Back to EUR-Lex homepage

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search
You are here

Document 32020R2036

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/2036, 9. detsember 2020, millega muudetakse määrust (EL) nr 965/2012 seoses lennumeeskonna pädevusele ja koolitusmeetoditele esitatavate nõuetega ning teatavate meetmete kohaldamise kuupäevade edasilükkamisega COVID-19 pandeemia tõttu

C/2020/8661

ELT L 416, 11.12.2020, p. 24–31 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2020/2036/oj

11.12.2020   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 416/24

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2020/2036,

9. detsember 2020,

millega muudetakse määrust (EL) nr 965/2012 seoses lennumeeskonna pädevusele ja koolitusmeetoditele esitatavate nõuetega ning teatavate meetmete kohaldamise kuupäevade edasilükkamisega COVID-19 pandeemia tõttu

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrust (EL) 2018/1139, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 2111/2005, (EÜ) nr 1008/2008, (EL) nr 996/2010, (EL) nr 376/2014 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2014/30/EL ning 2014/53/EL ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 552/2004 ja (EÜ) nr 216/2008 ning nõukogu määrus (EMÜ) nr 3922/91, (1) eriti selle artiklit 31,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määruses (EL) nr 965/2012 (2) on sätestatud nõuded, mida õhusõidukite käitajad peavad täitma seoses oma pilootide jätkuõppe ja kontrolliga.

(2)

Euroopa Lennundusohutusameti (edaspidi „amet“) poolt määruse (EL) 2018/1139 artikli 6 kohaselt vastu võetud Euroopa lennundusohutuskavas on kindlaks määratud, et lennunduspersonali jaoks on väga oluline omada õigeid pädevusi ning et koolitusmeetodeid tuleb kohandada, et tagada töötajate suutlikkus tulla toime uute kujunemisjärgus tehnoloogiate ja lennundussüsteemi kasvava keerukusega.

(3)

Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (ICAO) avaldas 2013. aastal tõenduspõhise koolituse käsiraamatu (dokument 9995 AN/497), mis sisaldab pädevusraamistikku („põhipädevused“), mis on vajalik ohutuks, tulemuslikuks ja tõhusaks tegutsemiseks ärilise lennutranspordi keskkonnas, ning vastavaid kirjeldusi ja seonduvaid käitumisnäitajaid nende pädevuste hindamiseks. Tõenduspõhisel koolitusel omandatav pädevus hõlmab oskusi, mida varem teati pilootide koolitusel tehniliste ja mittetehniliste teadmiste, oskuste ja hoiakutena.

(4)

Tõenduspõhise koolituse eesmärk on suurendada ohutust ja lennumeeskondade pädevust õhusõiduki ohutul käitamisel kõigis lennurežiimides ning nende suutlikkust tuvastada ja lahendada ootamatuid olukordi. Tõenduspõhise koolituse kontseptsiooni eesmärk on maksimeerida õppimist ja piirata formaalset kontrolli.

(5)

Seepärast tuleks komisjoni määrust (EL) nr 965/2012 muuta vastavalt ICAO dokumendile nr 9995 „Tõenduspõhise koolituse juhend“, et kehtestada nõuded tõenduspõhise koolituse kava läbiviimise, kontrolli ja hindamise suhtes ning võimaldada ametiasutustel heaks kiita tõenduspõhise koolituse põhitase, millega asendatakse varasemad kontrollid, st käitaja korraldatav lennuoskuse tasemekontroll ja lennuoskuse tasemekontroll. See võimaldab kohaldada ühtset lähenemisviisi käitaja juures korraldatavate korduvkoolituste suhtes.

(6)

COVID-19 pandeemia mõjutas oluliselt liikmesriikide ja lennundussektori suutlikkust teha ettevalmistusi mitme hiljuti vastu võetud rakendusmääruse kohaldamiseks lennuohutuse valdkonnas.

(7)

Komisjoni määrusega (EL) nr 965/2012 on ette nähtud, et hiljemalt 1. jaanuariks 2021 tuleb paigaldada ja kasutusele võtta kabiini helisalvestusseadmed (CVR, mille salvestusaeg on 25 tundi). Selleks et vältida ebaproportsionaalset finantskoormust õhusõidukite käitajatele ja selliste lennukite tootjatele, mille tarnimine käitajatele oli kavandatud enne 1. jaanuari 2021, kuid mille seejärel katkestas COVID-19 pandeemia, tuleks selle nõude kohaldamine edasi lükata.

