuse teadusuuringute, tehnoloogia või tööstuse valdkonnas. Pädevuskeskuse nõukogu võib nõudeid täiendavalt täpsustada, piiramata seejuures asjatult üksuste esindajate määramist.

9. Pädevuskogukond annab oma töörühmade ja eelkõige strateegilise nõuanderühma kaudu tegevdirektorile ja pädevuskeskuse nõukogule strateegilist nõu tegevuskava ning iga-aastase tööprogrammi ja mitmeaastase tööprogrammi küsimustes vastavalt pädevuskeskuse nõukogu kodukorrale.

Artikkel 9

Pädevuskogukonna liikmete ülesanded

Pädevuskogukonna liikmed

a)	toetavad pädevuskeskust selle missiooni ja eesmärkide elluviimisel ning teevad sel otstarbel tihedat koostööd pädevuskeskuse ja riiklike koordineerimiskeskustega;

b)	osalevad asjakohasel juhul ametlikes või mitteametlikes tegevustes ja artikli 13 lõike 3 punktis n osutatud töörühmades, et viia ellu iga-aastases tööprogrammis kindlaks määratud konkreetseid tegevusi, ja

c)	toetavad vajaduse korral pädevuskeskust ja riiklikke koordineerimiskeskusi konkreetsete projektide tutvustamisel.

Artikkel 10

Pädevuskeskuse koostöö teiste liidu institutsioonide, organite, ametite ja asutustega ning rahvusvaheliste organisatsioonidega

1. Järjepidevuse ja täiendavuse tagamiseks, vältides jõupingutuste dubleerimist, teeb pädevuskeskus koostööd asjaomaste liidu institutsioonide, organite, ametite ja asutustega, sealhulgas ENISA, Euroopa välisteenistuse, komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse peadirektoraadi, komisjoni rakendusotsusega (EL) 2021/173 (13) asutatud Euroopa Teadusuuringute Rakendusameti ning Euroopa Tervishoiu ja Digitaalvaldkonna Rakendusameti, asjaomaste Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/794 (14) asutatud Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti ning Euroopa Kaitseagentuuriga käesoleva määruse artiklis 5 sätestatud ülesannete täitmisel, ja muude asjakohaste liidu asutustega. Pädevuskeskus võib asjakohasel juhul teha koostööd ka rahvusvaheliste organisatsioonidega.

2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud koostöö võib toimuda töökorra raames. Töökord esitatakse pädevuskeskuse nõukogule heakskiidu saamiseks. Igasuguse salastatud teabe jagamine toimub artikli 36 lõike 3 kohaselt sõlmitud halduskokkulepete raames.

II PEATÜKK

Pädevuskeskuse korraldus

Artikkel 11

Liikmesus ja struktuur

1. Pädevuskeskuse liikmed on liit, keda esindab komisjon, ja liikmesriigid.

2. Pädevuskeskuse struktuur tagab artiklis 4 sätestatud eesmärkide saavutamise ja artiklis 5 sätestatud ülesannete täitmise ning sinna kuuluvad:

a)	pädevuskeskuse nõukogu;

b)	tegevdirektor;

c)	strateegiline nõuanderühm.

I jagu

Pädevuskeskuse nõukogu

Artikkel 12

Pädevuskeskuse nõukogu koosseis

1. Pädevuskeskuse nõukogusse kuuluvad üks esindaja igast liikmesriigist ja komisjonist kaks esindajat, kes tegutsevad liidu nimel.

2. Igal pädevuskeskuse nõukogu liikmel on asendusliige. Asendusliige asendab liiget tema äraolekul.

3. Liikmesriikide poolt ametisse nimetatud pädevuskeskuse nõukogu liikmed ja asendusliikmed on liikmesriigi avaliku sektori töötajad, kes nimetatakse ametisse lähtuvalt nende teadmistest küberturvalisuse teadusuuringute, tehnoloogia ja tööstuse valdkonnas, võimest tagada meetmete ja seisukohtade koordineerimine vastava riikliku koordineerimiskeskusega või nende asjakohastest juhtimis-, haldus- ja eelarvealastest oskustest. Komisjon nimetab oma pädevuskeskuse nõukogu liikmed ja asendusliikmed ametisse lähtuvalt nende teadmistest küberturvalisuse või tehnoloogia valdkonnas või nende asjakohastest juhtimis-, haldus- ja eelarvealastest oskustest ning nende võimest tagada koordineerimine, koostoime ja võimaluste piires ühisalgatuste rakendamine erinevate liidu valdkondlike ja horisontaalsete küberturvalisust hõlmavate poliitikameetmete vahel. Komisjon ja liikmesriigid püüavad piirata oma esindajate vahetumist pädevuskeskuse nõukogus, et tagada selle töö järjepidevus. Komisjoni ja liikmesriikide eesmärk on saavutada meeste ja naiste tasakaalustatud esindatus pädevuskeskuse nõukogus.

4. Pädevuskeskuse nõukogu liikmete ja asendusliikmete ametiaeg on neli aastat. Ametiaega võib pikendada.

5. Pädevuskeskuse nõukogu liikmed tagavad sõltumatult ja läbipaistval viisil, et pädevuskeskuse missioon, eesmärgid, identiteet ja autonoomia on kaitstud ning et selle tegevus on kooskõlas missiooni ja eesmärkidega.

6. Vajaduse korral võib pädevuskeskuse nõukogu kutsuda oma koosolekutele vaatlejaid, sealhulgas asjaomaste liidu institutsioonide, organite, ametite ja asutuste esindajaid ning pädevuskogukonna liikmeid.

7. ENISA esindaja on pädevuskeskuse nõukogus alaline vaatleja. Pädevuskeskuse nõukogu võib koosolekutele kutsuda strateegilise nõuanderühma esindaja.

8. Tegevdirektor osaleb pädevuskeskuse nõukogu koosolekutel ilma hääleõiguseta.

Artikkel 13

Pädevuskeskuse nõukogu ülesanded

1. Pädevuskeskuse nõukogu on üldiselt vastutav pädevuskeskuse strateegilise suunamise ja toimimise eest, teeb järelevalvet pädevuskeskuse tegevuse üle ning vastutab kõikide ülesannete täitmise eest, mis ei ole konkreetselt tehtud ülesandeks tegevdirektorile.

2. Pädevuskeskuse nõukogu võtab vastu oma kodukorra. Kodukord sisaldab erimenetlusi huvide konflikti avastamiseks ja vältimiseks ning tundliku teabe konfidentsiaalsuse tagamiseks.

3. Pädevuskeskuse nõukogu võtab vastu vajalikud strateegilised otsused, eelkõige:

a)	töötab välja ja võtab vastu tegevuskava ning jälgib selle rakendamist;

võtab liidu poliitilisi prioriteete ja tegevuskava arvesse võttes vastu mitmeaastase tööprogrammi, mis sisaldab ühiseid tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute valdkonna prioriteete, mille aluseks on liikmesriikide poolt koostöös pädevuskogukonnaga kindlaks tehtud vajadused, mis nõuavad liidu rahalist toetust; sellised prioriteedid hõlmavad võtmetähtsusega tehnoloogiaid ja valdkondi, et arendada küberturvalisuse valdkonnas välja liidu enda võimekus;

võtab vastu iga-aastase tööprogrammi, et rakendada asjaomaseid liidu vahendeid, eelkõige programmi „Euroopa horisont“ küberturvalisuse osi niivõrd, kuivõrd need on liikmesriikide poolt vabatahtlikkuse alusel kaasrahastatavad, ning programmi „Digitaalne Euroopa“ küberturvalisuse osi, kooskõlas pädevuskeskuse mitmeaastase tööprogrammiga ning programmi „Euroopa horisont“ strateegilise planeerimise protsessiga;

d)	võtab vastu pädevuskeskuse raamatupidamise aastaaruande ja bilansi ning iga-aastase tegevusaruande lähtuvalt tegevdirektori ettepanekust;

e)	võtab vastu pädevuskeskuse spetsiifilised finantsreeglid kooskõlas finantsmääruse artikliga 70;

f)	osana iga-aastasest tööprogrammist eraldab liidu eelarvest vahendeid liidu ja liikmesriikide ühismeetmete teemade jaoks;

g)	osana iga-aastasest tööprogrammist ning kooskõlas käesoleva lõike punktis f osutatud otsustega ning vastavalt määrustele (EL) 2021/695 ja (EL) 2021/694 kirjeldab käesoleva lõigu punktis f osutatud ühismeetmeid ning määrab kindlaks nende ühismeetmete rakendamise tingimused;

