„3)

andma ühe või mitu järgmistest: load, juhised või vajalik teave kokkupõrgete vältimiseks ja lennuliikluse kiirendamiseks, tagades samas korrapärase liiklusvoo;“

a)

sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„Välja arvatud paralleelsete või peaaegu paralleelsete lennuradade käitamise korral, nagu on osutatud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/373 (*1) IV lisa punktis ATS.TR.255, või kui lennuväljade läheduses on võimalik hajutusmiinimumi vähendada, peab lennujuhtimisüksus saavutama hajutatuse, kasutades selleks vähemalt ühte järgmistest võimalustest:

(*1)  (*) Komisjoni 1. märtsi 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/373, millega sätestatakse lennuliikluse korraldamise teenuste ja aeronavigatsiooniteenuste osutajate ning muude lennuliikluse korraldamise võrgustiku funktsioonide suhtes ja kõigi nende järelevalve suhtes kohaldatavad ühisnõuded ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 482/2008, rakendusmäärused (EL) nr 1034/2011, (EL) nr 1035/2011 ja (EL) 2016/1377 ning muudetakse määrust (EL) nr 677/2011 (ELT L 62, 8.3.2017, lk 1).“;"

b)

alapunkt 1 asendatakse järgmisega:

1)

õhusõiduk lendab samal kõrgusel otse teise õhusõiduki taga või vähem kui 300 m (1 000 jalga) sellest allpool;

2)

mõlemad õhusõidukid kasutavad sama rada või paralleelseid radu, mis on teineteisele lähemal kui 760 m (2 500 jalga);

3)

õhusõiduki trajektoor lõikub pärast teise õhusõiduki möödumist teise õhusõiduki trajektooriga samal kõrgusel või vähem kui 300 m (1 000 jalga) sellest allpool.

„6)

Radarkursside andmisel või selliste otsemarsruutide määramisel, mis ei sisaldu lennuplaanis ja mis viivad IFR-lennu väljapoole avaldatud ATS-marsruuti, annab ATS-järelevalveteenust osutav lennujuhtimisüksus load, nii et igal ajal on olemas ettenähtud vahemaa takistustest, kuni õhusõiduk jõuab punkti, kus lendur liitub uuesti lennuplaani marsruudiga või ühineb avaldatud ATS-marsruudiga või instrumentaallähenemise protseduuriga.“;

„5)

muud vajalikud juhised või muu teave, näiteks lennuliiklusvoo juhtimise kohase väljalennuaja, kui see on asjakohane, lähenemis- või väljalennumanöövrite, side ja lennujuhtimisüksuse loa aegumise aja kohta.“;

i)

alapunkt 3 asendatakse järgmisega:

ii)

alapunkti 5 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„Kui õhusõidukile on antud maandumisluba või kui õhusõidukit on teavitatud, et lennuinfoteenindusega lennuvälja lennurada on maandumiseks vaba ja õhusõiduk lõpetab lähenemisprotseduuri lennuvälja kõrgustasandi õhurõhunäidu (QFE) abil, väljendatakse selle õhusõiduki vertikaalsuunalist asukohta lennuvälja kõrgustasandina selle lennuetapi jooksul, kus QFE kasutamine on lubatud, välja arvatud juhul, kui seda väljendatakse kõrgusena raja läve kohal:“;

i)

lisatakse järgmised alapunktid 7 ja 8:

ii)

teine lõik jäetakse välja;

i)

alapunkt 3 asendatakse järgmisega:

ii)

lisatakse alapunkt 4:

„d)

Lendudele osutatav lennuinfoteenus hõlmab lisaks alapunktides a ja b esitatud teabele ka teabe edastamist järgmise kohta:

i)

edastab õhusõidukile kõik ajakohastamist vajavad andmed;

ii)

juhendab õhusõidukit, et see hangiks ajakohase ATIS-teabe.“;

1)

pakkumaks vaba kanalit avarii- või hädaolukorras õhusõiduki ja maapealse jaama vahel, kui tavalisi kanaleid kasutavad teised õhusõidukid;

2)

pakkumaks hädaolukorra tekkimisel õhusõiduki ja lennuväljade vahel VHF-teadete kanalit, mida rahvusvaheliste lennuteenuste puhul tavaliselt ei kasutata;

3)

pakkumaks tavalist VHF-teadete kanalit kas tsiviil- või sõjalise õhusõiduki ning selle õhusõiduki teeninduse ja maapealsete teeninduste vahel, kes osalevad ühistes otsimis- ja päästeoperatsioonides, enne kui vajaduse korral lülitutakse asjakohasele sagedusele;

4)

pakkumaks õhk-maa-õhk-sidet õhusõidukiga, kui õhusõiduki varustuse rikke tõttu ei saa tavalisi kanaleid kasutada;

5)

pakkumaks kanalit avariimajakate tööks ja sidepidamiseks päästevahendi ning otsimis- ja päästeoperatsioonides osaleva õhusõiduki vahel;

6)

kui tsiviilõhusõiduki lendu sekkutakse tunnistamise eesmärgil, pakub ühist VHF-kanalit tsiviilõhusõiduki ja tunnistava õhusõiduki vaheliseks või tunnistamist juhtivate üksuste vaheliseks ja tsiviil- või tunnistava õhusõiduki ja lennuliiklusteeninduse üksuste vaheliseks sidepidamiseks.“;

