28.5.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 141/6

(1)

29. augustil 2012 avaldas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) Euroopa Liidu Teatajas teate (2) (edaspidi „algatamisteade”) dumpinguvastase menetluse algatamise kohta Argentinast ja Indoneesiast (edaspidi „asjaomased riigid”) pärit biodiisli impordi suhtes Euroopa Liitu.

(2)

Uurimine algatati kaebuse alusel, mille esitas 17. juulil 2012. aastal Euroopa Biodiisli Nõukogu (edaspidi „kaebuse esitaja”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 60 % liidu biodiisli kogutoodangust. Kaebus sisaldas esmapilgul usutavaid tõendeid nimetatud toote dumpinguhinnaga müügi ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida käsitati piisava põhjusena menetluse algatamiseks.

(3)

30. jaanuaril 2013. aastal kehtestas komisjon asjaomastest riikidest pärit sama toote impordi suhtes registreerimisnõude vastavalt komisjoni 28. jaanuari 2013. aasta määrusele (EL) nr 79/2013 (3).

(4)

Komisjon teatas 10. novembril 2012. aastal Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teates (4) subsiidiumidevastase menetluse algatamisest Argentinast ja Indoneesiast pärit biodiisli impordi suhtes liitu ja alustas eraldi uurimist.

(5)

Dumpingu ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2011 kuni 30. juunini 2012 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohalt olulisi suundumusi vaadeldi ajavahemikul 1. jaanuarist 2009 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(6)

Komisjon teavitas ametlikult kaebuse esitajat, teisi teadaolevaid liidu tootjaid, Argentina ja Indoneesia teadaolevaid eksportivaid tootjaid, teadaolevaid importijaid, tarnijaid, turustajaid, kasutajaid ja asjaomaseid ühendusi ning Argentina ja Indoneesia ametiasutusi uurimise algatamisest. Algatamisteates paluti kõikidel uurimisega seotud isikutel komisjoniga ühendust võtta ja endast teada anda.

(7)

Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda algatamisteates märgitud tähtaja jooksul ärakuulamist.

(8)

Kaebuse esitaja, Argentina ja Indoneesia eksportivad tootjad, importijad ning Argentina ja Indoneesia ametiasutused tegid oma seisukohad teatavaks. Kõikidele huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, võimaldati ärakuulamine.

(9)

Võttes arvesse uurimisega hõlmatud Argentina ja Indoneesia eksportivate tootjate, sõltumatute liidu importijate ja liidu tootjate suurt hulka ning selleks, et lõpetada uurimine ettenähtud tähtaja jooksul, teatas komisjon algatamisteates, et ta võib vähendada uuritavate Argentina ja Indoneesia eksportivate tootjate, sõltumatute importijate ja liidu tootjate hulka mõistliku arvuni, moodustades vastavalt algmääruse artiklile 17 valimi (seda menetlust nimetakse ka väljavõtteliseks uuringuks).

(10)

Selleks et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valimi moodustada, paluti kõigil Argentina eksportivatel tootjatel endast komisjonile teada anda ja esitada algatamisteates märgitud teave.

(11)

Kümme eksportivat tootjat või eksportivate tootjate rühma esitasid nõutud teabe ning nõustusid valimisse kaasamisega. Kaks äriühingut teatas, et uurimisperioodi jooksul nad liitu ei eksportinud (või ei tootnud üldse).

(12)

Ülejäänud kaheksa eksportivat tootjat (rühma) esindasid uurimisperioodi jooksul liitu suunatud ekspordi kogumahtu.

(13)

Vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 1 moodustas komisjon valimi kolmest eksportivast tootjast või eksportivate tootjate rühmast vaatlusaluse toote suurima tüüpilise liitu suunatud ekspordimahu põhjal, mida on võimalik ettenähtud aja jooksul mõistlikult uurida. Moodustatud valim esindas 86 % vaatlusaluse toote liitu suunatud ekspordi kogumahust uurimisperioodi jooksul, nagu teatasid põhjenduses 12 osutatud kaheksa eksportivat tootjat.

(14)

Vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 2 konsulteeriti valimi moodustamise osas kõikide teadaolevate eksportivate tootjate ning Argentina tootjate ühenduse ja Argentina ametiasutustega ja nad ei esitanud vastuväiteid.

(15)

Ükski valimisse kaasamata Argentina äriühing ei taotlenud individuaalset hindamist vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 3.

(16)

Selleks et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valimi moodustada, paluti kõigil Indoneesia eksportivatel tootjatel endast komisjonile teada anda ja esitada algatamisteates märgitud teave.

(17)

Kaheksa eksportivat tootjat või eksportivate tootjate rühma esitasid nõutud teabe ning nõustusid valimisse kaasamisega. Kolm äriühingut teatas, et uurimisperioodi jooksul nad liitu ei eksportinud.

(18)

Ülejäänud viis eksportivat tootjat (rühma) esindasid uurimisperioodi jooksul liitu suunatud ekspordi kogumahtu.

(19)

Vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 1 moodustas komisjon valimi neljast eksportivast tootjast või eksportivate tootjate rühmast vaatlusaluse toote suurima tüüpilise liitu suunatud ekspordimahu põhjal, mida on võimalik ettenähtud aja jooksul mõistlikult uurida. Moodustatud valim esindas 99 % asjaomase toote liitu suunatud ekspordi kogumahust uurimisperioodi jooksul, nagu teatasid põhjenduses 18 osutatud viis eksportivat tootjat.

(20)

Vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 2 konsulteeriti kõikide teadaolevate eksportivate tootjate ning Indoneesia ametiasutustega ja nad ei esitanud vastuväiteid.

(21)

Ükski valimisse kaasamata Indoneesia äriühing ei taotlenud individuaalset hindamist vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 3.

(22)

Selleks et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valimi moodustada, paluti kõigil sõltumatutel importijatel endast komisjonile teada anda ja esitada algatamisteates märgitud teave. Kõnealuse uurimise raames ei teinud koostööd ükski importija.

(23)

Komisjon teatas algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Valim koosnes kaheksast liidu tootjast, kes komisjonile teadaolevalt tootsid enne uurimise algatamist biodiislit. Komisjon moodustas valimi tootmismahu, müügimahu ja geograafilise asukoha alusel. Valimisse kaasatud liidu tootjad esindasid 27 % liidu tootmisest.

(24)

Algatamisteates kutsuti huvitatud isikuid üles tegema teatavaks ka oma seisukohad esialgse valimi kohta. Pärast esitatud valimi avaldamist taganesid koostööst kaks äriühingut, keda kavatseti valimisse kaasata, ja nad asendati kahe teise äriühinguga. Liidu tootmisharu avaldas ka arvamust, et tulenevalt suurest VKEde arvust biodiisli tootjate seas tuleks valimisse kaasata nendest vähemalt üks. See taotlus võeti vastu.

(25)

Valimit peeti tüüpiliseks liidu tootmisharu jaoks.

(26)

Küsimustikud saadeti kolmele valimisse kaasatud Argentina eksportivale tootjale või tootjate rühmale, neljale valimisse kaasatud Indoneesia eksportivale tootjale või tootjate rühmale ja kaheksale valimisse kaasatud liidu tootjale.

(27)

Vastused küsimustikule saadi seitsmelt valimisse kaasatud Argentina ja Indoneesia eksportivalt tootjalt või tootjate rühmalt, kaheksalt valimisse kaasatud liidu tootjalt ja kolmelt kasutajalt.

(28)

Komisjon kogus ja kontrollis teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu kindlakstegemise, dumpingust tuleneva kahju ja liidu huvide seisukohast. Kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse:

(29)

Vaatlusalune toode on Argentinast ja Indoneesiast pärit mittefossiilse päritoluga sünteesi ja/või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestrid ja/või parafiinsed gaasiõlid kas puhtal kujul või osana segust, mis praegu kuuluvad CN-koodide ex 1516 20 98, ex 1518 00 91, ex 1518 00 95, ex 1518 00 99, ex 2710 19 43, ex 2710 19 46, ex 2710 19 47, 2710 20 11, 2710 20 15, 2710 20 17, ex 3824 90 97, 3826 00 10 ja ex 3826 00 90 alla (edaspidi „vaatlusalune toode”, üldtuntud nimetusega „biodiisel”).

(30)

Uurimine näitas, et Argentinas toodetud biodiisel on eranditult sojaoa õlist saadud metüülester (SME) ja et Indoneesias toodetud biodiisel on eranditult palmiõlist saadud metüülester (PME), samal ajal kui liidus toodetud biodiisel on peamiselt rapsiseemne metüülester (RME), kuid saadud ka teistest lähteainetest, kaasa arvatud vanaõlidest ja neitsiõlidest.

(31)

SME, PME ja RME kuuluvad kõik rasvhapete metüülestrite kategooriasse (FAME). Mõiste „ester” viitab taimeõlide ümberesterdamisele, nimelt õli segunemisele alkoholiga, mille tulemusena tekib biodiisel ja kõrvalsaadusena glütseriin. Mõiste „metüül” viitab metanoolile, protsessis kõige rohkem kasutatavale alkoholile.