h)	võtab vastu tegevdirektori ametisse nimetamise korra ning nimetab ametisse tegevdirektori, vabastab ta ametist, pikendab tema ametiaega, annab talle suuniseid ja jälgib tema tegevust;

i)	võtab vastu suunised, mille alusel hinnatakse ja registreeritakse üksusi pädevuskogukonna liikmetena;

j)	võtab vastu artikli 10 lõikes 2 osutatud töökorra;

k)	nimetab ametisse peaarvepidaja;

l)	võtab vastu pädevuskeskuse aastaeelarve, sealhulgas vastava ametikohtade loetelu, milles on näidatud ajutiste ametikohtade arv tegevusüksuste ja palgaastmete kaupa ning lepinguliste töötajate ja riikide lähetatud ekspertide arv, väljendatuna täistööaja ekvivalentides;

m)	võtab vastu pädevuskeskuse läbipaistvusreeglid ning huvide konflikti vältimise ja lahendamise reeglid, sealhulgas seoses pädevuskeskuse nõukogu liikmetega, kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2019/715 artikliga 42;

n)	moodustab vajaduse korral pädevuskogukonnas töörühmi, võttes arvesse strateegilise nõuanderühma nõuandeid;

o)	nimetab strateegilise nõuanderühma liikmed;

p)	võtab vastu strateegilise nõuanderühma liikmete kulude hüvitamise korra;

q)	kehtestab seiremehhanismi tagamaks, et pädevuskeskuse hallatavate vastavate vahendite rakendamine toimub kooskõlas tegevuskava, missiooni ja mitmeaastase tööprogrammiga ning nende programmide suhtes kohalduvate õigusnormidega, mille raames vahendid eraldatakse;

r)	tagab korrapärase dialoogi ja seab sisse tõhusa koostöömehhanismi pädevuskogukonnaga;

s)	kehtestab tegevdirektori soovituse alusel pädevuskeskuse kommunikatsioonipoliitika;

kehtestab asjakohasel juhul nõukogu määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (15) sätestatud Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste (edaspidi „personalieeskirjad ja teenistustingimused“) rakenduseeskirjad kooskõlas käesoleva määruse artikli 30 lõikega 3;

u)	kehtestab asjakohasel juhul riiklike ekspertide pädevuskeskusesse lähetamise ning praktikantide kasutamise korra kooskõlas artikli 31 lõikega 2;

v)	võtab vastu pädevuskeskuse julgeolekureeglid;

võtab vastu pettuste- ja korruptsioonivastase strateegia, mis on proportsionaalne pettuste ja korruptsiooni riskiga, ning võtab kohaldatavate liidu õigusaktidega kooskõlas vastu terviklikud meetmed, et kaitsta liidu õiguse rikkumistest teatajaid, võttes arvesse rakendatavate meetmete kulude-tulude analüüsi;

x)	võtab vajaduse korral vastu metoodika osalevate liikmesriikide vabatahtliku rahalise ja mitterahalise osaluse arvutamiseks kooskõlas määruste (EL) 2021/695 ja (EL) 2021/694 või muude kohaldatavate õigusaktidega;

y)	tagab iga-aastase tööprogrammi ja mitmeaastase tööprogrammi kontekstis sidususe ja koostoime programmide „Digitaalne Euroopa“ ja „Euroopa horisont“ nende osadega, mida pädevuskeskus ei halda, ning muude liidu programmidega;

z)	võtab vastu pädevuskeskuse strateegiliste eesmärkide ja prioriteetide rakendamise aastaaruande, vajaduse korral koos soovitusega eesmärkide ja prioriteetide paremaks elluviimiseks.

Kui iga-aastane tööprogramm sisaldab ühismeetmeid, sisaldab see teavet liikmesriikide vabatahtliku osaluse kohta nendes ühismeetmetes. Asjakohasel juhul hinnatakse ettepanekutes, eelkõige iga-aastases tööprogrammi ettepanekus vajadust kohaldada käesoleva määruse artiklis 33 sätestatud julgeolekureegleid, sealhulgas julgeolekualase enesehindamise menetlust kooskõlas määruse (EL) 2021/695 artikliga 20.

4. Seoses lõike 3 punktides a, b ja c sätestatud otsustega võtavad tegevdirektor ja pädevuskeskuse nõukogu arvesse ENISA esitatud asjaomaseid strateegilisi nõuandeid ja sisendeid vastavalt pädevuskeskuse nõukogu vastu võetud kodukorrale.

5. Pädevuskeskuse nõukogu tagab, et rakendamisaruandes ja hinnangu, millele on osutatud artikli 38 lõigetes 2 ja 4, esitatud soovituste kohta võetakse piisavaid järelmeetmeid.

Artikkel 14

Pädevuskeskuse nõukogu esimees ja koosolekud

1. Pädevuskeskuse nõukogu valib oma liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe, kelle ametiaeg on kolm aastat. Esimehe ja aseesimehe ametiaega võib pädevuskeskuse nõukogu otsuse alusel ühe korra pikendada. Kui aga esimehe või aseesimehe liikmesus pädevuskeskuse nõukogus lõpeb mis tahes ajal nende ametiaja jooksul, lõpeb nende ametiaeg automaatselt samal ajal. Aseesimees asendab esimeest ex officio juhul, kui esimehel ei ole võimalik oma kohustusi täita. Esimees osaleb hääletamisel.

2. Pädevuskeskuse nõukogu peab korralisi koosolekuid vähemalt kolm korda aastas. Pädevuskeskuse nõukogu võib korraldada erakorralisi koosolekuid komisjoni või kolmandiku kõigi oma liikmete taotlusel või pädevuskeskuse nõukogu esimehe või tegevdirektori poolt oma ülesannete täitmiseks esitatud taotlusel.

3. Tegevdirektor osaleb pädevuskeskuse nõukogu aruteludes, kui pädevuskeskuse nõukogu ei otsusta teisiti, kuid tal ei ole hääleõigust.

4. Pädevuskeskuse nõukogu võib kutsuda olenevalt juhtumist oma koosolekutele vaatlejatena muid isikuid.

5. Pädevuskogukonna esindajad võivad esimehe kutsel osaleda pädevuskeskuse nõukogu koosolekutel, kuid neil ei ole hääleõigust.

6. Pädevuskeskuse nõukogu liikmed ja asendusliikmed võivad vastavalt kodukorrale kasutada koosolekutel nõustajate või ekspertide abi.

7. Pädevuskeskus osutab pädevuskeskuse nõukogule sekretariaaditeenust.

Artikkel 15

Pädevuskeskuse nõukogu hääletuskord

1. Pädevuskeskuse nõukogu kasutab aruteludes konsensuslikku lähenemisviisi. Hääletus korraldatakse siis, kui pädevuskeskuse nõukogu liikmed ei saavuta konsensust.

2. Kui konsensust ei saavutata, võtab pädevuskeskuse nõukogu otsused vastu kõigi selle liikmete 75 % häälteenamusega, kusjuures komisjoni esindajatel on sel eesmärgil ühe liikme hääl. Pädevuskeskuse nõukogu puuduv liige võib oma hääle delegeerida oma asendusliikmele või asendusliikme puudumise korral teisele liikmele. Ükski pädevuskeskuse nõukogu liige ei või esindada rohkem kui ühte teist liiget.

3. Artikli 13 lõike 3 punktides f ja g osutatud ühismeetmeid ja nende haldamist käsitlevad otsused võtab pädevuskeskuse nõukogu vastu järgmiselt:

a)	otsused, mis käsitlevad liidu eelarvest vahendite eraldamist artikli 13 lõike 3 punktis f osutatud ühismeetmetele ja selliste ühismeetmete lisamist iga-aastasesse tööprogrammi võetakse vastu kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2;

otsused, mis on seotud artikli 13 lõike 3 punktis g osutatud ühismeetmete kirjeldusega ja milles määratakse kindlaks nende meetmete rakendamise tingimused, võetakse vastu osalevate liikmesriikide ja komisjoni poolt, tingimusel et liikmete hääleõigused on proportsionaalsed nende vastava panusega asjaomasesse ühismeetmesse, mis arvutatakse vastavalt artikli 13 lõike 3 punkti x kohaselt vastu võetud metoodikale.

