15.10.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 268/9

(1)

Nõukogu kehtestas määrusega (EÜ) nr 703/2009 (2) Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina”) pärit valtstraadi impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu.

(2)

Kehtestatud meetmed seisnesid väärtuselistes tollimaksudes jääktollimaksumääraga 24 %, sellal kui ühele äriühingute rühmale (Valin Group) kehtestati individuaalne tollimaksumäär 7,9 %.

(3)

Pärast seda, kui avaldati teade kehtivate dumpinguvastaste meetmete kehtivuse eelseisva aegumise kohta, (3) sai komisjon alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohase taotluse algatada kõnealuste meetmete aegumise läbivaatamine.

(4)

Kaebuse esitas 29. aprillil 2014 Euroopa teraseühendus (edaspidi „Eurofer” või „kaebuse esitaja”) nende tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 25 % liidu valtstraadi kogutoodangust.

(5)

Taotlus põhines väitel, et meetmete aegumine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu ja liidu tootmisharule tekitatava kahju jätkumise või kordumise.

(6)

Pärast konsulteerimist alusmääruse artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud nõuandekomiteega jõudis komisjon seisukohale, et meetmete aegumise läbivaatamise algatamiseks oli piisavalt tõendeid, ning andis 2. augustil 2014Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teates (4) (edaspidi „algatamisteade”) teada, et algatatakse aegumise läbivaatamine vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2.

(7)

Dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise tõenäosust käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2013 kuni 30. juunini 2014 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood”). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohast oluliste arengusuundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2011 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(8)

Komisjon teatas aegumise läbivaatamise algatamisest ametlikult taotluse esitajale, teadaolevalt asjaga seotud eksportivatele tootjatele ja importijatele ning vaatlusaluse eksportiva riigi esindajatele.

(9)

Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaegade jooksul. Üks huvitatud isik taotles ärakuulamist komisjoni talitustes ning see leidis aset 20. märtsil 2015.

(10)

Võttes arvesse Hiina eksportivate tootjate ning liidu sõltumatute importijate ilmset suurt arvu, nähti algatamisteates ette väljavõttelise uuringu kasutamine vastavalt alusmääruse artiklile 17.

(11)

Selleks et komisjonil oleks võimalik otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral esindav valim moodustada, paluti Hiina eksportivatel tootjatel ja sõltumatutel importijatel endast 15 päeva jooksul pärast läbivaatamise algatamist teada anda ning esitada komisjonile algatamisteates nõutud teave.

(12)

Kokku võeti ühendust 45 teadaoleva Hiina eksportiva tootjaga, kuid ükski neist ei andnud endast teada ega vastanud uuringu vormile. Seetõttu väljavõttelist uuringut ei kohaldatud.

(13)

Võttes arvesse koostöö puudumist, teatas komisjon Hiina ametiasutustele, et alusmääruse artikli 18 kohaselt võib kasutada parimaid kättesaadavaid fakte. Hiina ametiasutustelt ei laekunud komisjonile ühtegi märkust ega taotlust ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumiseks.

(14)

Kokku võeti ühendust üheksa sõltumatu importijaga. Ükski neist ei andnud endast teada ega vastanud uuringu vormile.

(15)

Uurimise algetapis tegi komisjoniga koostööd 28 liidu tootjat/tootjate kontserni, kelle toodang moodustab ligikaudu 70 % liidu valtstraaditoodangust läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Koostööd tegevate tootjate arvukust silmas pidades kasutas komisjon väljavõttelist uuringut. Komisjon moodustas valimi suurima representatiivse toodangumahu põhjal, mida on võimalik ettenähtud aja jooksul uurida, pidades silmas ka geograafilist ulatust ja eri tooteliikide piisavat hõlmatust. Valim koosnes esialgselt kuuest äriühingust ja moodustas 44,2 % vabaturule suunatavast toodangust.

(16)

Küsimustikud saadeti kuuele valimisse kuuluvale liidu tootjale ja kahele võimaliku võrdlusriigi tootjale, kes nõustusid koostööd tegema.

(17)

Küsimustikule vastasid kuus valimisse kaasatud liidu tootjat ja kaks võimaliku võrdlusriigi tootjat.