(8)

Amet on kindlaks teinud, et põhjenduses 7 osutatud nõude kohaldamist on võimalik piiratud aja võrra edasi lükata ilma lennundusohutust kahjustamata.

(9)

Amet on ette valmistanud rakenduseeskirjade eelnõu ja esitanud selle koos arvamusega nr 08/2019 (3) komisjonile kooskõlas määruse (EL) 2018/1139 artikli 75 lõike 2 punktidega b ja c ning artikli 76 lõikega 1.

(10)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2018/1139 artikli 127 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 965/2012 muutmine

Määruse (EL) nr 965/2012 I, II ja III lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 9. detsember 2020

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1)  ELT L 212, 22.8.2018, lk 1.

(2)  Komisjoni 5. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 965/2012, millega kehtestatakse lennutegevusega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (ELT L 296, 25.10.2012, lk 1).

(3)  https://www.easa.europa.eu/document-library/opinions

LISA

Komisjoni määruse (EL) nr 965/2012 I, II ja III lisa muudetakse järgmiselt.

(1)

I lisa muudetakse järgmiselt:

 

lisatakse järgmised mõisted:

„23a.

„pädevus“ – inimvõimete mõõde, mida kasutatakse tööülesannete eduka täitmise usaldusväärseks prognoosimiseks ning mis avaldub ja on jälgitav käitumise kaudu, mis mobiliseerib asjakohased teadmised, oskused ja hoiakud, et sooritada toiminguid või täita ülesandeid kindlaksmääratud tingimustel;

23b.

„pädevuspõhine koolitus“ – hindamis- ja koolitusprogrammid, mida iseloomustab tulemustele orienteeritus, rõhuasetus toimivusstandarditele ja nende mõõtmisele ning koolituse arendamine vastavalt kindlaksmääratud toimivusstandarditele;

23c.

„pädevusraamistik“ – kõikide kindlaksmääratud pädevuste kogum, mida arendatakse, õpetatakse ja hinnatakse käitaja tõenduspõhise koolituse kava raames, kasutades lennutegevusega seotud stsenaariume, ja mis on piisavalt laiaulatuslik, et valmistada piloote ette nii prognoositavateks kui ka ettenägematuteks ohtudeks ja vigadeks;

42d.

„tõenduspõhise koolituse moodul“ – kvalifitseeritud lennutreeningseadmel toimuvate koolituskursuste kombinatsioon kolmeaastase korduvhindamise ja -koolituse raames;

47a.

„registreerimine“ – käitaja haldustoiming, mille tulemusel piloot osaleb käitaja tõenduspõhise koolituse kavas;

47b.

„registreerunud piloot“ – piloot, kes osaleb tõenduspõhise koolituse jätkuõppe kavas;

47c.

„lähenemise liikide samaväärsus“ – kõik lähenemise liigid, mis nõuavad ka pädevalt meeskonnalt täiendavaid jõupingutusi, olenemata sellest, kas neid kasutatakse tõenduspõhise koolituse moodulites või mitte;

47d.

„rikete võrdväärsus“ - kõik rikked, mis nõuavad ka pädevalt meeskonnalt täiendavaid jõupingutusi, olenemata sellest, kas neid kasutatakse tõenduspõhise koolituse moodulites või mitte;

47e.

„hindamisetapp“ – üks tõenduspõhise koolituse mooduli etappidest, mis kujutab endast liinilennustsenaariumi, mis esindab käitaja keskkonda ja mis hõlmab üht või mitut juhtumit, mille alusel hinnatakse kindlaksmääratud pädevusraamistiku põhielemente;

47f.

„tõenduspõhine koolitus“ – operatiivandmetel põhinev hindamine ja koolitus, mida iseloomustab piloodi üldise suutlikkuse arendamine ja hindamine erinevates pädevusvaldkondades (pädevusraamistik), mitte üksikute sündmuste või manöövrite tulemuslikkuse mõõtmine;

69b.

„kohapealne väljaõpe“ – tehnika, mida kasutatakse manöövrite või stsenaariumipõhise koolituse etapis, mille raames on instruktoritel võimalik:

(a)

anda ühele piloodile lihtsaid juhiseid või

(b)

sooritada eelnevalt kindlaksmääratud harjutusi piloodiistmel piloteeriva piloodi või jälgiva piloodina:

1)

tehnika demonstreerimiseks ja/või

2)

teise piloodi sekkumise või temapoolse suhtluse esile kutsumiseks;

69c.