4. Artikli 13 lõike 3 punktide b, c, d, e, f, k, l, p, q, t, u, w, x ja y alusel tehtavate otsuste puhul on komisjonil 26 % pädevuskeskuse nõukogu kõigist häältest.

5. Muude kui lõike 3 punktis b ja lõikes 4 osutatud otsuste puhul on igal liikmesriigil ja liidul üks hääl. Liidu häält väljendavad ühiselt kaks komisjoni esindajat.

6. Esimees osaleb hääletamisel.

II jagu

Tegevdirektor

Artikkel 16

Tegevdirektori ametisse nimetamine, ametist vabastamine ja ametiaja pikendamine

1. Tegevdirektor on isik, kellel on pädevuskeskuse tegevusvaldkondades eksperditeadmised ja hea maine.

2. Tegevdirektor võetakse tööle pädevuskeskuse ajutise teenistujana teenistustingimuste artikli 2 punkti a alusel.

3. Tegevdirektori nimetab ametisse pädevuskeskuse nõukogu komisjoni esitatud kandidaatide nimekirjast, järgides avatud, läbipaistvat ja mittediskrimineerivat valikumenetlust.

4. Tegevdirektoriga lepingu sõlmimisel esindab pädevuskeskust pädevuskeskuse nõukogu esimees.

5. Tegevdirektori ametiaeg on neli aastat. Enne selle ajavahemiku lõppu koostab komisjon hinnangu, milles võetakse arvesse tegevdirektori tegevusele antud hinnangut ning pädevuskeskuse edasisi ülesandeid ja väljakutseid.

6. Komisjoni ettepanekul, milles võetakse arvesse lõikes 5 osutatud hinnangut, võib pädevuskeskuse nõukogu pikendada tegevdirektori ametiaega üks kord kuni nelja aasta võrra.

7. Tegevdirektor, kelle ametiaega on pikendatud, ei või osaleda samale ametikohale uue direktori valiku menetluses.

8. Tegevdirektor tagandatakse ametist üksnes otsusega, mille pädevuskeskuse nõukogu teeb komisjoni või vähemalt 50 % liikmesriikide ettepaneku alusel.

Artikkel 17

Tegevdirektori ülesanded

1. Tegevdirektor vastutab pädevuskeskuse tegevuse ja igapäevase juhtimise eest ning on selle seaduslik esindaja. Tegevdirektor annab aru pädevuskeskuse nõukogule ja täidab oma kohustusi täiesti sõltumatult talle antud volituste piires. Tegevdirektorit toetavad pädevuskeskuse töötajad.

2. Tegevdirektor täidab sõltumatult vähemalt järgmisi ülesandeid:

a)	rakendab pädevuskeskuse nõukogus vastu võetud otsused;

b)	toetab pädevuskeskuse nõukogu selle töös, tagab sekretariaaditeenuste osutamise pädevuskeskuse nõukogu koosolekute jaoks ning esitab selle ülesannete täitmiseks kogu vajaliku teabe;

koostab pärast pädevuskeskuse nõukogu ja komisjoniga konsulteerimist ning riiklike koordineerimiskeskuste ja pädevuskogukonna sisendit arvesse võttes tegevuskava ning kooskõlas tegevuskavaga pädevuskeskuse iga-aastase tööprogrammi kavandi ja mitmeaastase tööprogrammi kavandi, milles muu hulgas esitatakse iga-aastase tööprogrammi rakendamiseks vajalike konkursikutsete, osalemiskutsete ja hankemenetluste ulatus ning liikmesriikide ja komisjoni kavandatud vastavate kulude eelarvestus, ning esitab need pädevuskeskuse nõukogule vastuvõtmiseks;

koostab ja esitab pädevuskeskuse nõukogule vastuvõtmiseks aastaeelarve projekti, sealhulgas vastava artikli 13 lõike 3 punktis l osutatud ametikohtade loetelu, milles on näidatud ajutiste ametikohtade arv palgaastmete ja tegevusüksuste kaupa ning lepinguliste töötajate ja riikide lähetatud ekspertide arv väljendatuna täistööaja ekvivalentides;

e)	rakendab iga-aastast tööprogrammi ja mitmeaastast tööprogrammi ning annab nende kohta pädevuskeskuse nõukogule aru;

koostab pädevuskeskuse iga-aastase tegevusaruande kavandi, sealhulgas teabe vastavate kulude ning tegevuskava ja mitmeaastase tööprogrammi täitmise kohta; vajaduse korral esitatakse koos kõnealuse aruandega ettepanekud strateegiliste eesmärkide ja prioriteetide paremaks saavutamiseks või ümbersõnastamiseks;

g)	tagab pädevuskeskuse töötulemuste tõhusa seire ja hindamise korra rakendamise;

h)	koostab artikli 38 lõigetes 2 ja 4 osutatud rakendamisaruande ja hinnangu põhjal tegevuskava järelmeetmete võtmiseks ning esitab iga kahe aasta tagant Euroopa Parlamendile ja komisjonile eduaruanded;

i)	koostab ja sõlmib lepingud riiklike koordineerimiskeskustega;

j)	vastutab artikli 13 lõike 3 punktides e, l, t, u, v ja w osutatud otsustega kooskõlas haldus-, finants- ja personaliküsimuste eest, sealhulgas pädevuskeskuse eelarve täitmise eest, võttes igakülgselt arvesse siseauditi üksuse antud nõuandeid;

k)	kiidab heaks konkursikutsete algatamised ja juhib neid kooskõlas iga-aastase tööprogrammiga ning haldab neist tulenevaid toetuslepinguid ja toetuste andmise otsuseid;

l)	kiidab heaks rahastamiseks valitud meetmete nimekirja, tuginedes pingereale, mille on koostanud sõltumatute ekspertide kogu;

m)	kiidab heaks hankementluste algatamised ja juhib neid kooskõlas iga-aastase tööprogrammiga ning haldab lepinguid;

n)	kiidab heaks rahastamiseks valitud pakkumused;

o)	esitab iga-aastase raamatupidamisaruande ja bilansi projekti siseauditi üksusele ning seejärel pädevuskeskuse nõukogule;

p)	tagab riskihindamise ja -juhtimise;

q)	allkirjastab konkreetsed toetuslepingud, otsused ja lepingud;

r)	allkirjastab hankelepingud;

koostab tegevuskava järelmeetmete võtmiseks sise- või välisauditi aruannete järelduste ning komisjoni otsusega 1999/352/EÜ, ESTÜ, Euratom (16) asutatud Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste põhjal ning annab tehtud edusammudest aru komisjonile kaks korda aastas ja pädevuskeskuse nõukogule korrapäraselt;

t)	koostab pädevuskeskuse suhtes kohaldatavate finantsreeglite projekti;

u)	kehtestab tulemusliku ja tõhusa sisekontrollisüsteemi ning tagab selle toimimise ja annab selle olulisest muutmisest pädevuskeskuse nõukogule teada;

v)	tagab hästi toimiva suhtluse liidu institutsioonidega ning annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule nende kutsel aru;

w)	võtab muid vajalikke meetmeid, et hinnata pädevuskeskuse edusamme oma missiooni ja eesmärkide elluviimisel;

x)	täidab muid pädevuskeskuse nõukogu määratud või delegeeritud ülesandeid.

III jagu

Strateegiline nõuanderühm

Artikkel 18

Strateegilise nõuanderühma koosseis

1. Strateegiline nõuanderühm koosneb kuni 20 liikmest. Liikmed nimetab tegevdirektori ettepaneku alusel pädevuskeskuse nõukogu pädevuskogukonna liikmete, välja arvatud liidu institutsioonide, organite, ametite ja asutuste esindajate seast. Nimetada võib üksnes selliste liikmete esindajaid, keda ei kontrolli kolmas riik või kolmandas riigis asuv üksus. Liikmed nimetatakse avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva menetluse alusel. Pädevuskeskuse nõukogu püüab strateegilise nõuanderühma koosseisus saavutada pädevuskogukonna tasakaalustatud esindatust nii teadus-, tööstus- ja kodanikuühiskonna üksuste, nõudlus- ja pakkumispoolsete tööstusharude ning suurte ettevõtete ja VKEde vahel, kui ka geograafilise päritolu ja soo seisukohast. Koosseisus püütakse saavutada ka valdkondadevaheline tasakaal, võttes arvesse liidu ja kõigi liikmesriikide ühtekuuluvust küberturvalisuse teadusuuringute, tööstuse ja tehnoloogia valdkonnas. Strateegilise nõuanderühma liikmesus peab võimaldama igakülgset, pidevat ja püsivat dialoogi pädevuskogukonna ja pädevuskeskuse vahel.

