lennukite, fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukite ja vertikaalstardiga õhusõidukite puhul ajavahemik õhusõiduki stardiks liikuma hakkamise algusest kuni lõpliku peatumiseni pärast lennu lõppemist;

kopterite puhul ajavahemik kopteri tiivikulabade pöörlema hakkamisest kuni kopteri lõpliku peatumise ja tiivikulabade seiskumiseni pärast lennu lõppemist;

õhulaevade puhul ajavahemik õhulaeva masti küljest õhkutõusu eesmärgil vabastamisest kuni õhulaeva lõpliku peatumise ja masti külge kinnitamiseni pärast lennu lõppemist;“;

i)

„„instrumentaallennureeglite kohane (IFR) marsruutlend“ – instrumentaallennureeglite kohase (IFR) lennu etapp, mis algab pärast IFR-väljumisprotseduuri lõpuleviimist ja lõpeb IFR-lähenemisprotseduuri alustamisel;“ ning

ii)

„„piloteerimine piiratud arvu mõõteriistade järgi“ – positsiooni kindlaksmääramine varumõõteriistade näidu järgi pärast suuna ja positsiooni määramise põhisüsteemi riket;“;

„õhupalliklass“ ja

„õhupalligrupp“;

„a)

Piloodilubade ning nendega seotud pädevusmärgete ja tunnistuste väljaandmise, pikendamise, taastamise ning muutmise taotlused esitatakse pädevale asutusele tema määratud vormis ja viisil. Taotlusele tuleb lisada tõendid selle kohta, et taotleja vastab loa või tunnistuse ning nendega seotud pädevusmärgete või kinnituste väljaandmise, pikendamise või taastamise tingimustele, mis on sätestatud käesolevas lisas (FCL-osa) ja IV lisas (MED-osa).“;

„b)

Kui käesolevas lisas ei ole kindlaks määratud teisiti, teeb pädev asutus loa, pädevusmärke või tunnistusega antavate õiguste piiramise või laiendamise kohta loale või tunnistusele vastava märke.“;

„d)

Loaomanik esitab alapunkti a kohase taotluse selle liikmesriigi määratud pädevale asutusele, kus asjaomane luba kas kooskõlas käesoleva lisa (FCL-osa), komisjoni määruse (EL) 2018/395 III lisa (BFCL-osa) või komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/1976 III lisaga (SFCL-osa) (vastavalt vajadusele) välja anti.“;

„e)

Loaomanik, kellele on välja antud käesoleva lisa (FCL-osa) kohane luba, võib esitada teise liikmesriigi määratud pädevale asutusele kõigi talle välja antud lubade puhul taotluse pädeva asutuse vahetamiseks, nagu on sätestatud alapunktis d.

f)

Taotleja peab loa, pädevusmärke või tunnistuse saamiseks esitama taotluse hiljemalt kuus kuud pärast lennueksami või atesteerimise edukat läbimist.“;

„i)

kergõhusõidukipiloodi loa või erapiloodi loa väljaandmisel 24 kuud;“;

„ii)

ametipiloodi loa või instrumentaallennupädevusmärke (IR) väljaandmisel 36 kuud;

iii)

instrumentaallennu algpädevusmärke (BIR) väljaandmisel määramata aja jooksul.

1)

Liinipiloodi loa saamiseks nõutava teooriaeksami edukalt sooritanud taotleja puhul loetakse täidetuks sama õhusõidukiliigi kergõhusõiduki piloodiloa, erapiloodiloa, ametipiloodi loa ning (kui tegu ei ole kopteriga) instrumentaallennupädevusmärke ja instrumentaallennu algpädevusmärke teoreetiliste teadmiste nõuded.

2)

Ametipiloodi loa saamiseks nõutava teooriaeksami edukalt sooritanud taotleja puhul loetakse täidetuks teoreetiliste teadmiste nõuded, mis tuleb täita järgmiste lubade saamiseks:

3)

Sellise instrumentaallennupädevuse omaniku või taotleja puhul, kes on edukalt sooritanud instrumentaallennu teooriaeksami ühe õhusõidukiliigi kohta, loetakse täies ulatuses täidetuks ka järgmiste õhusõidukiliikide instrumentaallennu teooriaõppe ja teooriaeksami nõuded:

4)

Piloodiloa omaniku puhul loetakse täidetuks mõne muu õhusõidukiliigi loa saamiseks tehtud teooriaõppe ja teooriaeksami nõuded vastavalt käesoleva osa 1. liitele. Sarnaselt arvestatakse nõuete täitmist nende piloodiloa taotlejate puhul, kes on varem edukalt sooritanud teooriaeksamid sama loa väljaandmiseks muus õhusõidukiliigis, kui asjaomane teooriaeksam jääb punkti FCL.025 alapunktis c märgitud kehtivusaja piiresse.