(18)

Kontrollkäigud korraldati järgmiste äriühingute valdustesse:

(19)

Vaatlusalune toode on sama, mida hõlmab esialgne uurimine, nimelt kuumvaltsitud varbmaterjal rauast või legeerimata või legeeritud terasest, välja arvatud roostevabast terasest, korrapäratult kokku keritud (edaspidi „valtstraat” või „vaatlusalune toode”), mis on pärit Hiinast ja kuulub praegu CN-koodide 7213 10 00, 7213 20 00, 7213 91 10, 7213 91 20, 7213 91 41, 7213 91 49, 7213 91 70, 7213 91 90, 7213 99 10, 7213 99 90, 7227 10 00, 7227 20 00, 7227 90 10, 7227 90 50 ja 7227 90 95 alla.

(20)

Sarnaselt esialgse uurimisega leidis läbivaatamisega seotud uurimises kinnitust, et vaatlusalusel tootel ning Hiinas toodetud ja sealsel siseturul müüdaval valtstraadil, liidu tootmisharu toodetud ja liidu turul müüdaval valtstraadil ning võrdlusriigis (Türgi) toodetud ja müüdaval valtstraadil on samad põhilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ning sama põhiline kasutusotstarve. Seepärast käsitatakse neid samasuguste toodetena alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(21)

Vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2 uuris komisjon, kas kehtivate meetmete aegumisega kaasneks tõenäoliselt Hiinast pärit dumpingu jätkumine või kordumine.

(22)

Põhjenduse 12 kohaselt ei pakkunud koostööd ükski Hiina eksportiv tootja, mistõttu, nagu on sätestatud alusmääruse artiklis 18, tuli järeldused teha parimate kättesaadavate faktide põhjal, eelkõige aegumise läbivaatamise taotluses esitatud teabe põhjal ja kättesaadava statistika alusel, mis pärines Eurostatilt ja Hiina ekspordiandmebaasist.

(23)

Alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt tuli normaalväärtus määrata kolmanda turumajandusriigi (edaspidi „võrdlusriigi”) siseturul makstud või makstava kehtiva hinna või arvestusliku väärtuse alusel.

(24)

Esialgses uurimises kasutati Türgit võrdlusriigina normaalväärtuse määramiseks Hiina puhul. Läbivaatamise taotluses sisalduva teabe alusel teatas komisjon oma algatamisteates huvitatud isikutele, et kavatseb kasutada võrdlusriigina Brasiiliat, ja kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkusi. Algatamisteates lisati, et vaatluse alla võetakse ka teised riigid, eelkõige Türgi, Šveits, Norra ja Jaapan. Huvitatud isikutelt märkusi ei saadud.

(25)

Lisaks Brasiiliale pöördus komisjon kõigi teadaolevate või võimalike valtstraadi tootjate poole Türgis, Šveitsis, Norras ja Jaapanis (neist riikidest pärineb märkimisväärne valtstraadi import liitu, mis viitab märkimisväärsele toodangule) ja USAs (suure omamaise tööstuse ja siseturuga riik).

(26)

Lõpuks nõustusid kaks valtstraadi tootjat, nimelt Ereğli Demir ve Çelik Fabrikalri T.A.S. Türgist ja ArcelorMittal Brasil Brasiiliast, tegema uurimise käigus koostööd ja vastasid võrdlusriigi küsimustikule.

(27)

Käesoleva uurimise jaoks kõige sobivama võrdlusriigi valimisel võeti arvesse mitut tegurit, eelkõige võrdlusriigi siseturu suurust samasuguse toote rahuldava konkurentsitasemega, koostööd tegevate tootjate omamaise müügi representatiivsust (kogus ja kasumlikkus), koostööd tegevate tootjate suurust ja tootevalikut ning nende toodete ja tootmismeetodi võrreldavust Hiina toodete ja tootmismeetodiga.

(28)

Arvestades, et Türgi ja Türgi koostööd tegev eksportiv tootja vastasid kõigile peamistele võrdlusriigi/tootja kriteeriumidele, otsustati kasutada võrdlusriigina Türgit.

(29)

Vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 2 uuriti esmalt, kas koostööd tegeva võrdlusriigi tootja samasuguse toote omamaine kogumüük läbivaatamisega seotud uurimisperioodil sõltumatutele klientidele oli representatiivne võrreldes koguekspordiga liitu, st kas sellise omamaise müügi kogumaht moodustas vähemalt 5 % koostööd tegeva võrdlusriigi tootja samasuguse toote kogu eksportmüügist liitu.