„hinnete kooskõla“ – erinevate tõenduspõhise koolituse instruktorite antud hinnete järjepidevus või stabiilsus, mis annab hinnangu(-d) selle kohta, kui homogeensed või konsensuslikud on instruktorite (hindajate) antud pädevusmärked;

72a.

„liinilennustsenaarium“ – hindamine ja koolitus, mis hõlmab liinilende esindavate stsenaariumide realistlikku, „reaalajas toimuvat“ ja täielikku simulatsiooni;

76b.

„manöövrikoolituse etapp“ – tõenduspõhise koolituse mooduli etapp, mille jooksul on meeskonnal õhusõiduki põlvkonnast sõltuvalt aega harjutada ja parandada peamiselt psühhomotoorsetele oskustele tuginevate harjutuste sooritust, läbides etteantud lennutrajektoori või sooritades etteantud harjutuse etteantud tulemusega;

76c.

„tõenduspõhise koolituse segakava“ – punkti ORO.FC.230 kohane käitaja jätkuõppe- ja kontrollikava, millest osa on ette nähtud EBT rakendamiseks, kuid mis ei asenda määruse (EL) nr 1178/2011 I lisa (FCL-osa) 9. liite kohaseid lennuoskuse tasemekontrolle;

98a.

„pädev“ – tõendanud vajalikke oskusi, teadmisi ja hoiakuid, mis on nõutavad kindlaksmääratud ülesannete täitmiseks ettenähtud standardi kohaselt;

105b.

„stsenaariumipõhine koolitusetapp“ – tõenduspõhise koolituse mooduli etapp, milles keskendutakse pädevuste arendamisele, kui piloot on saanud koolituse, et maandada asjaomase õhusõidukipõlvkonna juures kindlaks tehtud kõige kaalukamaid riske. See peaks hõlmama konkreetse käitaja ohtude ja vigade haldamist liinilennu reaalajakeskkonnas;“

(2)

II lisa (ARO-osa) muudetakse järgmiselt:

 

lisatakse punkt ARO.OPS.226:

„ARO.OPS.226 Tõenduspõhise koolituse kavade heakskiitmine ja järelevalve

(a)

Kui pädev asutus kiidab tõenduspõhise koolituse kava heaks, peavad inspektorid saama kvalifikatsiooni ja väljaõppe tõenduspõhise koolituse põhimõtete, kohaldamis- ja heakskiitmismenetluste ning pideva järelevalve alal.

(b)

Pädev asutus hindab ja kontrollib tõenduspõhise koolituse kava ning protsesse, millega toetatakse tõenduspõhise koolituse kava rakendamist ja selle tulemuslikkust.

(c)

Tõenduspõhise koolituse kava heakskiitmise taotluse saamisel teeb pädev asutus järgmist:

(1)

tagab esimese astme puuduste kõrvaldamise valdkondades, millega toetatakse tõenduspõhise koolituse kava kohaldamist;

(2)

hindab käitaja suutlikkust toetada tõenduspõhise koolituse kava rakendamist. Arvesse võetakse vähemalt järgmisi elemente:

(i)

käitaja juhtimissüsteemi valmisolek ja suutlikkus valdkondades, millega toetatakse tõenduspõhise koolituse kava rakendamist, eelkõige lennumeeskonna koolituse vallas;

(ii)

käitaja tõenduspõhise koolituse kava sobivus – tõenduspõhise koolituse kava peab vastama käitaja suurusele ning tema tegevuse laadile ja keerukusele, võttes arvesse selle tegevusega kaasnevaid ohte ja olemuslikke riske;

(iii)

käitaja andmete säilitamise süsteemi piisavus, eelkõige lennumeeskonna koolitus-, kontrolli- ja kvalifikatsiooniandmete seisukohast ning punkti ORO.GEN.220 ja punkti ORO.MLR.115 alapunktide c ja d kohaselt;

(iv)

käitaja hindamissüsteemi sobivus pilootide pädevuste hindamiseks;

(v)

tõenduspõhise koolituse kavaga seotud juhendajate ja muude töötajate pädevus ning kogemused tõenduspõhise koolituse kava rakendamist toetavate protsesside ja protseduuride kasutamisel ning

(vi)

käitaja tõenduspõhise koolituse rakenduskava ja tõenduspõhise koolituse kava toetav ohutusriski hinnang, et näidata, kuidas on võimalik saavutada praeguse koolitusprogrammiga samaväärne ohutustase.