2. Strateegilise nõuanderühma liikmetel on eksperditeadmised küberturvalisuse valdkonna teadusuuringute, tööstusarengu, kutsealaste teenuste või toodete pakkumise, rakendamise või kasutuselevõtu valdkonnas. Eksperditeadmiste nõudeid täpsustab pädevuskeskuse nõukogu.

3. Strateegilise nõuanderühma liikmete ametisse nimetamise korda ja strateegilise nõuanderühma tegevust täpsustatakse pädevuskeskuse nõukogu kodukorras ja see avalikustatakse.

4. Strateegilise nõuanderühma liikmete ametiaeg on kaks aastat. Ametiaega võib ühe korra pikendada.

5. Strateegiline nõuanderühm võib kutsuda komisjoni ja teiste liidu institutsioonide, organite, ametite ja asutuste, eelkõige ENISA esindajaid oma töös osalema ja seda toetama. Strateegiline nõuanderühm võib vajaduse korral juhtumipõhiselt kutsuda vaatleja, nõustaja või eksperdina lisaks pädevuskogukonna esindajaid, et võtta arvesse arengu dünaamikat küberturvalisuse valdkonnas. Pädevuskeskuse nõukogu liikmed võivad strateegilise nõuanderühma koosolekutel osaleda vaatlejatena.

Artikkel 19

Strateegilise nõuanderühma toimimine

1. Strateegiline nõuanderühm kohtub vähemalt kolm korda aastas.

2. Strateegiline nõuanderühm annab pädevuskeskuse nõukogule nõu töörühmade moodustamiseks pädevuskogukonnas vastavalt artikli 13 lõike 3 punktile n pädevuskeskuse töö seisukohast asjakohaste küsimuste käsitlemiseks, kui need küsimused on vahetult seotud artiklis 20 sätestatud ülesannete ja pädevusvaldkondadega. Vajaduse korral koordineerib töörühmi strateegilise nõuanderühma üks või mitu liiget.

3. Strateegiline nõuanderühm valib oma esimehe oma liikmete lihthäälteenamusega.

4. Strateegilisele nõuanderühmale osutavad sekretariaaditeenust tegevdirektor ja pädevuskeskuse töötajad, kasutades olemasolevaid vahendeid ja võttes igakülgselt arvesse oma üldist töökoormust. Strateegilise nõuanderühma toetuseks eraldatud vahendid esitatakse aastaeelarve projektis.

5. Strateegiline nõuanderühm võtab oma kodukorra vastu oma liikmete lihthäälteenamusega.

Artikkel 20

Strateegilise nõuanderühma ülesanded

Strateegiline nõuanderühm nõustab korrapäraselt pädevuskeskust selle tegevuse elluviimisel ja tagab suhtluse pädevuskogukonna ja muude asjaomaste sidusrühmadega. Lisaks strateegiline nõuanderühm

annab pädevuskeskuse nõukogu määratud tähtaegade piires pädevuskogukonna ning artikli 13 lõike 3 punktis n osutatud töörühmade sisendeid arvesse võttes, kui see on asjakohane, tegevdirektorile ja pädevuskeskuse nõukogule tegevuskava ning iga-aastase tööprogrammi ja mitmeaastase tööprogrammi asjus strateegilisi nõuandeid ja sisendeid, neid pidevalt ajakohastades;

b)	nõustab pädevuskeskuse nõukogu seoses töörühmade moodustamisega pädevuskogukonnas vastavalt artikli 13 lõike 3 punktile n pädevuskeskuse töö seisukohast asjakohaste küsimuste käsitlemiseks;

c)	võtab pädevuskeskuse nõukogu heakskiidu korral vastu asjakohased otsused ja korraldab avalikke konsultatsioone, mis on avatud kõikidele avaliku ja erasektori sidusrühmadele, kes on huvitatud küberturvalisuse valdkonnast, et koguda sisendeid punktis a osutatud strateegiliste nõuannete andmiseks.

III PEATÜKK

Finantssätted

Artikkel 21

Liidu ja liikmesriikide rahaline osalus

1. Pädevuskeskust rahastab liit ning ühismeetmeid rahastavad liit ja liikmesriigid vabatahtlike osalustega.

2. Ühismeetmete haldus- ja tegevuskulud katavad liit ja ühismeetmetes osalevad liikmesriigid kooskõlas määrustega (EL) 2021/695 ja (EL) 2021/694.

3. Liidu rahaline osalus pädevuskeskuse haldus- ja tegevuskulude katmisel hõlmab järgmist:

a)	kuni 1 649 566 000 eurot programmist „Digitaalne Euroopa“, sealhulgas kuni 32 000 000 eurot halduskulude katmiseks;

summa programmist „Euroopa horisont“, sealhulgas ühismeetmetega seotud halduskulude katmiseks, mis on võrdne liikmesriikide poolt käesoleva artikli lõike 7 alusel makstud summaga, kuid ei ületa määruse (EL) 2021/695 artikli 6 lõike 6 ning iga-aastase tööprogrammi või mitmeaastase tööprogrammi kohaselt programmi „Euroopa horisont“ strateegilise planeerimise protsessi käigus kindlaks määratud summat;

c)	summa muudest asjakohastest liidu programmidest, mis on vajalikud pädevuskeskuse ülesannete või eesmärkide täitmiseks, võttes arvesse otsuseid, mis on vastu võetud kooskõlas kõnealuste programmide loomist käsitlevate liidu õigusaktidega.

4. Maksimaalne liidu rahaline osalus makstakse liidu üldeelarve assigneeringutest programmile „Digitaalne Euroopa“ ja otsusega (EL) 2021/764 loodud programmi „Euroopa horisont“ rakendamise eriprogrammile ning muudele pädevuskeskuse või võrgustiku kohaldamisalasse kuuluvatele programmidele ja projektidele.

5. Pädevuskeskus rakendab programmide „Digitaalne Euroopa“ ja „Euroopa horisont“ küberturvalisuse meetmeid kooskõlas finantsmääruse artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punkti c alapunktiga iv.

6. Rahalist osalust muudest kui lõigetes 3 ja 4 osutatud liidu programmidest, mis on osa liidu kaasrahastamisest ühe liikmesriigi poolt rakendatava programmi jaoks, ei võeta neis lõigetes osutatud liidu maksimaalse rahalise osaluse arvutamisel arvesse.

7. Liikmesriigid osalevad vabatahtlikult ühismeetmetes oma vabatahtliku rahalise ja/või mitterahalise osalusega. Kui liikmesriik ühismeetmes osaleb, katab selle liikmesriigi rahaline osalus halduskulud proportsionaalselt tema osalusega kõnealuses ühismeetmes. Osalus ühismeetmete halduskulude katmises on rahaline. Osalus ühismeetmete tegevuskulude katmises võib kooskõlas programmidega „Euroopa horisont“ ja „Digitaalne Euroopa“ olla rahaline või mitterahaline. Liikmesriigi osalus võib olla toetuse vormis, mida see liikmesriik annab ühismeetme raames kõnealuses liikmesriigis asuvatele toetusesaajatele. Liikmesriikide mitterahaline osalus koosneb riiklike koordineerimiskeskuste ja muude avaliku sektori asutuste rahastamiskõlblikest kuludest käesoleva määruse alusel rahastatud projektides osalemisel, millest arvatakse maha liidu toetus nende kulude katmiseks. Programmist „Euroopa horisont“ rahastatavate projektide puhul arvutatakse rahastamiskõlblikud kulud vastavalt määruse (EL) 2021/695 artiklile 36. Programmist „Digitaalne Euroopa“ rahastatavate projektide puhul arvutatakse rahastamiskõlblikud kulud vastavalt finantsmäärusele.

Programmi „Euroopa horisont“ kohasteks ühismeetmeteks kavandatud liikmesriikide vabatahtliku koguosaluse summa, sealhulgas rahaline osalus halduskuludeks, määratakse kindlaks, et võtta seda arvesse programmi „Euroopa horisont“ strateegilise planeerimise protsessis, mis viiakse pädevuskeskuse nõukogu kaasabil läbi määruse (EL) 2021/695 artikli 6 lõike 6 alusel. Olenemata määruse (EL) 2021/694 artiklist 15, võivad liikmesriigid programmi „Digitaalne Euroopa“ kohaste meetmete puhul osaleda nimetatud programmist kaasrahastatavate pädevuskeskuse kulude katmises summa ulatuses, mis on väiksem kui käesoleva artikli lõike 3 punktis a sätestatud summad.