„8)

purske-eelne vulkaaniline tegevus või vulkaanipurse või“;

„9)

raja pidurdusefektiivsus ei ole nii hea, kui on märgitud.“

I LISA –

II LISA –

A ALAJAGU –

B ALAJAGU –

C ALAJAGU –

1. liide –

III LISA –

A ALAJAGU –

B ALAJAGU –

C ALAJAGU –

D ALAJAGU –

1. liide –

IV LISA –

A ALAJAGU –

1. JAGU –

2. JAGU –

3. JAGU –

4. JAGU –

5. JAGU –

B ALAJAGU –

1. JAGU –

2. JAGU –

3. JAGU –

4. JAGU –

V LISA –

A ALAJAGU –

1. JAGU –

2. JAGU –

1. peatükk –

2. peatükk –

3. peatükk –

4. peatükk –

5. peatükk –

6. peatükk –

B ALAJAGU –

1. JAGU –

2. JAGU –

1. peatükk –

2. peatükk –

3. peatükk –

4. peatükk –

5. peatükk –

6. peatükk –

1. liide –

2. liide –

3. liide –

4. liide –

5A liide –

5B liide –

6. liide –

7. liide –

8. liide –

VI LISA –

A-ALAJAGU –

1. JAGU –

2. JAGU –

3. JAGU –

1. peatükk –

2. peatükk –

4. JAGU –

5. JAGU –

6. JAGU –

B-ALAJAGU –

1. JAGU –

2. JAGU –

3. JAGU –

1. peatükk –

2. peatükk –

4. JAGU –

5. JAGU –

1. liide –

2. liide –

3. liide –

4. liide –

VII LISA –

A-ALAJAGU –

1. JAGU –

2. JAGU –

B ALAJAGU –

1. JAGU –

VIII LISA –

A-ALAJAGU –

1. JAGU –

B ALAJAGU –

1. JAGU –

IX LISA –

X LISA –

1. JAGU –

XI LISA –

A ALAJAGU –

1. JAGU –

B ALAJAGU –

1. JAGU –

1. liide –

XII LISA –

1. JAGU –

XIII LISA –

A ALAJAGU —

1. JAGU –

2. JAGU –

3. JAGU –

4. JAGU –

1. liide –

2. liide –

3. liide –

4. liide –

„6)

„lennuvälja lennuinfoteenus (AFIS)“ – lennuinfoteenus lennuväljaliikluses osalejatele, mida pakub spetsiaalne lennuliiklusteenuste osutaja;“

„19)

„AIRMET-teade“ – meteoroloogiateenistuse väljastatud teave marsruudil esinevate või prognoositavate kindlaksmääratud ilmastikunähtuste kohta, mis võivad mõjutada õhusõidukite käitamise ohutust väikestel kõrgustel, ja nende nähtuste arengu kohta ajas ja ruumis, mis ei sisaldu vastava lennuinfopiirkonna või alampiirkonna prognoosis lendude jaoks väikestel kõrgustel;“

„71)

„meteoroloogiateenistus“ (MWO) – teenistus, kes jälgib kindlaksmääratud vastutusalas lennutegevust mõjutavaid ilmastikutingimusi ning annab üksikasjalikku teavet marsruudil esinevate või oodatavate ilmastiku- ja muude atmosfäärinähtuste kohta, mis võivad õhusõiduki käitamise ohutusele mõju avaldada;“

„93)

„SIGMET“ – meteoroloogiateenistuse teave marsruudil esinevate või prognoositavate ilmaga seotud ja muude atmosfäärinähtuste kohta, mis võivad mõjutada õhusõidukite käitamise ohutust, ning kõnealuste nähtuste arengu kohta ajas ja ruumis;“

„99)

„stardi-varulennuväli“ – varulennuväli, kuhu õhusõiduk saaks maanduda vahetult pärast starti tekkinud vajaduse korral, juhul kui lähtelennuvälja ei saa selleks kasutada;“

„108)

„ülemaailmne piirkondlike ilmaprognooside keskus (WAFC)“ – meteoroloogiakeskus, mille eesmärk on aeronavigatsioonilise fikseeritud teeninduse (AFS) internetipõhiste teenuste osana koostada ja edastada riikidele digitaalses vormis olulisi ilmaprognoose (SIGWX) ja prognoose ülemiste õhukihtide kohta;“

110)

„lähilennujuhtimisüksus“ – üksus, mille ülesandeks on lennuväljaliikluse juhtimine;

111)

„lennuväljaliiklus“ – kogu liiklus lennuvälja manööverdusalal ja kõik lennuvälja läheduses lendavad õhusõidukid. Lennuvälja läheduses lendavate õhusõidukitena käsitatakse muu hulgas (kuid mitte ainult) õhusõidukeid, mis sisenevad lennuväljaringi või väljuvad sealt;

112)

„lennuväljaring“ – lennuvälja läheduses lendavatele õhusõidukitele kehtestatud kujundiline lennuteekond;

113)

„aeronavigatsiooniline fikseeritud jaam“ – jaam aeronavigatsioonilises fikseeritud teeninduses;