(32)

SME ja PME biodiislit võib kasutada puhtal kujul, kuid üldjuhul enne Euroopa Liidus kasutamist need segatakse, kas siis üksteisega või RMEga. SME ja PME segamise põhjus on see, et SME puhtal kujul ei vasta joodi- ja tsetaaniarvu osas Euroopa standardile EN 14214. PME (ja SME) RMEga segamise põhjus on see, et PME ja SME külmfiltri ummistuspunkt (Cold Filter Plugging Point – CFPP) on kõrgem kui RME-l ja seetõttu ei sobi need puhtal kujul Euroopa Liidu külmades piirkondades talvekuudel kasutamiseks.

(33)

Biodiisli ja mineraaldiisli segusid kasutatakse transpordisektoris diislikütusega töötavate maanteesõidukite kütusena, näiteks sõiduautodes, veoautodes, bussides ning samuti rongides. Puhtal kujul või mineraaldiisliga segatud biodiislit saab kasutada ka katlakütusena kodustes, kaubanduslikes või tööstuslikes kateldes ning generaatorite kütusena elektri tootmiseks.

(34)

Uurimine näites, et vaatlusalune toode, Argentinas ja Indoneesias toodetud ja omamaisel turul müüdud ning liidus liidu tootmisharu toodetud ja müüdud toode on sarnaste põhiliste füüsikaliste, keemiliste ja tehniliste omadustega ning neid kasutatakse sarnasel otstarbel. Seepärast käsitatakse neid esialgu samasuguste toodetena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(35)

Üks Indoneesia tootja taotles fraktsioneeritud metüülestrite väljajätmist menetluse tootevalikust. Rasvhapete metüülestrite fraktsioneeriv destillatsioon eraldab need erisuguste lõppkasutusviiside jaoks erinevate keemiliste omadustega komponentideks. Väideti, et fraktsioneeritud metüülestrid, mida äriühing tootis ja ELi eksportis, ei ole biodiisel ja seda ei kasutata kütusena, vaid teisteks tööstusrakendusteks. Märgiti ka seda, et kõnealuste fraktsioneeritud metüülestrite jaoks kasutatud tooraine on kookospähkliõli või palmituumaõli, mitte tavaliselt Indoneesias biodiisli valmistamiseks kasutatav toorpalmiõli.

(36)

Fraktsioneeritud metüülestrid kuuluvad vaatlusaluse toote tootekirjelduse alla, kuna nad jäävad rasvhapete metüülestriteks ja neid toodetakse biodiisli tootmiseks kasutatavatest toorainetest. Kuigi see iseenesest ei vasta Euroopa standardile (EN 14214), võib seda segada teiste biodiislitega, et saavutada normidele vastav segu. See on täpselt sama nagu palmi metüülestri biodiisel, mis iseenesest ilma segamata ei vasta Euroopa standardile. See väide lükatakse seetõttu tagasi.

(37)

Üks Euroopa importija, kes impordib Indoneesiast palmituumaõlil põhinevat rasvhapete metüülestrit, taotles lõppkasutusest tulenevat soodustust oma impordi jaoks, mis ei olnud ette nähtud kütusena kasutamiseks, vaid küllastumata rasvalkoholiks töötlemiseks.

(38)

Lõppkasutusest tulenev soodustus on riikide tolliasutuste hallatav süsteem, mille puhul vabastust imporditollimaksudest kohaldatakse imporditud tooraine sertifitseeritud lõppkasutuse alusel. Süsteem on sätestatud ühenduse tolliseadustiku rakendussätetes (6).

(39)

Kõnealuse taotlusega tegeldakse uurimise lõppjärgus, pärast seda, kui komisjon on saanud huvitatud isikutelt märkused selle kohta, kas konkreetne taotlus seoses palmituumaõli rasvhapete metüülestri impordiga muul otstarbel kui kütusena kasutamiseks tuleks rahuldada. Märkustes tuleks käsitleda, kas soodustust saab kasutada lõplikest tollimaksudest kõrvalehoidmiseks, juhul kui need kehtestatakse, ning soodustuse mõju muul otstarbel kui kütusena kasutatava biodiisli impordile riikidest, mille suhtes on meetmed juba kehtestatud.

(40)

Komisjon uuris kõigepealt iga valimisse kaasatud eksportiva tootja puhul, kas samasuguse toote müügi kogumaht omamaisel turul Argentina sõltumatutele klientidele oli tüüpiline, s.t kas sellise müügi kogumaht moodustas vähemalt 5 % vaatlusaluse toote liitu suunatud eksportmüügi kogumahust uurimisperioodil vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2. Komisjon leidis, et iga valimisse kaasatud äriühingu või äriühingute rühma puhul oli müügi kogumaht vähemalt 5 % liitu suunatud eksportmüügi kogumahust uurimisperioodil.

(41)

Seejärel tegi komisjon iga valimisse kaasatud äriühingu või äriühingute rühma puhul kindlaks need omamaisel turul müüdud tooteliigid, mis olid liitu ekspordiks müüdud tooteliikidega identsed või võrreldavad.

(42)

Iga valimisse kaasatud äriühingu või äriühingute rühma poolt nende omamaisel turul müüdud iga tooteliigi osas, mis oli liitu ekspordiks müüdud tooteliigiga identne või võrreldav, uuriti, kas müük omamaisel turul oli algmääruse artikli 2 lõike 2 tähenduses piisavalt tüüpiline. Konkreetse tooteliigi müüki omamaisel turul peeti piisavalt tüüpiliseks, kui selle tooteliigi sõltumatutele klientidele suunatud müügi maht omamaisel turul moodustas uurimisperioodi jooksul vähemalt 5 % liitu ekspordiks suunatud võrreldava tooteliigi müügi kogumahust.

(43)

Seejärel hindas komisjon iga valimisse kaasatud äriühingu või äriühingute rühma puhul, kas samasuguse toote müük omamaisel turul toimus tavapärase kaubandustegevuse käigus vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 4. Selleks tehti kindlaks, kui suure osa iga tooteliigi müügist moodustas uurimisperioodil tulutoov müük sõltumatutele klientidele omamaisel turul.

(44)

Uurimine näitas, et Argentina turgu reguleerib tugevasti riik. Argentinas on fossiildiisli ja biodiisli segamine kohustuslik (7 % biodiislist uurimisperioodil). Kõnealuse segamisnõude täitmiseks vajaliku biodiisli koguhulk jagatakse kvootide eraldamise kaudu valitud arvu Argentina biodiisli tootjate vahel. Kohustusliku segamisnõude täitmiseks on naftaettevõtted kohustatud ostma biodiislit seda tootvatelt Argentina äriühingutelt. Hind on riiklikult kindlaks määratud ja selle avaldab Argentina energiaministeerium. Uurimisperioodil arvutati kõnealune riiklikult kindlaksmääratud võrdlushind keerulise valemi alusel, mis võttis arvesse tootmiskulusid (toorained, transport ja muud kulud) ja tagas teatava kasumi saamise. Võrdlushinna kindlaksmääramiseks kasutatud parameetrid kehtestati riigi kõige äärepoolseimas piirkonnas paikneva kõige ebatõhusama tootja hinnanguliste kulude alusel ja tulemuseks oli märkimisväärne kasumlikkus Argentina tootjate jaoks.

(45)

Nendel tingimustel ei käsitatud müüki tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügina ja samasuguse toote normaalväärtus tuli ajutiselt määrata algmääruse artikli 2 lõigete 3 ja 6 alusel, liites äriühingu enda tootmiskulud uurimisperioodil, müügi-, üld- ja halduskulud ning mõistliku kasumimarginaali. Kaebuse esitajad väitsid, et Argentina diferentseeritud ekspordimaksu süsteem lööb alla sojaubade ja sojaoaõli hinnad ning moonutab seega biodiisli tootjate kulusid. Komisjonil puudub praegu piisav teave, mis võimaldaks teha otsust, kuidas seda väidet kõige asjakohasemal viisil käsitleda. Küsimust, kas kulud kajastavad mõistlikul viisil vaatlusaluse toote tootmisega seotud kulusid, uuritakse seepärast täiendavalt lõppjärgus ning käimasoleva subsiidiumivastase uurimise käigus.

(46)

Põhjenduses 44 kirjeldatud turul valitsevat olukorda arvesse võttes oli komisjon seisukohal, et kasumisumma aluseks ei saanud võtta valimisse kaasatud äriühingute tegelikke andmeid. Seetõttu määrati normaalväärtuse leidmiseks kasutatud kasumisumma kindlaks vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 6 punktile c mõistliku kasumisumma alusel, mida võiks saavutada seda liiki noor ja uuenduslik kapitalimahukas tootmisharu tavapärastel konkurentsitingimustel vabal ja avatud turul, s.t 15 % käibe põhiselt.

(47)

Valimisse kaasatud eksportivad tootjad eksportisid liitu otse sõltumatutele klientidele või seotud äriühingute kaudu.

(48)

Kui vaatlusalune toode eksporditi otse liidu sõltumatutele tootjatele, määrati ekspordihind vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8 vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstavate hindade alusel.