8. Liikmesriikide kaasrahastamist muude liidu programmide kui „Euroopa horisont“ ja „Digitaalne Euroopa“ raames toetatavate meetmete puhul käsitatakse liikmesriikide osalusena, kui need osalused on ühismeetmete osa ja lisatud pädevuskeskuse tööprogrammi.

9. Käesoleva artikli lõikes 3 ja artikli 22 lõike 2 punktis b osutatud osaluse suuruse hindamiseks määratakse kulud kindlaks vastavalt asjaomaste liikmesriikide tavapärasele kuluarvestustavale, raamatupidamisstandarditele, mida asjaomases liikmesriigis kohaldatakse, või kohaldatavatele rahvusvahelistele raamatupidamisstandarditele ja finantsaruandlusstandarditele. Kulud kinnitab asjaomase liikmesriigi määratud sõltumatu välisaudiitor. Pädevuskeskus võib kontrollida osaluse suuruse hindamise meetodit, kui kinnitamise tulemusel peaks esinema ebaselgust.

10. Kui mõni liikmesriik ei täida seoses ühismeetmetega oma rahalise või mitterahalise osalusega seotud kohustusi, teatab tegevdirektor sellest kirjalikult asjaomasele liikmesriigile ja määrab selle puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja. Kui puudust tähtajaks ei kõrvaldata, kutsub tegevdirektor kokku pädevuskeskuse nõukogu koosoleku, et otsustada, kas oma kohustused täitmata jätnud osaleva liikmesriigi hääleõigus tühistada või rakendada muid meetmeid, kuni kõnealune liikmesriik on oma kohustused täitnud. Kohustused täitmata jätnud liikmesriigi hääleõigus seoses ühismeetmetega peatatakse kuni tema kohustuste täitmiseni.

11. Komisjon võib lõpetada ühismeetmetele liidu rahalise toetuse andmise, seda proportsionaalselt vähendada või selle andmise peatada, kui osalevad liikmesriigid ei maksa lõike 3 punktis b osutatud osalust või teevad seda ainult osaliselt või liiga hilja. Komisjonipoolne liidu rahalise toetuse andmise lõpetamine, vähendamine või peatamine on proportsionaalne liikmesriigi osaluse maksmata jätmise, osalise maksmise või hilise maksmise summa ja ajaga.

12. Osalevad liikmesriigid teatavad pädevuskeskuse nõukogule iga aasta 31. jaanuariks lõikes 7 osutatud osaluse suuruse, mis on eelneval eelarveaastal liiduga läbi viidava ühismeetme puhul makstud.

Artikkel 22

Pädevuskeskuse kulud ja vahendid

1. Pädevuskeskuse halduskulud kaetakse põhimõtteliselt liidu iga-aastastest rahalistest toetustest. Osalevad liikmesriigid annavad täiendavat rahalist toetust proportsionaalselt oma vabatahtliku osalusega ühismeetmetes. Kui osa halduskulude katmiseks makstud osalusest jääb kasutamata, võib teha selle kättesaadavaks pädevuskeskuse tegevuskulude katmiseks.

2. Pädevuskeskuse tegevuskulud kaetakse järgmiste vahendite abil:

a)	liidu rahaline toetus;

b)	osalevate liikmesriikide vabatahtlik rahaline või mitterahaline osalus ühismeetmete korral.

3. Pädevuskeskuse eelarvesse kantavad vahendid koosnevad järgmisest:

a)	liidu rahaline toetus tegevus- ja halduskulude katmiseks;

b)	osalevate liikmesriikide vabatahtlik rahaline osalus halduskulude katmiseks ühismeetmete korral;

c)	osalevate liikmesriikide vabatahtlik rahaline osalus tegevuskulude katmiseks ühismeetmete korral;

d)	pädevuskeskuse saadud tulu;

e)	muud rahalised osalused, vahendid või tulud.

4. Intressi, mis saadakse osalevate liikmesriikide poolt pädevuskeskusele makstavast osalusest, käsitatakse pädevuskeskuse tuluna.

5. Kõiki pädevuskeskuse vahendeid ja tegevust kasutatakse oma eesmärkide saavutamiseks.

6. Kogu pädevuskeskuse loodud või talle tema eesmärkide täitmiseks üle kantud vara kuulub pädevuskeskusele. Ilma et see piiraks asjaomase rahastamisprogrammi kohaldatavate reeglite kohaldamist, otsustatakse ühismeetmete käigus loodud või omandatud vara omandiõigus vastavalt artikli 15 lõike 3 punktile b.

7. Kulusid ületav tulu jääb pädevuskeskuse omandisse ja seda ei maksta pädevuskeskuses osalevatele liikmetele, välja arvatud pädevuskeskuse likvideerimise korral.

8. Pädevuskeskus teeb tihedat koostööd teiste liidu institutsioonide, organite, ametite ja asutustega, võttes igakülgselt arvesse nende vastavaid volitusi ja dubleerimata olemasolevaid koostöömehhanisme, et saada kasu koostoimest nendega ning, kui see on võimalik ja asjakohane, vähendada halduskulusid.

Artikkel 23

Finantskohustused

Pädevuskeskuse finantskohustused ei tohi ületada talle kättesaadavate või tema eelarvesse liikmete poolt eraldatud rahaliste vahendite summat.

Artikkel 24

Eelarveaasta

Eelarveaasta kestab 1. jaanuarist 31. detsembrini.

Artikkel 25

Eelarve koostamine

1. Igal aastal koostab tegevdirektor pädevuskeskuse järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse projekti ning edastab selle koos artikli 13 lõike 3 punktis l osutatud ametikohtade loetelu kavandiga pädevuskeskuse nõukogule. Tulud ja kulud peavad olema tasakaalus. Pädevuskeskuse kuludeks on personali-, haldus-, taristu- ja tegevuskulud. Halduskulud hoitakse võimalikult madalal, sealhulgas töötajate või ametikohtade ümberpaigutamise kaudu.

2. Pädevuskeskuse nõukogu koostab igal aastal lõikes 1 osutatud tulude ja kulude eelarvestuse projekti põhjal pädevuskeskuse järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse.

3. Pädevuskeskuse nõukogu saadab käesoleva artikli lõikes 2 osutatud eelarvestuse, mis on osa delegeeritud määruse (EL) 2019/715 artikli 32 lõikes 1 osutatud ühtse programmdokumendi kavandist, iga aasta 31. jaanuariks komisjonile.

4. Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud eelarvestusest lähtudes lisab komisjon liidu eelarve projekti kalkulatsioonid, mida ta peab käesoleva määruse artikli 13 lõike 3 punktis l osutatud ametikohtade loetelu põhjal vajalikuks, ja üldeelarvest makstava toetuse suuruse ning esitab eelarveprojekti Euroopa Parlamendile ja nõukogule kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklitega 313 ja 314.

5. Euroopa Parlament ja nõukogu kinnitavad pädevuskeskusele makstavaks toetuseks eraldatavad assigneeringud.

6. Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad artikli 13 lõike 3 punktis l osutatud ametikohtade loetelu vastu.

7. Koos iga-aastase tööprogrammiga ja mitmeaastase tööprogrammiga võtab pädevuskeskuse nõukogu vastu pädevuskeskuse eelarve. See muutub lõplikuks pärast liidu üldeelarve lõplikku vastuvõtmist. Pädevuskeskuse nõukogu korrigeerib vajaduse korral pädevuskeskuse eelarvet ja iga-aastast tööprogrammi kooskõlas liidu üldeelarvega.

Artikkel 26

Pädevuskeskuse raamatupidamisaruannete esitamine ja eelarve täitmisele heakskiidu andmine

Pädevuskeskuse esialgsete ja lõplike raamatupidamisaruannete esitamine ning eelarve täitmisele heakskiidu andmisel järgitakse finantsmääruses sätestatud norme ja ajakava ning pädevuskeskuse finantsreegleid.

Artikkel 27

Tegevus- ja finantsaruandlus

1. Tegevdirektor annab igal aastal pädevuskeskuse nõukogule aru oma ülesannete täitmisest kooskõlas pädevuskeskuse finantsreeglitega.

