19.9.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 249/10

(1)

ELi toimimise lepingu artiklis 26 määratletakse siseturg sisepiirideta alana, mille ulatuses tagatakse kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine. Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõike 3 kohaselt peavad liikmesriigid kasutama kõiki asjakohaseid meetmeid, et täielikult täita liidu õigusaktidest tulenevaid kohustusi.

(2)

Siseturg pakub palju võimalusi eraisikutele, kes soovivad elada ja töötada teises liikmesriigis, ja ettevõtjatele, kes soovivad laiendada oma turgu. Ehkki siseturg toimib üldiselt hästi, tekib mõnikord probleeme, kui ametiasutused ei järgi liidu õigust.

(3)

7. detsembri 2001. aasta soovituse 2001/893/EÜ (siseturu probleemide lahendamise võrgustiku SOLVIT kasutamise põhimõtete kohta) (1) avaldamise järel moodustati SOLVIT kui liikmesriikide ametiasutuste juurde loodud keskuste võrgustik, mis aitab kiiresti ja mitteametlikult lahendada probleeme seoses üksikisikute ja ettevõtjate õiguste kasutamisega siseturul.

(4)

SOLVIT on mitteametlik ja pragmaatiline võrgustik, mille lahendused on kooskõlas liidu õigusega ja mis kasutab probleemide lahendamiseks kaht liikmesriiki hõlmavat läbipaistvat protsessi. Ehkki komisjon tavaliselt juhtumite lahendamises ei osale, on ta SOLVITi keskustega tihedas kontaktis, pakub korrapäraselt õigusalast koolitust ning mõne keerulisema juhtumi puhul ka mitteametlikku nõu. Ta jälgib ka elektroonilise andmebaasi kaudu SOLVITi juhtumite lahendamise protsessi ja selle tulemusi ning võib sekkuda, kui leiab, et SOLVITi keskuste pakutud lahendused ei ole kooskõlas liidu õigusega. SOLVITi tegevuse hindamise tulemused näitavad, et võrgustik mitte ainult ei aita kaasa üksikjuhtumite lahendamise seaduslikkuse tagamisele, vaid on aidanud ka parandada liidu õiguse järgimist liikmesriikide ametiasutuste poolt.

(5)

SOLVIT on alates oma tegevuse alustamisest märkimisväärselt edasi arenenud ja käsitleb praegu kümme korda rohkem juhtumeid kui kümme aastat tagasi. Võrreldes esialgu ettenähtuga on laienenud ka käsitlevate juhtumite sisuline ulatus. Suur enamus juhtumitest lahendatakse rahuldava tulemusega keskmiselt üheksa nädala jooksul. See on toonud kaasa väga positiivse tagasiside SOLVITit kasutanud üksikisikutelt ja ettevõtjatelt.

(6)

SOLVITi edu juures tuleb siiski märkida, et tema teenuste laiema ulatusega kaasneb ka rohkem probleeme. Võrgustiku põhjaliku hindamise käigus 2010. aastal selgus, et mitte kõiki SOLVITi keskusi ei rahastata ühtemoodi hästi ja mitte kõik keskused ei ole võrdselt nähtavad. Samuti erineb lahendatavate juhtumite arv ja pakutavate teenuste tase ning SOLVITi olemasolust on teadlikud liiga vähesed inimesed ja ettevõtjad.

(7)

Nende järelduste põhjal on selge, et on vaja võtta meetmeid SOLVITi tugevdamiseks ja tema nähtavuse suurendamiseks nii internetis kui ka mujal, nagu on rõhutatud komisjoni talituste töödokumendis „Ühtse turu probleemide tõhusa lahendamise edendamine”, ühtse turu paremat juhtimist käsitlevas teatises (2) ja ELi kodakondsust käsitlevas aruandes (3). Selleks tuleks soovitus 2001/893/EÜ asendada uuega. Käesoleva uue soovituse eesmärk on selgitada SOLVITi ülesandeid, tuginedes parimale tavale. Selles sätestatakse nii liikmesriikide kui ka komisjoni jaoks eesmärgid ja standardid, mille abil tagada, et ettevõtjad ja kodanikud saaksid tõhusat abi olukorras, kus on eiratud liidu õigust. Samuti on selle eesmärk tagada, et SOLVITi keskused kohaldaksid samu eeskirju ja osutaksid kogu võrgustiku ulatuses sama tüüpi teenuseid.