(49)

Kui eksportmüük liitu toimus liidus paiknevate seotud kaubandusettevõtete kaudu, määrati ekspordihind vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9 hinna alusel, millega imporditud toode esimest korda sõltumatutele ostjatele edasi müüdi. Sellistel juhtudel kohandati kõiki importimise ja müügi vahelisel ajal tekkinud kulusid, kaasa arvatud kasumit. Kõnealuse arvutuse eesmärgil käsitleti mõistlikuna 5 % suurust käibepõhist kasumit.

(50)

Normaalväärtust ja valimisse kaasatud eksportivate tootjate ekspordihinda võrreldi tehasest hankimise tasandil.

(51)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tagamiseks võeti vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 kohanduste näol nõuetekohaselt arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi.

(52)

Sellest lähtuvalt võeti kõikidel juhtudel, kus ilmnes, et see hindade võrreldavust mõjutas, arvesse transpordi-, mereveo- ja kindlustuskulusid, käitlemis-, laadimis- ja lisakulusid, eksporditollimakse ja vahendustasusid.

(53)

Kui eksportmüük liitu toimus väljaspool liitu paiknevate seotud kaubandusettevõtete kaudu, uuris komisjon, kas neid seotud kaubandusettevõtteid tuleks käsitleda eksportiva tootja eksportmüügi osakonnana või vahendustasu alusel töötava agendina.

(54)

Üks kaubandusettevõte oli tihedalt seotud eksportiva tootjaga ja tema täieliku kontrolli all, tal puudusid läbirääkimisvolitused ja mõju hindadele või tarnetingimustele ning ta kauples eranditult Argentina eksportiva tootja toodetud toodetega. Seetõttu käsitleti teda eksportiva tootja eksportmüügi osakonnana ja vahendustasu arvesse ei võetud. Ühel väljaspool ELi paikneval kaubandusettevõttel leiti olevat lõdvemad sidemed Argentina eksportiva tootjaga, ta ei olnud eksportiva tootja kontrolli all ja kauples mitmete teiste tootjate toodetud toodetega. Sel juhul asuti seisukohale, et kaubandusettevõte täitis vahendustasu alusel tegutseva kauplejaga sarnaseid ülesandeid. Tulemusena kohandati eksportmüügi hindu vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 10 punktile i, et võtta arvesse müüja saadud oletatavat hinnalisandit.

(55)

Kohandamise arvutamisel ei kasutatud müügihindu, mis Argentina eksportiv tootja oli kehtestanud seotud kauplejale, ega seotud kauplejate ELi esimesele sõltumatule kliendile kehtestatud müügihindu. Kohandamine arvutati seotud kaupleja müügi-, üld- ja halduskulude ja mõistliku kasumi summa alusel. Äriühingu tegelikku kasumit ei käsitletud suhte olemuse tõttu usaldusväärsena.

(56)

Valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul võrreldi samasuguse toote iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust kaalutud keskmise ekspordihinnaga, nagu sätestatud algmääruse artikli 2 lõigetes 11 ja 12.

(57)

Valimisse mitte kaasatud, koostööd tegevate eksportivate tootjate jaoks arvutati keskmine kaalutud dumpingumarginaal vastavalt algmääruse artikli 9 lõike 6 sätetele. Marginaal määrati kolme valimisse kaasatud eksportiva tootja marginaalide alusel.

(58)

Kõikide teiste Argentina eksportivate tootjate jaoks määrati dumpingumarginaal teadaolevate asjaolude alusel vastavalt algmääruse artiklile 18. Sel eesmärgil määrati esiteks kindlaks koostöö tase; selleks võrreldi koostööd tegevate eksportivate tootjate esitatud andmeid liitu suunatud ekspordi mahu kohta vastava Eurostati statistikaga. Kuna koostöö tase oli väga kõrge, moodustades 100 % liitu suunatud koguekspordist uurimisperioodil, määrati kõikidele teistele Argentina eksportivatele tootjatele kohaldatav jääkdumpingumarginaal kindlaks tasemel, mis vastas kõrgeimale koostööd tegeva eksportiva tootja dumpingumarginaalile.

(59)

Sellisel viisil määratud ajutised dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksude tasumist, on järgmised:

Dumpingumarginaal

(60)

Komisjon uuris kõigepealt iga valimisse kaasatud eksportiva tootja puhul, kas samasuguse toote müügi kogumaht omamaisel turul Indoneesia sõltumatutele klientidele oli tüüpiline, s.t kas sellise müügi kogumaht moodustas vähemalt 5 % vaatlusaluse toote liitu suunatud eksportmüügi kogumahust uurimisperioodil vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2. Komisjon leidis, et müük omamaisel turul ei olnud tüüpiline, välja arvatud kahe eksportiva tootja puhul.

(61)

Seejärel tegi komisjon üldise tüüpilisusega eksportivate tootjate puhul kindlaks need omamaisel turul müüdud tooteliigid, mis olid liitu ekspordiks müüdud tooteliikidega identsed või võrreldavad.

(62)

Nende identsete või võrreldavate tooteliikide puhul uuriti, kas müük omamaisel turul oli algmääruse artikli 2 lõike 2 tähenduses piisavalt tüüpiline. Konkreetse tooteliigi müüki omamaisel turul peeti piisavalt tüüpiliseks, kui selle tooteliigi eksportivate tootjate poolt sõltumatutele klientidele suunatud müügi kogumaht omamaisel turul moodustas uurimisperioodi jooksul vähemalt 5 % liitu ekspordiks suunatud võrreldava tooteliigi müügi kogumahust. Üldise tüüpilisusega eksportivate tootjate puhul ei leitud eksporditud tooteliigi osas omamaisel turul tüüpilist müüki või puudus müük üldse.

(63)

Seetõttu määrati esialgu kõikide eksportivate tootjate jaoks samasuguse toote normaalväärtus algmääruse artikli 2 lõigete 3 ja 6 alusel, liites äriühingu enda tootmiskulud uurimisperioodil, müügi-, üld- ja halduskulud ja mõistliku kasumimarginaali. Kaebuse esitajad väitsid, et Indoneesia diferentseeritud ekspordimaksu süsteem lööb alla palmiõli hinna ning moonutab seega biodiisli tootjate kulusid. Komisjonil puudub praegu piisav teave, mis võimaldaks teha otsust, kuidas seda väidet kõige asjakohasemal viisil käsitleda. Küsimust, kas kulud kajastavad mõistlikul viisil vaatlusaluse toote tootmisega seotud kulusid, uuritakse seepärast täiendavalt lõppjärgus ning käimasoleva subsiidiumivastase uurimise käigus.

(64)

Uurimine näitas, et Indoneesias reguleerib biodiisli siseturgu suuresti riik. Täielikult riigile kuuluv nafta- ja gaasiettevõte Pertamina on kahtlemata suurim omamaisel turul tegutsev äriühing (üle 90 % riigisisestest biodiisli ostudest valimisse kaasatud tootjatelt). Riik on andnud Pertaminale õiguse segada biodiislit fossiilkütustega tanklates müümise eesmärgil. Indoneesia kaubandusministeerium kehtestab iga kuu niinimetatud HPE hinna (või ekspordi kontrollhinna), mis on eksporditollimaksude igakuise taseme arvutamiseks kasutatav võrdlushind. Pertamina ostab biodiislit Indoneesia valitsuse kehtestatud HPE hinnaga.

(65)

Nendel tingimustel ei saa kasumi summa aluseks võtta valimisse kaasatud äriühingute tegelikke andmeid, arvestades, et müüki siseriigis ei käsitleta tavapärase kaubandustegevuse käigus toimuvana. Seetõttu määrati normaalväärtuse leidmiseks kasutatud kasumisumma kindlaks vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 6 punktile c mõistliku kasumisumma alusel, mida võiks saavutada seda liiki noor ja uuenduslik kapitalimahukas tootmisharu tavapärastel konkurentsitingimustel vabal ja avatud turul, s.t 15 % käibe põhiselt.

(66)

Valimisse kaasatud eksportivad tootjad eksportisid liitu otse sõltumatutele klientidele või seotud äriühingute kaudu.

(67)

Kui vaatlusalune toode eksporditi otse liidu sõltumatutele tootjatele, määrati ekspordihind vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8 vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstavate hindade alusel.

(68)

Kui eksportmüük liitu toimus liidus paiknevate seotud kaubandusettevõtete kaudu, määrati ekspordihind vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9 hinna alusel, millega imporditud toode esimest korda liidu sõltumatutele ostjatele edasi müüdi. Sellistel juhtudel kohandati kõiki importimise ja edasimüügi vahelisel ajal tekkinud kulusid ning mõistlikuks peeti käibepõhist 5 % suurust kasumit.

(69)

Lisatasusid, mis arvestati ühes liikmesriigis klientidele, kelle eesmärk oli – pärast biodiisli ostmist – saada kasu kehtivast biodiisli „topeltarvestamist” reguleerivast raamistikust, (7) ei käsitletud ekspordihinna osana. Kõnealused lisatasud ei ole seotud vaatlusaluse toote kui sellisega, vaid pigem seotud importija esitatavate dokumentidega, et saada valitsuse sertifikaat, mis võimaldab seotud importija kliendil täita ainult poole biodiislikoguse segamiseks vajalikud tingimused (tingimusel, et biodiislit võib pidada „kahekordseks”).