(30)

Samuti uuriti, kas samasuguse toote omamaist müüki võib käsitada tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügina vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 4. Selleks tehti kindlaks, kui suur osa omamaisel turul toimunud müügist sõltumatutele klientidele oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul kasumlik.

(31)

Kuna leiti, et kogu omamaine müük toimus piisavas koguses ja tavapärase kaubandustegevuse käigus, arvutati tegelikel omamaistel hindadel põhinev normaalväärtus omamaise kogumüügi hindade kaalutud keskmisena läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(32)

Koostöö puudumisel Hiina eksportivate tootjatega ja seega Hiina hindu käsitleva konkreetse teabe puudumisel määrati ekspordihind kättesaadavate faktide põhjal vastavalt alusmääruse artiklile 18. Selleks kasutati olemasolevaid statistilisi allikaid, nimelt Eurostati.

(33)

Eurostati andmetel imporditi läbivaatamisega seotud uurimisperioodil Hiinast liitu vaid 696 tonni valtstraati, mis moodustab 0,04 % koguimpordist. See kogus on liidu kogutarbimist (17,8 miljonit tonni) arvestades tühine.

(34)

Komisjon võrdles normaalväärtust ja ekspordihinda tehasehindade põhjal. Õiglase võrdluse tagamiseks kohandas komisjon normaalväärtust ja/või ekspordihinda, võttes arvesse hindu ja nende võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 10. Selleks, et väljendada ekspordihinda tehasehindade tasandil, kohandas komisjon Eurostati andmetel põhinevat CIF-hinda vastavalt kaebuses esitatud veo- ja kindlustusandmetele. Omamaiseid hindu kohandati vastavalt veo-, kindlustus-, käitlemis- ja laenukuludele, mis põhinesid võrdlusriigi tootjalt saadud andmetel.

(35)

Kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 11 määrati dumpingumarginaal kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kaalutud keskmiste ekspordihindade võrdlemise teel. Eurostatilt saadud Hiina keskmine ekspordihind ei andnud võrdlusriigi normaalväärtusega võrreldes tunnistust dumpingu olemasolust.

(36)

Samal ajal on tähtis rõhutada, et vastavalt põhjendusele 33 oli vaatlusaluse toote impordimaht läbivaatamisega seotud uurimisperioodil väga väike. Samuti märgiti, et enamiku CN-koodide puhul kõikusid hinnad suuresti, mõnel juhul koguni 30-kordselt kogu vaatlusaluse perioodi vältel. Selliseid kõikumisi on raske põhjendada nn harilike turujõududega ja kõige tõenäolisemalt on need tingitud vähesest müügikogusest.

(37)

Hiina eksportijate koostööst keeldumise tõttu puudus ka teave Hiinast eksporditava tootevaliku kohta, mistõttu sai võrdlusriigi normaalväärtusega võrdlemist teha üksnes koondandmete põhjal.

(38)

Seega võib järeldust dumpingu puudumise kohta läbivaatamisega seotud uurimisperioodil pidada ebaoluliseks väikeste impordikoguste, hindade ebakorrapärase kõikumise ja imporditud tootevalikut käsitleva teabe puudumise koosmõju tõttu.

(39)

Põhjendustes 35–38 esitatud kaalutlusi arvesse võttes analüüsis komisjon lisaks dumpingu jätkumise tõenäosust meetmete aegumise korral. Selle käigus analüüsiti järgmisi näitajaid: Hiina tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus, Hiina eksportijate käitumine teistel turgudel ja liidu turu atraktiivsus.

(40)

Maailma Teraseassotsiatsiooni teabe (5) põhjal näitas Hiina valtstraaditootmine tervikuna viimasel kümnel aastal tugevat kasvutrendi, moodustades 2013. aastal enam kui 150 miljonit tonni (6).

(41)

Teisisõnu toodab Hiina 77 % kogu maailma valtstraadist, mis tähendab, et see riik võib oma müügiotsustega avaldada turutingimustele tugevat mõju. Tähtis on rõhutada, et Hiina aastatoodang ületab liidu kogutoodangu enam kui seitsmekordselt. Lisaks ületab Hiina valtstraaditoodangu kogukasv alates 2011. aastast (26 miljonit tonni) juba iseenesest liidu kogutarbimise, mis on hinnanguliselt 17 miljonit tonni.

