1.   Komisjon hangib mis tahes teavet, mida ta vajalikuks peab, sealhulgas asjaomaste järelevalveasutuste järeldusi ja soovitusi. Komisjon hindab järelduste tegemisel kogu asjakohast teavet.

2.   Komisjon näeb ette piisava ajavahemiku, mille jooksul kolmandad isikud võivad kirjalikult esitada oma arvamused, saates asjakohase teabe komisjonile. Kõnealune ajavahemik täpsustatakse ajutise peatamise menetluse algatamise teates. Komisjon võtab arvesse kõnealuste kolmandate isikute esitatud märkusi, kui need on piisavalt tõendatud.

3.   Kui komisjon leiab, et asjaomane soodustusi saav riik või muu kolmas isik, kes on andnud endast teada vastavalt lõikele 2, on esitanud eksitavat või valeteavet, ei võta ta seda teavet arvesse.

1.   Komisjon koostab pärast tariifsete soodustuste ajutise peatamise menetluse algatamist toimiku. Koostatud toimik sisaldab dokumente, mis on olulised järelduste tegemiseks, sealhulgas GSP, GSP+ või EBA raames soodustusi saava riigi (edaspidi „soodustusi saav riik”) esitatud teavet, vastavalt artikli 1 lõikele 2 endast teada andnud kolmandate isikute esitatud teavet ja muud komisjoni hangitud olulist teavet.

2.   Soodustusi saaval riigil ja kolmandatel isikutel, kes on vastavalt artikli 1 lõikele 2 esitanud piisavalt tõendatud teavet, on kirjaliku taotluse korral õigus koostatud toimikuga tutvuda. Neil on ligipääs kogu teabele, mida koostatud toimik sisaldab, välja arvatud liidu institutsioonide või liikmesriikide ametiasutuste koostatud sisedokumendid, võttes seejuures arvesse määruse (EL) nr 978/2012 (GSP määrus) artiklis 38 sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusi.

3.   Koostatud toimiku sisu on kooskõlas konfidentsiaalsust käsitlevate sätetega vastavalt GSP määruse artiklile 38.

1.   Kui komisjon on algatanud säästvat arengut ja head valitsemistava stimuleeriva erikorra (GSP+) raames ettenähtud tariifsete soodustuste ajutise peatamise menetluse, peab asjaomane GSP+ raames soodustusi saav riik esitama kogu vajaliku teabe, milles tõendatakse siduvatest kohustustest tulenevate kohustuste täitmist ajavahemiku jooksul, mis on esitatud komisjoni teates.

2.   Kui asjaomane GSP+ raames soodustusi saav riik ei tee koostööd, ei piira see tema õigust pääseda juurde koostatud toimikule.

3.   Kui asjaomane GSP+ raames soodustusi saav riik keeldub koostööst või ei esita vajalikku teavet ettenähtud tähtaja jooksul või takistab oluliselt menetlust, võib komisjon nii positiivsed kui ka negatiivsed järeldused teha kättesaadavate faktide põhjal.

1.   Asjaomasel soodustusi saaval riigil ja kolmandatel isikutel, kes on vastavalt artikli 1 lõikele 2 esitanud piisavalt tõendatud teavet, on õigus saada komisjoni poolt ära kuulatud.

2.   Nad esitavad kirjaliku taotluse, milles on selgitatud nende suulise ärakuulamise põhjused. Selline taotlus peab komisjonini jõudma kuu aja jooksul pärast ajutise peatamise menetluse algatamist.

1.   Asjaomane soodustusi saav riik ja kolmandad isikud, kes on vastavalt artikli 1 lõikele 2 esitanud piisavate tõenditega teavet, võivad samuti taotleda ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumist. Ärakuulamise eest vastutav ametnik tegeleb koostatud toimikule juurdepääsemise taotlustega, vaidlustega dokumentide konfidentsiaalsuse üle, tähtaegade pikendamise taotlustega ja ärakuulamistaotlustega.