(70)

Normaalväärtust ja valimisse kaasatud eksportivate tootjate ekspordihinda võrreldi tehasest hankimise tasandil.

(71)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglaseks võrdlemiseks tehti kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 10 vastavaid kohandusi, et võtta arvesse erinevusi, mis mõjutavad hindu ja hindade võrreldavust.

(72)

Asjakohaseid kohandusi tehti seoses transpordi-, mereveo- ja kindlustuskulude, käitlemis-, laadimis- ja lisakuludega, krediidikulude, eksporditollimaksude, ekspertiisikulude, pangatasude ja vahendustasudega, kui leidis kinnitust, et see mõjutab hindade võrreldavust.

(73)

Kui liitu suunatud eksportmüük toimus väljaspool liitu paiknevate seotud kaubandusettevõtete kaudu, siis uuris komisjon, kas kõnealuseid seotud kauplejaid tuleks käsitleda eksportiva tootja eksportmüügi osakonnana või vahendustasu alusel töötava agendina.

(74)

Leiti, et üks äriühing või äriühingute rühm oli sõlminud seotud kaubandusettevõttega lepingu, et müüa muu hulgas vahendustasu eest biodiislit. Sellel juhul asuti seisukohale, et seotud kauplejat tuleks käsitleda vahendustasu alusel töötava agendina ja seetõttu kohandati eksportmüügi hindu vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 10 punktile i, et võtta arvesse hulgimüüja saadud hinnalisandit.

(75)

Ühe eksportiva tootja puhul segati vaatlusalune toode (PME) enne esimesele sõltumatule kliendile müümist RMEga. Seetõttu kohandati vastavalt artikli 2 lõike 10 punktile a vaatlusaluse toote füüsikaliste omaduste erinevusi.

(76)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12 võrreldi valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul samasuguse toote iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(77)

Valimisse kaasamata koostööd tegevate eksportivate tootjate kaalutud keskmine dumpingumarginaal arvutati vastavalt algmääruse artikli 9 lõike 6 sätetele. Kõnealuse marginaali kehtestamisel lähtuti valimisse kaasatud eksportivate tootjate suhtes kindlaks määratud marginaalist, kusjuures arvesse ei võetud eksportivat tootjat, kelle dumpingumarginaal oli null.

(78)

Kõikide teiste Indoneesia eksportivate tootjate puhul määrati dumpingumarginaal kooskõlas algmääruse artikliga 18 kindlaks teadaolevate asjaolude alusel. Selleks tehti kõigepealt kindlaks koostöö tase, võrreldes koostööd tegevate eksportivate tootjate esitatud andmeid liitu suunatud ekspordi mahu kohta vastava Eurostati statistikaga. Kuna koostöö tase oli väga kõrge, moodustades 99 % liitu suunatud koguekspordist uurimisperioodil, määrati kõikidele teistele Indoneesia eksportivatele tootjatele kohaldatav jääkdumpingumarginaal kindlaks tasemel, mis vastas kõrgeimale koostööd tegeva eksportiva tootja dumpingumarginaalile

(79)

Sellisel viisil määratud ajutised dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksude tasumist, on järgmised:

Dumpingumarginaal

(80)

Liidus toodab samasugust toodet 254 tootjat. Need tootjad moodustavad liidu tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses ja neid nimetatakse edaspidi „liidu tootmisharuks”.

(81)

Esitati väiteid, et märkimisväärne arv suurtest liidu tootjatest oli seotud Argentina eksportijatega ja/või importisid Argentinast biodiislit ja tuleks seetõttu liidu tootmisharu määratlusest välja jätta.

(82)

Pärast uurimist jäeti kolm äriühingut liidu tootmisharu määratlusest välja, kuna nende tegevus tugines impordile asjaomastest riikidest, kusjuures import moodustas 63 %, 85 % ja 71 % nende omatoodangust uurimisperioodil. Kaks äriühingut jäeti välja, kuna nad ei olnud uurimisperioodil biodiislit tootnud. Allpool toodud jaotistes ei ole kõnealuste äriühingute andmeid kasutatud. Esialgu järeldati, et puudus alus teiste liidu tootjate väljajätmiseks liidu tootmisharu määratlusest.

(83)

Liidu kogutoodangu kindlaksmääramiseks uurimisperioodil kasutati kogu olemasolevat teavet liidu tootmisharu kohta, kaasa arvatud kaebuses esitatud teavet ja liidu tootjatelt enne ja pärast uurimise algatamist kogutud andmeid. Selle teabe põhjal leiti, et liidu kogutoodang oli uurimisperioodil ligikaudu 9 052 871 tonni. Nagu eespool märgitud, kaasati valimisse kaheksa liidu tootjat, kelle toodang moodustas 27 % samasuguse toote kogutoodangust liidus.

(84)

Liidu tarbimine määrati kindlaks liidu kõikide tootjate kogutoodangu mahu alusel liidu turul, millest lahutati nende eksport ja millele liideti import Argentinast ja Indoneesiast ja import teistest kolmandatest riikidest.

(85)

Argentinast ja Indoneesiast pärit impordi maht võeti Eurostati andmetest erinevate CN-koodide kohta, mille alla toode on liigitatud.

(86)

Eeltoodud andmete alusel suurenes biodiisli tarbimine liidus 2009. aasta ja uurimisperioodi lõpu vahel 5 % võrra.

(87)

Nagu on sätestatud algmääruse artikli 3 lõikes 4, saab kahest riigist pärit impordi mõju hinnata kumulatiivselt ainult juhul, kui on täidetud kaks tingimust.

(88)

Esimene tingimus on, et kummastki riigist pärit impordi dumpingumarginaal on suurem miinimumtasemest ja et impordi maht ei ole tähtsusetu. Argentinast ja Indoneesiast pärit impordi puhul kindlaksmääratud dumpingumarginaal oli suurem algmääruse artikli 9 lõikes 3 määratletud miinimumtasemest ja impordi maht kõikidest asjaomastest riikidest ei olnud tähtsusetu algmääruse artikli 5 lõike 7 tähenduses, kuna turuosad olid uurimisperioodil vastavalt 10,8 % ja 8,5 %.

(89)

Teine tingimus on, et importtooted konkureerivad üksteise ja samasuguse liidu tootega. Argentinast ja Indoneesiast imporditud biodiislit segavad mineraaldiisliga samad kaubandusettevõtted, kes müüvad selle kõikjal liidus klientidele otseses konkurentsis liidu tootmisharus toodetud biodiisliga.

(90)

Eeltoodut silmas pidades asutakse esialgu seisukohale, et kõik algmääruse artikli 3 lõikes 4 sätestatud kriteeriumid on täidetud ja et Argentinast ja Indoneesiast pärinevat importi tuleks kahju analüüsimise eesmärgil uurida kumulatiivselt.

(91)

Argentinast ja Indoneesiast pärit impordi maht suurenes 2009. aastast kuni uurimisperioodini märkimisväärselt, Indoneesiast pärinev import kasvas kiiremini kui Argentinast pärinev import. Samal perioodil suurenes turuosa 9,1 %-lt 19,3%ni.

(92)

Kuigi vaatlusalusel perioodil, eelkõige aastatel 2010–2011 impordihinnad kasvasid, jäid nii Argentinast kui ka Indoneesiast pärit biodiisli hinnad kogu vaatlusaluse perioodi jooksul liidu tootmisharu hindadest madalamaks.

(93)

Hindade allalöömise kindlakstegemiseks uurimisperioodil võrreldi valimisse kaasatud liidu tootjate poolt sõltumatutele klientidele pakutud keskmisi kaalutud müügihindu liidu turul, mis olid kohandatud tehasest hankimise tasandile, valimisse kaasatud Argentina ja Indoneesia tootjate kaalutud keskmiste impordihindadega, mida maksis esimene sõltumatu klient liidu turul ning mis olid kindlaks määratud CIF-hindade alusel, kohandades neid vajaduse korral tollimaksude ja impordijärgsete kuludega.

(94)

SME ja Indoneesia PME võrdlus liidu turul toodetud ja müüdud tootega tehti külmfiltri ummistuspunkti (Cold Filter Plugging Point – CFPP) alusel, mis on temperatuur, mille juures biodiisel muutub uuesti rasvaks ja seda ei saa kütusena kasutada.

(95)

Kõikide Argentinast ELi liikunud müügikoguste CFPP oli 0 °C. Neid müügikoguseid võrreldi seetõttu liidu tootjate sellise biodiisli müügikogustega, mille CFPP oli samuti 0 °C.