2. Kahe kuu jooksul pärast iga eelarveaasta lõppu esitab tegevdirektor pädevuskeskuse nõukogule heakskiitmiseks iga-aastase tegevusaruande pädevuskeskuse poolt eelmisel kalendriaastal tehtud edusammude kohta, eelkõige seoses asjaomase aasta tööprogrammiga ning strateegiliste eesmärkide ja prioriteetide elluviimisega. Aruanne sisaldab järgmist teavet:

a)	rakendatud operatiivmeetmed ja vastavad kulud;

b)	esitatud meetmed, sealhulgas jaotatuna osalejate liigi (sealhulgas VKEd) ja liikmesriikide kaupa;

c)	rahastamiseks valitud meetmed, sealhulgas jaotatuna osalejate liigi (sealhulgas VKEd) ja liikmesriikide kaupa, ning pädevuskeskuse toetus üksikutele osalejatele ja meetmetele;

d)	käesolevas määruses sätestatud missiooni ja eesmärkide elluviimisel tehtud edusammud ning missiooni täitmiseks ja eesmärkide saavutamiseks vajalikku täiendavat tööd puudutavad ettepanekud;

e)	rakendusülesannete sidusus tegevuskava ja mitmeaastase tööprogrammiga.

3. Kui pädevuskeskuse nõukogu on iga-aastase tegevusaruande heaks kiitnud, tehakse see üldsusele kättesaadavaks.

Artikkel 28

Finantsreeglid

Pädevuskeskus võtab eriomased finantsreeglid vastu kooskõlas finantsmääruse artikliga 70.

Artikkel 29

Liidu finantshuvide kaitsmine

1. Pädevuskeskus võtab asjakohaseid meetmeid tagamaks, et käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse liidu finantshuve kelmuste, pettuste, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastaste ennetusmeetmete kohaldamisega, korrapärase ja tõhusa kontrolliga ja õigusnormide rikkumise avastamise korral alusetult makstud summade sissenõudmisega ning asjakohasel juhul tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate halduskaristustega.

2. Pädevuskeskus annab komisjoni töötajatele ja teistele komisjoni volitatud isikutele, samuti kontrollikojale auditite tegemiseks vajaliku juurdepääsu pädevuskeskuse tegevuskohtadele ja ruumidele ning kogu teabele, sealhulgas elektroonilisele teabele.

3. OLAF võib korraldada vastavalt nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (17) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013 (18) ja neis määrustes sätestatud korras juurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas seoses käesoleva määruse kohaselt rahastatud toetuslepingu või lepinguga on esinenud otse või kaudselt kelmust, pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.

4. Ilma et see piiraks lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist, peavad käesoleva määruse rakendamisest tulenevad lepingud ja toetuslepingud sisaldama sätteid, mis annavad komisjonile, pädevuskeskusele, kontrollikojale ja OLAFile sõnaselge volituse oma vastava pädevuse kohaselt selliseid auditeid ja uurimisi teha. Kui mõnda meedet rakendatakse kas tervikuna või osaliselt allhanke või edasi delegeerimise korras või kui selleks on vaja sõlmida hankeleping või anda kolmandale isikule rahalist toetust, hõlmab leping või toetusleping töövõtja või toetusesaaja kohustust panna kõikidele asjaomastele kolmandatele isikutele kohustus nõustuda sõnaselgelt komisjoni, pädevuskeskuse, kontrollikoja ja OLAFi volitustega.

IV PEATÜKK

Pädevuskeskuse töötajad

Artikkel 30

Töötajad

1. Pädevuskeskuse töötajate suhtes kohaldatakse personalieeskirju ja teenistustingimusi ning eeskirju, mille liidu institutsioonid on ühiselt vastu võtnud personalieeskirjade ja teenistustingimuste kohaldamiseks.

2. Pädevuskeskuse nõukogu teostab pädevuskeskuse töötajate suhtes volitusi, mis on personalieeskirjadega antud ametisse nimetavale asutusele, ning volitusi, mis on teenistustingimustega antud lepingute sõlmimiseks volitatud asutusele (edaspidi „ametisse nimetava asutuse volitused“).

3. Pädevuskeskuse nõukogu võtab kooskõlas personalieeskirjade artikliga 110 vastu personalieeskirjade artikli 2 lõikel 1 ja teenistustingimuste artiklil 6 põhineva otsuse, millega delegeeritakse tegevdirektorile asjaomased ametisse nimetava asutuse volitused ja määratakse kindlaks tingimused, mille alusel võib volituste delegeerimise peatada. Tegevdirektoril on õigus kõnealuseid volitusi edasi delegeerida.

4. Erandlikel asjaoludel võib pädevuskeskuse nõukogu oma otsusega ajutiselt peatada ametisse nimetava asutuse volituste delegeerimise tegevdirektorile ja viimase poolt volituste edasidelegeerimise. Sellisel juhul teostab pädevuskeskuse nõukogu ametisse nimetava asutuse volitusi ise või delegeerib need ühele oma liikmetest või muule pädevuskeskuse töötajale kui tegevdirektor.

5. Kooskõlas personalieeskirjade artikliga 110 võtab pädevuskeskuse nõukogu vastu personalieeskirjade ning teenistustingimuste rakenduseeskirjad.

6. Personaliressursid määratakse kooskõlas pädevuskeskuse aastaeelarvega kindlaks artikli 13 lõike 3 punktis l osutatud ametikohtade loetelus, milles on näidatud ajutiste ametikohtade arv tegevusüksuste ja palgaastmete kaupa ning lepinguliste töötajate arv väljendatuna täistööaja ekvivalentides.

7. Pädevuskeskuse personalivajadused kaetakse esmalt liidu institutsioonide, organite, ametite ja asutuste töötajate või ametikohtade ümberpaigutamise teel ning täiendavad personalivajadused töötajate värbamise teel. Pädevuskeskuse personal võib koosneda ajutistest ja lepingulistest töötajatest.

8. Kõik personalikulud kannab pädevuskeskus.

Artikkel 31

Lähetatud riiklikud eksperdid ja muud töötajad

1. Pädevuskeskus võib kasutada lähetatud riiklikke eksperte või muid pädevuskeskuse väliseid töötajaid.

2. Pädevuskeskuse nõukogu võtab kokkuleppel komisjoniga vastu otsuse, milles määratakse kindlaks riiklike ekspertide pädevuskeskusesse lähetamist käsitlevad reeglid.

Artikkel 32

Privileegid ja immuniteedid

Pädevuskeskuse ja selle töötajate suhtes kohaldatakse ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 7 Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta.

V PEATÜKK

Ühissätted

Artikkel 33

Julgeolekureeglid

1. Kõigis pädevuskeskuse rahastatavates tegevustes osalemise suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2021/694 artiklit 12.

2. Programmist „Euroopa horisont“ rahastatavate tegevuste suhtes kohaldatakse järgmisi spetsiifilisi julgeolekureegleid:

määruse (EL) 2021/695 artikli 38 lõike 1 kohaldamisel võib juhul, kui see on kindlaks määratud iga-aastases tööprogrammis, piirata lihtlitsentside väljastamist liikmesriigis asuvate või asuvaks peetavate ning asjaomase liikmesriigi või asjaomase liikmesriigi kodanike kontrollitavate kolmandate isikutega;

määruse (EL) 2021/695 artikli 40 lõike 4 esimese lõigu punkti b kohaldamisel on üleandmine või litsentsimine assotsieerunud riigis asuva või liidus asuva, aga kolmandatest riikidest kontrollitavale õigussubjektile põhjus, mille alusel esitada vastuväiteid tulemuste omandiõiguse üleandmise suhtes või ainulitsentsi andmise suhtes tulemustega seonduvalt;

määruse (EL) 2021/695 artikli 41 lõike 7 esimese lõigu punkti a kohaldamisel võib juhul, kui see on kindlaks määratud iga-aastases tööprogrammis, piirata nimetatud määruse artikli 2 punktis 9 määratletud kasutusõiguse andmist liikmesriigis asuvate või asuvaks peetavate ning asjaomase liikmesriigi või asjaomase liikmesriigi kodanike kontrollitavate õigussubjektidega.

Artikkel 34

Läbipaistvus

1. Pädevuskeskus tagab oma tegevuse maksimaalse läbipaistvuse.

2. Pädevuskeskus tagab õigel ajal üldsusele ja huvitatud isikutele asjakohase, objektiivse, usaldusväärse ja kergesti juurdepääsetava teabe andmise, eelkõige oma töötulemuste kohta. Ühtlasi avalikustab pädevuskeskus artikli 43 kohaselt esitatud huvide deklaratsioonid. Samu nõudeid kohaldatakse asjaomase õiguse kohaselt riiklike koordineerimiskeskuste, pädevuskogukonna ja strateegilise nõuanderühma suhtes.