(42)

Läbivaatamise taotluses hinnati Hiina vaba tootmisvõimsust ligikaudu 50 miljonile tonnile. Hiina koostööst keeldumise tõttu oli raske saada sellekohast lisateavet. Põhjendustes 40 ja 41 osutatud ning Euroopa ja maailmaga võrreldes kõrget tootmistaset arvestades võib aga Hiina oma müügiotsustega kergesti põhjustada suuri turumoonutusi isegi oma vaba tootmisvõimsust kasutamata.

(43)

Hiina ekspordiandmebaasi kohaselt eksportis Hiina läbivaatamisega seotud uurimisperioodil üle maailma enam kui 9 tonni valtstraati, mis moodustab üle 50 % liidu kogutarbimisest samal perioodil. Järgmisse tabelisse on koondatud arvandmed kuue Hiina ekspordimahu poolest suurima riigi ja võrdlusriik Türgi kohta, mis kokku moodustavad enam kui 53 % Hiina koguekspordist läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

Tabel 1

Hiina valtstraadi eksport maailma (mahud ja hinnad eurodes)

(44)

Keskmine ekspordihind läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jäi iga eespool nimetatud riigi puhul tunduvalt alla normaalväärtuse. Seega jäid Hiina kolmandatesse riikidesse müügi keskmiste hindade suhtes kehtestatud dumpingumarginaalid (nagu võib näha tabelist) vahemikku 14–24 % (7).

(45)

Andmetest selgub ühtlasi, et Hiina ekspordimaht näitab kasvutrendi samaaegselt hindade alanemisega. Olemasoleva statistika põhjal jätkasid hinnad alanemist ka pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi. Mitu mõjutatud riiki tajusid neid suundumusi kui ohtu nende oma tootmisharule ja kehtestasid kaitsemeetmed (nende seas olid Malaisia ja Indoneesia ning hiljem, pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi ka Türgi, (8) USA ja Pakistan).

(46)

Lisaks osutavad hiljutised pressiteated (9) sellele, et Hiina siseturg ja eriti ehitussektor (10) on jahtumas. Seega jäävad Hiina müügivõimalused väiksemaks – tema peamised eksporditurud sulguvad ja peamine omamaine müük aeglustub. Kui liidus kehtivatel meetmetel lastakse aeguda, valitseb seega suur tõenäosus, et Hiina suunab viivitamata oma madala hinnatasemega (dumpinguhinnaga) müügi suurtes kogustes liidu turule.

(47)

Tulenevalt liidu turu kõrgest hinnatasemest võrreldes muude kolmandate riikidega (vt tabel 1) peetakse liidu turgu Hiina tootjate jaoks atraktiivseks. Paljudel eksporditurgudel kehtestatud kaitsemeetmed suurendavad veelgi liidu turu atraktiivsust. Seetõttu on alust eeldada, et meetmete tühistamise korral taastub Hiina eksport liidu turul märkimisväärses mahus. Väärib märkimist, et enne esialgsete meetmete kehtestamist 2008. aastal oli Hiina müügimaht liidu turul 1,1 miljonit tonni, kui läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli see 700 tonni.

(48)

Võttes arvesse valtstraadi hiiglaslikku tootmismahtu Hiinas ja sealset dumpingut kolmandatesse riikidesse, samuti eespool kirjeldatud liidu turu atraktiivsust, valitseb suur tõenäosus, et dumpinguvastaste meetmete tühistamine tooks viivitamata kaasa dumpingu kordumise Hiinast liitu.

(49)

Samasugust toodet tootis liidus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 72 tootjat, kes moodustavad liidu tootmisharu alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses. Keegi neist ei olnud algatamise vastu.

(50)

Kõik tundlike andmetega seotud arvulised näitajad tuli konfidentsiaalsuse huvides indekseerida või esitada vahemikena.

(51)

Komisjon tegi liidu tarbimise kindlaks olemasoleva impordistatistika, koostööd tegevate liidu tootjate tegeliku müügi, välja arvatud eksportmüügi, ja koostööst keeldunud liidu tootjate hinnangulise müügi põhjal. Tarbimise mõiste on seotud müügiga vabaturul, kaasa arvatud tootmisharusisene müük, kuid välja arvatud sisekasutus. Sisekasutus, st samasuguse toote teisaldamine integreeritud liidu tootjate vahel edasiseks töötlemiseks, ei sisaldu liidu tarbimisnäitajas, kuna tootmisharusisene teisaldamine ei konkureeri sõltumatute tarnijate müügiga vabaturul. Tootmisharusisene müük, st müük seotud äriühingutele, sisaldub liidu tarbimisnäitajas, kuna uurimise käigus kogutud andmete põhjal oli liidu tootjatega seotud äriühingutel vabadus osta valtstraati ka muudest allikatest. Samuti leiti, et liidu tootjate keskmised müügihinnad müügi puhul seotud äriühingutele on sarnased keskmiste müügihindadega neile äriühingutele, kellega ühenduse tootmisharul sidemed puuduvad.