2.   Kolmandad isikud, kes on vastavalt artikli 1 lõikele 2 esitanud piisavalt tõendatud teavet, võivad taotleda ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumist, et kontrollida, kas komisjon on nende tähelepanekuid arvesse võtnud. Kirjalik taotlus tuleb esitada kümne päeva jooksul pärast seisukohtade teatavakstegemise ajavahemiku möödumist.

3.   Kui asjaomasel soodustusi saaval riigil või kolmandal isikul, kes on vastavalt artikli 1 lõikele 2 esitanud piisavalt tõendatud teavet, on suuline ärakuulamine ärakuulamise eest vastutava ametnikuga, osalevad sellel ka komisjoni asjaomase talituse esindajad.

1.   Komisjon avaldab asjaomasele GSP+ raames soodustusi saavale riigile olulised faktid ja kaalutlused, mille alusel kavatseb komisjon teha otsuse vastavalt GSP määruse artikli 15 lõigetele 8 ja 9.

2.   Avalikustamine toimub kirjalikult. See sisaldab komisjoni järeldusi ja esialgset kavatsust, kas lõpetada ajutise peatamise menetlus või peatada ajutiselt tariifsed soodustused.

3.   Avalikustamine toimub GSP määruse artiklis 38 sätestatud konfidentsiaalse teabe kaitse nõuete kohaselt nii kiiresti kui võimalik, tavaliselt mitte hiljem kui 45 päeva, enne kui komisjon teeb lõpliku otsuse lõppmeetmeid käsitleva ettepaneku kohta. Kui komisjonil ei ole võimalik teatavaid fakte või kaalutlusi kõnealusel ajal avalikustada, siis avalikustatakse need esimesel võimalusel.

4.   Avalikustamine ei piira võimaliku hilisema otsuse kohaldamist, aga kui nimetatud otsus toetub teistsugustele faktidele ja kaalutlustele, siis avalikustatakse need nii kiiresti kui võimalik.

5.   Pärast teabe avalikustamist tehtavaid esildisi võetakse arvesse ainult juhul, kui need on esitatud tähtaja jooksul, mille komisjon määrab küsimuse kiireloomulisusest lähtuvalt iga juhtumi puhul eraldi ja mille pikkus on vähemalt 14 päeva pärast avalikustamist.

1.   Kui asjaomasele soodustusi saavale riigile tariifsete soodustuste tegemine on ajutiselt peatatud, võib soodustusi saav riik esitada kirjaliku taotluse tariifsete soodustuste taastamiseks, kui ta leiab, et ajutise peatamise põhjused enam ei kehti.

2.   Komisjon võib soodustuste ajutise peatamise vajalikkuse läbi vaadata, kui ta leiab, et kõnealuse peatamise tingimused ei ole enam täidetud.

3.   Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse tariifsete soodustuste ajutise peatamise läbivaatamise suhtes mutatis mutandis.

1.   Kaitsemeetmeid käsitleva uurimise algatamise taotlus tuleb esitada kirjalikult nii konfidentsiaalses kui ka mittekonfidentsiaalses vormis. Taotlus sisaldab selle esitajale hõlpsasti kättesaadavat teavet järgmistes küsimustes:

2.   Taotlus ja seda täiendavad dokumendid tuleb esitada komisjoni keskpostiteenistuse aadressil:

Taotlus loetakse esitatuks esimesel tööpäeval pärast selle komisjonile tähtkirjana üleandmist või pärast kättesaamistõendi väljaandmist komisjoni poolt.

Komisjon saadab liikmesriikidele pärast taotluse kättesaamist selle koopia.

3.   Lisaks taotluse ja seda täiendavate dokumentide ametlikule esitamisele kirja teel tuleb need esitada ka elektrooniliselt. Ainult elektrooniliselt esitatud taotlusi ei peeta käesoleva määruse kohaldamisel nõuetekohaseks.

4.   Ametiasutused ei avalda uurimise algatamise taotlust enne, kui otsus uurimise algatamise kohta on tehtud. Pärast nõuetekohaselt dokumenteeritud kaebuse saamist ja enne uurimise algatamist teavitatakse asjaomase ekspordiriigi valitsust.