(d)

Pädev asutus kiidab tõenduspõhise koolituse kava heaks, kui hindamisel jõutakse järeldusele, et on tagatud vastavus vähemalt punktide ORO.FC.146, ORO.FC.231 ja ORO.FC.232 nõuetele.

(e)

Ilma et see piiraks punkti ARO.GEN.120 alapunktide d ja e kohaldamist, teavitab pädev asutus ametit, kui ta alustab tõenduspõhise koolitusega seotud nõuete täitmise alternatiivsete meetodite hindamist.“

(3)

III lisa (ORO-osa) muudetakse järgmiselt:

(a)

punkt ORO.FC.145 asendatakse järgmisega:

„ORO.FC.145 Koolitus, kontroll ja hindamine

(a)

Kogu käesolevaga alajaoga ette nähtud koolitus, kontroll ja hindamine toimub vastavalt käitaja poolt lennutegevuskäsiraamatus kehtestatud koolitusprogrammidele ja -kavadele.

(b)

Koolitusprogrammide ja -kavade kehtestamisel lisab käitaja asjaomastele koolitusprogrammidele ja -kavadele asjakohased elemendid, mis on kindlaks määratud määruse (EL) nr 748/2012 kohaselt kehtestatud käitussobivuse andmete kohustuslikus osas.

(c)

Ärilise lennutranspordi korral peab koolitus- ja kontrolliprogrammid, sealhulgas koolituskavad ja konkreetsete lennutreeningseadmete (FSTD) kasutamise heaks kiitma pädev asutus.

(d)

Lennutreeningseade (FSTD) peab võimalikult täpselt kujutama käitaja kasutatavat õhusõidukit. Lennutreeningseadme (FSTD) ja õhusõiduki erinevusi kirjeldatakse ja käsitletakse vastavalt vajadusele tutvustuse või koolituse raames.

(e)

Käitaja peab kehtestama süsteemi lennutreeningseadme (FSTD) muudatuste nõuetekohaseks järelevalveks ning tagama, et muudatused ei mõjutaks koolitusprogrammide nõuetekohasust.“;

(b)

lisatakse punkt ORO.FC.146:

„ORO.FC.146 Koolitus-, kontrolli- ja hindamistöötajad

(a)

Kogu käesolevaga alajaoga ette nähtud koolitust, kontrolli ja hindamist viivad läbi nõuetekohase kvalifikatsiooniga töötajad.

(b)

Töötajad, kes viivad läbi lennutreeninguid, lennutreeningseadmetega seotud koolitusi ning asjaomaseid kontrolle, peavad omama määruse (EL) nr 1178/2011 I lisa (FCL-osa) kohast kvalifikatsiooni.

(c)

Tõenduspõhise koolituse kava hindamist ja koolitamist läbi viivad töötajad peavad:

1)

omama I lisa (FCL-osa) kohast instruktori- või kontrollpilooditunnistust;

2)

läbima käitaja tõenduspõhise koolituse instruktori standardimisprogrammi. See hõlmab esialgset standardimisprogrammi ja korduvat standardimisprogrammi.

Pärast käitaja tõenduspõhise koolituse instruktori esialgse standardimisprogrammi läbimist kvalifitseerub instruktor viima läbi EBT tõenduspõhise koolituse praktilist hindamist.

(d)

Ilma et see piiraks alapunkti b kohaldamist, viib liiniga seotud pädevuse hindamise läbi tõenduspõhise koolituse mõistetes ja pädevuse hindamises standarditud käitaja poolt nimetatud sobiva kvalifikatsiooniga õhusõiduki kapten (liinilennu hindaja).“;

(c)

lisatakse punkt ORO.FC.231:

„ORO.FC.231 Tõenduspõhine koolitus

a)

TÕENDUSPÕHISE KOOLITUSE KAVA

(1)

Käitaja võib asendada punkti ORO.FC.230 nõuete täitmise pädeva asutuse poolt heaks kiidetud sobiva tõenduspõhise koolituse kava koostamise, rakendamise ja haldamisega.

Käitaja tõendab oma suutlikkust toetada tõenduspõhise koolituse kava (sealhulgas rakenduskava) rakendamist ja hindab ohutusriske, näidates, kuidas saavutatakse samaväärne ohutustase.