(52)

Sellest lähtuvalt kujunes liidu tarbimine järgmiselt.

Tabel 2

Liidu tarbimine

(53)

Liidu tarbimine vähenes 4 % võrra, 18,5 miljonilt tonnilt 2011. aastal 17,8 miljoni tonnini läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Tarbimine vaatlusalusel perioodil oli väiksem kui 23,6 miljoni tonni suurune tarbimine esialgse uurimisega seotud uurimisperioodil (2007. aasta aprillist 2008. aasta märtsini). Tarbimise vähenemine oli tingitud majanduskriisi negatiivsest mõjust, mis põhjustas valtstraadi tarbimise üleüldise languse, eelkõige autotööstuses ja ehitustööstuses.

(54)

Hiinast pärit impordi maht ja turuosa selgitati välja Eurostati andmete põhjal.

(55)

Vaatlusalusest riigist liitu suunatud impordi maht ja turuosa kujunesid järgmiselt.

Tabel 3

Impordi maht ja turuosa

(56)

Kui esialgsel uurimisperioodil moodustas import Hiinast 5 % turuosast ehk 1,1 miljonit tonni, siis nüüdseks on see Eurostati andmetel liidu turult praktiliselt kadunud. Täpsemalt vähenes import Hiinast vaatlusalusel perioodil 3 108 tonnilt 696 tonnile.

(57)

7,9 % tollimaksumääraga äriühing on seotud ArcelorMittali grupiga ega tooda kaebuse esitajate sõnul enam märkimisväärses koguses valtstraati. Teised Hiina eksportivad tootjad lõpetasid aga samuti müügi liitu. Valtstraadi turg näib olevat väga hinnatundlik ja kehtiva dumpinguvastase tollimaksu põhjustatud 24 % kasvu tõttu kaotasid Hiina eksportijad huvi liidu turu vastu.

(58)

Impordihind määrati kindlaks Eurostati andmete põhjal. Tulenevalt tühisest impordimahust Hiinast ELi, Hiina tootjate koostööst keeldumisest ja tühiste impordikoguste tooteliigiti eristatud hinnaandmete puudumisest ei olnud võimalik hinna allalöömist täpselt kindlaks määrata. Vastavalt tabelile 1 lõid Hiina ekspordihinnad kolmandates riikides liidu tootmisharu hindu alla siiski keskmiselt enam kui 25 % võrra. Seega võib meetmete aeguda laskmise korral oodata sama märkimisväärset hinna allalöömise taset liidu turul.

(59)

Peamised liitu eksportivad riigid on Moldova, Norra, Venemaa, Ukraina ja Šveits. Vaatlusaluse toote koguimport kolmandatest riikidest suurenes vaatlusalusel perioodil 19,2 % võrra (1,22 miljonilt tonnilt 1,45 miljonile tonnile), mis moodustab 7,5 % liidu tarbimisest. Samal perioodil langes jätkuvalt ühiku keskmine impordihind, nimelt 592 eurolt tonni kohta 506 eurole tonni kohta, mis tähendab 14,6 % langust.

Tabel 4

Import kolmandatest riikidest

(60)

Vastavalt alusmääruse artikli 3 lõikele 5 uuris komisjon kõiki liidu tootmisharu olukorra seisukohalt olulisi majandustegureid ja -näitajaid.

(61)

Seejuures eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Vaatlusaluse perioodi makromajanduslikud näitajad tehti kindlaks, neid analüüsiti ja uuriti liidu tootmisharu kohta esitatud andmete põhjal. Mikromajanduslikud näitajad tehti kindlaks valimisse kaasatud liidu tootjate tasandil kogutud ja kontrollitud andmete põhjal.

(62)

Makromajanduslikud näitajad on järgmised: toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, varud, müügimaht, turuosa ja kasv, tööhõive, tootlikkus, tegeliku dumpingumarginaali suurusjärk, varasemast dumpingust taastumine. Mikromajanduslikud näitajad on järgmised: keskmised ühikuhinnad, tootmiskulu, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus, kapitali kaasamise võime ja tööjõukulud.