(8)

Selleks et tagada volituste ühetaoline tõlgendamine kogu võrgustikus, määratakse käesolevas soovituses kindlaks konkreetset tüüpi juhtumid, mida SOLVIT peaks käsitlema. Soovituses 2001/893/EÜ on öeldud, et SOLVIT tegeleb ühtse turu eeskirjade „väärkohaldamise” juhtumitega. Selline määratlus on põhjustanud vastuolusid. Esiteks toob väärkohaldamise mõiste väidetavalt kaasa olukorra, kus SOLVITi keskused ei saa käsitleda juhtumeid, mille puhul siseriiklikud eeskirjad on vastuolus liidu õigusega (nn struktuurilised juhtumid), ning teiseks olukorra, kus SOLVIT saab tegutseda ainult juhul, kui asjaomased liidu õigusaktid käsitlevad siseturgu.

(9)

SOLVITi juhtumid on nüüd määratletud kui piiriülesed probleemid, mis tulenevad siseturgu käsitlevate liidu õigusaktide võimalikust rikkumisest riigiasutuse poolt, niivõrd kui sellise rikkumise suhtes ei kohaldata kohtumenetlust liikmesriigi või ELi tasandil.

(10)

Rikkumise mõistet kasutatakse täpsustamaks, et SOLVITi keskused käsitlevad SOLVITi juhtumitena kõiki juhtumeid, mille korral riigiasutused eiravad liidu siseturu valdkonna õigust, olenemata probleemi algpõhjusest. Suur enamik SOLVITi käsitletavatest juhtumitest on seotud olukorraga, kus riigiasutus kohaldab valesti liidu siseturu valdkonna õigust. Samas on SOLVITi keskused näidanud, et nad on suutelised pakkuma tõhusat abi ka struktuuriliste probleemide korral. Kuigi struktuurilised juhtumid moodustavad ainult väikese osa SOLVITi üldisest töövaldkonnast, on selliste juhtumite käsitlemine SOLVITis tähtis tagamaks, et need probleemid ei jääks märkamatuks. Niimoodi tagatakse, et struktuurilisi probleeme käsitletakse tõhusalt asjakohasel tasandil.

(11)

Käesolevas soovituses kinnitatakse, et SOLVIT tegeleb juhtumitega, mis kujutavad endast riigiasutustega seotud piiriüleseid probleeme. Piiriülesuse kriteerium tähendab, et SOLVITi juhtumit käsitlevad kahe liikmesriigi SOLVITi keskused, ning see tagab tulemuste läbipaistvuse ja kvaliteedi. Riigiasutuse kriteerium on seotud asjaoluga, et SOLVIT on liikmesriigi ametiasutuse osa ja tegutseb ainult mitteametlikult.

(12)

Käesolevas soovituses püütakse ka selgitada, missuguseid teenuseid võivad üksikisikud ja ettevõtjad SOLVITilt oodata. Selles nähakse ette abitaotlejate teavitamise kord ja neile pakutava abi miinimumtase. Samuti antakse ülevaade menetluse eri etappidest ning tähtaegadest, millest tuleb SOLVITi juhtumi lahendamisel kinni pidada, ja sellest, kuidas käitutakse juhul, kui juhtumit ei ole võimalik lahendada.

(13)

Lisaks sellele nähakse soovituses ette miinimumstandardid, millele SOLVITi keskused peaksid vastama seoses oma korralduse ja õigusliku pädevusega ning seoses suhetega, mis neil on muude võrgustikega. Samuti selgitatakse komisjoni rolli SOLVITi võrgustikus.

(14)

Komisjon korraldas hiljuti SOLVITi elektroonilise andmebaasi ümber, liites selle eraldi moodulina siseturu infosüsteemiga. Selle tehnilise integratsiooni tagajärjel kohaldatakse nüüd ka SOLVITi suhtes eeskirju, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruses (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2008/49/EÜ (IMI määrus) (4), milles käsitletakse isikuandmete ja konfidentsiaalse teabe töötlemist. Käesolevas soovituses täpsustatakse kooskõlas IMI määrusega isikuandmete töötlemise teatavaid aspekte juhtumite menetlemisel SOLVITis.