5.   Kaebuse võib enne uurimise algatamist tagasi võtta, misjuhul ei loeta seda esitatuks.

1.    Euroopa Liidu Teatajas avaldatav algatamisteade sisaldab järgmist:

2.   Komisjon teatab talle teadaolevatele asjaomastele eksportijatele, importijatele ning eksportijaid või importijaid esindavatele ühendustele, samuti asjaomase soodustusi saava riigi esindajatele ja kaebuse esitanud liidu tootjatele menetluse algatamisest ning, võttes nõuetekohaselt arvesse konfidentsiaalse teabe kaitset, esitab teadaolevatele eksportijatele ning ekspordiriigi ametiasutustele kirjaliku kaebuse täieliku teksti ning teeb selle teistele asjaomastele huvitatud isikutele nende taotlusel kättesaadavaks. Kui asjaomaste eksportijate arv on eriti suur, võib kirjaliku kaebuse täieliku teksti esitada üksnes ekspordiriigi ametiasutustele või asjaomasele kaubandusettevõtete ühendusele.

1.   Komisjon hangib teavet, mida ta uurimise läbiviimiseks vajalikuks peab.

2.   Huvitatud isikud võivad oma seisukohad kirjalikult teatavaks teha, saates komisjonile asjakohase teabe. Neid seisukohti võidakse arvestada juhul, kui need on piisavalt tõendatud. Komisjon võib saadud teavet asjaomase soodustusi saava riigi ja iga huvitatud isiku abiga kontrollida.

3.   Isikutele, kes on saanud uurimises kasutatava küsimustiku, antakse vastamiseks aega vähemalt 30 päeva. 30päevast tähtaega võib pikendada, võttes nõuetekohaselt arvesse uurimise tähtaegu, tingimusel et asjaosaline näitab ära pikendamist põhjendavad erilised asjaolud.

4.   Komisjon võib nõuda liikmesriikidelt teabe esitamist ja liikmesriigid teevad kõik vajaliku, et seda nõudmist täita.

5.   Komisjon võib nõuda, et liikmesriik teeks kõik vajalikud kontrollimised ja inspekteerimised, eriti importijate, hulgimüüjate ja liidu tootjate seas, ning teostaks uurimisi kolmandates riikides, kui asjaomased ettevõtjad annavad oma nõusoleku ja kui kõnealuse riigi valitsust on ametlikult informeeritud ning ta ei esita vastuväiteid. Liikmesriigid teevad kõik vajaliku, et komisjoni nõudmisi täita. Komisjoni ametnikud võivad komisjoni või liikmesriigi taotlusel liikmesriikide ametnikke nende ülesannete täitmisel abistada.

6.   Juhul kui huvitatud isikuid, tooteliike või tehinguid on palju, võib uurimine piirduda mõistliku hulga isikute, toodete või tehingutega, kasutades valiku ajal kättesaadava teabe põhjal statistiliselt õigeid valimeid, või suurima tüüpilise toodangu-, müügi- või ekspordimahuga, mida on ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Isikute, tooteliikide või tehingute lõplik valik kõnealust väljavõttelist uuringut käsitlevate sätete alusel jääb komisjoni ülesandeks, kuigi eelistatav on, kui valim koostatakse asjaomaste isikutega konsulteerides ja nende nõusolekul, tingimusel et sellised isikud annavad endast teada ja teevad kättesaadavaks piisavalt teavet, mis võimaldab koostada tüüpilise valimi. Kui on otsustatud väljavõttelise uuringu kasuks ja kui mõned või kõik valitud isikud ilmutavad soovimatust koostööd teha, mis võib tõenäoliselt uurimise tulemustele olulist mõju avaldada, võib koostada uue valimi. Kui aga endiselt säilib olulisel määral soovimatus koostööd teha või kui uue valimi koostamiseks ei ole aega, kohaldatakse artikli 13 asjakohaseid sätteid.

1.   Komisjon võib teha kontrollkäike, et kontrollida importijate, eksportijate, hulgimüüjate, vahendajate, tootjate, kaubandusettevõtete ühenduste, organisatsioonide ja teiste huvitatud isikute dokumentides sisalduvat teavet, mis on esitatud toodete kohta, mille suhtes võib vaja olla kehtestada kaitsemeetmed.