(63)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendusaste olid vaatlusalusel perioodil järgmised.

Tabel 5

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendusaste

(64)

Vaatlusalusel perioodil vähenes toodang 6 % võrra, tootmisvõimsus jäi stabiilseks ja tootmisvõimsuse rakendamine langes 76 %-lt 72 %-le.

(65)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa liidu turul kujunesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Müügimaht ja turuosa

(66)

Liidu tootmisharu müük liidu turul vähenes vaatlusalusel perioodil 5 % võrra.

(67)

Kui liidu tarbimine vähenes vaatlusalusel perioodil 4 %, siis liidu tootmisharu müügimaht kahanes 5 %, mis tähendas turuosa vähenemist 1,6 protsendipunkti võrra.

(68)

Tööhõive ja tootlikkus arenesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Tööhõive ja tootlikkus

(69)

Tööhõive püsis vaatlusalusel perioodil suhteliselt stabiilsena. Samal ajal vähenes tootlikkus 7 % võrra, mis oli tingitud tootmise vähenemisest, nagu võib näha põhjenduses 68 esitatud tabelist 7.

(70)

Hiina puhul esialgsel uurimisel tuvastatud dumpingumarginaal oli selgelt üle miinimumtaseme, samal ajal jäi Hiinast pärit impordi maht kogu vaatlusalusel perioodil tühiseks. Meetmete kehtetuks tunnistamise korral oleks aga oodatava dumpingu mõju liidu tootmisharule märkimisväärne, arvestades Hiinast kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi suurenevat mahtu ja alanevat hinda, nagu märgitud põhjendustes 45 ja 46. Liidu tootmisharu oli endiselt toibumas Hiinast pärit valtstraadi varasema dumpinguhindadega impordi kahjulikust mõjust, mida on kirjeldatud põhjenduses 83.

(71)

Liidu tootmisharu keskmine müügihind liidus asuvatele sõltumatutele klientidele kujunes vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Keskmised müügihinnad

Liidu tootmisharu keskmine ühiku müügihind liidus asuvatele sõltumatutele klientidele ning tootmiskulud langesid vaatlusalusel perioodil mõlemad 15 %. Seega oli keskmine müügihind kooskõlas kulude arenguga.

(72)

Liidu tootmisharu keskmine tööjõukulu kujunes vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta

(73)

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta püsis vaatlusalusel perioodil stabiilsena. Peamiselt saab seda selgitada liidu tootmisharu üha suuremate pingutustega tootmiskulude kontrolli all hoidmiseks ja sel viisil konkurentsivõime säilitamiseks.

(74)

Liidu tootjate laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Laovarud

(75)

Liidu tootmisharu varud suurenesid vaatlusaluse perioodi jooksul 18 %. Märkimisväärne osa valtstraaditoodangust koosneb standardsetest toodetest ning liidu tootmisharu peab seetõttu hoidma teatavat varude taset, et vajaduse korral kiiresti täita tellijate nõudmisi. Lao lõppseis protsendina toodangust jäi suhteliselt stabiilseks, järgides liidu tootmisharu tootmist.

(76)

Liidu tootja kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus kujunesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(77)

Komisjon kasutas liidu tootmisharu kasumlikkuse kindlaksmääramiseks liidu sõltumatutele klientidele samasuguse toote müügi eest saadud maksueelset netokasumit protsendina selle müügi käibest. Kasumlikkus vähenes 5,1 %-lt 4,7 %-le. Seda on vähem kui esialgsel uurimisel kehtestatud plaanitav kasum 9,9 %.

(78)

Netorahavoog on liidu tootmisharu võimekus oma tegevust ise rahastada ja vaatlusalusel perioodil oli see positiivne. Siiski langes kõnealune näitaja tervelt 11 % võrra. See tekitab muret liidu tootmisharu suutlikkuse suhtes jätkata vajalikul määral oma majandustegevuse omafinantseerimist.

(79)

Investeeringud vähenesid vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt ehk 58 %. Peamiselt koosnesid need investeeringutest, mida oli vaja moderniseerimiseks, hoolduseks ning õigusaktidest tulenevate ohutusnõuete täitmiseks. Asjaolu, et tootmisvõimsuse suurendamisse ei investeeritud, võib osutada võimalikule pikaajalisele negatiivsele turusuundumusele.