114)

„maapealne navigatsioonituli“ – aeronavigatsioonilise abivahendina paigaldatud tuli, välja arvatud õhusõiduki tuli;

115)

„aeronavigatsiooniteabe ringkiri (AIC)“ – teade, mis sisaldab lennuohutuse, navigatsiooni või tehnika alast administratiivset või seadusandlikku informatsiooni, mis oma sisult ei täida NOTAM-ile esitatud nõudeid ja ei kuulu avaldamisele lennundusteabe kogumikus;

116)

„aeronavigatsiooniteabe haldamine (AIM)“ – aeronavigatsiooniteabe dünaamiline integreeritud haldamine tänu kontrollitud kvaliteediga aeronavigatsiooniliste andmete edastamisele ja vahetamisele koostöös kõigi osalistega;

117)

„aeronavigatsiooniteabe toode“ – aeronavigatsioonilised andmed ja aeronavigatsiooniteave, mis on esitatud digitaalsete andmekogumitena või standarditud esitusvormis paberil või elektroonilisel kandjal. Aeronavigatsiooniteabe tooted on muu hulgas järgmised:

118)

„lennundusteabe kogumik (AIP)“ – riigi poolt või volitusel avaldatud väljaanne, mis sisaldab lennunduse seisukohalt olulist aeronavigatsioonialast püsiteavet;

119)

„lennundusteabe kogumiku muudatus“ – lennundusteabe kogumikus sisalduva teabe püsimuudatus;

120)

„lennundusteabe kogumiku täiendus“ – lennundusteabe kogumikus sisalduva teabe ajutine muudatus, mis esitatakse spetsiaalsetel lehekülgedel;

121)

„aeronavigatsiooniteabe reguleerimine ja kontroll (AIRAC)“ – ühistel kehtivuskuupäevadel põhinev sellistest asjaoludest eelteavitamiseks mõeldud süsteem, mis tingivad vajaduse tegevustavasid märkimisväärselt muuta;

122)

„aeronavigatsiooniline mobiilteenindus“ – raadioside õhusõiduki ja lennuliiklussidejaama vahel või õhusõidukite omavaheline side, milles võivad osaleda ka päästevahendi raadiojaamad; aeronavigatsiooniline mobiilteenindus võib hõlmata ka avariisagedusel edastatavat sidet päästeparvedelt või avariimajakatelt;

123)

„lennuliiklussidejaam“ – maapealne jaam aeronavigatsioonilises mobiilteeninduses. Teatavatel juhtudel võib lennuliiklussidejaam asuda laeval või meres asuval platvormil;

124)

„aeronavigatsiooni-telekommunikatsioonijaam“ – mis tahes aeronavigatsioonilisel eesmärgil telekommunikatsiooniteenuseid osutav jaam;

125)

„lennuinfoteenusega lennuväli“ – lennuväli, millega seotud õhuruumis osutatakse lennuvälja lennuinfoteenust;

126)

„lennuinfoteenuse üksus“ – lennuinfo- ja häireteenuse osutamiseks loodud üksus;

127)

„õhusõidukitunnus“ – tähtede või numbrite rühm või nende kombinatsioon, mis on identne õhusõiduki kutsungiga või millest tuletatakse õhusõiduki kutsung, mida kasutatakse õhk-maa-õhk-raadiosides ja õhusõidukitunnusena lennuliiklusteeninduse maapealses sides;

128)

„õhk-maa-õhk-side“ – kahesuunaline raadioside õhusõiduki ja maapealsete sidesüsteemide vahel;

129)

„lennuliikluse nõustamisteenused“ – kindlaksmääratud mõõtmetega õhuruumis või ettenähtud marsruudil (nõustatav õhuruum) osutatav teenus, et tagada hajutus instrumentaallennureeglite järgi toimuvate lendude (IFR-lendude) plaani kohaselt käitatavate õhusõidukite vahel otstarbekas ulatuses;

130)

„lennujuhtimisüksuse luba“ ehk „ATC-luba“ – õhusõidukile antav luba liikumiseks lennujuhtimisüksuse määratud tingimustel;

131)

„lennujuhtimisüksuse juhised“ ehk „ATC-juhised“ – lennujuhtimisüksuse poolt piloodile antavad juhised konkreetse toimingu sooritamiseks;

132)

„lennujuhtimisüksus“ ehk „ATC-üksus“ – piirkondliku lennujuhtimiskeskuse, lähenemis- või lähilennujuhtimisüksuse üldnimetus;

133)

„ALERFA“ – häireseisundit tähistav koodsõna;

134)

„häireteenus“ – teenus, mille eesmärk on teatada asjaomastele organisatsioonidele otsingu- ja päästeabi vajavatest õhusõidukitest ning vajaduse korral abistada neid organisatsioone;

135)

„häireseisund“ – olukord, mida iseloomustab teadmine, et õhusõiduki või selle pardal olevate inimeste ohutus ei ole tagatud;

136)

„lähenemislennu juhtimise üksus“ – üksus, mille ülesanne on juhtida saabuvaid ja väljuvaid kontrollitavaid lende ühel või mitmel lennuväljal;

137)