(96)

Kõikide Indoneesiast ELi liikunud müügikoguste CFPP oli 13 °C. Võttes arvesse liidu tootjate väga väikesi müügikoguseid sellise CFPPga – kuna Indoneesia PME segatakse peaaegu alati enne esimesele sõltumatule kliendile müümist teistest allikatest pärineva biodiisliga – ei peetud otsest võrdlust mõistlikuks. Indoneesiast pärineva PME (CFPP 13 °C) ekspordihinda kohandati seetõttu ülespoole CFPP 0 °C hinnani, lähtudes hinnaerinevusest liidu tootmisharu toodetud ja liidu turul müüdava PME, mille CFPP oli 13 °C, ja sellise biodiisli, mille CFPP oli 0 °C, keskmise hinna vahel.

(97)

Eespool toodud metodoloogia alusel jäi Argentina ja Indoneesia ja liidu hindade erinevus, väljendatuna protsendina liidu tootmisharu kaalutud keskmisest tehasehinnast, s.t hinna allalöömise marginaal, vahemikku 2,5–9,1 %.

(98)

Vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 5 sisaldas dumpinguhinnaga impordi poolt liidu tootmisharule avaldatava mõju uurimine hinnangut kõikide liidu tootmisharu seisundit kajastavate majandusnäitajate kohta analüüsitud ajavahemikul.

(99)

Nagu eespool märgitud, kasutati liidu tootmisharu kantud võimaliku kahju uurimiseks valimisse kaasatud liidu tootjatelt saadud kontrollitud andmeid.

(100)

Kahju analüüsimiseks eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Komisjon analüüsis vaatlusaluse perioodi makromajanduslikke näitajaid liidu tootmisharu esitatud andmete alusel seoses kõikide liidu tootjatega. Komisjon analüüsis mikromajanduslikke näitajaid valimisse kaasatud liidu tootjatelt kogutud kontrollitud andmete alusel.

(101)

Kogu liidu biodiisli tootjaid hõlmava teabe alusel hinnati järgmisi makromajanduslikke näitajaid: toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus, dumpingumarginaali suurus ja taastumine varasemast dumpingust.

(102)

Valimisse kaasatud liidu biodiisli tootjaid hõlmava teabe alusel hinnati järgmisi mikromajanduslikke näitajaid: keskmine ühikuhind, ühikukulu, tööjõukulu, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

(103)

Vaatlusalusel perioodil kasvas liidu tootmisharu toodang kooskõlas tarbimisega. Tootmisvõimsus jäi eelkõige 2010. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal suhteliselt stabiilseks, seetõttu oli tootmisvõimsuse rakendamine kogu perioodi jooksul madal. Liidu tootmisharu ei olnud võimeline kasutama olemasolevaid tootmisvõimsusi ega suutnud mingilgi määral ära kasutada tootmisvõimsuse suurenemist, mis toimus ajal, mil arvestati USA-vastaste meetmete kehtestamise mõjuga või eeldatavate kvoodisüsteemidega ja mõningatelt liikmesriikidelt saadud suuremate volitustega.

(104)

Müügimaht liidu sõltumatutele äriühingutele jäi perioodi jooksul üsna stabiilseks. Perioodi jooksul toimunud tarbimise kerge kasvu juures tõi stabiilne müügimaht kaasa turuosa vähenemise (5,5 protsendipunkti võrra), mida põhjustas import asjaomastest riikidest.

(105)

Liidu tootmisharu kasv kajastub mahunäitajates, milleks on näiteks toodangumaht ja müügimaht, ent eelkõige turuosas. Vaatamata tarbimise suurenemisele analüüsitud perioodil ei kasvanud liidu turuosa koos tarbimisega. Liidu tootmisharu turuosa vähenes perioodi jooksul, samal ajal kui impordimaht kasvas. Samal perioodil kasvas Indoneesiast ja Argentinast pärit impordi turuosa rohkem 10 protsendipunkti. Asjaolu, et ühenduse tootmisharu ei saanud kasu kasvanud turust, avaldas kokkuvõttes negatiivset mõju selle majanduslikule olukorrale.

(106)

Kuna biodiislitööstus on kapitalimahukas tootmisharu, mis ei vaja tootmisprotsessis palju tööjõudu, ja võttes arvesse allhangete hulka biodiisli tegelikul tootmisel, ei ole tööstuses hõivatud inimeste arv suur. Kuna tootmismahud perioodi jooksul kergelt suurenesid, suurenes ka tööhõive.

(107)

Kuna tööhõive suurenes, kuid kiiremini kui tootmine, siis vähenes tootlikkus ajavahemikul 2009. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni 7 protsendipunkti võrra.

(108)

Liidu tootmisharu oli kandnud kahju Ameerika Ühendriikidest pärineva dumpinguhinnaga impordi tõttu kuni 2009. aastani, mil algas käesoleva menetlusega seotud uurimisperiood. Ameerika Ühendriikidest pärit impordi suhtes kehtivad tollimaksud kavandati võrdsete võimaluste loomise eesmärgil, nii et liidu tootmisharu saaks kõnealuse impordiga ausalt konkureerida ja taastuda kantud kahjust.

(109)

Seda ei ole ilmselgelt toimunud. Liidu tootmisharu kasumlikkus on praegu väiksem kui 2009. aastal ja ta on alates 2009. aastast kaotanud turuosa Argentinast ja Indoneesiast pärit impordile, mis lööb liidu hinnad alla. Tootmisvõimsuse rakendamine on madal, isegi kui liidu tarbimine on kasvanud. Taastumist varasemast dumpingust ei ole ilmselgelt toimunud.

(110)

Argentina ja Indoneesia eksportivate tootjate dumpingumarginaalid on esitatud eespool dumpingut käsitlevas jaotises. Ühe Indoneesia eksportiva tootja osas, kelle impordikogused Indoneesiast on väikesed, tehti kindlaks, et ta ei kasutanud dumpinguhindu. Indoneesia ülejäänud eksportivate tootjate ja kõikide Argentina eksportivate tootjate osas tehti kindlaks, et nad müüvad biodiislit liidu turule dumpinguhindadega. Kahest asjaomasest riigist tulnud dumpinguhinnaga impordi mahtusid ja hindu arvestades ei saa tegelike dumpingumarginaalide mõju pidada tähtsusetuks.

(111)

Kuigi liidu tootmisharu suutis vaatlusalusel perioodil oma müügihinda suurendada, siis 2011. aasta viletsa rapsiseemne saagi tõttu kasvasid tootmiskulud sellises ulatuses, et seda ei olnud võimalik müügihindade tõstmisega katta. Kõnealustes riikides kehtestatud maksusüsteemide tõttu ei olnud alternatiivsete toorainete importimine Argentinast ja Indoneesiast liidu tootmisharu jaoks majanduslikult otstarbekas ning seetõttu oldi sunnitud otsima väljapääsu valmis biodiisli importimisest, et hoida kulud madalal ja vähendada sel viisil kogukahjumit.

(112)

Samal ajal kasvasid vaatlusalusel perioodil valimisse kaasatud äriühingute töötasukulud, mis omakorda ajendas äriühinguid leidma viise oma üldise kulutaseme vähendamiseks.

(113)

Analüüsitud perioodil suurenesid biodiisli varud ligikaudu 40 %. Varude kasv toimus kogu analüüsitud perioodi jooksul. Kuna biodiislit ei saa ladustada kuuest kuust pikema ajavahemiku vältel (keskmine ladustamisperiood on kõigest kolm kuud), siis on varusid puudutavatel andmetel liidu tootmisharu majandusliku olukorra hindamisel üksnes piiratud väärtus.

(114)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus määrati kindlaks liidus samasuguse toote müügist teenitud maksustamiseelse puhaskasumi ja müügikäibe suhtena. Analüüsitud ajavahemiku jooksul langes valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus märkimisväärselt, 3,5 %-lt –2,5 %ni.

(115)

Valimisse kaasatud liidu tootjate poolt biodiisli tootmisse tehtud investeeringud langesid sellel perioodil, näidates, et kuigi valimisse kaasatud tootjad suutsid endiselt biodiisli tootmisse investeerida, oli selliste investeeringute tarbeks kättesaadavate ressursside maht koos liidu tootjate turuosaga vähenenud.

(116)

Kasumlikkuse negatiivset suundumust järgis valimisse kuuluvate ühenduse tootjate investeeringutasuvus, mis väljendab nende maksustamiseelset tulu protsendina biodiisli tootmises kasutatud vahendite keskmisest bilansilisest puhasväärtusest arvestusperioodi alguses ja lõpus. Investeeringutasuvuse vähenemine on selge märk ühenduse tootmisharu majandusliku olukorra halvenemisest uurimisperioodi jooksul.

(117)

Rahavoog, mis väljendab tööstusharu võimet oma tegevust ise rahastada, vähenes analüüsitud perioodil märkimisväärselt, näidates, et valimisse kaasatud äriühingutel on raske konkureerida Argentinast ja Indoneesiast pärit dumpinguhinnaga impordiga.

(118)

Kontrollitud andmete analüüs näitab selgelt, et liidu tootmisharu on kandnud olulist kahju, nagu on määratletud algmääruse artikli 3 lõikes 5. Tarbimise suurenemise ajal on tootmisharu kaotanud turuosa ja kasumlikkust, samal ajal kui import on hõivanud turuosa ja löönud alla liidu tootjate hinnad.