3. Pädevuskeskuse nõukogu võib tegevdirektori ettepanekul lubada huvitatud isikutel jälgida pädevuskeskuse mõnd tegevust.

4. Pädevuskeskus määrab pädevuskeskuse nõukogu ja strateegilise nõuanderühma kodukorras kindlaks käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud läbipaistvusreeglite rakendamise praktilise korra. Programmist „Euroopa horisont“ rahastatavate meetmete puhul võetakse läbipaistvusreeglites ja praktilises korras arvesse määruse (EL) 2021/695 sätteid.

Artikkel 35

Sooline tasakaal

Käesoleva määruse rakendamisel valivad komisjon, liikmesriigid ning muud institutsioonilised ja erasektori sidusrühmad kandidaatide nimetamisel või esindajate valimisel võimaluse korral esindajad mitme kandidaadi seast, et tagada sooline tasakaal.

Artikkel 36

Salastatud teabe ja salastamata tundliku teabe kaitset käsitlevad turvareeglid

1. Pädevuskeskuse nõukogu võtab vastu pädevuskeskuse julgeolekureeglid pärast seda, kui komisjon on need heaks kiitnud. Julgeolekureeglites kohaldatakse komisjoni otsustes (EL, Euratom) 2015/443 (19) ja (EL, Euratom) 2015/444 (20) sätestatud põhimõtteid ja reegleid.

2. Pädevuskeskuse nõukogu liikmed, tegevdirektor, ajutistes töörühmades osalevad väliseksperdid ning pädevuskeskuse töötajad järgivad ELi toimimise lepingu artiklis 339 sätestatud konfidentsiaalsuskohustust, seda isegi pärast oma töökohustuste lõppemist.

3. Pädevuskeskus võib võtta vajalikud meetmed, et hõlbustada oma ülesannetega seotud teabe vahetamist komisjoni ja liikmesriikidega ning vajaduse korral asjaomaste liidu institutsioonide, organite, ametite ja asutustega. Sel otstarbel ELi salastatud teabe jagamiseks sõlmitud halduskokkulepe või sellise halduskokkuleppe puudumisel igasugune erandlik sihipärane ELi salastatud teabe avaldamine peab saama komisjoni eelneva heakskiidu.

Artikkel 37

Juurdepääs dokumentidele

1. Pädevuskeskuse valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 1049/2001.

2. Pädevuskeskuse nõukogu võtab 29. detsembriks 2021 vastu määruse (EÜ) nr 1049/2001 rakendamise korra.

3. Määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 8 alusel vastu võetud pädevuskeskuse otsuste peale võib esitada kaebuse ombudsmanile vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 228 või hagi Euroopa Liidu Kohtusse ELi toimimise lepingu artikli 263 alusel.

Artikkel 38

Seire, hindamine ja läbivaatamine

1. Pädevuskeskus tagab, et tema tegevuse, sealhulgas riiklike koordineerimiskeskuste ja võrgustiku kaudu hallatava tegevuse suhtes tehakse pidevat ja süsteemset seiret ning korrapäraseid hindamisi. Pädevuskeskus tagab, et andmeid artikli 4 lõike 3 punktis b osutatud liidu rahastamisprogrammide rakendamise ja tulemuste seireks kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigel ajal ning et liidu vahendite saajate ja liikmesriikide suhtes kohaldatakse proportsionaalseid aruandlusnõudeid. Selle hindamise tulemused avalikustatakse.

2. Niipea kui käesoleva määruse rakendamise kohta on saadud piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui 30 kuud pärast käesoleva määruse artikli 46 lõikes 4 sätestatud kuupäeva, koostab komisjon pädevuskeskuse tegevuse rakendamise aruande, võttes arvesse pädevuskeskuse nõukogu, riiklike koordineerimiskeskuste ja pädevuskogukonna esitatud esialgseid sisendeid. Komisjon esitab selle rakendamisaruande 30. juuniks 2024 Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Pädevuskeskus ja liikmesriigid esitavad komisjonile selle aruande koostamiseks vajaliku teabe.

3. Lõikes 2 osutatud rakendamisaruandes hinnatakse järgmist:

a)	pädevuskeskuse töövõime seoses selle missiooni, eesmärkide, volituste ja ülesannetega ning koostöö ja koordineerimine teiste sidusrühmadega, eelkõige riiklike koordineerimiskeskuste, pädevuskogukonna ja ENISAga;

b)	pädevuskeskuse saavutatud tulemused, võttes arvesse selle missiooni, eesmärke, volitusi ja ülesandeid ning eelkõige pädevuskeskuse tõhusust liidu vahendite koordineerimisel ja eksperditeadmiste koondamisel;

c)	rakendusülesannete sidusus tegevuskava ja mitmeaastase tööprogrammiga;

pädevuskeskuse ning programmide „Euroopa horisont“ ja „Digitaalne Euroopa“ komitee vaheline koordineerimine ja koostöö, pidades eelkõige silmas sidususe ja koostoime suurendamist iga-aastase tööprogrammi, mitmeaastase tööprogrammi, tegevuskava ning programmidega „Euroopa horisont“ ja „Digitaalne Euroopa“;

e)	ühismeetmed;

4. Pärast käesoleva artikli lõikes 2 osutatud rakendamisaruande esitamist teeb komisjon pädevuskeskuse hindamise, võttes arvesse pädevuskeskuse nõukogu, riiklike koordineerimiskeskuste ja pädevuskogukonna esitatud esialgseid sisendeid. Hindamises osutatakse käesoleva artikli lõikes 3 osutatud hindamistele või vajaduse korral ajakohastatakse neid ning see tehakse enne artikli 47 lõikes 1 nimetatud ajavahemiku lõppu, et teha aegsasti kindlaks, kas pädevuskeskuse volitusi oleks asjakohane pikendada üle selle ajavahemiku. Hindamise käigus hinnatakse õiguslikke ja haldusaspekte seoses pädevuskeskuse volitustega ning võimalust luua koostoimet ja vältida killustumist teiste liidu institutsioonide, organite, ametite ja asutustega.

Kui komisjon leiab, et pädevuskeskuse tegevuse jätkumine on tema missiooni, eesmärke, volitusi ja ülesandeid arvestades põhjendatud, võib ta teha seadusandliku ettepaneku artiklis 47 sätestatud pädevuskeskuse volituste kestust pikendada.

5. Lõikes 2 osutatud rakendamisaruande järelduste alusel võib komisjon võtta asjakohaseid meetmeid.

6. Programmist „Euroopa horisont“ antava toetuse seire, hindamine, järkjärguline lõpetamine ja uuendamine toimub kooskõlas määruse (EL) 2021/695 artiklitega 10, 50 ja 52 ning kokku lepitud rakenduskorraga.

7. Programmist „Digitaalne Euroopa“ antava toetuse seire, aruandlus ja hindamine toimub kooskõlas määruse (EL) 2021/694 artiklitega 24 ja 25.

8. Pädevuskeskuse tegevuse lõpetamise korral teeb komisjon pädevuskeskuse lõpphindamise kuue kuu jooksul alates pädevuskeskuse tegevuse lõpetamisest, kuid mitte hiljem kui kaks aastat pärast artiklis 47 osutatud tegevuse lõpetamise menetluse algatamist. Kõnealuse lõpphindamise tulemused esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikkel 39

Pädevuskeskuse juriidilise isiku staatus

1. Pädevuskeskus on juriidiline isik.

2. Pädevuskeskusel on igas liikmesriigis kõige ulatuslikum õigus- ja teovõime, mis juriidilistele isikutele vastavalt selle liikmesriigi õigusele antakse. Eelkõige võib ta omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisasju ning olla kohtus menetlusosaline.

Artikkel 40

Pädevuskeskuse vastutus

1. Pädevuskeskuse lepinguline vastutus on reguleeritud asjaomase kokkuleppe, otsuse või lepingu suhtes kohaldatava õigusega.

2. Lepinguvälise vastutuse korral hüvitab pädevuskeskus oma töötajate poolt nende ülesannete täitmisel tekitatud kahju vastavalt liikmesriikide õiguse ühistele üldpõhimõtetele.