„piirkondliku navigatsiooni marsruut“ – piirkondlikku navigatsiooni kasutada suutvatele õhusõidukitele loodud ATS-marsruut;

138)

„koondamine“ – protsess, millega koondatakse mitmest allikast pärinevad andmed andmebaasiks ja luuakse alus edasiseks töötlemiseks;

139)

„ATS-marsruut“ – lennuliiklusteenuste osutamisel liiklusvoo suunamiseks ette nähtud marsruut;

140)

„lennujuhtimise seireteenus (ATS-seireteenus)“ – otseselt ATS-seiresüsteemi vahenditega pakutav teenus;

141)

„lennujuhtimise seiresüsteem (ATS-seiresüsteem)“ – üldmõiste, mis tähendab lennujuhtimises õhusõidukite asukoha määramiseks kasutatavat süsteemi, milles teave saadakse üldsaatega automaatse sõltuva seire süsteemist (ADS-B), primaarradarilt (PSR), sekundaarradarilt (SSR), või mis tahes võrreldavat maapealset süsteemi, mis võimaldab tuvastada õhusõidukit;

142)

„üldsaatega automaatne sõltuv seire (ADS-B)“ – meetod, millega õhusõidukid, lennuvälja sõidukid ja teised objektid saavad andmesidekanali kaudu üldsaate režiimis automaatselt edastada või vastu võtta või edastada ja vastu võtta selliseid andmeid nagu tunnus, asukoht ja vastavalt vajadusele täiendavat teavet;

143)

„automaatse sõltuva seire leping (ADS-C)“ – vahend, mille abil vahetatakse andmesidekanali kaudu ADS-C lepingu tingimusi maapealse süsteemi ja õhusõiduki vahel ning millega määratakse kindlaks, missugused ADS-C kokkulepped aktiveeritakse ja missuguseid andmeid need sisaldavad;

144)

„lennuvälja automaatinfoteenindus (ATIS)“ – kehtiva rutiinse informatsiooni andmine saabuvatele ja väljuvatele õhusõidukitele automaatsaate abil ööpäev läbi või teatavas ajavahemikus;

145)

„lennuvälja andmekanaliga automaatinfoteenindus (D-ATIS)“ – ATISe edastamine andmesidekanali kaudu;

146)

„lennuvälja kõneteatega automaatinfoteenindus (Voice-ATIS)“ – ATISe edastamine pidevate ja korduvate kõnesaadetega;

147)

„üldsaade“ – aeronavigatsiooniga seotud sellise teabe edastamine, mis ei ole määratud mingile kindlale raadiojaamale või kindlatele -jaamadele;

148)

„pilvede kõrgus“–6 000 meetrist (20 000 jalast) allpool asetseva alumise, enam kui poolt taevast katva pilvekihi alapiiri püstvahemaa maa- või veepinnast;

149)

„loa piir“ – punkt, milleni kehtib õhusõidukile antud lennujuhtimisüksuse luba;

150)

„pilvede alumise piiri kõrgus“ – madalaima vaadeldava või prognoositava pilveosa alumise piiri kõrgus lennuvälja või käitamiskoha või ettenähtud lennupiirkonna läheduses, mida mõõdetakse üldjuhul lennuvälja kõrgustasandist või avamerelendude puhul keskmisest merepinnast;

151)

„täielikkus“ – usaldatavuse aste seoses sellega, et esitatakse kõik ettenähtud kasutuse toetamiseks vajalikud andmed;

152)

„usaldatavustase“ – tõenäosus, et parameetri tõene väärtus jääb selle väärtuse hinnangu lähedasse kindlasse vahemikku;

153)

„konverentsside“ – sidevahendid, mille abil saab sidet pidada korraga kolme või enama asukoha vahel;

154)

„lähiala“ – kontrollitav õhuruum, mis ulatub maapinnast kuni määratud piirkõrguseni;

155)

„kontrollitav lennuväli“ – lennuväli, kus osutatakse lennuväljaliiklusele lennujuhtimisteenust;

156)

„kontrollitav õhuruum“ – piiritletud õhuruum, kus lennujuhtimisteenust osutatakse vastavalt õhuruumi klassifikatsioonile;

157)

„kontrollitav lend“ – lennujuhtimisüksuse loal toimuv lend;

158)

„lennujuhi ja piloodi vaheline andmeside (CPDLC)“ – lennujuhi ja piloodi vaheline automatiseeritud infovahetus- ja juhtimissüsteem;

159)

„kriitiline ala“ – maapealseid instrumentaalse täppislähenemise seadmeid ümbritsev kindlaksmääratud suurusega ala, millel olevad sõidukid või õhusõidukid põhjustavad juhtsignaalide lubamatuid häireid;

160)

„reisilennukõrgus“ – lennukõrgus, millel toimub suurem osa lennust;

161)

„tsükkelkoodkontroll (CRC)“ – matemaatiline algoritm, mida kohaldatakse andmete digitaalse avaldise suhtes ja millega tagatakse teatav usaldusväärsuse tase, et andmed ei ole kaduma läinud ega muutunud;

162)

„ohuala“ – piiritletud õhuruum, milles võib teatavates ajavahemikes aset leida õhusõidukite liiklemist ohustav tegevus;