(80)

Investeeringutasuvus on puhaskasum väljendatuna protsendina investeeringute arvestuslikust koguväärtusest. See näitaja langes vaatlusalusel perioodil 3,8 %-lt 3 %-le kasumi vähenemise tõttu.

(81)

Võttes arvesse kasumlikkuse vähenemist ja kahanevat rahavoogu, avaldus negatiivne mõju ka äriühingu võimele kapitali kaasata.

(82)

Uurimise käigus kogutud teabe põhjal leiti, et enda tarbeks tootmise osakaal ei ole märkimisväärne, sest vaid 11 % liidu tootmisharu toodangust kasutatakse grupisiseselt. Suurema toodangu mahuga kaasneb üldiselt mastaabisääst, mis on kasulik asjaomasele tootjale. Liidu tootmisharu on suures osas vertikaalselt integreeritud ning enda tarbeks kasutatavad tooted töödeldakse järgtööstuses edasi lisandväärtusega toodeteks. Uurimise käigus ei kerkinud esile ühtegi järgmise etapi toodetega seotud tootmisprobleemi. Enda tarbeks tootmine püsis vaatlusalusel perioodil tõepoolest stabiilsena. Eelnevat arvesse võttes leiab komisjon, et liidu tootmisharu enda tarbeks tootmisel ei olnud negatiivset mõju liidu finantsolukorrale.

(83)

Kõik liidu tootmisharu kahjunäitajad olid vaatlusalusel perioodil negatiivse suundumusega. Täpsemalt vähenes liidu tootmine 6 % võrra, tootmisvõimsuse rakendamine vähenes 76 %-lt 72 %-le, turuosa vähenes 1,6 protsendipunkti võrra 93,4 %-lt 91,8 %-le ja lao lõppseis suurenes 18 %. Peale selle olid negatiivse suundumusega ka muud kahjunäitajad, nagu müügimaht mitteseotud äriühingutele liidus (– 6 %) ja eksport mitteseotud äriühingutele (– 22 %). Ühiku müügihind mitteseotud äriühingutele ja tootmiskulud kasvasid mõlemad 15 %. Kasumlikkus vähenes 5,1 %-lt 4,7 %-le, mida on vähem kui esialgsel uurimisel kehtestatud plaanitav kasum 9,9 %. Investeeringud vähenesid märkimisväärselt ehk 58 % ja rahavoog vähenes 11 % võrra. Arvestades, et tööhõive jäi üsna stabiilseks, vähenes tootlikkus 7 %.

(84)

Need negatiivsed suundumused ei saa aga olla tingitud Hiinast pärit impordist, kuna viimaste maht ja turuosa olid piiratud. Seega tuleb analüüsida mõju, mida Hiinast pärit impordi jätkumine võib avaldada liidu tootmisharule, mis ei ole Hiina varasemast dumpingust veel täielikult taastunud.

(85)

Ehkki Hiinast pärit impordi maht vähenes pärast 2009. aastal kehtestatud meetmeid märkimisväärselt, võib arvata, et Hiina märkimisväärset vaba tootmisvõimsust on meetmete aeguda laskmise korral kergesti võimalik suunata liidu turule.

(86)

Nagu märgitud põhjendustes 40–42, on valtstraadi kogu tootmisvõimsus üle 150 miljoni tonni, samal ajal kui vaba tootmisvõimsus on hinnanguliselt ligikaudu 50 miljonit tonni. Mõlemad neist kogustest ületavad suuresti valtstraadi kogutarbimist liidus. Peale selle, nagu selgub Hiina statistikast, suutis Hiina varasematel aastatel suunata oma toodangu ülejäägid liidust teistesse riikidesse, kus kaubanduspiiranguid oli vähem. See olukord on aga muutunud, kuna osa kolmandatest riikidest on hiljuti kehtestanud kaitsemeetmeid, mis tulemuslikult takistavad või vähemalt piiravad Hiinast pärit impordi juurdepääsu. Igal juhul on liidu turg jätkuvalt atraktiivne vaatlusaluse toote suhteliselt kõrgete müügihindade tõttu võrreldes muude kolmandate riikide turgudega. Seega on alust eeldada, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral suunataks märkimisväärne osa Hiina praegusest toodangust ümber liidu turule, kuna liidu turg on atraktiivne oma suuruse ja hinnataseme tõttu. Võttes arvesse olemasoleva kahju ulatust ja Hiina eksportijate dumpingutavasid, selgitas uurimine välja, et meetmete peatamine põhjustaks väga tõenäoliselt Hiina dumpinguhinnaga ekspordi märkimisväärse kasvu, tekitades seega olulist kahju liidu tootmisharule.