5)

Erandina alapunkti b alapunktist 3 arvestatakse lennuki instrumentaallennupädevusmärke omanikul, kes on läbinud kompetentsuspõhise instrumentaallennupädevuse moodulkursuse, teiste õhusõidukiliikide instrumentaallennupädevuse teoreetiliste teadmiste ja teooriaeksami nõuded täielikult täidetuks vaid juhul, kui ta on lisaks läbinud punkti FCL.720.A alapunkti b alapunkti 2 alapunktiga i ette nähtud kursuse instrumentaallennureeglite (IFR) osa teooriaõppe ja teooriaeksami.“;

„d)

Erinõuded instrumentaallennupädevusmärget (IR) omavatele isikutele. Erandina eespool esitatud punktidest peavad instrumentaallennupädevusmärget omavad isikud tõendama inglise keele oskust asjakohasel tasemel vastavalt käesoleva lisa 2. liitele.“;

„e)

Instrumentaallennupädevusmärget omavate isikute inglise keele oskuse tõendamiseks kasutatakse mis tahes pädeva asutuse kehtestatud hindamismetoodikat.“;

„b)

Lennukid, kopterid, vertikaalstardiga õhusõidukid ja õhulaevad. Piloodil on lubatud äriliseks lennutranspordiks kasutatavat õhusõidukit juhtida või reisijaid vedada vastavalt järgmistele tingimustele:“;

„b)

Vanus 65 aastat. 65-aastane või vanem piloodiloa omanik ei tohi tegutseda ärilises lennutranspordis kasutatava õhusõiduki piloodina.“;

—

lennundusõigus,

—

inimvõimed,

—

meteoroloogia,

—

side ja

—

navigeerimine;

—

aerodünaamika alused,

—

käitamisprotseduurid,

—

õhusõiduki tehnilised võimalused ja lennu planeerimine;

—

üldteadmised õhusõidukitest.“;

—

lennundusõigus;

—

inimvõimed;

—

meteoroloogia;

—

side ning

—

navigeerimine;

—

aerodünaamika alused;

—

käitamisprotseduurid;

—

lennu suutlikkusnäitajad ja planeerimine;

—

üldteadmised õhusõidukitest.“;

„a)

Erapiloodiloa taotleja peab sooritama lennueksami, et tõendada oma suutlikkust tegutseda vastavat liiki õhusõiduki kaptenina ja et ta on omandanud teadmised selle kohta, kuidas teostada asjakohaseid protseduure ja manöövreid talle antavatele õigustele vastava kompetentsusega.“;

„b)

Lennueksami sooritamiseks peab taotleja olema läbinud lennuõppe lennueksamil kasutatava õhusõidukiklassi või -tüübi kohta.“;

„c)

Erinõuded taotlejatele, kellel on komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/1976 III lisa (SFCL-osa) kohaselt välja antud purilennukipiloodi luba koos fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennuki juhtimise õigusega. Lennuki erapiloodiloa taotlejad, kellel on purilennukipiloodi luba koos fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennuki juhtimise õigusega, peavad olema lennanud:“;

„1)

pärast fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennuki juhtimise õiguse saamist vähemalt 24 lennutundi fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukil ja“;

1)

kui ta kasutab kerglennukipiloodi loaga antavaid õigusi;

2)

kui ta sooritab lennueksamit või lennuoskuse tasemekontrolli klassi- või tüübipädevusmärke taastamiseks;

3)

kui ta saab lennuõpet;

4)

kui talle on punkti FCL.820 kohaselt välja antud katselennupädevusmärge.“;

„4)

kui taotlejal on instrumentaallennu algpädevusmärge või lennuki instrumentaallennupädevusmärge, võib selle pikendamise ühendada klassi- või tüübipädevusmärke pikendamiseks nõutava lennuoskuse tasemekontrolliga.“;

„1)

Ühe kolbmootoriga lennukite klassipädevusmärked ja fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukite klassipädevusmärked. Ühe kolbmootoriga ühepiloodilennukite klassipädevusmärgete või fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukite klassipädevusmärgete pikendamiseks peab taotleja tegema järgmist:“;

„5)

Ühe mootoriga ühepiloodilennukite klassipädevusmärke pikendamiseks nõutava lennuoskuse tasemekontrolli võib ühendada instrumentaallennu algpädevusmärke pikendamiseks nõutava lennuoskuse tasemekontrolliga vastavalt punkti FCL.835 alapunkti g alapunktile 8.“;

„a)