(15)

Soovituse eesmärk ei ole kindlaks määrata, kuidas komisjon käsitleb otse talle laekunud kaebusi, ega mõjutada mingil viisil komisjoni rolli aluslepingute täitmise järelevalvajana. Samuti ei ole selle eesmärk täpsustada süsteemi EU PILOT ja selle riiklike koordinaatorite rolli. Neid küsimusi käsitletakse korrapäraselt ajakohastatavates erisuunistes,

1)

SOLVITi keskused peaksid olema kättesaadavad telefoni või e-posti teel ning andma neile laekunud teadetele kiire vastuse.

2)

Abitaotlejatele tuleks anda ühe nädala jooksul esimene vastus, milles märgitakse, kas SOLVIT saab nende juhtumiga tegeleda või mitte, juhul kui esitatud teabe alusel on võimalik sellist otsust teha. Vajaduse korral tuleks abitaotlejatelt esimeses vastuses paluda ka esitada kõik dokumendid, mida on vaja nende toimiku menetlemiseks. Ühe kuu jooksul pärast esimese vastuse saatmist ja tingimusel, et toimik on täielik, tuleks abitaotlejatele saata kinnitus selle kohta, kas juhtiv keskus on nende toimiku vastu võtnud ja kas nende juhtum avatakse SOLVITi juhtumina.

3)

Kui probleemi ei saa käsitleda SOLVITi juhtumina, tuleks abitaotlejatele seda põhjendada ja neile tuleks anda nõu muude võimalike meetmete kohta, mida nad võivad võtta probleemi lahendamiseks, sealhulgas edastada võimaluse korral probleem muule asjakohasele teabe- või probleemide lahendamise võrgustikule või asjaomasele riiklikule pädevale asutusele.

4)

Kümne nädala jooksul pärast juhtumi avamise kuupäeva tuleks abitaotlejale esitada probleemi lahendus, mis võib hõlmata selgitusi kohaldatava liidu õiguse kohta. Erakorralistel asjaoludel ja eelkõige juhul, kui lahendus on kohe valmimas või kui tegemist on struktuurilise probleemiga, võib hoida juhtumi avatuna ka pärast tähtaega kuni kümne nädala jooksul, tingimusel et abitaotlejale on sellest teatatud.

5)

Abitaotlejaid tuleks teavitada SOLVITi mitteametlikust laadist ning kohaldatavatest menetlustest ja tähtaegadest. Samuti tuleks neid teavitada muudest võimalikest õiguskaitsevahenditest ning hoiatada, et juhtumi menetlemine SOLVITis ei pikenda siseriiklikke edasikaebamise tähtaegu ning et SOLVITi pakutavad lahendused on mitteametlikud ja neid ei saa edasi kaevata. Taotlejatele tuleks ka mainida, et SOLVITi teenused on tasuta. Samuti tuleks neid korrapäraselt teavitada nende juhtumi menetlemise seisust.

6)

Arvestades, et SOLVITi menetlused on mitteametlikud, ei ole abitaotlejatel keelatud algatada riikliku tasandi ametlikku menetlust, mille tulemusena SOLVITi juhtum lõpetatakse.

7)

Kui on leitud edukas lahendus, tuleks abitaotlejale anda nõu meetmete kohta, mida võtta, et pakutud lahendusest kasu saada.

8)

Niipea, kui ilmneb, et SOLVIT ei ole võimeline juhtumit lahendama, tuleks juhtum sulgeda ja abitaotlejale sellest viivitamata teatada. Sellisel juhul peaks SOLVIT andma abitaotlejale nõu muude õiguskaitsevõimaluste kohta, mis on olemas riiklikul või liidu tasandil. Kui SOLVITi keskus soovitab abitaotlejal esitada kaebus komisjonile, peaks ta ühtlasi soovitama lisada ka viide eelnevale menetlusele SOLVITis (selleks tuleks kaebusesse märkida menetluse viitenumber ja lisada menetluse lühikokkuvõte). Lahendamata juhtumitest tuleks komisjonile andmebaasi kaudu korrapäraselt teatada.

9)

Pärast juhtumi sulgemist tuleks paluda abitaotlejatelt tagasisidet nende juhtumi käsitlemise kohta SOLVITis.

1)

SOLVITi keskus peaks olema igas liikmesriigis.

2)

Selleks et SOLVITi keskused saaksid täita käesolevas soovituses sätestatud ülesandeid, peaksid liikmesriigid tagama, et:

1)

Kõiki SOLVITi juhtumeid tuleks käsitleda kahes SOLVITi keskuses – kohalikus ja juhtivas keskuses.