(119)

Teised näitajad osutavad samuti negatiivsele või stabiilsele suundumusele, isegi pärast meetmete kehtestamist Ameerika Ühendriikide suhtes ja tollimaksude laiendamist Kanadast pärit meetmetest möödahiilivale impordile.

(120)

Liidu tootjad suutsid edasi kanda suurema osa tootmiskulude kasvust aastatel 2010–2011 (+33 protsendipunkti), kuid ainult läbi kasumlikkuse vähendamise kasumiläveni. Neil ei õnnestunud siiski edasi kanda kulude edasist suurenemist 2011. aastast kuni uurimisperioodini, põhjuseks oli lähteainete hindade kasv, mis moodustavad ligikaudu 80 % biodiisli kõikidest tootmiskuludest. Kulude kasvu ei olnud võimalik täies ulatuses edasi kanda liidu turu klientidele, mis tõi uurimisperioodil kaasa kahjumi.

(121)

Kooskõlas algmääruse artikli 3 lõigetega 6 ja 7 kontrolliti, kas asjaomastest riikidest pärinev dumpinguhinnaga import on põhjustanud liidu tootmisharule kahju sellisel määral, et seda on võimalik pidada oluliseks.

(122)

Lisaks dumpinguhinnaga impordile uuriti ka muid teadaolevaid tegureid, mis võisid samal ajal kahjustada liidu tootmisharu, et vältida nende tegurite tekitatud võimaliku kahju omistamist dumpinguhinnaga impordile.

(123)

Üksnes väike osa (2–6 %) Indoneesiast liitu suunatud impordist ei toimunud uurimisperioodil dumpinguhinnaga. Ülejäänud impordimaht Indoneesiast ja kogu import Argentinast oli dumpinguhinnaga. Kui jätta Indoneesiast pärinevast deklareeritud koguimpordist välja väike impordikogus, mis ei toimunud dumpinguhinnaga, ei mõjuta see eespool kirjeldatud impordi suundumust.

(124)

Uurimine näitas, et vaatlusalusel perioodil kasvas märkimisväärselt asjaomastest riikidest pärineva dumpinguhinnaga impordi maht (üle kahe korra). Selle tulemusena kasvas oluliselt ehk 10 protsendipunkti võrra nende riikide turuosa, 9,1 %-lt 2009. aastal 18,8 %ni uurimisperioodi lõpuks.

(125)

Samal ajal, vaatamata tarbimise kasvule, kaotas liidu tootmisharu vaatlusalusel perioodil 5,5 protsendipunkti turuosast.

(126)

Dumpinguhinnaga impordi keskmised hinnad kasvasid 2009. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 48 %, ent olid märkimisväärselt madalamad liidu tootmisharu keskmistest hindadest samal perioodil. Dumpinguhinnaga import lõi liidu tootmisharu hinnad alla; keskmine hinna allalöömismarginaal oli uurimisperioodil Indoneesia puhul 4 % ja Argentina puhul 8 %.

(127)

Dumpinguhinnaga impordi mahu kasvust liidu turul tulenev surve ei võimaldanud liidu tootmisharul kehtestada oma müügihindu kooskõlas turutingimuste ja kulude kasvuga. Valimisse kaasatud äriühingutel oli võimalik hinnatõusu klientidele edasi kanda üksnes 38 % ulatuses, samas kui kogukulud kasvasid samal ajavahemikul 47 %.

(128)

Eespool kirjeldatu põhjal järeldatakse esialgu, et asjaomastest riikidest pärinev dumpinguhinnaga import, mis lõi liidu tootmisharu hinnad uurimisperioodi jooksul alla, kasvades samas märkimisväärselt ka mahult, mängis otsustavat rolli liidu tootmisharu kantud olulises kahjus.

(129)

Kolmandatest riikidest, peamiselt USAst, Norrast ja Lõuna-Koreast pärinev import vähenes 2009. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni oluliselt. Vähenemise põhjuseks oli meetmete kehtestamine USAst pärit impordi suhtes 2009. aastal ja meetmetest kõrvalehoidmist käsitlev uurimine seoses Kanadast pärit impordiga 2010. aastal. Võttes arvesse muudest kolmandatest riikidest pärit impordi turuosa vähenemist, samal ajal kui liidu tootmisharu finantsolukord halvenes, sai muudest kolmandatest riikidest pärit impordil liidu tootmisharu kantud kahjus olla vaid tähtsusetu osa. Seega ei ole võimalik järeldada, et see kõrvaldaks põhjusliku seose kahju ja dumpinguhinnaga impordi mõju vahel.

(130)

Tehti kindlaks dumpinguhinnata import asjaomastest riikidest, kuid see puudutas ainult 2011. aasta teist poolt. Võttes arvesse lühikest aega, mille jooksul see import toimus, ja impordi piiratud koguseid, sai see liidu tootmisharu kantud kahjus mängida vaid tähtsusetut rolli ning ei suuda katkestada põhjuslikku seost kahju ja dumpinguhinnaga impordi mõju vahel.

(131)

Seoses liidu tootmisharu määratlusest välja jäetud liidu tootjate tootmismahu ja impordi kogumahu väiksusega leiti, et kõnealused tootjad ei põhjustanud liidu tootmisharule kahju.

(132)

Argentina biodiisli tootjate ühendus CARBIO väitis, et liidu tootmisharu kantud kahju põhjustas liidu tootjate import Argentinast ja Indoneesiast. Nad määratlesid seda importi enda põhjustatud kahjuna ja väitsid, et neid ei tohiks Argentina tootjate käitumisel põhineva kahju tekitajana arvesse võtta.

(133)

Liidu tootmisharu esitatud andmetest selgub, et vaatlusalusel perioodil importisid nad Argentinast ja Indoneesiast biodiislit 60 % ulatuses kogu impordimahust, mis uurimisperioodil kõnealustest riikidest imporditi. Nad kinnitasid, et kõnealune import tehti enesekaitseks. Võimalus saada kõnealusest dumpinguhinnaga impordist lühiajaliselt kasu aitas liidu tootjatel keskpika aja jooksul äritegevust jätkata.

(134)

Dumpinguhinnaga biodiisli import liidu tootmisharu poolt suurenes märkimisväärselt 2011. aastal ja uurimisperioodil, see oli aeg, kui biodiisli ja selle toorainete diferentseeritud ekspordimaksu mõju oli kõige tuntavam, kuna sellel ajal muutus toorainete (sojaoaõli ja palmiõli) import lõpptoote impordiga võrreldes ebamajanduslikuks. Mõlema riigi diferentseeritud ekspordimaksu süsteem maksustab toorainete eksporti kõrgemalt kui lõpptoodet. Seda, kas diferentseeritud ekspordimaksu saab käsitleda subsiidiumina subsiidiumivastase algmääruse artikli 2 tähenduses, uuritakse käimasoleva subsiidiumivastase uurimise käigus.

(135)

Näiteks uurimisperioodi mõnedel kuudel oli Argentina sojaoaõli impordihind kõrgem kui SME impordihind, muutes sojaoaõli ostmise majanduslikult kahjulikuks. Selles olukorras oli SME ostmine ainuke majanduslikult põhjendatud valik.

(136)

Igal juhul, kui liidu tootmisharu ei oleks kõnealuseid biodiisli koguseid importinud, oleks neid importinud liidu kaubandusettevõtted, kes oleksid liidu tootmisharu hinnad alla löönud ja müünud seda liidu turul, kuna nad juba impordivad kõnealustest riikidest liidu tootmisharuga konkureerivatele diisli rafineerimistehastele müümise eesmärgil. Kõnealune import ei katkesta põhjuslikku seost ja see väide lükatakse seetõttu esialgu tagasi.

(137)

CARBIO väidab lisaks, et liidu tootmisharule tekitatud kahju põhjus on ülemäärasest laienemisest põhjustatud liigne võimsus. Kuna 2008. aastal rakendati tootmisvõimsust 50 % ulatuses, väidavad nad, et tootmisharu on jätkanud laienemist ilma vastava nõudluse suurenemiseta.

(138)

Tuleb öelda, et vaatlusalusel perioodil jäi tootmisvõimsuse kasutamine kogu liidus madalaks, uurimisperioodil oli madalpunkt 40 %. Seetõttu ei ole mõningad äriühingud paigaldatud võimsust kasutanud.

(139)

Tootmisvõimsuse kasutamine oli madal juba vaatlusaluse perioodi alguses ja jäi madalaks kogu perioodi jooksul ning oli ka valimisse kaasatud äriühingutes stabiilne.

(140)

Valimisse kaasatud äriühingud olid vaatlusaluse perioodi alguses kasumlikud ja selle lõpus kahjumlikud, kasutades tootmisvõimsust stabiilselt. Mõistlik on järeldada, et kogu tootmisharu on samuti muutunud vähem kasumlikuks, samal ajal kui selle tootmisvõimsuse kasutamine on jäänud stabiilseks. Seetõttu ei saa käsitleda seda kahju peamise põhjusena, kuna põhjuslik seos tundub puuduvat. Seetõttu lükatakse see väide esialgu tagasi.