Lennukipiloodiloa omanikud, kellel on lennukite või fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukite juhtimise õigus, võivad vigurlende teha vaid juhul, kui neil on käesoleva punkti kohane vigurlennupädevus.“;

„1)

nad peavad pärast loa väljaandmist olema lennanud vähemalt 30 lennutundi kaptenina lennukitel või fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitel;“

„ii)

vähemalt viis tundi vigurlennuõpet lennukiga või fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukiga, lennates mootori jõul.“;

„c)

Vigurlennu pädevusmärkega antud õigused kehtivad ainult lennukite või mootori jõul lendava fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukite suhtes, sõltuvalt sellest, missugusel õhusõidukil alapunkti b alapunkti 1 ja alapunkti b alapunkti 2 alapunkti ii nõuded täideti. See piirang tühistatakse pärast asjakohase taotluse esitamist, kui piloot on lennukitel või mootori jõul lendava fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukitel edukalt sooritanud vähemalt kolm instruktoriga õppelendu, mille käigus on läbitud vigurlennukoolituse kogu kava.“;

„d)

Selliste vigurlennupädevusmärke taotlejate suhtes, kellel on ka fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukite klassipädevusmärge ja purilennukite edasijõudnute vigurlennuõigused koos komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/1976 III lisa (SFCL-osa) punkti SFCL.200 alapunktis d kindlaksmääratud õigustega, kohaldatakse järgmist:

„iii)

viis tutvumislendu lennukiga õhku pukseeritaval purilennukil (välja arvatud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/1976 III lisa (SFCL-osa) kohase purilennuki piloodiloa omanikud).“;

„g)

Taotlejate puhul, kes soovivad saada käesoleva alapunkti kohast fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennukiga purilennuki või plakati pukseerimise pädevusmärget, loetakse täidetuks alapunkti b või alapunkti c nõuded (vastavalt vajadusele), kui neile on vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/1976 III lisa (SFCL-osa) punktile SFCL.205 välja antud purilennuki või plakati pukseerimise pädevusmärge (vastavalt vajadusele), või kui nad vastavad kõikidele nõuetele, mis sellise pädevusmärke väljaandmiseks on vaja täita.“;

i)

alapunkt 1 asendatakse järgmisega:

ii)

lisatakse alapunkt 4:

1)

Instrumentaallennu algpädevusmärke omanikul on õigus sooritada instrumentaallennureeglite kohaseid lende ühepiloodilennukitel, mille kohta talle on välja antud klassipädevusmärge, v.a kõrgtehnilised lennukid ja lennukivariandid, mille käitussobivuse andmetes on märgitud, et nende puhul on nõutav instrumentaallennupädevusmärge.

2)

Instrumentaallennu algpädevusmärke kohaseid õigusi võib kasutada ainult kooskõlas punktiga FCL.205.A.

3)

Instrumentaallennu algpädevusmärke kohaseid õigusi võib öösel kasutada vaid juhul, kui piloodil on punkti FCL.810 kohane öölennupädevusmärge.

4)

Mitme mootoriga õhusõiduki instrumentaallennu algpädevusmärge kehtib ka selliste ühe mootoriga õhusõidukite suhtes, mille kohta piloodil on kehtiv ühe mootoriga õhusõiduki klassipädevusmärge.

5)

Instrumentaallennu algpädevusmärke kohaseid õigusi võib kasutada juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

1)

punkti FCL.615 alapunkti a kohane teooriaõpe ning

2)

lennuõpe, mis hõlmab järgmisi instrumentaallennuõppe mooduleid:

3)

lennuõpe, mis vastab järgmistele nõuetele:

1)

Instrumentaallennu algpädevusmärge kehtib üks aasta.

2)

Instrumentaallennu algpädevusmärke pikendamise taotlejad peavad tegema järgmist:

3)

Iga teise järgmise pikendamise korral peab instrumentaallennu algpädevusmärke omanik edukalt sooritama alapunkti 2 alapunkti i kohase lennuoskuse tasemekontrolli lennukil.

4)

Kui piloot otsustab täita kehtivuse pikendamise nõuded enne alapunkti g alapunkti 2 alapunktis i osutatud kuupäeva, algab uus kehtivusaeg lennuoskuse tasemekontrolli sooritamise kuupäeval.

5)

Taotlejad, kes ei ole enne instrumentaallennu algpädevusmärke kehtivuse lõppkuupäeva instrumentaallennu algpädevusmärke tasemekontrolli edukalt sooritanud, ei tohi kuni tasemekontrolli eduka sooritamiseni instrumentaallennu algpädevusmärke kohaseid õigusi kasutada.