163)

„andmete täpsus“ – hinnangulise või mõõdetud väärtuse ja tegeliku väärtuse vastavuse aste;

164)

„andmekogumispind“ – kindlaksmääratud pind, mis on ette nähtud andmete kogumiseks takistuste või maastiku kohta;

165)

„andmete terviklikkus“ – kindluse aste, et aeronavigatsioonilised andmed ja nende arvuline väärtus ei ole pärast andmete loomist või lubatud muudatuste tegemist kaduma läinud ega muutunud;

166)

„andmeelement“ – täieliku andmekogumi üksik atribuut, millele on omistatud selle hetkeolekut määratlev väärtus;

167)

„andmeside“ – sidepidamisvorm teadete vahetamiseks andmesidekanali kaudu;

168)

„andmesidekanal-VOLMET (D-VOLMET)“ – kehtivate lennuvälja meteoroloogiliste ettekannete (METAR) ja lennuvälja meteoroloogiliste eriettekannete (SPECI), lennuvälja ilmaprognooside (TAF), SIGMET-teadete, SIGMET-teadetega hõlmamata, õhust tehtavate eriettekannete, ja kättesaadavuse korral AIRMET-teadete edastamine andmesidekanali kaudu;

169)

„andmete loomine“ – uute andmeelementide ja nendega seonduvate väärtuste loomine ning olemasolevate andmeelementide väärtuste muutmine või kustutamine;

170)

„andmetoote kirjeldus“ – üksikasjalik kirjeldus andmestikust või andmekogumite komplektist koos lisateabega, mis võimaldab seda luua ning teisele isikule tarnida ja teisel isikul kasutada;

171)

„andmekogum“ – selgelt piiritletav andmete kogum;

(172)

„alusandmed“ – suurus või suuruste kogum, mida kasutatakse viite või alusena muude suuruste arvutamisel;

173)

„DETRESFA“ – hädaseisundit tähistav koodsõna;

174)

„hädaseisund“ – olukord, mida iseloomustab põhjendatud veendumus, et õhusõidukit ja selles viibivaid isikuid ähvardab tõsine ja vahetu oht või et need vajavad kohest abi;

175)

„muu lennujuhtimisüksuse luba“ – luba, mille on õhusõidukile andnud lennujuhtimisüksus, mis ei ole parajasti seda õhusõidukit juhtiv üksus;

176)

„oluline liiklus“ – kontrollitav liiklus, mille suhtes lennujuhtimisteenusega kohaldatakse hajutatust, aga mida teatud kontrollitava lennuga seoses ei hajutata muu kontrollitava liikluse suhtes asjakohase hajutusmiinimumini;

177)

„oluline kohalik liiklus“ – manööverdusalal või selle lähedal olevad mis tahes õhusõidukid, sõidukid või töötajad või stardi- ja stardijärgse tõusu alal või lõpplähenemise alal esinev liiklus, mis võib asjaomasele õhusõidukile ohtlik olla;

178)

„arvestuslik saabumisaeg“ tähendab:

179)

„funktsioon“ – tegeliku maailma nähtuste abstraktsioon;

180)

„funktsiooni omadus“ – funktsiooni karakteristik, millel on nimi, andmeliik ja sellega seotud väärtuste domeen;

181)

„funktsiooni liik“ – ühiste atribuutidega tegeliku maailma nähtuste klass, mis moodustab funktsioonikataloogis klassifikatsiooni baastasandi;

182)

„lõpplähenemine“ – instrumentaallähenemisprotseduuri osa, mis:

183)

„lennuinfotsoon“ – määratletud mõõtmetega õhuruum, milles osutatakse lennuvälja lennuinfoteenust ja häireteenust lennuväljaliikluses osalejatele;

184)

„lennuprotseduuride kavandamise teenused“ – aeronavigatsiooni ohutuseks, korrapärasuseks ja tõhususeks vajalike lennuprotseduuride kavandamise, dokumenteerimise, valideerimise, säilitamise ja korrapärase läbivaatamise teenused;

185)

„lennuprotseduuride kavandaja“ – kvalifitseeritud isik, kes kavandab, dokumenteerib, valideerib ja säilitab andmeid lennuprotseduuride kohta ning vaatab neid korrapäraselt läbi;

186)

„lennuprotseduur“ – eelmääratletud lennumanöövrid, mis on pilootidele ette nähtud järgimiseks ning mis avaldatakse kas elektrooniliselt, prindituna või digitaalselt või mõlemal viisil. Lennuprotseduuri järgitakse kas vastavalt instrumentaallennureeglitele (IFR) või visuaallennureeglitele (VFR);

187)

„lennuplaan“ – õhusõiduki kavandatava lennu või lennu osa kohta lennuliiklusteenindusüksusele esitatav asjakohane teave;

188)

„nähtavus lennul“ – lennusuunaline nähtavus õhusõiduki kabiinist lennu ajal;

189)

„vorming“ – andmeüksuste, dokumentide ja failide struktuur, mis on korraldatud nii, et see vastaks standarditele, spetsifikaatidele või andmete kvaliteedi nõuetele;

190)

„geoid“ – Maa raskusjõuvälja ekvipotentsiaalpind, mis langeb kokku katkematult läbi mandrite kulgeva keskmise häirimata merepinna (MSL) tasemega;