(141)

CARBIO väidab ka, et liidu tootmisharu kannab kahju tõhususe puudumise tõttu, eelkõige kuna nad ei ole vertikaalselt integreeritud ja ei paikne toorainete läheduses.

(142)

Need väited lükatakse esialgu tagasi. Mõningad valimisse kaasatud äriühingud asuvad sadamates, kus on sujuv juurdepääs laevaga kohaletoodavatele toorainetele, ja teised valimisse kaasatud äriühingud on paigutanud oma biodiislitehased vahetult samasse kohta, kus on nende taimeõli tootvad tehased. Paljud Lõuna-Euroopa biodiisli tootjad paiknevad ettekavatsetult sadamaaladel, et pääseda juurde Argentinast ja Indoneesiast imporditavatele toorainetele, või paiknevad samas kohas, kus nende kliendidki (fossiilse nafta rafineerimistehased). Kuna diferentseeritud ekspordimaksu mõjul on toorained muutunud lõpptootest kallimaks, on see liidu tootmisharu selgelt kahjustanud, muutes PME ja SME tootmise ELis majanduslikult võimatuks.

(143)

CARBIO viitas ka mõnedele reguleerivatele teguritele, mis on väidetavalt tekitanud liidu tootmisharule kahju ja millest mõned on ettepanekud, mida ei ole tänaseni jõustatud. Rõhutatakse ka topeltarvestuse süsteemi, mida kirjeldatakse allpool.

(144)

Taastuvenergia direktiivis nõutakse liikmesriikidelt kohustuse kehtestamist, et enne kasutajatele müümist segataks teatud osa biodiislist mineraaldiisliga. Mõned liikmesriigid on enda huvides ära kasutanud taastuvenergia direktiivi sätet, mis lubab nimetatud osa poolitada, kui kasutatud biodiisel on tehtud vanaõlidest või kasutatud loomsetest rasvadest. Näiteks kui asjaomane liikmesriik nõuab, et 7 % biodiislist tuleb segada 93 % mineraaldiisliga, siis 7 % väheneb 3,5 %ni, kui tegemist on vanaõlist biodiisliga.

(145)

CARBIO väidab, et topeltarvestuse eeskirjad on põhjustanud niinimetatud esimese põlvkonna biodiisli müügi languse 1 miljoni tonni ulatuses uurimisperioodil ja et see on liidu tootmisharule tekkinud kahju põhjus. Väide lükatakse tagasi, kuna liidu tootjate valim sisaldab äriühinguid, mis toodavad kahekordselt arvestatavat biodiislit ja nende finantsolukord ei ole märkimisväärselt erinev valimisse kaasatud äriühingutest, mis toodavad biodiislit taimsetest toorõlidest. Kõnealused äriühingud on oma andmete kontrollimise käigus näidanud, et nende biodiisli hinda on mõjutanud Argentinast ja Indoneesiast pärinev dumpinguhinnaga import, kuna nad konkureerivad otseselt asjaomaste riikide PME ja SMEga.

(146)

Samuti on esitatud väide, et liidu tootmisharu kannab kahju seetõttu, et ei investeeri rohkem teise põlvkonna biokütustesse, näiteks vanaõlide kasutamisse. See väide lükati esialgu tagasi, kuna liidus ei ole piisavalt vanaõli, et suurendada märkimisväärselt juba olemasoleva töötlemise kogust.

(147)

CARBIO väitis samuti, et liidu tootmisharule tekitatud kahju põhjus ei saanud olla import asjaomastest riikidest, kuna erinevate liikmesriikide kvoodi- ja maksusüsteemid piiravad juurdepääsu nendele turgudele. Väideti ka, et mõned ELi turud on SME-le ja PME-le kliimatingimuste tõttu suletud.

(148)

On õige märkida, et PME külmfiltri ummistuspunkt (Cold Filter Plugging Point – CFPP) (+13 Co) tähendab, et PME-d ei saa kõikjal liidus kasutada, kui seda ei segata CFPP-i vähendamiseks muude biodiislitega. SME külmfiltri ummistuspunkt 0 Co Celsiuse juures võimaldab seda siiski laialdasemalt kasutada, eelkõige suvekuudel.

(149)

Kogu uurimise käigus uuriti hoolikalt väidet, et liidu tootmisharule tekitab kahju mõnede liikmesriikide reguleeriv raamistik.

(150)

Mõnedes liikmesriikides on kehtestatud kvoodisüsteemid, millega eraldatakse konkreetsed tootmiskvoodid selle liikmesriigi või teiste liikmesriikide äriühingutele kõikjal liidus. Enamik riike on teinud soodustusi maksusüsteemi kasutamise kaudu ja neid soodustusi vähendatakse või tühistatakse.

(151)

Prantsusmaal on näiteks maksuvabastuse soodustus 90 EUR tonni kohta kvoodi alusel toodetud biodiislile. Dumpinguhinnaga importi silmas pidades on sageli odavam biodiislit importida kui osta seda liidu tootmisharult, isegi kui võtta arvesse maksusoodustust. Seda näitab asjaolu, et Argentinast pärinev import on Prantsusmaa turul selgelt olemas.

(152)

Mõnes liikmesriigis import Argentinast ja Indoneesiast puudub, seda kliimatingimuste või kvoodisüsteemide tõttu. Import Argentinast ja Indoneesiast on liidu turul enamikus kohtades siiski olemas, kas siis kvoodisüsteemi puudumise tõttu või kuna hind on madalam mis tahes maksusoodustusest, mida liikmesriik võiks anda.

(153)

Kuna liidus toodetud RME või muu biodiisliga segatud PMEd ja SMEd võib kogu liidus müüa ja kuna suurtes kogustes ja dumpinguhinnaga import on olemas isegi maksusoodustussüsteemidega liikmesriikides, lükatakse see väide esialgu tagasi, kuna olemasolevad kvoodi- ja maksusüsteemid ei suuda katkestada põhjuslikku seost kahju ja dumpinguhinnaga impordi mõju vahel.

(154)

Eespool esitatud analüüs tõendab, et asjaomastest riikidest pärit madalate dumpinguhinnaga import ja turuosa suurenesid oluliselt. Lisaks leiti, et kõnealune import lõi alla ühenduse tootmisharu hinnad uurimisperioodi vältel.

(155)

Andmed näitavad, et kui dumpinguhinnaga import asjaomastest riikidest kasvab, halveneb märkimisväärselt liidu tootmisharu majanduslik olukord.

(156)

Eeltoodud analüüsis on nõuetekohaselt eristatud kõigi teadaolevalt liidu tootmisharu olukorda mõjutanud tegurite toime dumpinguhinnaga impordi kahjulikust mõjust. Selle analüüsi põhjal tehakse esialgne järeldus, et asjaomastest riikidest pärinev dumpinguhinnaga import on põhjustanud liidu tootmisharule olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses.

(157)

Kooskõlas algmääruse artikli 3 lõikega 7 hinnati lisaks dumpinguhinnaga impordile muid teadaolevaid tegureid ja ei leitud tõendeid selle kohta, et need katkestasid põhjusliku seose dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahel.

(158)

Komisjon uuris algmääruse artikli 21 kohaselt, kas olenemata järeldusest kahjustava dumpingu kohta on kaalukaid põhjuseid, millest tulenevalt ei oleks ajutiste dumpinguvastaste meetmete kehtestamine käesoleval juhul liidu huvides. Liidu huvide kindlaksmääramine põhines kõigi erinevate asjaomaste huvide, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate, toormetarnijate ning kasutajate huvide hindamisel.

(159)

Nagu eespool märgitud, kandis liidu tootmisharu asjaomastest riikidest pärineva dumpinguhinnaga impordi tõttu olulist kahju. Meetmete võtmata jätmine tähendaks kõige tõenäolisemalt liidu tootmisharu finantsolukorra negatiivse suundumuse jätkumist. Liidu tootmisharu olukorda iseloomustas iseäranis kasumlikkuse vähenemine +3 %-lt 2009. aastal –2,5 %ni uurimisperioodi lõpus. Tulemuste edasine halvenemine tooks kaasa tootmise vähendamise ja suurema arvu tootmisrajatiste sulgemise, mis seaks ohtu liidu tööhõive ja investeeringud.

(160)

Meetmete kehtestamine taastaks turul ausa konkurentsi. Liidu tootmisharu kasumlikkuse vähenemise suundumus on tingitud raskustest konkureerimisel asjaomastest riikidest pärineva dumpinguhinnaga impordiga. Selle asjaolu põhjus on ka mõlema riigi ekspordimaksude süsteem, mis vähendab SME ja PME impordihinda liidu turul, suurendades toorainete hinda. Dumpinguvastaste meetmete kehtestamisel suudaks liidu tootmisharu saavutada kasumlikkuse taseme, mida kõnealuse kapitalimahuka tootmisharu puhul vajalikuks peetakse.

(161)

Meetmete rakendamine annaks liidu tootmisharule võimaluse taastuda uurimise raames tuvastatud kahjustavast dumpingust.

(162)

Liidu sõltumatutel importijatel/kauplejatel paluti endast komisjonile teada anda. Uurimise raames ei teinud koostööd ükski importija.