6)

Taotlejad, kelle instrumentaallennu algpädevusmärke kehtivus on lõppenud, peavad oma õiguste taastamiseks tegema järgmist:

7)

Mitme mootoriga õhusõiduki instrumentaallennu algpädevusmärke pikendamiseks või taastamiseks vajalik lennuoskuse tasemekontroll ja alapunkti g alapunkti 2 alapunkti ii kohane õppelend tuleb sooritada mitme mootoriga lennukil.

8)

Instrumentaallennu algpädevusmärke pikendamise või taastamise võib ühendada lennuoskuse tasemekontrolliga, mis on nõutav sellise ühepiloodilennukite klassipädevusmärke pikendamiseks või taastamiseks, mille puhul võib kasutada instrumentaallennu algpädevusmärke õigusi vastavalt punkti FCL.835 alapunkti a alapunktile 1.

1)

edukalt sooritama alapunktis e osutatud lennueksami;

2)

lennueksamil kontrollpiloodile suuliselt tõendama, et ta on omandanud piisavad teoreetilised teadmised lennundusõigusest, meteoroloogiast ning lendude planeerimisest ja sooritamisest, ning

3)

omama vähemalt 25 tundi lennukogemust lennuki kaptenina instrumentaallendudel.

1)

Õpetamis- ja õppimisoskusi võib täies ulatuses arvesse võtta:

„a)

vastava õhusõidukiliigi erapiloodi luba ja kergõhusõidukipiloodi luba;“;

„b)

ühepiloodiõhusõidukite klassi- ja tüübipädevusmärked, välja arvatud kõrgtehniliste keerukate ühepiloodilennukitega seotud pädevusmärked;“;

„g)

pukseerimispädevusmärge või vigurlennupädevusmärge, kui lennuinstruktoritel on asjakohased õigused ja nad on alapunkti j kohase kvalifikatsiooniga lennuinstruktorile tõendanud suutlikkust anda selle pädevuse jaoks nõutavat õpet;“;

„h)

instrumentaallennu algpädevusmärge või instrumentaallennupädevusmärge, kui lennuinstruktor täidab kõik järgmised tingimused:

Lisaks alapunktides 1 ja 2 osutatud tingimustele kohaldatakse järgmist:

„1)

on andnud vähemalt 500 tundi lennuõpet asjaomasel õhusõidukikategoorial;“;

i)

alapunkt 1 asendatakse järgmisega:

ii)

alapunkt 3 asendatakse järgmisega:

„3)

õhulaevade lennuinstruktori puhul lennanud 15 tundi või sooritanud 50 starti lennuinstruktorina, kelle instruktoritöö hõlmab kogu õhulaeva erapiloodi loa väljaandmiseks nõutavat õppekava.“;

„2)

vähemalt 100 tundi teooriaõpet koos vahetestidega;“;

i)

alapunkt ii asendatakse järgmisega:

ii)

alapunktid iii, iv ja v jäetakse välja;

„4)

Taotlejate puhul, kellel on või on olnud lennukite, kopterite või õhulaevade lennuinstruktori tunnistus ja kes taotlevad lennuinstruktori tunnistust mõnes teises õhusõidukikategoorias, loetakse alapunkti b alapunkti 2 nõue täidetuks 55 tunni ulatuses.“;

„A)

lennukite või kopterite lennuinstruktorite puhul andnud vähemalt 50 tundi lennuõpet vastava õhusõidukiliigi lennuinstruktori, tüübipädevuse instruktori, klassipädevuse instruktori, instrumentaallennupädevuse instruktori, mäelennuinstruktori või kontrollpiloodina. Instrumentaallennu algpädevusmärke ja instrumentaallennupädevusmärke instruktori õiguste pikendamise korral peab neist 50 tunnist kümme olema instrumentaallennupädevuse lennuõpe, mis peab olema antud lennuinstruktori tunnistuse kehtivuse lõppkuupäevale vahetult eelneva 12 kuu jooksul;“;

„2)

Vähemalt igal teisel lennukite või kopterite lennuinstruktori tunnistuse pikendamisel või igal kolmandal õhulaevade lennuinstruktori tunnistuse pikendamisel peab tunnistuse omanik läbima punkti FCL.935 kohase atesteerimise.“;

1)

sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis korraldatud heakskiidetud kursuse raames koolituse pakkumiseks lennutreeningseadmel (FSTD) olema pärast instrumentaallennu algpädevusmärke või instrumentaallennupädevusmärke väljaandmist lennanud vähemalt 200 lennutundi instrumentaallennureeglite kohastel lendudel, sealhulgas vähemalt 50 tundi lennukitel;

2)

lennukil lennuõppe andmiseks olema lennanud vähemalt 800 lennutundi instrumentaallennureeglite kohastel lendudel, sealhulgas vähemalt 400 tundi lennukitel;

