29.4.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 115/37

(1)

Kooskõlas määruse (EL) 2015/478 artikliga 10 võib kohaldada liidu eelnevat järelevalvet, kui impordisuundumused ähvardavad kahjustada liidu tootjate huve ja kui liidu huvid seda nõuavad. Määruse (EL) 2015/755 artikli 7 kohaselt on samuti võimalik eelnevat järelevelvet korraldada, kui liidu huvid seda nõuavad.

(2)

Euroopa Komisjon avaldas 16. märtsil 2016. aastal teatise, milles käsitletakse võimalusi, kuidas lahendada Euroopa terasetootjate viimase aja probleeme (3).

(3)

Ajavahemikul 2012–2015 suurenes raua- ja terasetoodete import liitu 32 %, kasvades 41,8 miljonilt tonnilt 55,0 miljoni tonnini. Samal ajavahemikul vähenesid teraseimpordi hinnad 17 % võrra. Teisalt vähenes liidust lähtuv terasetoodete eksport keskmiselt ligikaudu 20 %, st 62,3 tonnilt 2012. aastal 50,7 miljoni tonnini 2015. aastal (4).

(4)

Need suundumused on veelgi märgatavamad nende terasetoodete puhul, mille suhtes kohaldati kuni 2012. aastani liidu eelnevat järelevalvet (5). Selliste toodete import kasvas samal ajavahemikul 53 %, suurenedes 13,3 miljonilt tonnilt 2012. aastal 20,2 miljoni tonnini 2015. aastal, kusjuures vastavad impordihinnad vähenesid keskmiselt 22 % (6).

(5)

Alates 2000. aastate algusest on terase tootmisvõimsus kogu maailmas kiiresti suurenenud, kusjuures kõige rohkem uut võimsust on loodud Hiina Rahvavabariigis (edaspidi „Hiina“). Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) hinnangute kohaselt saavutas terasetootmise nimivõimsus 2014. aastal 2 243 miljoni tonni taseme, mis on üle kahe korra rohkem kui 2000. aasta vastav näitaja 1 060 miljonit tonni.

(6)

Samal ajal suurenes märkimisväärselt kogueksport peamiselt Hiinast üldise majanduslanguse ja kahaneva sisenõudluse tõttu. See on langetanud terasehindasid kogu maailmas. Praegu on Hiina maailma suurim terasetootja, kes tootis 2014. aastal (7) 822,7 miljonit tonni toorterast, mis on ligikaudu pool maailma terasetoodangust. Hiina tootmisvõimsuse ülejääk on hinnanguliselt 350 miljonit tonni (8). See on ligikaudu 40 % Hiina terasetoodangust ja ületab peaaegu kaks korda liidu aastast terasetoodangut.

(7)

Juba 2015. aastal oli Hiina ekspordi maht liitu 10 %, moodustades üle 30 % liidu koguimpordist. Seega kattis import täielikult tagasihoidliku sisenõudluse kasvu liidus. Euroopa Liit on tähtis teraseturg nii suuruse kui ka hinna poolest, mistõttu on tõenäoline, et mis tahes terasetoodangu tootmisvõimsuse ülejääk suunatakse ka edaspidi Euroopa Liitu.

(8)

Samal ajal on hiljuti märkimisväärselt vähenenud pääs kolmandate riikide turgudele. Valitsused kasutavad üha enam kaubanduspoliitika meetmeid, et reageerida maailma terasetööstuse kriisile. Pajudes majandustes, kus selliseid meetmeid varem ei kasutatud, käib praegu töö nende kasutuselevõtmiseks. Sellised meetmed esinevad kaubandustõkete vormis, hõlmates tollitariifide tõstmist, dumpinguvastaseid ja subsiidiumivastaseid meetmeid, ning on suunatud turgudele, millel on üleilmses tarbimises märkimisväärne osa (9). Selline olukord suurendab veelgi terase ümbersuunamise võimalusi liidu turule.

(9)

Liidu terasetööstus on maailmas jätkuvalt juhtival kohal kõrgtehnoloogiliste spetsialiseeritud toodete segmendis. Liidu terasetootjate konkurentsipositsioon on üleilmsel teraseturul aga viimastel aastatel halvenenud. Liidu terasetööstuse finantstulemused on viimastel aastatel kiiresti halvenenud. Keskmine tegevuskasum jääb jätkusuutlikust tasemest allapoole, investeeringud on aeglustunud, tööhõive on vähenenud ja võimalused tegevuse laiendamiseks puuduvad. Liidu terasetööstust iseloomustavad kõrged energiakulud ja sõltuvus imporditud toorainest.

(10)

Kuigi toorterase tootmine püsis ajavahemikul 2013–2015 suhteliselt stabiilsena vahemikus 166–169 tonni aastas, vähenes see aga 2015. aasta teisel poolaastal võrreldes esimese poolaastaga märkimisväärselt (ligikaudu 10 %).