3. Kõiki pädevuskeskuse makseid seoses lõigetes 1 ja 2 osutatud vastutusega ning nendega kaasnevaid kulusid käsitatakse pädevuskeskuse kuludena ning need kaetakse pädevuskeskuse vahenditest.

4. Pädevuskeskus kannab ainuvastutust oma kohustuste täitmise eest.

Artikkel 41

Euroopa Liidu Kohtu alluvus ja kohaldatav õigus

1. Euroopa Liidu Kohtu alluvuses on

a)	teha otsuseid vastavalt pädevuskeskuse vastu võetud otsustes ning sõlmitud kokkulepetes ja lepingutes sisalduvatele vahekohtuklauslitele;

b)	pädevuskeskuse töötajate poolt oma ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamisega seotud vaidlused;

c)	pädevuskeskuse ja tema töötajate vahelised vaidlused, võttes arvesse personalieeskirjades sätestatud piiranguid ja tingimusi.

2. Käesoleva määruse või muude liidu õigusaktidega reguleerimata küsimustes kohaldatakse pädevuskeskuse asukoha liikmesriigi õigust.

Artikkel 42

Liidu ja liikmesriikide vastutus ja kindlustus

1. Liidu ja liikmesriikide rahaline vastutus pädevuskeskuse võlgade eest piirdub nende poolt halduskulude jaoks juba makstud osalusega.

2. Pädevuskeskus sõlmib asjakohase kindlustuslepingu ja tagab selle kehtivuse.

Artikkel 43

Huvide konflikt

Pädevuskeskuse nõukogu võtab vastu huvide konflikti tuvastamist ja lahendamist käsitlevad reeglid, mis on kohaldatavad tema liikmete, organite ja töötajate, sealhulgas tegevdirektori suhtes. Need reeglid sisaldavad sätteid, mille eesmärk on vältida pädevuskeskuse nõukogu ning strateegilise nõuanderühma liikmete esindajatega seotud huvide konflikte kooskõlas finantsmäärusega, sealhulgas huvide deklaratsioone käsitlevate sätetega. Riiklike koordineerimiskeskuste suhtes kohaldatakse huvide konflikti korral riigisisest õigust.

Artikkel 44

Isikuandmete kaitse

1. Pädevuskeskuses toimuva isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse määrust (EL) 2018/1725.

2. Pädevuskeskuse nõukogu võtab vastu määruse (EL) 2018/1725 artikli 45 lõikes 3 osutatud rakendusmeetmed. Pädevuskeskuse nõukogu võib võtta vastu täiendavaid meetmeid, mida on vaja pädevuskeskuses kõnealuse määruse kohaldamiseks.

Artikkel 45

Asukohaliikmesriigi toetus

Pädevuskeskus ja selle asukoha liikmesriik võivad sõlmida halduskokkuleppe, milles käsitletakse privileege ja immuniteete ning kõnealuse liikmesriigi poolt pädevuskeskusele antavat muud toetust.

VI PEATÜKK

Lõppsätted

Artikkel 46

Esialgsed meetmed

1. Komisjon vastutab pädevuskeskuse loomise ja esialgse toimimise eest, kuni pädevuskeskus on saavutanud oma eelarve täitmiseks tegevussuutlikkuse. Komisjon võtab kooskõlas liidu õigusega kõik vajalikud meetmed pädevuskeskuse pädevate organite osalusel.

2. Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel võib komisjon kuni ajani, mil tegevdirektor asub täitma oma ülesandeid pärast seda, kui pädevuskeskuse nõukogu on ta artikli 16 kohaselt ametisse nimetanud, määrata ajutise tegevdirektori. Ajutine tegevdirektor täidab tegevdirektori ülesandeid ja teda võib abistada piiratud arv komisjoni töötajaid. Komisjon võib ajutiselt määrata pädevuskeskusesse piiratud arvu oma töötajaid.

3. Ajutine tegevdirektor võib lubada kõikide pädevuskeskuse aastaeelarves ette nähtud assigneeringutega kaetud maksete tegemist, kui pädevuskeskuse nõukogu on aastaeelarve vastu võtnud, ning võib sõlmida kokkuleppeid ja lepinguid, sealhulgas töölepinguid, ja teha otsuseid pärast artikli 13 lõike 3 punktis l osutatud pädevuskeskuse ametikohtade loetelu vastuvõtmist.

4. Ajutine tegevdirektor määrab ühisel kokkuleppel tegevdirektoriga ning pädevuskeskuse nõukogu heakskiidul kindlaks kuupäeva, millest alates on pädevuskeskus suuteline oma eelarvet täitma. Alates sellest kuupäevast ei võta komisjon pädevuskeskuse tegevusega seotud kohustusi ega tee sellega seotud makseid.

Artikkel 47

Kestus

1. Pädevuskeskus luuakse ajavahemikuks alates 28. juunist 2021 kuni 31. detsembrini 2029.

2. Välja arvatud juhul, kui pädevuskeskuse volitusi artikli 38 lõike 4 kohaselt pikendatakse, algatatakse lõpetamismenetlus automaatselt käesoleva artikli lõikes 1 osutatud ajavahemiku lõppedes.

3. Pädevuskeskuse tegevuse lõpetamise menetluseks määrab pädevuskeskuse nõukogu ühe või mitu haldurit, kes järgivad pädevuskeskuse nõukogu otsuseid.

4. Kui pädevuskeskuse tegevus lõpetatakse, kasutatakse selle vara pädevuskeskuse kohustuste ning tegevuse lõpetamisega seotud kulude katmiseks. Ülejääk jaotatakse liidu ja osalevate liikmesriikide vahel proportsionaalselt nende rahalise osalusega pädevuskeskuses. Selliselt liidule jaotatud ülejääk kantakse tagasi liidu eelarvesse.

Artikkel 48

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. mai 2021

Euroopa Parlamendi nimel

president

D.M. SASSOLI

Nõukogu nimel

eesistuja

A.P. ZACARIAS

(1) ELT C 159, 10.5.2019, lk 63.

(2) Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2019. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 20. aprilli 2021. aasta esimese lugemise seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata). Euroopa Parlamendi 19. mai 2021. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1148 meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus (ELT L 194, 19.7.2016, lk 1).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/695, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ja kehtestatakse selle osalemis- ja levitamisreeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1290/2013 ja (EL) nr 1291/2013 (ELT L 170, 12.5.2021, lk 1).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/694, millega luuakse programm „Digitaalne Euroopa“ ja tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2015/2240 (ELT L 166, 11.5.2021, lk 1).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrus (EL) 2019/881, mis käsitleb ENISAt (Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet) ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia küberturvalisuse sertifitseerimist ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 526/2013 (küberturvalisuse määrus) (ELT L 151, 7.6.2019, lk 15).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1291/2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 104).

(8) Komisjoni 18. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/715 raamfinantsmääruse kohta asutustele, mis on asutatud Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu alusel ning millele osutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 70 (ELT L 122, 10.5.2019, lk 1).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

(12) Nõukogu 10. mai 2021. aasta otsus (EL) 2021/764, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ rakendamise eriprogramm ja tunnistatakse kehtetuks otsus 2013/743/EL (ELT L 167 I, 12.5.2021, lk 1).

(13) Komisjoni 12. veebruari 2021. aasta rakendusotsus (EL) 2021/173, millega asutatakse Euroopa Kliima, Taristu ja Keskkonna Rakendusamet, Euroopa Tervishoiu ja Digitaalvaldkonna Rakendusamet, Euroopa Teadusuuringute Rakendusamet, Euroopa Innovatsiooninõukogu ja VKEde Rakendusamet, Euroopa Teadusnõukogu Rakendusamet ning Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusamet ning tunnistatakse kehtetuks rakendusotsused 2013/801/EL, 2013/771/EL, 2013/778/EL, 2013/779/EL, 2013/776/EL ja 2013/770/EL (ELT L 50, 15.2.2021, lk 9).

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/794, mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2009/371/JSK, 2009/934/JSK, 2009/935/JSK, 2009/936/JSK ja 2009/968/JSK (ELT L 135, 24.5.2016, lk 53).

(15) EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1.

(16) Komisjoni 28. aprilli 1999. aasta otsus 1999/352/EÜ, ESTÜ, Euratom, millega asutatakse Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) (EÜT L 136, 31.5.1999, lk 20).

(17) Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(19) Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/443 komisjoni julgeoleku kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 41).

(20) Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/444 ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekunormide kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 53).

Top

Choose the experimental features you want to try