(1)

COVID‐19 puhang on tekitanud olukorra, kus lennuliikluse maht on nõudluse järsu languse ning liikmesriikide ja kolmandate riikide poolt haiguspuhangu piiramiseks võetud otsemeetmete tõttu märkimisväärselt kahanenud. Hiina Rahvavabariigi ja Hiina Rahvavabariigi Hongkongi erihalduspiirkonna puhul andsid haiguspuhangu tagajärjed end lennuettevõtjatele tunda juba 2020. aasta jaanuaris; alates 1. märtsist 2020 halvenes olukord veelgi ning tõenäoliselt mõjutab viiruse levik vähemalt kaht sõiduplaani perioodi, nimelt 2019/2020. aasta talve- ja 2020. aasta suvehooaja sõiduplaani perioode.

(2)

Kuna lennuettevõtja olukorda kontrollida ei saa, on sellest tingitud lennuteenuste vabatahtlik või kohustuslik tühistamine lennuettevõtja poolt vajalik või õiguspärane reaktsioon tekkinud olukorrale. Vabatahtlikud tühistamised aitavad eelkõige kaitsta lennuettevõtjate finantsolukorda ja vältida selliste tühjade või peaaegu tühjade lendude negatiivset keskkonnamõju, mida käitatakse vaid selleks, et lennuettevõtja säilitaks teenindusajad, mille alusel ta lende käitab.

(3)

Ühtse Euroopa taeva lennuliiklusvõrgu haldusasutusena tegutseva Eurocontroli avaldatud andmete kohaselt vähenes Euroopa piirkonna lennuliiklus 2020. aasta märtsi esimesel poolel eelmise aastaga võrreldes ligikaudu 10 %. Lennuettevõtjate sõnul on broneeringute arv järsult langenud ja nad on haiguspuhangu tõttu sunnitud tühistama suure hulga 2019/2020. aasta talvehooaja ja 2020. aasta suvehooaja sõiduplaani perioodiks kavandatud lende.

(4)

Vastavalt nõukogu määruse (EMÜ) nr 95/93 (2) artikli 8 lõikele 2 koostoimes nimetatud määruse artikli 10 lõikega 2 võib lennuettevõtja, kes ei ole sõiduplaani perioodi jooksul suutnud koordineeritud lennujaamas talle antud teenindusaegade sarjast kasutada vähemalt 80 %, kaotada varem omandatud õigused samadele teenindusaegadele.

(5)

Vastavalt määruse (EMÜ) nr 95/93 artikli 10 lõikele 4 võivad teenindusaegade koordinaatorid jätta varem omandatud õiguste arvutamisel arvesse võtmata lennujaamade teenindusaegade kasutamata jätmise ajavahemikel, mil lennuettevõtja ei saa kavandatud lennuteenuseid osutada näiteks lennujaamade sulgemise tõttu. Siiski ei ole selles artiklis käsitletud selliseid olukordi nagu COVID‐19 puhang. Seepärast tuleks määrust (EMÜ) nr 95/93 vastavalt muuta.

(6)

Teadaolevate broneeringute arvu ja epidemioloogilisi prognoose silmas pidades võib praegu põhjendatult eeldada, et ajavahemikul 1. märtsist 2020 kuni kõige varem 24. oktoobrini 2020 tühistatakse COVID‐19 puhangu tõttu suur hulk broneeringuid. Kõnealuseks ajavahemikuks antud teenindusaegade kasutamata jätmine ei tohiks viia selleni, et lennuettevõtjad kaotaksid oma varem omandatud õigused, mis neile tavaolukorras oleks ette nähtud. Seepärast on vaja kindlaks määrata tingimused, mille täitmise korral tuleks kasutamata jäänud teenindusaegu järgmisel asjaomasel hooajal käsitada kasutatud teenindusaegadena.

(7)

Lennuoperatsioone koordineerivate lennujaamade teenindusajad on väärtuslik majanduslik ressurss. Vaatamata lennuliikluse mahu üldisele vähenemisele ei tohiks lennuteenuste tühistamine takistada lennujaama teenindusaegade kasutamist teiste lennuettevõtjate poolt, kel võib olla soov kasutada neid ajutiselt, ilma et see mõjutaks eelnevalt antud õiguste arvestamist. Seega kui lennuettevõtja, kellele teenindusajad anti, neid ei kasuta, peaks ta asjaomased teenindusajad viivitamata tagastama koordinaatorile.

(8)

COVID‐19 puhangu edasist arengut ja selle mõju lennuettevõtjatele on raske prognoosida. Komisjon peaks pidevalt analüüsima COVID‐19 mõju lennutranspordisektorile ning liidul peaks olema võimalik pikendada põhjendamatu viivituseta ajavahemikku, mille jooksul käesoleva määrusega ette nähtud meetmeid kohaldatakse, kui ebasoodsad tingimused püsivad.

(9)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt kasutamata teenindusaegade lugemist COVID‐19 puhangu tõttu kasutatud teenindusaegadeks, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda väljapakutud meetme ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(10)

Selleks et pikendada käesolevas määruses sätestatud meetmete kehtivust, kui see on vajalik ja põhjendatud, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte käesolevas määruses sätestatud meetmete kohaldamisaja pikendamiseks. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (3) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(11)

Pidades silmas COVID‐19 puhangust põhjustatud erandlikest asjaoludest tulenevat kiireloomulisust, peeti asjakohaseks teha erand Euroopa Liidu lepingule, Euroopa Liidu toimimise lepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule lisatud protokolli nr 1 (riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus) artiklis 4 osutatud kaheksa nädala pikkusest tähtajast.

(12)

Käesolev määrus peaks jõustuma võimalikult kiiresti, järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,