2.   Komisjon võib vajaduse korral teha uurimisi kolmandates riikides, kui asjaomased ettevõtjad selleks nõusoleku annavad ja kui komisjon uurimisest kõnealuse riigi valitsuse esindajatele teatab ning need ei esita uurimise suhtes vastuväiteid. Niipea kui asjaomased ettevõtjad on nõusoleku andnud, peaks komisjon teatama ekspordiriigi ametiasutustele kontrollitavate äriühingute nimed ja aadressid ning kontrollkäiguks kokkulepitud kuupäevad.

3.   Kontrollitavatele ettevõtjatele antakse teada, millist teavet on kavas kontrollkäigu raames kontrollida ja millist teavet tuleb kõnealuse kontrollkäigu ajal esitada. Küsida võib täiendavat teavet.

4.   Lõigete 1, 2 ja 3 alusel toimuvate uurimiste ajal abistavad komisjoni ametnikud nendest liikmesriikidest, kes seda taotlevad.

1.   Kui mõni huvitatud isik ei võimalda juurdepääsu vajalikule teabele või ei esita vajalikku teavet käesolevas määruses ettenähtud tähtaegade jooksul või märkimisväärselt takistab uurimist, võib nii negatiivsed kui ka positiivsed järeldused teha kättesaadavate faktide põhjal. Kui selgub, et huvitatud isik on esitanud eksitavat või valeteavet, jäetakse selline teave arvesse võtmata ning võidakse toetuda kättesaadavatele faktidele. Huvitatud isikuid teavitatakse koostööst keeldumise tagajärgedest.

2.   Huvitatud isiku esitatud teavet tuleks arvesse võtta ka juhul, kui see ei ole täiuslik, kuid sellega seotud puudused ei tekita ülemääraseid raskusi põhjendatud ja täpsete järelduste tegemisel, kui teave on esitatud nõuetekohaselt ja õigel ajal ning on kontrollitav ning kui isik on tegutsenud kõigi oma võimaluste piires.

3.   Tõendite või teabe vastuvõtmata jätmise korral teavitatakse teavet esitanud isikut selle põhjustest viivitamata ning antakse talle võimalus esitada kindlaksmääratud tähtaja jooksul täiendavad selgitused. Kui selgitusi peetakse ebapiisavaks, siis selliste tõendite või teabe tagasilükkamise põhjused avalikustatakse ning esitatakse avaldatud järeldustes.

4.   Kui otsused tuginevad lõike 1 sätetele, sealhulgas taotluses sisalduvale teabele, tuleb seda teavet võimalust mööda ning uurimise tähtaega arvesse võttes kontrollida muudest kättesaadavatest sõltumatutest allikatest, nagu avaldatud hinnaloendid, ametlik impordistatistika ja tollideklaratsioonid, või muudelt huvitatud isikutelt uurimise ajal saadud teabe alusel.

Selline teave võib vajaduse korral sisaldada asjakohaseid andmeid maailmaturu või muude tüüpiliste turgude kohta.

5.   Kui huvitatud isik ei tee koostööd või teeb koostööd osaliselt ning asjakohast teavet seetõttu ei anta, võib tulemus olla asjaomasele isikule ebasoodsam, kui see oleks olnud tema koostöö korral.

1.   Kui komisjon on algatanud uurimise vastavalt GSP määruse artikli 24 lõikele 2, koostab ta toimiku. Koostatud toimik sisaldab liikmesriikide, soodustusi saava riigi, huvitatud isikute edastatud ning komisjoni hangitud asjakohast teavet, võttes seejuures nõuetekohaselt arvesse GSP määruse artiklis 38 sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusi.