(11)

Arvestades terasetoodete impordi hiljutisi arengusuundumusi, liidu tööstusharu praegust haavatavaust, jätkuvalt vähest nõudlust liidu turul ning asjaolu, et tootmisvõimsuse ülejääki võidakse nõudluse taastumisel praegu ja edaspidi suunata uuesti Euroopa Liitu, leitakse, et on olemas oht kahjustada liidu tootjate huve.

(12)

Seetõttu on liidu huvides, et teatavate terasetoodete impordi suhtes kohaldataks ka edaspidi liidu eelnevat järelvalvet, et saada ELi mittekuuluvate riikide impordi suundumuste kohta kiire analüüsi tegemist võimaldavaid põhjalikke statistilisi andmeid. Andmete kiire ja varajane hankimine on vajalik, et maailmaturul toimuvate kiirete muutuste korral kaitsta haavatavat ELi teraseturgu. See on eriti tähtis praeguse kriisi olukorras, kus ei ole kindlust ei selles, et nõudluse struktuur taastuks, ega ka selles, et Euroopa Liidu tööstus sellest tegelikult kasu saaks.

(13)

Arvestades arengusuundumusi teatavate terasetoodete turgudel, on asjakohane, et eelnev järelevalve hõlmaks ka käesoleva määruse I lisas loetletud tooteid.

(14)

Siseturu väljakujundamiseks on vaja, et liitu importijate täidetavad formaalsused oleksid ühesugused ega sõltuks kohast, kus kaubad vormistatakse.

(15)

Andmete kogumise lihtsustamiseks tuleks käesoleva määrusega hõlmatud toodete vabasse ringlusse lubamise suhtes kehtestada ühtsetele kriteeriumidele vastava järelevalvedokumendi esitamise nõue. Seda nõuet kohaldatakse 21 tööpäeva pärast käesoleva määruse jõustumist, et mitte takistada lubamast vabasse ringlusse niisuguseid tooteid, mis on juba teel liitu, ja tagada importijatele piisav aeg vajalike dokumentide taotlemiseks.

(16)

Liikmesriikide ametiasutused peaksid selle dokumendi importija taotlusel kinnitama kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul, kuid ilma, et see annaks importijale importimisõigust. Seetõttu peaks kõnealune dokument kehtima ainult ajavahemikul, mil impordieeskirju ei muudeta.

(17)

Liidu eelnevaks järelevalveks välja antav järelevalvedokument peaks olema kehtiv kõikjal liidus, olenemata väljaandvast liikmesriigist.

(18)

Liikmesriigid ja komisjon peaksid võimalikult palju vahetama liidu eelneva järelevalve tulemusena saadud teavet.

(19)

Kuigi järelevalvedokumentide väljaandmise suhtes tuleks liidu tasandil kohaldada standardtingimusi, peavad neid välja andma riigi ametiasutused.

(20)

Tarbetute piirangute vähendamiseks ja selleks, et mitte liigselt häirida piiri lähedal asuvate äriühingute tööd, jäetakse käesoleva määruse kohaldamisalast välja impordisaadetised netokaaluga kuni 2 500 kilogrammi.

(21)

Liidul on Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP) tihe majandusintegratsioon Norra, Islandi ja Liechtensteiniga. Lisaks sellele ei kohalda EMP liikmed kooskõlas EMP lepinguga põhimõtteliselt omavahelistes suhetes kaubanduse kaitsemeetmeid. Seepärast tuleks käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta Norrast, Islandilt ja Liechtensteinist pärit tooted,

a)

taotleja täielik nimi ja aadress (sealhulgas telefoninumber ja e-posti aadress või faksinumber ja muud numbrid, mille järgi pädeval riiklikul ametiasutusel on võimalik taotlejat tuvastada), lisaks sellele taotleja käibemaksukohustuslase registreerimisnumber, kui ta on käibemaksukohustuslane;

b)

asjakohasel juhul deklarandi täielik nimi ja aadress või taotleja määratud mis tahes esindaja täielik nimi ja aadress (sealhulgas telefoninumber, e-posti aadress ja faksinumber);

c)

kauba kirjeldus, kus esitatakse:

d)

deklareeritud kogus kilogrammides ja vajaduse korral muu täiendav ühik (paar, tükk, jne);

e)

kauba CIF-väärtus liidu piiril, väljendatuna eurodes;

f)

järgmine kinnitus, mille taotleja on dateerinud ja allkirjastanud ning kus taotleja nimi on kirjutatud trükitähtedega: „Mina, allakirjutanu, kinnitan, et käesolevas vormisesitatud info on tõene ja antud heauskselt ning et ma olen ettevõtjana liidus asutatud.“

a)

määratakse järelevalvedokumendi kehtivusajaks neli kuud,

b)

võib kasutamata või osaliselt kasutatud järelevalvedokumente sama pikaks ajaks uuendada.