(2)

Tõenduspõhise koolituse kava peab:

(i)

vastama käitaja suurusele ning tema tegevuse laadile ja keerukusele, võttes arvesse selle tegevusega kaasnevaid ohte ja olemuslikke riske;

(ii)

tagama pilootide pädevuse, hinnates ja arendades pilootide pädevusi, mis on vajalikud õhusõiduki ohutuks, tulemuslikuks ja tõhusaks käitamiseks;

(iii)

tagama, et iga piloot läbib punkti ORO.FC.232 kohaselt välja töötatud hindamis- ja koolitusteemad;

(iv)

sisaldama vähemalt kuut tõenduspõhise koolituse moodulit, mis läbitakse kolmeaastase programmi jooksul; iga tõenduspõhise koolituse moodul peab koosnema hindamis- ja koolitusetapist. Tõenduspõhise koolituse mooduli kehtivusaeg on 12 kuud;

(A)

Hindamisetapp hõlmab liinilennustsenaariumi (või stsenaariume), et hinnata kõiki pädevusi ja teha kindlaks individuaalsed koolitusvajadused.

(B)

Koolitusetapp koosneb järgmistest osadest:

(a)

manöövrikoolitusetapp, mis hõlmab teatavate kindlaksmääratud manöövritega seotud oskuste omandamist;

(b)

stsenaariumipõhine koolitusetapp, mis hõlmab liinilennustsenaariumi (või stsenaariume), et arendada pädevusi ja täita individuaalsed koolitusvajadused.

Koolitusetapp viiakse läbi õigeaegselt pärast hindamisetappi.

(3)

Käitaja tagab, et iga tõenduspõhise koolituse kavas osalev piloot läbiks:

(i)

tüübipädevuse kehtivusajal vähemalt kaks tõenduspõhise koolituse moodulit, mida eraldab vähemalt kolme kuu pikkune ajavahemik. Tõenduspõhise koolituse moodul on läbitud, kui:

(A)

selle tõenduspõhise koolituse mooduli puhul on läbitud tõenduspõhise koolituse kava sisu (piloot on läbinud hindamis- ja koolitusteemad) ning

(B)

kõigi vaadeldud pädevuste puhul on tõendatud nõutavat tulemuslikkuse taset;

(ii)

liiniga seotud pädevuse hindamised ning

(iii)

maapealne koolitus.

(4)

Käitaja koostab tõenduspõhise koolituse instruktori standardimis- ja vastavuse tagamise programmi, et tagada tõenduspõhise koolituse kava instruktorite nõuetekohane kvalifikatsioon oma ülesannete täitmiseks.

(i)

Selle programmi peavad läbima kõik instruktorid.

(ii)

Käitaja kasutab vastavuse hindamiseks asjakohaseid meetodeid ja mõõdikuid.

(iii)

Käitaja tõendab, et instruktorite vastavus oleks piisav.

(5)

Tõenduspõhise koolituse kava võib sisaldada erandolukorra protseduure ettenägematute asjaolude puhuks, mis võivad mõjutada tõenduspõhise koolituse moodulite esitamist. Käitaja tõendab nende protseduuride vajalikkust. Protseduuridega tagatakse, et piloot ei jätka liinilende, kui vaadeldud tulemuslikkuse tase jäi allapoole minimaalset nõutavat taset. Protseduurid võivad hõlmata järgmist:

(i)

muu ajavahemik tõenduspõhise koolituse moodulite vahel ning

(ii)

tõenduspõhise koolituse mooduli etappide teistsugune järjestus.

b)

PÄDEVUSRAAMISTIK

Käitaja kasutab pädevusraamistikku tõenduspõhise koolituse kava kõikide hindamis- ja koolitusaspektide puhul. Pädevusraamistik:

(1)

on terviklik, täpne ja kasutatav;

(2)

hõlmab ohutuks, tulemuslikuks ja tõhusaks käitamiseks vajalikke vaadeldavaid käitumisviise;

(3)

sisaldab kindlaksmääratud kogumit pädevusi, nende kirjeldusi ja nendega seotud vaadeldavaid käitumisviise.

c)

KOOLITUSSÜSTEEMI TULEMUSLIKKUS

1)

Tõenduspõhise koolituse süsteemi tulemuslikkust mõõdetakse ja hinnatakse tagasisideprotsessi abil, et:

(i)

käitaja tõenduspõhise koolituse kava valideerida ja seda täpsustada;

(ii)

veenduda, et käitaja tõenduspõhise koolituse kavaga arendatakse pilootide pädevusi.