3)

mitme mootoriga lennuki instrumentaallennupädevuse instruktori tunnistuse taotlemisel vastama punkti FCL.915.CRI alapunkti a, punkti FCL.930.CRI ja punkti FCL.935 nõuetele;

1)

sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis korraldatud heakskiidetud kursuse raames koolituse pakkumiseks lennutreeningseadmel (FSTD) olema pärast instrumentaallennupädevusmärke väljaandmist lennanud vähemalt 125 lennutundi instrumentaallennureeglite kohastel lendudel, sealhulgas 65 tundi kopteritel;

2)

kopteril lennuõppe andmiseks olema lennanud vähemalt 500 lennutundi instrumentaallennureeglite kohastel lendudel, sealhulgas vähemalt 250 tundi kopteritel, ning

3)

mitme mootoriga kopterite instrumentaallennupädevuse instruktori tunnistuse taotlemisel täitma punkti FCL.905.FI alapunkti h alapunkti 2 nõuded;

i)

1 500 lennutundi lennukipiloodina ja

ii)

450 lennutundi instrumentaallennureeglite kohastel lendudel ning“;

1)

mitmepiloodilennukite puhul:

2)

kõrgtehniliste keerukate ühepiloodilennukite puhul:

„1.

Kergõhusõidukipiloodi luba ja erapiloodiluba“ ;

„1.1.

Kergõhusõidukipiloodi loa väljaandmisel loetakse muu õhusõidukiliigi kergõhusõidukipiloodi loa omanikul teoreetiliste teadmiste nõuded punkti FCL.120 alapunktis a sätestatud üldteemades täielikult täidetuks.

1.2.

Kergõhusõidukipiloodi loa või erapiloodiloa väljaandmisel loetakse muu õhusõidukiliigi erapiloodiloa, ametipiloodiloa või liinipiloodiloa omanikel teoreetiliste teadmiste nõuded punkti FCL.215 alapunktis a sätestatud üldteemades täielikult täidetuks. Sarnaselt arvestatakse nõuete täitmist nende kergõhusõiduki piloodiloa või erapiloodiloa taotlejate puhul, kellele on vastavalt komisjoni määruse (EL) 2018/395 III lisa (BFCL-osa) kohaselt välja antud õhupallipiloodi luba või komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/1976 III lisa (SFCL-osa) kohaselt välja antud purilennukipiloodi luba, v.a navigatsiooniga seotud nõuded, mida ei arvestata.“;

„1.3.

Erapiloodiloa väljaandmisel loetakse sama õhusõidukiliigi kergõhusõidukipiloodi loa omanikul teooriaõppe ja teooriaeksami nõuded täielikult täidetuks.“;

„1.4.

Erandina alapunktist 1.2 peab taotleja, kellel on komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/1976 III lisa (SFCL-osa) kohaselt välja antud purilennukipiloodi luba koos fikseeritud jõuallikaga mootorpurilennuki juhtimise õigusega, kerglennukipiloodi loa saamiseks tõendama piisavate teoreetiliste teadmiste olemasolu ühe kolbmootoriga maalennukite klassi kohta vastavalt punkti FCL.135.A alapunkti a alapunktile 2.“;

„4.1.

Instrumentaallennupädevusmärke või instrumentaallennu algpädevusmärke taotlejal, kes on samas õhusõidukiliigis sooritanud ametipiloodiloa jaoks nõutavad teooriaeksamid, loetakse täidetuks teoreetiliste teadmiste nõuded järgmistes valdkondades:

„e)

kümme tundi instrumentaallennuõpet, millest kuni viis tundi võib olla maapealne instrumentaalaeg I taseme lennuimitaatoril (FNPT I), 2. taseme lennuelementide imitaatoril (FTD 2), II taseme lennuimitaatoril (FNPT II) või lennu täisimitaatoril (FFS). Taotlejal, kellel on instrumentaallennu algpädevusmärge või tunnistus instrumentaallennu põhimooduli läbimise kohta, arvestatakse nõutava instrumentaallennuõppena kuni kümme tundi. Instrumentaallennu esmaimitaatoril (BITD) kogutud tunde ei arvestata;“;

„a)

ta peab olema lennanud 150 lennutundi, sealhulgas 50 lennutundi lennuki kaptenina, millest kümme tundi peab olema lennatud marsruutlendudel.

Jättes kõrvale nõude lennata 50 lennutundi kaptenina lennukitel, võib mõnel järgmistest juhtudest arvestada lennukitel lennatud 150 lennutunni hulka lennutunnid kaptenina muudes õhusõidukiliikides:

„9.