(163)

Sõltumatute importijate või kauplejate andmete puudumise tõttu ei olnud tõendeid selle kohta, et meetmete kehtestamine oleks selgelt kõnealuste poolte huvidega vastuolus.

(164)

Menetluse algatamisel saadeti küsimustikud kõikidele teadaolevatele kasutaja- äriühingutele, kes tegelevad mineraaldiisli tootmise ja turustamisega ning mineraaldiisli kohustusliku segamisega biodiisliga.

(165)

Kolm biodiisli kasutajat vastasid kasutajaküsimustikule, kuid märkisid, et biodiisel moodustab väga väikese osa nende üldisest äritegevusest. Nad märkisid, et kuna nad oleksid õiguslikult kohustatud biodiislit ostma ning kui tollimaks suurendaks biodiisli hinda, kantaks see nagu varemgi automaatselt üle nende klientidele.

(166)

Olemasoleva teabe piiratud hulka arvestades peaks meetmete kehtestamisel olema lõpptarbijatele äärmiselt piiratud mõju, kuna mineraaldiisliga, mida nad tanklas ostavad, segatakse väike protsent biodiislit. Ei leitud tõendeid selle kohta, et meetmete kehtestamine oleks selgelt suunatud kasutajate või tarbijate huvide vastu.

(167)

Toorainete tarnijatele saadetud küsimustikule vastas üks toorainete tarnijate ühendus, FEDIOL (Euroopa taimeõli ja valgutoodete tootmisharu Euroopas esindav föderatsioon). Märgiti ära, et import asjaomastest riikidest on vähendanud rapsiseemneõli nõudlust kogu liidus, nii et aastatel 2009–2011 langes nõudlus üle 1 miljoni tonni võrra.

(168)

Ollakse seisukohal, et meetmete kehtestamisel on positiivne mõju ELi tarnetööstusele, kuna tootmisvõimsuse kasutamine suureneb. Rapsiseemneõli nõudluse suurenemine mõjutaks seejärel segasööda sektorit – kuna seal kasutatakse rapsiseemneõli tootmise jääke ja ELi põllumajandussektor on rapsiseemne tootja.

(169)

Seetõttu näitavad saadud tõendid, et meetmete kehtestamine oleks liidu toorainete tarnijate huvides.

(170)

Argentinast ja Indoneesiast pärit biodiisli impordi suhtes rakendatavate meetmete kehtestamine oleks ilmselgelt liidu tootmisharu huvides. See võimaldaks liidu tootmisharul kasvada ja taastuda dumpinguhinnaga impordi põhjustatud kahjust. Meetmete kehtestamata jätmisel aga halveneks liidu tootmisharu olukord veelgi ja veel enam ettevõtjaid peaksid tegevuse lõpetama. Ehkki kasutajate ja importijate puhul ei olnud ühest järeldust võimalik teha, eeldatakse, et meetmete kehtestamine on toorainetarnijate huvides.

(171)

Puuduvad kaalukad põhjused, mis näitaksid, et Argentinast ja Indoneesiast pärit biodiisli impordi suhtes ajutiste dumpinguvastaste meetmete kehtestamine oleks selgelt liidu huvide vastu.

(172)

Dumpingu, tekitatud kahju, põhjuslike seoste ja liidu huvide kohta tehtud järeldusi silmas pidades leitakse, et tuleb kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed, et dumpinguhinnaga import ei tekitaks liidu tootmisharule täiendavat kahju.

(173)

Kõnealuste meetmete taseme kindlaksmääramisel võeti arvesse kindlaks tehtud dumpingumarginaale ja tollimaksu suurust, mis on vajalik liidu tootjatele põhjustatud kahju kõrvaldamiseks, neid mitte ületades.

(174)

Kahjustava dumpingu mõju kõrvaldamiseks vajaliku tollimaksu arvutamisel leiti, et meetmed peaksid võimaldama liidu tootmisharul katta tootmiskulud ja saada sellist maksueelset kasumit, mida võiks mõistlikuks pidada tavapärastes konkurentsitingimustes, s.t dumpinguhinnaga impordi puudumise korral.

(175)

Leiti, et 15 % on kohane kasumimarginaal, mille liidu tootmisharu võiks eelduste kohaselt saavutada kahjustavate dumpinguhindade puudumise korral, arvestades eelmise uurimise tulemusi Ameerika Ühendriikidest pärit impordi kohta, mille puhul peeti seda mõistlikuks tasemeks, tagamaks tulemuslikud pikaajalised investeeringud kõnealusesse tootmisharusse.

(176)

Sellel põhjal määrati liidu tootmisharu jaoks kindlaks samasuguse toote mittekahjustav hind. Mittekahjustava hinna saamiseks kohandati valimisse kaasatud liidu tootjate müügihindu uurimisperioodi jooksul saadud tegeliku kasumiga või tegelikult kantud kahjumiga ning liideti saadud tulemusele eespool nimetatud kasumimarginaal.

(177)

Seejärel määrati kindlaks vajalik hinnatõus, võrreldes hinna allalöömise arvutuste abil kindlaks tehtud valimisse kaasatud eksportivate tootjate kaalutud keskmist impordihinda asjaomastes riikides mittekahjustava hinnaga, millega valimisse kaasatud liidu tootjad liidu turul samasugust toodet uurimisperioodil müüsid. Sellest võrdlusest saadud vahe esitati seejärel protsendimäärana kogu CIF-impordihinnast.

(178)

Kooskõlas algmääruse artikli 7 lõikega 2 tuleks kehtestada Argentinast ja Indoneesiast pärit impordi suhtes ajutine dumpinguvastane tollimaks vastavalt väiksema tollimaksu reeglile, mis tähendab, et see peaks vastama dumpingu- või kahjumarginaali määrale, olenevalt sellest, kumb on väiksem.

(179)

Dumpinguvastase tollimaksu määrad kehtestati, võrreldes kahju kõrvaldamist võimaldavat marginaali ja dumpingumarginaali. Sellest tulenevalt on ajutised dumpinguvastased tollimaksu määrad, mida väljendatakse protsentides CIF-hinnast liidu piiril tollimakse tasumata, järgmised:

(180)

Kuna dumpinguvastast tollimaksu kohaldatakse ka segude suhtes, mis sisaldavad biodiislit (proportsionaalselt nende biodiisli sisaldusega kaalu järgi), ja samuti puhtale biodiislile, oleks tollimaksu nõuetekohase kohaldamise eesmärgil liikmesriikide tolliasutuste poolt täpsem ja asjakohasem väljendada tollimaksu kindlaksmääratud netosummana eurodes tonni kohta ning kohaldada seda puhtale imporditavale biodiislile või biodiisli osale segatud tootes.

(181)

Käesoleva määrusega äriühingutele sätestatud individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad tehti kindlaks käesoleva uurimise tulemuste põhjal. Seepärast peegeldavad need olukorda, mis uurimise käigus nende äriühingute puhul kindlaks tehti. Nimetatud tollimaksumäärasid (erinevalt „kõikide muude äriühingute” suhtes kohaldatavast üleriigilisest tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes nende toodete impordi puhul, mis on pärit asjaomastest riikidest ning mille on tootnud nimetatud äriühingud, seega konkreetsed juriidilised isikud. Kui imporditava toote on tootnud mõni teine äriühing, mida ei ole käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetatud, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksus, ei kohaldata tema suhtes nimetatud määrasid, vaid „kõikide muude äriühingute” suhtes kohaldatavaid tollimaksumäärasid.

(182)

Kõik taotlused äriühingute suhtes kehtestatud individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade kohaldamiseks (nt pärast juriidilise isiku nime muutmist või uute tootmise või müügiga tegelevate üksuste loomist) tuleb viivitamata esitada komisjonile (8) koos kogu asjakohase teabega, eelkõige teabega muudatuste kohta äriühingu tegevuses seoses tootmise ning riigisisese ja eksportmüügiga, mis on seotud näiteks kõnealuse nimemuutusega või kõnealuste tootmis- ja müügiüksuste loomisega. Vajaduse korral muudetakse käesolevat määrust, ajakohastades nende äriühingute nimekirja, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(183)

Komisjon kehtestas asjaomastest riikidest pärineva vaatlusaluse toote impordi suhtes komisjoni 28. jaanuari 2013. aasta määrusega (EL) nr 79/2013 registreerimisnõude. Seda tehti dumpinguvastaste meetmete võimalikku tagasiulatuvat kohaldamist silmas pidades vastavalt algmääruse artikli 10 lõikele 4. Menetluse käesolevas järgus ei ole võimalik teha otsust dumpinguvastaste meetmete võimaliku tagasiulatuva kohaldamise kohta.

(184)

Tõrgeteta asjaajamise huvides võivad huvitatud isikud, kes andsid endast algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul teada, teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist ühe kuu jooksul alates käesoleva määruse avaldamisest. Käesolevas määruses tehtud järeldused tollimaksude kehtestamise kohta on ajutised ning need võidakse lõplike meetmete kehtestamisel uuesti läbi vaadata,