(2)

Tagasisideprotsess lisatakse käitaja juhtimissüsteemi.

(3)

Käitaja töötab välja tõenduspõhise koolituse andmekaitsekorra.

d)

HINDAMISSÜSTEEM

(1)

Käitaja kasutab pilootide pädevuste hindamiseks hindamissüsteemi. Hindamissüsteem tagab:

(i)

piisava üksikasjalikkuse individuaalse tulemuslikkuse täpse ja kasuliku mõõtmise võimaldamiseks;

(ii)

iga pädevuse jaoks tulemuslikkuse kriteeriumi ja skaala koos punktiga, mis määrab kindlaks liinilendude käitamiseks nõutava minimaalse vastuvõetava taseme. Käitaja töötab välja protseduurid piloodi madala tulemuslikkuse tõstmiseks;

(iii)

andmetervikluse;

(iv)

andmeturbe.

(2)

Käitaja kontrollib kriteeriumidel põhineva süsteemi alusel korrapäraselt hindamissüsteemi täpsust.

e)

SOBIVAD TREENINGSEADMED JA KÄITAJA TÕENDUSPÕHISE KOOLITUSE KAVA LÄBIMISEKS VAJALIKUD TUNNID

1)

Tõenduspõhise koolituse iga moodul viiakse läbi piisava kvalifikatsioonitasemega lennutreeningseadmel, et tagada hindamis- ja koolitusteemade nõuetekohane esitamine.

2)

Käitaja tagab piisava hulga tunde sobival lennutreeningseadmel, et piloodil oleks võimalik läbida käitaja tõenduspõhise koolituse kava. Tõenduspõhise koolituse kava mahu kindlaksmääramise kriteeriumid on järgmised:

(i)

maht vastab tõenduspõhise koolituse kava ulatusele ja keerukusele;

(ii)

maht on tõenduspõhise koolituse kava läbimiseks piisav;

(iii)

mahuga tagatakse, et tõenduspõhise koolituse kava oleks tulemuslik, võttes arvesse ICAO, ameti ja pädeva asutuse soovitusi;

(iv)

maht vastab kasutatavate treeningseadmete tehnoloogiale.

f)

RIKETE VÕRDVÄÄRSUS

(1)

Iga pilooti hinnatakse ja koolitatakse õhusõiduki süsteemide rikete haldamise vallas.

(2)

Õhusõiduki süsteemide rikked, mis nõuavad ka pädevalt meeskonnalt täiendavaid jõupingutusi, süstematiseeritakse järgmiste näitajate alusel:

(i)

kiireloomulisus;

(ii)

keerukus;

(iii)

õhusõiduki juhitavuse halvenemine;

(iv)

mõõteriistade rike;

(v)

tagajärgede haldamine.

(3)

Iga piloot parandab vähemalt ühe rikke iga omaduse kohta sagedusega, mis on kindlaks määratud hindamis- ja koolitusteemade tabelis.

(4)

Ühe rikke haldamisel tõendatud pädevust käsitatakse samaväärsena muude samade omadustega rikete haldamisel tõendatud pädevusega.

g)

LENNUTEGEVUSEGA SEOTUD LÄHENEMISE LIIKIDE SAMAVÄÄRSUS

(1)

Käitaja tagab, et iga piloot saab regulaarset koolitust lennutegevusega seotud lähenemise liikide ja meetodite kasutamise kohta.

(2)

Kõnealune koolitus hõlmab lähenemise liike, mis nõuavad ka pädevalt meeskonnalt täiendavaid jõupingutusi.

(3)

Kõnealune koolitus hõlmab lähenemise liike, mille puhul on vastavalt käesoleva määruse V lisale (SPA-osa) nõutav eriluba.

h)

LIINIGA SEOTUD PÄDEVUSE HINDAMINE

1)

Iga piloot läbib õhusõidukil korrapäraselt liiniga seotud pädevuse hindamise, et tõendada lennutegevuskäsiraamatus kirjeldatud tavapäraste liinilendude ohutut, tulemuslikku ja tõhusat läbiviimist.