2)

Kohalik ja juhtiv keskus peaksid tegema koostööd avatud ja läbipaistval viisil, et leida abitaotlejate jaoks kiireid ja tõhusaid lahendusi.

3)

Kohalik ja juhtiv keskus peaksid kokku leppima, millises keeles nad teineteisega suhtlevad, pidades silmas eesmärki lahendada probleemid võimalikult kiiresti ja tõhusalt mitteametlike kontaktide kaudu ning tagada oma tegevuse läbipaistvus ja nõuetekohane aruandlus.

4)

Kõik laekunud probleemid, juhtumi lahendamisse kaasatud SOLVITi keskuste hinnangud, võetud meetmed ja saadud tulemused tuleks selgelt ja üksikasjalikult registreerida SOLVITi andmebaasis. Kui juhtum kujutab endast struktuurilist probleemi, tuleks see andmebaasis vastavalt tähistada, et komisjonil oleks võimalik selliseid juhtumeid korrapäraselt jälgida.

5)

Kõik pakutavad lahendused peavad olema alati täielikus kooskõlas liidu õigusega.

6)

SOLVITi keskused peaksid järgima juhtumite käsitlemise üksikasjalikke eeskirju, mis on sätestatud SOLVITi juhtumite menetlemise käsiraamatus. Komisjon vaatab koos SOLVITi keskustega käsiraamatu korrapäraselt läbi.

1)

Kohalik keskus peaks registreerima kõik laekunud õiguslikud probleemid, olenemata sellest, kas neid saab käsitada SOLVITi juhtumina või mitte.

2)

Kui kohalik keskus on otsustanud kaebust SOLVITi juhtumina menetleda, peaks ta enne seda, kui ta edastab juhtumi juhtivale keskusele, koostama selle kohta tervikliku toimiku ja analüüsima põhjalikult probleemi õiguslikku külge.

3)

Kui kohalik keskus saab juhtivalt keskuselt lahendusettepaneku ning selgituse kohaldatava liidu õiguse kohta, peaks ta kontrollima, kas lahendus on kooskõlas liidu õigusega.

4)

Kohalik keskus peaks andma abitaotlejale menetluse eri etappide kohta õigeaegselt asjakohast teavet.

1)

Juhtiv keskus peaks kinnitama juhtumi menetlusse võtmist ühe nädala jooksul pärast seda, kui kohalik keskus on selle talle edastanud.

2)

Juhtiv keskus peaks püüdma leida abitaotlejate jaoks lahendusi ja selgitama kohaldatavat liidu õigust, ning teavitama kohalikku keskust korrapäraselt oma töö edenemisest.

3)

Kui abitaotleja probleem on struktuurilist laadi, peaks juhtiv keskus võimalikult kiiresti hindama, kas probleemi on võimalik lahendada SOLVITi menetluse raames. Kui ta leiab, et see ei ole võimalik, peaks ta juhtumi lahendamata juhtumina sulgema ja teavitama sellest asjaomaseid riiklikke ametiasutusi, kes vastutavad liidu õiguse nõuetekohase rakendamise eest selles liikmesriigis, et tagada liidu õiguse rikkumise kiire lõpetamine. Andmebaasi kaudu tuleks teavitada ka komisjoni.

1)

Komisjon abistab ja toetab SOLVITi tegevust,

2)

Kui see on asjakohane ja kui kaebuse esitaja on nõus, võib komisjon edastada talle saadetud kaebuse SOLVITile, et leida probleemile kiire ja mitteametlik lahendus.

1)

SOLVITi keskused peaksid korrapäraselt kontrollima selliste juhtumite menetlemise kvaliteeti, mida nad menetlevad vastavalt juhtumite menetlemise käsiraamatule kas kohaliku või juhtiva keskusena.

2)

Komisjoni talitused kontrollivad korrapäraselt kõigi juhtumite menetlemise üldist kvaliteeti ja annavad võimalikest probleemidest teada asjaomastele SOLVITi keskustele, kes peaksid võtma meetmeid tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks.

3)

Komisjon annab SOLVITi töö kvaliteedi ja tulemuslikkuse kohta korrapäraselt aru. Ta annab ka aru SOLVITile laekunud probleemide laadi ja SOLVITi menetletavate juhtumite kohta, eesmärgiga selgitada välja suundumused ja teha kindlaks siseturul levinud probleemid. Samas aruandlusraamistikus annab komisjon eraldi aru struktuuriliste juhtumite kohta.