(87)

Eelnevast järeldub, et meetmete tühistamine Hiinast pärit impordi suhtes tooks väga tõenäoliselt kaasa kahju kordumise liidu tootmisharus.

(88)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 21 uuris komisjon, kas Hiina suhtes kehtivate dumpinguvastaste meetmete säilitamine oleks vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvide kindlaksmääramisel lähtuti kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huvide hindamisest.

(89)

Kooskõlas alusmääruse artikli 21 lõikega 2 anti kõikidele huvitatud isikutele võimalus oma seisukohad teatavaks teha.

(90)

Sellele tuginedes uuris komisjon, kas hoolimata dumpingu ja kahju kordumise kohta tehtud järeldustest leidub kaalukaid põhjusi, mis lubaksid järeldada, et olemasolevate meetmete säilitamine ei ole liidu huvides.

(91)

Liidu tootmisharu on pidevalt oma turuosa kaotanud ning kandnud vaatlusalusel perioodil olulist kahju. Kui meetmed tunnistataks kehtetuks, satuks liidu tootmisharu ilmselt veel halvemasse olukorda.

(92)

Seepärast jõuti järeldusele, et Hiina suhtes kehtivate meetmete säilitamine oleks liidu tootmisharu huvides.

(93)

Ükski importija ega kaupleja ei andnud endast käesoleva aegumise läbivaatamisega seotud uurimise käigus teada. Miski ei viita sellele, et meetmete jätkumine avaldaks kõnealuste importijate tegevusele mis tahes märkimisväärset mõju.

(94)

Ükski kasutaja ei andnud endast käesoleva aegumise läbivaatamisega seotud uurimise käigus teada. Seoses kasutajatega järeldati esialgsel uurimisel, et meetmete kehtestamise võimalik üldine mõju kasutajate tegevusele oleks väga piiratud. Esiteks ostab valdav enamik kasutajaid oma valtstraadi mitte Hiinast, vaid muudest allikatest, mida on arvukalt. Teiseks tuleks meetmete kehtestamise võimaliku mõju puhul võtta arvesse järgmise etapi tooteid, millel on suur lisandväärtus. Sellest lähtuvalt järeldatakse, et meetmete säilitamine ei avaldaks negatiivset mõju kasutajate praegusele olukorrale.

(95)

Eespool öeldut silmas pidades tegi komisjon järelduse, et liidu huvide seisukohalt ei ole Hiina suhtes praegu kehtivate dumpinguvastaste meetmete säilitamise vastu kaalukaid põhjusi.

(96)

Kõiki asjaomaseid isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada, et kehtivad meetmed tuleks säilitada. Lisaks anti neile võimalus esitada pärast kõnealust teatavakstegemist teatava aja jooksul oma märkused. Üks huvitatud isik esitas märkusi, mis kinnitasid komisjoni järeldusi.

(97)

Eespool esitatu põhjal järeldatakse, et alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt tuleks säilitada Hiinast pärit valtstraadi impordi suhtes kohaldatavad dumpinguvastased meetmed, mis kehtestati määrusega (EÜ) nr 703/2009.

(98)

Et vähendada meetmetest kõrvalehoidmise ohtu, mis tuleneb tollimaksumäärade suurest erinevusest, peetakse käesoleval juhtumil vajalikuks kehtestada erimeetmed, et tagada dumpinguvastaste tollimaksude nõuetekohane kohaldamine. Kõnealuseid erimeetmeid kohaldatakse üksnes äriühingu suhtes, kellele on määratud individuaalne tollimaksumäär, ning need meetmed hõlmavad järgmist: käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele vastava kehtiva faktuurarve esitamine liikmesriikide tollile. Impordi suhtes, millele ei ole nimetatud arvet lisatud, rakendatakse kõikide teiste tootjate suhtes kohaldatavat dumpinguvastast jääktollimaksu.

(99)

Äriühing, kes muudab hiljem oma juriidilise isiku nime, võib taotleda nende individuaalsete tollimaksumäärade kohaldamist. Taotlus tuleb adresseerida komisjonile (11). Taotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab kindlaks teha, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale. Kui äriühingu nimevahetus ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas teade nimevahetuse kohta.

(100)

Käesolev määrus on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 15 lõike 1 alusel moodustatud komitee arvamusega,