2)

Liiniga seotud pädevuse hindamise kehtivusaeg on 12 kuud;

3)

Tõenduspõhise koolituse heakskiidu saanud käitaja võib pädeva asutuse loal pikendada liiniga seotud pädevuse kehtivust:

i)

kas kaks aastat, läbides riskihindamise;

ii)

või kolm aastat, osaledes liinilendude seire tagasiside andmise protsessis, mille raames tuvastatakse käitamist ähvardavad ohud, minimeeritakse selliste ohtude riske ja rakendatakse meetmeid käitamisel esinevate inimeksimuste ohjamiseks.

4)

Liiniga seotud pädevuse edukaks hindamiseks tõendab piloot nõutavat tulemuslikkuse taset kõigi vaadeldud pädevuste puhul.

i)

MAAPEALNE KOOLITUS

1)

Iga piloot läbib iga 12 kalendrikuu järel:

(i)

maapealse tehnilise koolituse;

(ii)

õhusõiduki pardal oleva kogu avarii- ja ohutusvarustuse asukoha ja kasutamise hindamise ja koolituse.

2)

Käitaja võib pädeva asutuse loal ja riskihindamise läbimise korral pikendada õhusõiduki pardal oleva kogu avarii- ja ohutusvarustuse asukoha ning kasutamisega seotud hindamise ja koolituse kehtivusaega 24 kuuni.“;

(d)

lisatakse punkt ORO.FC.232:

„ORO.FC.232 Tõenduspõhise koolituse kava hindamis- ja koolitusteemad

(a)

Käitaja tagab, et iga piloot läbib hindamis- ja koolitusteemad.

(b)

Hindamis- ja koolitusteemad:

(1)

põhinevad ohutus- ja operatiivandmetel, mida kasutatakse pilootide koolituse täiustamiseks ja prioriteetide seadmiseks, et suunata sobivate tõenduspõhise koolituse kavade koostamist;

(2)

leiavad kindlaksmääratud sagedusega aset kolmeaastase ajavahemiku jooksul;

(3)

vastavad õhusõidukitüübile või -variandile, millega piloot lendab.“;

(e)

punkti ORO.FC.235 alapunkt a asendatakse järgmisega:

„ORO.FC.235 Piloodi kvalifikatsioon töötamiseks mõlemal piloodikohal

a)

Kaptenid, kelle tööülesanded nõuavad töötamist mõlemal piloodikohal ja teise piloodi ülesannete täitmist, ning koolitus- või kontrolliülesandeid täitvad kaptenid peavad läbima lisakoolituse ja kontrolli vastavalt lennutegevuskäsiraamatu sätetele. Kontrolli võib läbi viia koos punkti ORO.FC.230 alapunktis b sätestatud ning käitaja korraldatava lennuoskuse tasemekontrolliga või punktis ORO.FC.231 sätestatud tõenduspõhise koolituse kavaga.“

(4)

IV lisa (CAT-osa) muudetakse järgmiselt:

 

punkti CAT.IDE.A.185 alapunkti c alapunkt 1 asendatakse järgmisega:

(1)

„eelnenud 25 tunni jooksul, kui tegemist on lennukiga, mille maksimaalne sertifitseeritud stardimass (MCTOM) on üle 27 000 kg ja mille esmane individuaalne lennukõlblikkussertifikaat (CofA) on välja antud 1. jaanuaril 2022 või pärast seda, või“.

(5)

VI lisa (NCC-osa) muudetakse järgmiselt:

 

punkti NCC.IDE.A.160 alapunkti b alapunkt 1 asendatakse järgmisega:

(1)

„eelnenud 25 tunni jooksul, kui tegemist on lennukiga, mille maksimaalne sertifitseeritud stardimass (MCTOM) on üle 27 000 kg ja mille esmane individuaalne lennukõlblikkussertifikaat (CofA) on välja antud 1. jaanuaril 2022 või pärast seda, või“.

(6)

VIII lisa (SPO-osa) muudetakse järgmiselt:

 

punkti SPO.IDE.A.140 alapunkti b alapunkt 1 asendatakse järgmisega:

„1)

eelnenud 25 tunni jooksul, kui tegemist on lennukiga, mille maksimaalne sertifitseeritud stardimass (MCTOM) on üle 27 000 kg ja mille esmane individuaalne lennukõlblikkussertifikaat (CofA) on välja antud 1. jaanuaril 2022 või pärast seda, või“.
Top