1)

Komisjon soodustab SOLVITi tundmist ja kasutamist Euroopa sidusrühmade organisatsioonide ja liidu institutsioonide seas ning parandab elektroonilist juurdepääsu SOLVITile ja SOLVITi nähtavust võrgus.

2)

Liikmesriigid peaksid tagama, et eelkõige kõigil asjaomastel riiklikel veebisaitidel pakutaks juurdepääsu SOLVITit käsitlevale kasutajasõbralikule teabele ja et SOLVITi teenused oleksid kättesaadavad.

3)

Samuti peaksid liikmesriigid võtma meetmeid oma riigi sidusrühmade teadlikkuse suurendamiseks SOLVITist ja selle tegevusest. Komisjon toetab selliseid meetmeid.

1)

Selleks et anda abitaotlejatele tõhusat abi, peaksid SOLVITi keskused tegema koostööd teiste Euroopa ja riiklike teabe- ja abivõrgustikega. Nende hulka kuuluvad näiteks „Teie Euroopa”, „Europe Direct”, „Teie Euroopa Nõuanne”, Euroopa ettevõtlusvõrgustik, Euroopa tarbijakeskuste võrgustik, Euroopa tööturuasutuste võrgustik EURES, finantsvaidluste lahendamise võrgustik FIN-NET ja Euroopa ombudsmanide võrgustik. SOLVITi keskused peaksid seadma sisse ka head töösuhted sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni riiklike liikmetega, et tagada sotsiaalkindlustuse juhtumite asjatundlik käsitlemine.

2)

SOLVITi keskused peaksid olema korrapäraselt ühenduses ja tegema tihedat koostööd süsteemi EU PILOT riiklike kontaktpunktidega, et tagada nõuetekohane teabevahetus laekunud juhtumite ja kaebuste kohta.

3)

Komisjon hõlbustab sellist koostööd ühisürituste korraldamise ja tehniliste sidevahendite sisseseadmisega punktis 1 osutatud võrgustike ja kontaktpunktide vahelise suhtluse hõlbustamiseks (7).

1)

Abitaotlejatel peaks olema võimalik esitada oma kaebused SOLVITile siseturu infosüsteemiga ühendatud avaliku kasutajaliidese kaudu, mille annab nende käsutusse komisjon. Abitaotlejatel ei ole juurdepääsu SOLVITi andmebaasile.

2)

Juurdepääs SOLVITi andmebaasile peaks olema kohalikel ja juhtivatel keskustel, kellel peaks olema võimalik menetleda konkreetset juhtumit kõnealuse andmebaasi kaudu. Neil peaks olema juurdepääs ka abitaotleja isikuandmetele.

3)

Konkreetse juhtumiga mitteseotud SOLVITi keskustel ja komisjonil peaks olema juhtumile ainult lugemisõigusega juurdepääs ja neile tuleks kuvada juhtumiga seoses ainult anonüümset teavet.

4)

Kohalik keskus peaks üldiselt avalikustama juhtivale keskusele abitaotleja identiteedi, et hõlbustada probleemi lahendamist. Abitaotlejat tuleks sellest teavitada protsessi alguses ja talle tuleks anda võimalus esitada vastuväide, mille esitamise korral ei tohi abitaotleja identiteeti avalikustada.

5)

Abitaotleja esitatud teavet peaksid juhtiv keskus ja kaebusega seotud riigiasutused kasutama ainult juhtumi lahendamise eesmärgil. Juhtumiga tegelevad ametnikud peaksid isikuandmeid töötlema üksnes sel eesmärgil, milleks need edastati. Samuti tuleks võtta asjakohaseid meetmeid, et kaitsta tundlikku äriteavet, mis ei hõlma isikuandmeid.

6)

Juhtumi võib mõnele muule probleemide lahendamise võrgustikule või organisatsioonile edasi anda ainult abitaotleja nõusolekul.

7)

Komisjoni töötajatel peaks olema juurdepääs abitaotlejate isikuandmetele ainult juhul, kui see on vajalik selleks, et:

8)

SOLVITi juhtumiga seotud isikuandmed tuleks siseturu infosüsteemis blokeerida 18 kuud pärast SOLVITi juhtumi sulgemist. SOLVITi juhtumite anonüümseks muudetud kirjeldused peaksid jääma SOLVITi andmebaasi alles ja neid võib kasutada statistika, aruandluse ja poliitika kujundamise eesmärgil.