Taotlejal, kes omab kehtivat lennuki instrumentaallennupädevusmärget, loetakse instruktoriga instrumentaallennuõpe läbituks. Taotlejal, kes omab kehtivat kopteri instrumentaallennupädevusmärget, arvestatakse kuni viis tundi instruktoriga instrumentaallennuõpet, kusjuures vähemalt viis tundi instrumentaallennuõpet tuleb teha lennukil. Taotlejal, kellel on instrumentaallennu algpädevusmärge või tunnistus instrumentaallennu põhimooduli läbimise kohta, arvestatakse nõutava instrumentaallennuõppena kuni kümme tundi.“;

„c)

kümme tundi instrumentaallennuõpet, millest kuni viis tundi võib olla maapealne instrumentaalaeg I või II taseme lennuimitaatoril (FNPT I, FNPT II) või lennu täisimitaatoril (FFS). Taotlejal, kellel on instrumentaallennu algpädevusmärge või tunnistus instrumentaallennu põhimooduli läbimise kohta, arvestatakse nõutava instrumentaallennuõppena kuni kümme tundi. Instrumentaallennu esmaimitaatoril (BITD) kogutud tunde ei arvestata;“;

„2.

Lennuki instrumentaallennupädevuse moodulkursusel osaleda soovival taotlejal peab olema lennuki erapiloodi luba või lennuki ametipiloodi luba. Instrumentaallennuprotseduuride moodulkursusel osaleda soovival taotlejal, kellel ei ole lennuki ametipiloodi luba, peab olema instrumentaallennu algpädevusmärge või instrumentaallennu põhimooduli kursuse läbimise tunnistus.“;

„10.1.

Lennuki ametipiloodi loa, instrumentaallennu algpädevusmärke või instrumentaallennu põhimooduli kursuse läbimise tunnistuse omanikul võib eespool alapunktiga 7 või 8 ette nähtud õppe kogumahtu kümne tunni võrra vähendada.“;

„9.

10.

„1.

„9.

„(++)

PBN-õiguste saamiseks peab üks lähenemine 4. või 5. osa raames olema RNP APCH protseduur. Kui RNP APCH protseduur ei ole võimalik, tehakse seda nõuetekohaselt varustatud lennutreeningseadmega (FSTD).“;

„(+)

PBN-õiguste saamiseks peab üks lähenemine 4. või 5. osa raames olema RNP APCH protseduur. Kui RNP APCH protseduur ei ole võimalik, tehakse seda nõuetekohaselt varustatud lennutreeningseadmega (FSTD).“;

„l)

PBN-õiguste saamiseks või säilitamiseks peab üks lähenemine olema RNP APCH protseduur. Kui RNP APCH protseduur ei ole võimalik, tehakse seda nõuetekohaselt varustatud lennutreeningseadmega (FSTD).

Erandina eespool esitatud lõigust ei hõlma piloodile antavad PBN-õigused RNP APCH protseduuride teostamise õigust, kui PBN-õiguste pikendamiseks korraldatud tasemekontroll ei sisalda RNP APCH harjutust. Piirang kaotatakse pärast seda, kui piloot on sooritanud RNP APCH harjutust sisaldava lennuoskuse tasemekontrolli.“;

„d)

Lennueksami või lennuoskuse tasemekontrolli veerus olev täht „M“ osutab sellele, et harjutus on kohustuslik; mitme harjutusega valiku puhul on üks harjutustest kohustuslik.“;

„j)

PBN-õiguste saamiseks või säilitamiseks peab üks lähenemine olema RNP APCH protseduur. Kui RNP APCH protseduur ei ole võimalik, tehakse seda nõuetekohaselt varustatud lennutreeningseadmega (FSTD).

Erandina eespool esitatud lõigust ei hõlma piloodile antavad PBN-õigused RNP APCH protseduuride teostamise õigust, kui PBN-õiguste pikendamiseks korraldatud tasemekontroll ei sisalda RNP APCH harjutust. Piirang kaotatakse pärast seda, kui piloot on sooritanud RNP APCH harjutust sisaldava lennuoskuse tasemekontrolli.“;

„8a)

PBN-õiguste saamiseks või säilitamiseks peab üks lähenemine olema RNP APCH protseduur. Kui RNP APCH protseduur ei ole võimalik, tehakse seda nõuetekohaselt varustatud lennutreeningseadmega (FSTD).