191)

„geoidi hälve“ – geoidi vahemaa ülalpool (positiivne) või allpool (negatiivne) matemaatilist referentsellipsoidi;

192)

„glissaad“ – lõpplähenemisel õhusõiduki vertikaalsuunalise juhtimise jaoks määratud laskumisprofiil;

193)

„nähtavus maal“ – volitatud vaatleja või automaatsüsteemi teatatud nähtavus lennuväljal;

194)

„kurss“ – õhusõiduki pikitelje suund, mida väljendatakse üldjuhul kraadides põhjasuunast arvates (geograafiline, magnet-, kompassi- või tingkurss);

195)

„kopteriväljak“ – lennuväli või kindlaksmääratud ala, mis on osaliselt või täielikult ette nähtud helikopterite saabumiseks, väljumiseks ja maal liikumiseks;

196)

„terviklikkuse taseme liigitus“ – aeronavigatsiooniliste andmetega seotud liigitus, mille aluseks on rikutud andmete kasutamisest tulenev võimalik risk ning millega määratakse kindlaks rutiinsed, olulised ja kriitilised andmed;

197)

„rahvusvaheline NOTAM-büroo“ – büroo, mille liikmesriik on määranud rahvusvaheliste NOTAM-teadete vahetamiseks;

198)

„ootetähis“ – geograafiline asukoht, mis on ootetsooni protseduuri viitepunkt;

199)

„ootetsooni protseduur“ – eelnevalt kavandatud manööver, millega hoitakse õhusõiduki järgnevat luba oodates teatavas õhuruumis;

200)

„identimine“ – olukord, mis tekib teatud õhusõiduki asukoha kuvamisel kuvaril ja see asukoht on positiivselt tuvastatud;

201)

„instrumentaallennureeglid“ – reeglid, millega võimaldatakse sobivate, marsruudi jaoks asjakohaste navigeerimisseadmetega varustatud õhusõidukil lennata vastavalt lennutegevuse suhtes kohaldatavatele nõuetele;

202)

„INCERFA“ – määramatuse seisundit tähistav koodsõna;

203)

„instrumentaallähenemistoiming“ – lähenemine ja maandumine instrumentaallähenemisprotseduuril põhinevate navigatsiooniteabemõõteriistade abil. Instrumentaallähenemistoimingu rakendamiseks on kaks meetodit:

204)

„instrumentaallähenemise protseduur (IAP)“ – sari eelnevalt kindlaks määratud, mõõteriistade abil sooritatavaid manöövreid, millega tagatakse teatav ohutu kõrgus takistuste kohal ja mis algavad alglähenemistähiselt või vajaduse korral määratud saabumismarsruudi algusest ning jätkuvad kohani, kust on võimalik alustada maandumist, ning seejärel, kui maandumist ei sooritata, kohani, kus on täidetud takistustest ülelennu nõuded marsruudil või ootamisel. Instrumentaallähenemise protseduurid liigitatakse järgmiselt:

205)

„instrumentaallennuilm (IMC)“ – ilmastikutingimused, mille puhul nähtavust, vahemaad pilveni või pilvede kõrgust iseloomustav suurus on väiksem kui visuaallennuilma jaoks kindlaks määratud vastav miinimumsuurus;

206)

„lennud halva nähtavusega (LVO)“ – lähenemis- või õhkutõusutoiming lennurajal, kus mis tahes nähtavus on alla 550 meetri, või ruleerimine lennuväljal, kus mis tahes nähtavus lennurajal on alla 550 meetri;

207)

„manööverdusala“ – õhusõidukite stardiks, maandumiseks ja ruleerimiseks ette nähtud lennuvälja osa, välja arvatud perroonid;

208)

„metaandmed“ – andmed andmete kohta;

209)

„liiklusala“ – õhusõidukite stardiks, maandumiseks ja ruleerimiseks ette nähtud lennuvälja osa, mis koosneb manööverdusalast ja perroonist;

210)

„navigatsiooniseadmed“ – õhusõidukiväline seade või süsteem, mille genereeritavaid elektromagnetilisi signaale kasutavad õhusõiduki navigeerimissüsteemid asukoha kindlaksmääramiseks või lennutrajektoori juhisteks;

211)

„sekundaarradari (SSR) režiim“ – SSR-radari päringurežiimile omistatud kokkuleppeline tunnus. ICAO Chicago konventsiooni 10. lisas on kindlaks määratud neli režiimi: režiimid A, C, S ja vaherežiim (intermode);

212)

„peaaegu paralleelsed rajad“ – rajad, mis ei lõiku ja mille raja telgjoone pikenduste vaheline lähenemis-/lahknemisnurk on 15 kraadi või väiksem;

213)

„õhusõiduki kapten“ – õhusõiduki käitaja või üldlennunduse korral õhusõiduki omaniku määratud piloot, kellel on vastav pädevusmärkega kehtiv lennundusluba ja kes vastutab lennu ohutuse eest;

214)

„asukoht“ – geograafilises kontekstis matemaatilisele referentsellipsoidile viitavate koordinaatide (laiuse ja pikkuse) kogum, millega määratakse kindlaks maapinnal asuva punkti asukoht;