2.   Asjaomasel soodustusi saaval riigil ja huvitatud isikutel, kes on endast teada andnud vastavalt artikli 11 lõikele 2, on kirjaliku taotluse korral õigus koostatud toimikuga tutvuda. Neil on ligipääs kogu teabele, mis sisaldub koostatud toimikus, välja arvatud ELi institutsioonide või liikmesriikide ametiasutuste koostatud sisedokumendid, võttes seejuures arvesse GSP määruse artiklis 38 sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusi. Nad võivad nimetatud teabe kohta esitada oma tähelepanekuid, mida võetakse arvesse, kui need on piisavalt põhjendatud.

3.   Koostatud toimiku sisu on kooskõlas konfidentsiaalsust käsitlevate sätetega vastavalt GSP määruse artiklile 38.

1.   Asjaomasel soodustusi saaval riigil ja huvitatud isikutel, kes on endast teada andnud vastavalt artikli 11 lõikele 2, on õigus saada komisjoni poolt ära kuulatud.

2.   Nad peavad Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teatises ettenähtud aja jooksul esitama kirjaliku taotluse, milles nad näitavad, et uurimise tulemused tõenäoliselt mõjutavad neid ja et neil on suuliseks ärakuulamiseks erilised põhjused.

1.   Soodustusi saaval riigil ja huvitatud isikutel, kes on endast teada andnud vastavalt artikli 11 lõikele 2, on õigus taotleda ka ärakuulamise eest vastutava ametniku kaasamist. Ärakuulamise eest vastutav ametnik tegeleb koostatud toimikule juurdepääsemise taotlustega, vaidlustega dokumentide konfidentsiaalsuse üle, tähtaegade pikendamise taotlustega ja ärakuulamistaotlustega.

2.   Kui toimub suuline ärakuulamine ärakuulamise eest vastutava ametnikuga, osalevad sellel ka komisjoni asjaomase talituse esindajad.

1.   Komisjon avalikustab nende oluliste faktide ja kaalutluste üksikasjad, mille põhjal ta oma otsused teeb.

2.   Avalikustamine toimub kirjalikult. Selles esitatakse komisjoni järeldused ja antakse teada, kas on kavas taaskehtestada tavapärased ühise tollitariifistiku tollimaksud või mitte.

3.   Avalikustamine toimub konfidentsiaalse teabe kaitse nõuete kohaselt ja nii kiiresti kui võimalik, tavaliselt mitte hiljem kui 45 päeva, enne kui komisjon teeb lõpliku otsuse lõppmeetmeid käsitleva ettepaneku kohta, ning igal juhul sobival ajal selleks, et isikud saaksid esitada oma märkused ja et komisjon saaks neid märkusi arvesse võtta. Kui komisjonil ei ole võimalik teatavaid fakte või kaalutlusi kõnealusel ajal avalikustada, siis avalikustatakse need esimesel võimalusel.

4.   Avalikustamine ei piira võimaliku hilisema otsuse kohaldamist, aga kui nimetatud otsus toetub teistsugustele faktidele ja kaalutlustele, siis avalikustatakse need nii kiiresti kui võimalik.

5.   Pärast info avalikustamist tehtavaid esildisi võetakse arvesse ainult juhul, kui need on esitatud tähtaja jooksul, mille komisjon määrab küsimuse kiireloomulisusest lähtuvalt iga juhtumi puhul eraldi ja mille pikkus on vähemalt 14 päeva.

1.   Kui tavapärased ühise tollitariifistiku tollimaksud on taaskehtestatud, võib iga huvitatud isik esitada kirjaliku taotluse tariifsete soodustuste taastamiseks, esitades esmapilgul usutavad tõendid selle kohta, et tavapäraste tollimaksumäärade taaskehtestamise põhjused enam ei kehti. Liidu tootjad võivad esitada kirjaliku taotluse tavapäraste tollimaksude taaskehtestamise perioodi pikendamiseks, esitades esmapilgul usutavad tõendid selle kohta, et tavapäraste tollimaksude taaskehtestamise põhjused on jätkuvalt kehtivad.

2.   Komisjon võib tavapäraste ühise tollitariifistiku tollimaksude taaskehtestamise vajaduse igal ajal läbi vaadata, kui ta leiab, et selline läbivaatamine on õigustatud.

3.   Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse kaitsemeetmete läbivaatamise suhtes mutatis mutandis.