Erandina eespool esitatud lõigust ei hõlma piloodile antavad PBN-õigused RNP APCH protseduuride teostamise õigust, kui PBN-õiguste pikendamiseks korraldatud tasemekontroll ei sisalda RNP APCH harjutust. Piirang kaotatakse pärast seda, kui piloot on sooritanud RNP APCH harjutust sisaldava lennuoskuse tasemekontrolli.“

1)

kergõhusõidukipiloodi loaga (LAPL), komisjoni määruse (EL) 2018/395 III lisa (BFCL-osa) kohaselt välja antud õhupallipiloodiloaga või komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/1976 III lisa (SFCL-osa) kohaselt välja antud purilennukipiloodi loaga, peab piloodil olema vähemalt kehtiv LAPL-klassi tervisetõend;

2)

erapiloodiloaga (PPL), peab piloodil olema vähemalt kehtiv klassi 2 tervisetõend;

3)

õhupallipiloodi loaga (BPL),

4)

purilennukipiloodi loaga (SPL), peab piloodil muude kui komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/1976 artikli 3 lõikes 2 kindlaksmääratud äriliste purilennukilendude puhul olema vähemalt kehtiv klassi 2 tervisetõend;

5)

ametipiloodiloaga (CPL), teise piloodi loaga (MPL) või liinipiloodiloaga (ATPL), peab piloodil olema vähemalt kehtiv klassi 1 tervisetõend.“;

„da)

Ilma et see piiraks alapunktide a–d kohaldamist, peab pädev asutus juhul, kui ta leiab järelevalve teostamise käigus või muude vahendite kaudu tõendeid selle kohta, et deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioon ei vasta määruse (EL) 2018/1139 IV lisas sätestatud olulistele nõuetele, käesoleva määruse I lisas (FCL-osa) ja VIII lisas (DTO-osa) sätestatud nõuetele või komisjoni määruse (EL) 2018/395 III lisas (BFCL-osa) ning komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/1976 III lisas (SFCL-osa) sätestatud nõuetele, tegema järgmist:“;

„e)

Kui punkti ARA.GEN.300 alapunkti d kohaselt tegutsev liikmesriigi pädev asutus teeb kindlaks, et organisatsioon, kelle on sertifitseerinud teise liikmesriigi pädev asutus või amet, või kes on esitanud teise liikmesriigi pädevale asutusele või ametile deklaratsiooni, on rikkunud määruse (EL) 2018/1139 IV lisas, käesoleva määruse I lisas (FCL-osa), VII lisas (ORA-osa) ja VIII lisas (DTO-osa) või komisjoni määruse (EL) 2018/395 III lisas (BFCL-osa) või komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/1976 III lisas (SFCL-osa) sätestatud olulisi nõudeid, teavitab ta kõnealusest rikkumisest asjaomast pädevat asutust, ilma et see piiraks mis tahes täiendavate täitemeetmete kohaldamist.“;

1)

loa või tunnistuse kontrollandmed;

2)

koopiad loa või tunnistuse omaniku lennundusmeditsiinilistest andmetest, mida asjaomane pädev asutus säilitab vastavalt punktidele ARA.GEN.220 ja ARA.MED.150. Lennundusmeditsiinilised andmed edastatakse vastavalt IV lisa (MED-osa) punktile MED.A.015 ning need peavad sisaldama taotleja asjaomaste terviseandmete kokkuvõtet, mida on kontrollinud ja mille on allkirjastanud lennundusmeditsiini ekspertarst.“;

1)

komisjoni määruse (EL) 2018/395 III lisa (BFCL-osa) punkti BFCL.315 alapunkti a alapunkti 5 alapunkt ii ja punkti BFCL.360 alapunkti a alapunkt 2 ning

2)

komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/1976 III lisa (SFCL-osa) punkti SFCL.315 alapunkti a alapunkti 7 alapunkt ii ja punkti SFCL.360 alapunkti a alapunkt 2.“;

„III)

loa seerianumber, mis algab loa väljaandjariigi ÜRO-riigitähisega, millele järgneb tähis „FCL“, „BFCL“ või „SFCL“ (vastavalt vajadusele) ning araabia numbritest ja/või ladina tähtedest koosnev kood;“;

„XII)

pädevusmärked ja tunnistused ning õhupallide ja purilennukite puhul õigused: klassi- või tüübipädevused ning instruktoritunnistused jne koos kehtivusaegadega (vastavalt vajadusele). Raadiotelefoniõigused võib märkida loavormile või eraldi tunnistusele;“;

i)

väljend „Välja antud FCL-osa kohaselt“ asendatakse järgmisega:

„Välja antud FCL-osa/BFCL-osa/SFCL-osa kohaselt (mittevajalik maha tõmmata).“;

ii)

väljend „Luba vastab ICAO standarditele, välja arvatud kergõhusõidukipiloodi loa (LAPL) ja instrumentaal-marsruutlennupädevusmärke (EIR) õiguste osas“ asendatakse järgmisega:

„Luba vastab ICAO standarditele, välja arvatud kergõhusõidukipiloodi loa (LAPL) ja instrumentaallennu algpädevusmärke (BIR) õiguste osas või juhul, kui sellele on lisatud kergõhusõidukipiloodi loa (LAPL) tervisetõend“;

i)

väljend „Kasutatakse samu lühendeid, mis FCL-osas (nt PPL(H), ATPL(A) jne.)“ (II väljaga „Lubade nimetused, esmase väljaandmise kuupäev ja riigitähis“ seotud tekst) asendatakse järgmisega:

„Kasutatakse samu lühendeid, mis FCL-osas (nt PPL(H), ATPL(A) jne), BFCL-osas ja SFCL-osas“;

ii)

väljendi „Kergõhusõidukipiloodi loa (LAPL) puhul: LAPL ei ole välja antud ICAO standardite alusel“ (XIII väljaga „Märkused“ seotud tekst) järele lisatakse järgmine tekst:

„Purilennukipiloodi loa (SPL) puhul (v.a komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/1976 artikli 3b lõike 2 alapunktis b osutatud juhud): vigurlennuõigused ja purilennuki pilvelennuõigused ning stardimeetodid, mida kasutatakse vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/1976 III lisa (SFCL-osa) punktidele SFCL.155, SFCL.200 and SFCL.215 (vastavalt vajadusele).“;

„1)

tagada, et pakutav koolitus vastab komisjoni määruse (EL) 2018/395 I lisa (FCL-osa), III lisa (BFCL-osa), komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/1976 III lisa (SFCL-osa) (vastavalt vajadusele) nõuetele ning katselendurite koolituse korral komisjoni määruse (EL) nr 748/2012 I lisas (osa 21) ja koolitusprogrammis sätestatud asjakohastele nõuetele;“;

„d)

Lennuinstruktoritel ja lennutreeningseadme instruktoritel peab olema pakutavas koolitusliigis komisjoni määruse (EL) 2018/395 I lisa (FCL-osa), III lisa (BFCL-osa) ja komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/1976 III lisa (SFCL-osa) kohaselt nõutav kvalifikatsioon.“;

„3)

purilennukite puhul vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/1976 III lisa (SFCL-osa) nõuetele:

4)

õhupallide puhul vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/1976 III lisa (BFCL-osa) nõuetele:

„b)

Deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonil on õigus korraldada ka komisjoni määruse (EL) 2018/395 III lisa (BFCL-osa) punktides BFCL.430 ja punkti BFCL.460 alapunkti b alapunkti 1 kohaseid kontrollpiloodikursusi õhupallide kontrollpilootidele FE(B) ning komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/1976 III lisa (SFCL-osa) punktides SFCL.430 ja punkti SFCL.460 alapunkti b alapunkti 1 kohaseid kontrollpiloodikursusi purilennukite kontrollpilootidele FE(S), kui deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioon on esitanud punkti DTO.GEN.115 kohase deklaratsiooni ja pädev asutus on koolituskursuse punkti DTO.GEN.230 alapunkti c kohaselt heaks kiitnud.“;

„i)

tagada, et korraldatavad koolitused vastavad komisjoni määruse (EL) 2018/395 I lisa (FCL-osa), III lisa (BFCL-osa) ja komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/1976 III lisa (SFCL-osa) ning deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsiooni koolitusprogrammi nõuetele;“;

„e)

Lennuinstruktoritel ja lennutreeningseadmete instruktoritel peab olema pakutavas koolitusliigis komisjoni määruse (EL) 2018/395 I lisa (FCL-osa), III lisa (BFCL-osa) ja komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/1976 III lisa (SFCL-osa) kohaselt nõutav kvalifikatsioon.“;

„b)

Koolitusprogrammid peavad vastama komisjoni määruse (EL) 2018/395 I lisa (FCL-osa), III lisa (BFCL-osa) ja komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/1976 III lisa (SFCL-osa) (vastavalt vajadusele) nõuetele.“;

„c)

Deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioon võib pakkuda punkti DTO.GEN.110 alapunktis b osutatud koolitust üksnes juhul, kui pädev asutus on pärast deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioonilt asjakohase taotluse saamist välja andnud punkti ARA.DTO.110 kohase sertifikaadi, milles kinnitatakse, et koolitusprogramm ja selle mis tahes muudatused vastavad komisjoni määruse (EL) 2018/395 I lisa (FCL-osa), III lisa (BFCL-osa) ning komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/1976 III lisa (SFCL-osa) (vastavalt vajadusele) nõuetele. Sellise sertifikaadi taotlemiseks esitab deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsioon punkti DTO.GEN.115 kohase deklaratsiooni.“;