215)

„asukohatähis“ – kuvaril kas sümbolitena või muus vormis kui sümbolitena või mõlemal viisil esitatud visuaalne tähis õhusõiduki, lennuväljasõiduki või muu objekti asukoha kohta;

216)

„rõhkkõrgus“ – atmosfäärirõhk väljendatuna kõrgusena merepinnast, mis vastab asjaomasele õhurõhule standardatmosfääris;

217)

„primaarradar“ – radarisüsteem, milles kasutatakse peegeldunud raadiosignaale;

218)

„prinditud side“ – side, mille puhul jääb kõigist sideringis edastatavatest sõnumitest igas sideringi terminalis automaatselt alles alaline prinditud dokument;

219)

„keeluala“ – piiritletud õhuruum riigi maa-alade või territoriaalvete kohal, kus õhusõidukite lendamine on keelatud;

220)

„raadionavigatsiooniteenus“ – teenus, mis hõlmab juhtimisteavet või asukohaandmeid õhusõidukite tõhusaks ja ohutuks juhtimiseks ühe või mitme raadionavigatsioonivahendi abil;

221)

„raadiotelefonside“ – raadioside vorm, mis on eelkõige mõeldud teabe vahetamiseks kõne kujul;

222)

„nõutava sidevõimekuse spetsifikatsioon“ ehk „RCP spetsifikatsioon“ – lennuliiklusteeninduse osutamise, seonduvate maapealsete seadmete, õhusõiduki suutlikkuse ja suutlikkusel põhineva side toetamiseks vajalike toimingute suhtes kohaldatavate nõuete kogum;

223)

„nõutava seirevõimekuse spetsifikatsioon“ ehk „RSP spetsifikatsioon“ – lennuliiklusteeninduse osutamise, seonduvate maapealsete seadmete, õhusõiduki suutlikkuse ja suutlikkusel põhineva seire toetamiseks vajalike toimingute suhtes kohaldatavate nõuete kogum;

224)

„resolutsioon“ – andmete puhul ühikute või numbrite arv, milles väljendatakse ja kasutatakse mõõdetud või arvutatud väärtust;

225)

„piiranguala“ – piiritletud õhuruum liikmesriigi maa-alade või territoriaalvete kohal, kus õhusõidukite lendamine on piiratud eritingimustega;

226)

„marsruudietapp“ – ilma vahemaandumiseta lennatav marsruut või marsruudi osa;

227)

„kasutusel olev lennurada“ – lennurada või lennurajad, mida lennuliiklusteeninduse üksus peab lennuväljale eeldatavasti maanduvale või lennuväljalt eeldatavasti startivale õhusõidukiliigile konkreetsel ajal kasutamiseks sobivaimaks. Saabuvate ja lahkuvate õhusõidukite puhul võidakse kasutatavaks lennurajaks määrata eraldi lennurajad või mitu lennurada;

228)

„sekundaarradar“ – radarisüsteem, milles radarijaama edastatud raadiosignaal algatab raadiosignaali edastamise teisest jaamast;

229)

„sekundaarseireradar (SSR)“ – radarisüsteem, mis kasutab maapealseid saatjaid/vastuvõtjaid ja õhusõidukite transpondreid;

230)

„tundlik ala“ – kriitilisest alast väljapoole jääv ala, millel parkivad või liikuvad õhusõidukid või muud sõidukid mõjutavad juhtsignaale sellisel määral, et õhusõidukil tekivad signaali kasutamisel lubamatud häired;

231)

„SNOWTAM“ – standardvormingus antav NOTAM-teate eriseeria, milles esitatavas pinnakatte seisukorra aruandes teavitatakse liikumisalal esinevast lumest, jääst, lobjakast või härmatisest või lume, jää, lobjaka või härmatisega seotud veest põhjustatud ohtlike tingimuste olemasolust või lakkamisest;

232)

„oluline punkt“ – kindlaksmääratud geograafiline asukoht, mida kasutatakse ATS-marsruudi või õhusõiduki lennutrajektoori kindlaksmääramiseks või muudel navigatsiooni ja ATSiga seotud eesmärkidel;

233)

„kuvar“ – elektrooniline kuvar, millel kujutatakse õhusõiduki asukohta ja liikumist ning vajaduse korral muud teavet;

234)

„standardne instrumentaalsaabumine (STAR)“ – ettenähtud instrumentaallennureeglite (IFR) kohane ettenähtud saabumismarsruut, mis ühendab olulist punkti (tavaliselt ATS-marsruudil) punktiga, kust saab sooritada avaldatud instrumentaallähenemisprotseduuri;

235)

„standardne instrumentaalväljumine (SID)“ – instrumentaallennureeglite (IFR) kohane ettenähtud väljumismarsruut, mis ühendab lennuvälja või selle kindlat rada täpsustatud olulise punktiga (tavaliselt ettenähtud ATS-marsruudil), kust algab marsruutlend;

236)

„erivisuaallend“ – visuaallennureeglite järgi toimuv lend (VFR-lend), mis toimub lähialas lennujuhi loal visuaallennuilmast (VMC) halvema ilma korral;

237)

„ruleerimine“ – õhusõidukite liikumine lennuväljal oma jõuseadmete abil, välja arvatud start ja maandumine;

238)

„ruleerimistee“ – õhusõidukite ruleerimiseks eraldatud liikumistee maalennuväljal, mis on ette nähtud lennuvälja eri osade ühendamiseks;

239)

„lähenemisala (TMA)“ – ühe või mitme suure lennuvälja läheduses, tavaliselt ATS-marsruutide liitumiskohas kehtestatud lennujuhtimispiirkond;

240)

„õigeaegsus“ – andmete usaldatavusaste, mis on seotud nende kavandatud kasutuse ajal kehtivusega;

241)

„jälgitavus“ – andmete puhul tase, milleni süsteem või andmetoode võimaldab jälgida sellesse tootesse tehtud salvestatud muudatusi ning tänu millele saab lõppkasutaja jälgida auditi kontrolljälge andmed loonud isikuni;

242)

„teekonnajoon“ – õhusõiduki lennutrajektoori projektsioon maapinnale, mille suunda väljendatakse tavaliselt kraadides meridiaani põhjasuunast arvates (geograafilise, magnet- või tingsuunana);

243)

„liiklusinfo“ – lennuliiklusteeninduse üksuse antud teave, mille eesmärk on juhtida piloodi tähelepanu teistele teadaolevatele või märgatud õhusõidukitele, mis asuvad tema õhusõiduki või tema valitud marsruudi lähenduses, ning abistada pilooti kokkupõrke vältimisel;

244)

„juhtimise üleandmise punkt“ – kindlaksmääratud punkt õhusõiduki lennutrajektooril, kus vastutus õhusõiduki lennujuhtimise eest läheb ühelt lennujuhtimisüksuselt või üksuse osalt teisele;

245)

„üleandev üksus“ – lennujuhtimisüksus, kes annab vastutuse õhusõidukile lennuliikluse juhtimisteenuse osutamise eest üle lennumarsruudi järgmisele lennujuhtimisüksusele või lennujuhile;

246)

„üleminekukõrgus“ – kõrgus merepinnast, millel või millest allpool toimub õhusõiduki vertikaalsuunalise asukoha kindlaksmääramine kõrgusena keskmisest merepinnast;

247)

„üleminekukiht“ – üleminekukõrguse ja üleminekutasandi vaheline õhuruum;

248)

„üleminekutasand“ – alumine kasutatav lennutasand üleminekukõrgusest kõrgemal;

249)

„valideerimine“ – protsess, millega tagatakse, et andmed vastavad kindlaksmääratud rakenduse või kavandatud kasutuse nõuetele;

250)

„andmete kontrollimine“ – aeronavigatsiooniliste andmete protsessi väljundi hindamine, et tagada nõuetekohasus ja kooskõla sisendite ning protsessis kasutatud kohaldatavate andmenõuete, eeskirjade ja tavadega;

251)

„määramatusseisund“ – olukord, mida iseloomustab teadmatus õhusõiduki või selle pardal olevate inimeste ohutuse suhtes;

252)

„mehitamata vabalennuõhupall“ – õhust kergem jõuseadmeta ja mehitamata vabalt lendav õhusõiduk;

253)

„radarkursside andmine“ – kursside kaudu õhusõidukile navigeerimisjuhendite andmine, mis põhineb ATS-seiresüsteemi kasutamisel;

254)

„visuaallennureeglitele vastav lend“ ehk „VFR-lend“ – visuaallennu reeglite järgi toimuv lend;

255)

„visuaallähenemine“ – IFR-lennul oleva õhusõiduki sooritatav lähenemine, mille käigus ei kohaldata instrumentaallähenemise protseduuri mõnda osa või seda protseduuri tervikuna ning lähenemine lõpetatakse maapinnal olevate visuaalsete orientiiride järgi;

256)

„visuaallennuilm (VMC)“ – ilmastikutingimused, mille puhul nähtavust, vahemaad pilveni või pilvede kõrgust iseloomustav suurus on sama suur või suurem kui visuaallennuilma jaoks kindlaks määratud vastav miinimumsuurus;

257)

„VOLMET“ – õhus olevale õhusõidukile edastatav meteoroloogiateave;

258)

„VOLMET-üldsaade“ – vajaduse korral kehtivate METAR-, SPECI-, TAF- ja SIGMET-teadete edastamine pidevate ja korduvate kõnesaadetega;

259)

„teekonnapunkt“ – kindlaksmääratud geograafiline asukoht, mida kasutatakse piirkondlikku navigatsiooni kasutava õhusõiduki piirkondliku navigatsiooni marsruudi või lennutrajektoori määratlemisel. Teekonnapunkt määratletakse järgmiselt:

„ATM/ANS.OR.A.080 Aeronavigatsiooniliste andmete esitamine

ATM/ANS.OR.A.085 Aeronavigatsiooniliste andmete kvaliteedijuhtimine

Andmete loomisel, töötlemisel või aeronavigatsiooniteabe osutajale edastamisel teeb teenuseosutaja järgmist:

ATM/ANS.OR.A.090 Aeronavigatsiooni ühised võrdlussüsteemid

Teenuseosutajad kasutavad aeronavigatsiooniga seoses: